3-3-1-7-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-7-17

Otsuse kuupäev

15. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Nava kaebus Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a

korralduse nr 1-9.HD/57 p 5.1 täielikuks ning p-de 1 ja 4

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja AS Nava, esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Vastustaja Eesti Maaülikool, esindaja vandeadvokaat Triin

Raudsepp

Kolmas isik OÜ Remexim

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus haldusasjas

nr 3-16-2142

Menetluse alus Riigikohtus

Eesti Maaülikooli kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Maaülikooli kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-2142

resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Maaülikool korraldas avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke statsionaarse hori-

sontaalse hüdrauliliselt juhitava lintsaekaatri ostmiseks. 3. oktoobri 2016. a korraldusega kvalifit-

seeris ta AS Nava ja OÜ Remexim (p 1), tunnistas nende pakkumused vastavaks (p 4) ja tunnistas

edukaks OÜ Remexim pakkumuse (p 5.1).

2. Pärast seda, kui riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 20. oktoobri 2016. a otsusega AS Nava

esitatud vaidlustuse rahuldamata, esitas AS Nava kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada

vaidlustuskomisjoni otsuse ja Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a otsuse p-d 1 ja 4

OÜ-d Remexim puudutavas osas ja p 5.1 tervikuna. Kaebuse kohaselt on OÜ Remexim esitanud

valeandmeid hanketeate tingimuse osas, mille järgi peab pakkujal olema kogemus puidutöötlemis-

seadmete müügi valdkonnas viimase kolme aasta jooksul ja vähemalt 50 000 euro ulatuses (hanke-

teate osa III, p 2.3.1). OÜ Remexim väide, et ta on müünud OÜ-le Eriteh Service formaatsae

59 400 euro eest, ei vasta tõele. See ei kajastu OÜ Remexim ega OÜ Eriteh Service majandusaasta

aruannetes.

3. Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

leidis, et vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ei saa kontrollida kolmanda isiku ja

tema lepingupartneri majandusaasta aruannete järgi, sest lähtuda tuli hanketeates nõutud dokumenti-

dest. Vaidlusaluse müügilepingu täitmine on tõendatud 8. augusti 2014. a arve/saatelehega nr 1223.

Seega ei ole OÜ Remexim valeandmeid esitanud.

4. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

kaebuse rahuldada. Kaebaja arvates ei tulene kusagilt, et tõendina ei saa riigihankeasjas hinnata

majandusaasta aruandeid. Majandusaasta aruannetest nähtub selgelt, et tehingut ei ole toimunud. OÜ

Remexim ja OÜ Eriteh Service ainsaks juhatuse liikmeks on S. Batulin ning OÜ Remexim omab

OÜ-s Eriteh Service 66,67% suurust osalust.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31. jaanuari 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse (p 1),

tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse (p 2) ja mõistis vastustajalt

välja kaebaja menetluskulud 4128 eurot ja 33 senti (p 3). Lisaks arvas ringkonnakohus haldusasja

menetlusest välja kaasatud haldusorgani riigihangete vaidlustuskomisjoni (p 4). Otsuse põhjendused

olid järgmised:

1) nõustuda ei saa vastustaja, vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu arusaamaga, et pakkuja tehnilise ja

kutsealase pädevuse hindamisel on võimalik lähtuda vaid neist dokumentidest, mis on sellise päde-

vuse hindamiseks riigihangete seaduse (RHS) §-s 41 sätestatud. Selline seisukoht võimaldaks jõuda

absurdse olukorrani, kus aktsepteeritakse pakkujate esitatud ilmselgelt eksitavaid andmeid isegi olu-

korras, kus kõik muud asjaolud osutavad sellele, et need andmed on eksitavad. Vaidlusaluseks kvali-

fitseerimistingimuseks ei ole mitte kitsalt see, et esitatud oleks andmed viimase kolme aasta müügi-

lepingute kohta vähemalt 50 000 euro ulatuses, vaid see, et pakkujal oleks kogemus puidutöötlemis-

seadmete valdkonnas. Asjakohaseks normiks ei ole seega ainult RHS § 41 lg 1 p 2, vaid ka RHS

§ 39. RHS § 39 lg 1 sätestab hankija kohustuse sisuliseks kontrolliks pakkuja vastavuse üle

hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg-l 3 puuduks mõte, kui pakkuja

peaks lähtuma ainult juba algselt esitatud dokumentidest. RHS § 39 lg 4 võimaldab hankijal nõuda

pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist võimaldavate andmete

või dokumentide esitamist. Pole põhjust, miks sellisteks dokumentideks ei võiks olla ka

majandusaasta aruanded;

