3-2-1-166-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-166-16

Määruse kuupäev

Tartu, 15. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik

Kohtuasi

Valdur Vesingi kaebus kohtutäituri Aive Kolsari tegevuse

peale täiteasjas nr 192/2003/6366

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-15-15695

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valdur Vesingi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja (võlgnik) Valdur Vesing

Puudutatud isik Põlva kohtutäitur Aive Kolsar

Asja läbivaatamise kuupäev

13. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-15695 osas,

millega maakohtu määrus tühistati osas, millega võlgniku kaebus kinnipeetud toetuse

tagastamiseks jäeti läbi vaatamata. Selles osas jätta jõusse Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2016. a

määrus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-15695 osas,

millega jäeti rahuldamata võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale selle ebaseaduslikkust

puudutavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Selles osas saata asi sisuliseks

läbivaatamiseks maakohtule.

3. Ringkonnakohtu määrus jääb muutmata osas, millega maakohtu määrus tühistati osas,

millega maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale selle

ebaseaduslikkust puudutavas osas.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valdur Vesing (võlgnik) esitas Tartu Maakohtule kaebuse Põlva kohtutäituri Aive Kolsari

(kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr 192/2003/6366.

Kaebuse kohaselt kanti 25. septembril 2015 kohtutäiturile üle 23. septembril 2015 Eesti Töötukassalt

võlgniku pangakontole laekunud töötutoetus 84 eurot 21 senti. Kohtutäituri tegevus (võlgniku

pangakontolt töötutoetuse äravõtmine) oli ebaseaduslik. Võlgnik palus ühtlasi, et maakohus

kohustaks kohtutäiturit äravõetud töötutoetust võlgnikule tagastama.

Täitemenetluse kestel nõudis kohtutäitur, et võlgnik teavitaks teda laekuvatest summadest. Seda

võlgnik ka tegi. Võlgnik on töötu ja tal puudub igasugune muu sissetulek peale toetuste. Kuna eelnev

töötutoetus kanti võlgniku pangakontole 2. septembril 2015, siis eeldas võlgnik, et ka järgmisel kuul

laekub töötutoetus kuu esimestel päevadel. Võlgnik teavitas 30. septembril 2015 kohtutäiturit, et

töötutoetus peaks laekuma oktoobrikuu esimestel päevadel, sest ei teadnud, et töötutoetus oli talle

juba üle kantud (ja ära võetud). Võlgniku sissetulekuteks septembrikuus olid töötutoetus ja

toimetulekutoetus ning nende summa oli väiksem kui 390 euro suurune ühe kuu palga alammäär.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132 järgi ei tohi kinni pidada töötutoetust ja palga

alammäärast väiksemat summat. Kohtutäitur ei selgitanud, millise tähtaja jooksul tuleb esitada taotlus

valesti kinnipeetud raha tagastamiseks. Kohtutäitur peaks ka ilma teavitamata teadma, missugused

sissetulekud võlgnikule laekuvad. Kuigi võlgnik pöördus kaebusega kohtutäituri poole, ei tagastatud

töötutoetust. Kohtutäitur pani niigi majanduslikus kitsikuses oleva võlgniku veelgi raskemasse

olukorda. Kohtutäitur on meelevaldselt määranud kindlaks rahasumma, mille ulatuses raha arestida ei

tohi. Raha tagastamisest ei ole alust keelduda nüüd, kui võlgnik teavitas, millega on tegemist.

Arestimine oli väär vaatamata sellele, et teavitamine toimus hilinenult.

2. Kohtutäitur leidis, et praeguses tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada, kuna võlgnik ei läbinud

kohustuslikku kohtueelset korda (ei esitanud enne kohtusse pöördumist kaebust kohtutäiturile).

3. Maakohtu hinnangul oli kohustuslik kohtueelne kord läbitud, kuna võlgnik esitas 7. oktoobril 2015

kaebuse kohtutäituri tegevuse peale töötu abiraha arestimise ja kinnipidamise tõttu ning kohtutäitur

lahendas kaebuse 20. oktoobril 2015 e-kirjaga.

4. 26. jaanuaril 2016 kohustas maakohus võlgnikku esitama täpsustatud nõude. Maakohtule jäi

arusaamatuks, kas võlgnik soovib, et kohus tuvastaks kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkuse, või

soovib võlgnik taotleda töötutoetuse tagastamist. Maakohus selgitas, et kui võlgnik soovib

töötutoetuse tagastamist, tuleb nõue esitada hagimenetluses sissenõudja vastu ning kohtutäituri vastu

esitatud nõue on perspektiivitu. Kui võlgnik soovib saada hinnangut kohtutäituri tegevuse

seaduslikkusele, siis selle vaidluse käigus raha tagasi nõuda ei saa. 28. jaanuaril 2016 esitas võlgnik

vastuse, mille kohaselt on tema nõudeks õigusvastaselt äravõetud töötutoetuse tagastamine. Samas

leidis võlgnik, et kohtutäitur on tema sissetuleku arestimisel toiminud ebaseaduslikult.

5. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning leidis, et vaidlusaluse summa arestimine oli arestimise

hetkel seaduslik ning avalduses esitatud raha tagastamise nõue põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. TMS § 133 lg 1 kohaselt on võlgnikul õigus kolme tööpäeva jooksul esitada

kohtutäiturile avaldus konto arestist vabastamiseks ulatuses, mis tagab talle mittearestimisele kuuluva

sissetuleku. Võlgnik pöördus 28. septembril 2015 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud

85 euro ja 87 sendi arestist vabastamiseks kohtutäituri poole alles 7. oktoobril 2015. Selleks ajaks oli

kinnipeetud summa TMS § 43 alusel üle kantud sissenõudjale. Kui algne ekslik arestimine selgub

tagantjärele, ei saa sissenõudjale ülekantud raha tagastamist nõuda kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt

alusetu rikastumise sätete alusel.

6. Maakohus jättis 29. jaanuari 2016. a määrusega võlgniku avalduse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohus leidis, et arvestades kohtule esitatud nõude täpsustust, ei ole võlgnikul nõuet kohtutäituri

tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ta ei taotle kohtutäituri otsuse tühistamist. Võlgnik soovib

kohtutäiturilt töötutoetuse tagastamist ehk raha väljamõistmist. Maakohtu arvates valis võlgnik oma

õiguste kaitseks vale menetlusliigi ning hagita menetluses (TMS § 218 ja TsMS § 475 lg 1 p 15 alusel

lahendatakse kaebused kohtutäituri tegevuse peale hagita menetluses) ei ole võlgnikul võimalik oma

eesmärki saavutada.

Lisaks leidis maakohus, et nõue võib olla esitatud vale isiku vastu. Kui algne ekslik arestimine selgub

tagantjärele, ei saa juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras

kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha

saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (Riigikohtu 4. märtsi 2008. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Maakohus viitas, et ei ole välistatud ka kahju hüvitamise

nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19). Maakohus leidis, et praeguses asjas ei tuginenud võlgnik kahju

hüvitamise sätetele, ei märkinud nõude eeldusi ega tuginenud kohtutäituri vastutusele kohtutäituri

seaduse § 9 alusel.

7. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule või vaadata kaebus ise läbi ja rahuldada palve

kohustada kohtutäiturit võlgnikule õigusvastaselt ära võetud töötutoetust (84 eurot 21 senti)

tagastama. Algne ekslik arestimine ei selgunud tagantjärele. Kohtutäitur teadis juba enne raha

võlgniku pangakontole laekumist, et tegemist saab olla üksnes töötutoetusega, mida ei oleks tohtinud

kinni pidada.

8. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. mai 2016. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse,

millega jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 192/2003/6366 rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud võlgniku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse jättis ringkonnakohus kindlaks määramata,

kuna kohtutäituril puuduvad praeguses asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus kaebuse valesti läbi vaatamata.

Ringkonnakohus selgitas, et TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse

eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitemenetluse korraldamisel ning kaebus

puudutab eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel. TMS § 217 lg 1 alusel esitatud

kaebuse läbivaatamisel hagita menetluses on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevusele,

eelkõige tema tehtud täitetoimingu seaduslikkusele. Kuigi kohtutäitur kaebust TMS § 217 lg-tes 3-5

sätestatud korras ei lahendanud, tuvastas maakohus, et võlgnik vaidlustas kohtutäituri

tegevuse 7. oktoobril 2015 ka kohtuväliselt ning võlgnikule oli tagatud võimalus pöörduda oma

õiguste kaitseks ja kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kohtu poole. Kohtutäituri

tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohus kohustada kohtutäiturit täitetoimingut n-

ö tagasi täitma, sh tagastama võlgnikule kontolt kinnipeetud raha, mis on sissenõudjale üle kantud.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et võlgniku nõuet kohustada kohtutäiturit tagastama

töötutoetus ehk sisuliselt mõista kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja 84 eurot 21 senti ei ole hagita

menetluses võimalik lahendada. See asjaolu ei anna aga alust kaebus läbi vaatamata jätta ning seega

tuli kaebus kohtutäituri tegevuse peale sisuliselt läbi vaadata.

Ringkonnakohus leidis, et ei ole alust kohtutäituri tegevust ebaseaduslikuks tunnistada.