2) kahtluse korral, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed ei vasta tõele, on

hankijal seega kohustus koguda lisaandmeid ja nõuda pakkujalt selgitusi. Iseenesest on õige, et kui

hankijal ei ole hankemenetluse kestel teada infot, mis võiks seada pakkuja esitatud andmed kahtluse

alla, siis ei pruugi ta teadvustada vajadust kvalifikatsiooni põhjalikumalt kontrollida. Kuid kui see

info hankijani jõuab, kas või kolmanda isiku esitatud vaidlustuse kaudu, ei pea hankija tingimata

vaidlustusele vastu vaidlema, vaid võib asja kiirema ja odavama lahenduse huvides probleemi tunnis-

tada ja käituda sellele vastavalt;

3) kaebaja on osutanud mitmetele asjaoludele, mis tekitavad kahtluse, kas OÜ-l Remexim on piisav

kogemus puidutöötlemisseadmete müügi valdkonnas. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tema

esitatud asjaoludel on põhjendatud arvata, et näidatud müügitehingut ei ole tegelikult aset leidnud.

OÜ Remexim ei ole esitanud usutavat selgitust, kuidas sai tekkida olukord, kus küllaltki suure

käibega tehing ei kajastu ühelgi mõeldaval viisil kummagi äriühingu majandusaasta aruandes. Väide,

et tehingu mittekajastumise OÜ Remexim majandusaasta aruandes põhjustas raamatupidaja eksimus,

on paljasõnaline ega selgita, miks ei kajastu see ka OÜ Eriteh Service majandusaasta aruandes,

kusjuures tema majandusaasta aruande rahavoogusid arvestades ei saanudki ta sae eest 59 400 eurot

tasuda. Arvestades, et äriühingutel on sama juhatuse liige, ei ole alust kahtlustada kokkusattumust,

vaid pigem tehingu mittetoimumist. Vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu poolt oluliseks peetud

müügilepingu koopia ja koopia arve/saatelehest ei ole selles olukorras piisavad tõendamaks tehingu

toimumist;

4) seega oli OÜ Remexim pakkumuse kvalifitseerimine, vastavaks ja võitjaks tunnistamine õigus-

vastane. Hankemenetlusega jätkamisel tuleb vastustajal võtta uus seisukoht, kas OÜ Remexim vastab

kvalifitseerimistingimustele, ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Seetõttu ei võta ringkonnakohus

seisukohta, kas OÜ Remexim tuleks valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Vastustaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni

p-d 1, 2 ja 3 ning jätta selles osas jõusse halduskohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse põhiväited on

järgmised:

1) pakkuja kvalifikatsiooni hindamine peab olema sisuline, kuid hankija saab tehnilist ja kutsealast

pädevust kontrollida siiski üksnes hankija kehtestatud nõuete ulatuses. RHS §-dega 40 ja 41 on

sätestatud ammendav loetelu dokumentidest, mida hankija võib pakkujatelt nende tehnilise ja kutse-

alase pädevuse kontrollimiseks nõuda;

2) hankija on õigesti hinnanud kolmanda isiku vastavust hanketeate p III.2.3 alapunktis 1 sätestatud

kvalifitseerimistingimusele. Müügileping ja arve/saateleht tõendavad müügi toimumist;

3) kuna kvalifitseerimine oli õiguspärane, ei olnud alust tühistada ka OÜ Remexim pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid.

7. Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kaebaja nõustub

ringkonnakohtu seisukohaga, et on põhjendatud arvata, et müügitehingut ei ole tegelikult aset

leidnud. RHS § 41 ei sisalda ammendavat loetelu andmetest ja dokumentidest, mille alusel hankija

saab kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni, vaid piirab üksnes hanketeates esitatavaid nõudeid.

Kvalifikatsiooni kontrollimine ei saa olla nii formaalne toiming, nagu hankija arvab. Valeandmeid

esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine on hankija kohustus, mitte õigus. Hankelepingu

sõlmimine sellise pakkujaga on keelatud.

8. Kolmas isik nõustub kassatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu seisukohad, et hankijal on kohustus

kontrollida pakkuja tehnilist ja kutsealast kvalifikatsiooni laiemalt, kui seda võimaldavad RHS §-d 39

ja 41, ning kaebaja kahtlustest kantud seisukoht, et kolmanda isiku tehniline ja kutsealane pädevus ei

ole tõendatud, viisid ebaõige kohtuotsuseni. Hankija ei saa pelgalt kahtluse alusel ühtegi pakkujat

hankemenetlusest kõrvaldada. Kolmas isik leiab, et müügitehingu toimumine on tõendatud müügi-

lepingu ja arve/saatelehega. Ei kolmas isik ega ka kaebaja ei saa põhimõtteliselt sekkuda OÜ Eriteh

Service raamatupidamise aruannete koostamise põhimõtetesse. Tehing ei kajastunud kolmanda isiku

majandusaasta aruandes raamatupidaja eksimuse tõttu ning praeguseks on nii kolmas isik kui ka OÜ

Eriteh Service oma majandusaasta aruandeid parandanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. RHS § 41 lg 1 p-st 2 tulenevalt võib hankija nõuda hanketeates pakkuja või taotleja tehnilise ja

kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks, et pakkuja või taotleja

esitaks olulisemad, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele

vastavad asjade müügi või teenuste osutamise lepingud, sh otstarbekuse ja olemasolu korral asjade

või teenuste hankelepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste

lepingupoolte kohta.

RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finants-

seisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele. RHS § 39 lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni

kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja

kvalifitseerimata. RHS § 39 lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või

dokumentide esitamist.

RHS § 38 lg 1 p 6 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest

pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid RHS 2. peatüki 3. jaos sätestatud või selles jaos

sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et RHS §-st 39 tuleneb hankijale õigus

kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka muude dokumentide alusel kui need,

mis on nimetatud RHS § 41 lg-s 1, ega pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu põhjendusi. RHS § 41

lg 1 loetleb üksnes need dokumendid, mille esitamist võib tehnilise ja kutsealase pädevuse

kinnituseks nõuda hanketeates. Valeandmete esitamise tuvastamiseks, mis on pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, on üldjuhul vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks

pakkumuses esitatule.

11. Kolleegium nõustub vastustaja väitega, et enne vaidlusaluse otsuse tegemist ei pruukinud tal

olla alust kahelda OÜ Remexim esitatud andmete õigsuses. RHS § 38 lg 1 p 6 kohustab aga hankija

valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama ning keelab temaga hankelepingut

sõlmida. Tegemist on absoluutse keeluga, mis muudab sellise pakkuja kvalifitseerimise ning tema

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvastaseks, sõltumata sellest, kas hankija oli

sellise otsuse tegemise ajal valeandmete esitamisest teadlik. Ka haldusorgani vabandatav mitte-

teadmine konkreetse sisuga haldusakti andmist välistavast asjaolust ei muuda keelunormivastaselt

antud haldusakti materiaalses mõttes õiguspäraseks.

12. Ringkonnakohus väljendas praeguses asjas kahtlust, et vaidlusalust müügitehingut ei pruugi

olla tegelikult aset leidnud, kuid ei võtnud selle kohta lõplikku seisukohta. Ringkonnakohus leidis, et

riigihankemenetlusega jätkamisel tuleb vastustajal uuesti hinnata, kas OÜ Remexim vastab

kvalifitseerimistingimustele, juhindudes RHS §-st 39. Ringkonnakohus pidas võimalikuks kolmanda

isiku vastavust kvalifitseerimistingimustele, kui ilmnevad asjaolud, mis kinnitavad majandusaasta

aruannetest erinevalt, et tehingud siiski tegelikult toimusid ja tehingute toimumine on eluliselt usutav.

Ringkonnakohus viitas haldusorgani võimalusele võtta küsimuses uus seisukoht ja koguda selleks

vajalikke tõendeid.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes

nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Haldusasjas nr 3-3-1-24-13 selgitas kolleegium, et

vaidlustuskomisjon ja kohtud peavad ka hankeasjas juhinduma uurimispõhimõttest ning tagama omal

initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26). Praeguses asjas ei järginud

ringkonnakohus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühis-

tas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuivõrd pakkuja

menetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise korral ei ole hankija kaalutlusotsus, ei olnud

ringkonnakohtul vajadust jätta küsimus hankijale uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul tuli selle

kohta ise seisukoht võtta. Kolleegium märgib ka, et asjaolu tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut

kohtuvaidlust, mistõttu see on põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad

kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused asjaolude väljaselgitamiseks.

14. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3. Asi

tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, mille käigus tuleb tuvastada, kas vaidlusalune

tehing on tegelikult toimunud või mitte. Kuivõrd kolleegium saadab asja ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, mitte ei jäta jõusse halduskohtu otsust, on kassatsioonkaebus rahuldatud osaliselt.

15. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel

tagastada. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (HKMS § 109

lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)