Ringkonnakohus tuvastas, et 2015. a septembris laekusid võlgniku pangakontole töötutoetus 88 eurot

22 senti (2. septembril), toimetulekutoetus 230 eurot 44 senti (17. septembril) ning vaidlusalune

töötutoetus 84 eurot 21 senti, mis määrati võlgnikule oktoobrikuu eest (23. septembril). Kohtutäitur ei

käsutanud vaidlusalust summat enne 28. septembrit 2015, mil võlgniku pangakontolt kanti

kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 85 eurot 87 senti. Seega oli ringkonnakohtu hinnangul

võlgnikule tagatud mõistlik võimalus taotleda arestimisele mittekuulunud toetussumma arestist

vabastamist. Võlgniku 30. septembri 2015. a teade oktoobri alguses laekuva töötutoetuse kohta ei

olnud taotlus tühistada ebaseaduslikult toimunud arestimine. Teates märgiti üldsõnaliselt, et järgmine

abiraha ülekanne Töötukassast peaks tehtama oktoobri esimestel päevadel ning sellest ei nähtunud, et

oodatav summa on pangakontole laekunud ja kohtutäitur selle ebaõigesti arestinud. Ringkonnakohus

ei nõustunud võlgnikuga, nagu oleks kohtutäitur pidanud teadma, et võlgniku pangakontole laekuvad

summad saavad olla vaid mittearestitavad töötutoetused. Toetuste saamine ei välista võlgniku

pangakontole muude summade laekumist. Ringkonnakohtu hinnangul võttis kohtutäitur praeguses

asjas arvesse võlgnikult 1. ja 16. septembril 2015 saadud teavet arestimisele mittekuuluvate toetuste

kohta (töötutoetus ca 90 eurot ja toimetulekutoetus ca 230 eurot) ning edastas pangale teate, et

võlgniku pangakontol ei arestita iga kuu 321 eurot. Et septembrikuu eest oli iga kuu ühekordselt

makstav töötutoetus laekunud ja kohtutäitur oli seda arvesse võtnud, ei pidanud ta 23. septembri

2015. a laekumise puhul eeldama, et tegemist on samuti töötutoetusega.

Ringkonnakohus ei nõustunud võlgnikuga, et võlgniku pangakontole tuleb sõltumata asjaoludest

(sissetuleku olemus ning kas ja missuguses ulatuses neid on lubatud täitemenetluses arestida) alati

jätta raha vähemalt ühe alampalga ulatuses (TMS § 132 lg 1) ning lisaks jätta võlgniku käsutusse 1/3

kuupalga alammäära ületavast sissetuleku osast (TMS § 132 lg 3). TMS § 132 lg 1 järgi tuleb

kohtutäituril arvestada kuupalga alammäära juhul, kui võlgnikul on töösuhtest vm regulaarsest

allikast saadav sissetulek TMS § 130 lg 11 tähenduses. Sotsiaal- ja muudest avalikest vahenditest

makstavad toetused ei ole samastatavad TMS § 130 lg-s 11 sätestatud sissetulekuga. Kui isiku

sissetulek koosneb (täielikult või osaliselt) toetustest, siis kohalduvad sissetulekule sissenõude

pööramisele erisätted, eelkõige TMS § 131. Seega ei ole praeguses asjas asjakohased võlgniku viited

TMS §-dele 132 ja 133.

Ringkonnakohus nõustus võlgnikuga, et TMS § 131 lg-s 1 loetletud sissetulekuid, sh p 5 alusel

Töötukassalt saadud töötutoetust, ei ole seaduse kohaselt lubatud täitemenetluses arestida ja selle

arvel sissenõudja nõuet täita, sõltumata toetuse võlgniku pangakontole laekumise kuupäevast. Ei saa

tuvastada, et kohtutäitur oleks teadnud, et võlgniku pangakontole on ühe kalendrikuu jooksul kahel

korral kantud töötutoetust, sh kuu alguses jooksva kuu (septembri) eest ja kuu lõpus järgneva kuu

(oktoobri) eest. Sellises olukorras oli üksnes võlgnikul võimalik pidevalt kontrollida oma pangakonto

laekumisi ja teavitada kohtutäiturit tavapäratust olukorrast, mil ei oleks tohtinud 23. septembril 2015

laekunud töötutoetusele sissenõuet pöörata. TMS § 131 on sätestatud võlgniku huvide kaitseks ja

talle minimaalselt vajalike rahaliste vahendite tagamiseks, kuid võlgnikul on nimetatud piirangute

osas käsutusõigus, st võlgnik otsustab, kas esitada kohtutäiturile avaldus arestimisele mittekuuluva

sissetuleku ulatuses konto arestist vabastamiseks. Võlgnik esitas kohtutäiturile sellekohase avalduse

(kaebuse) 7. oktoobril 2015, kui laekunud raha oli juba sissenõudjale üle kantud. Ringkonnakohus

nõustus kohtutäituriga, et vaidlusalune laekumine arestiti seaduslikult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuses palub võlgnik tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega

kohustada kohtutäiturit võlgnikule tagastama äravõetud töötutoetuse 84 eurot 21 senti.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et toetustest saadav

sissetulek ei ole samastatav töötasust saadava sissetulekuga. TMS §-st 130 ei tulene sissetulekute

erisust. Ka ühekordsete ja ebaregulaarsete laekumiste puhul peab kohtutäitur TMS §-de 132 ja 133

kohaselt jätma võlgniku sissetulekust arestimata alampalga suuruse summa ega saa märkida

arestimisakti alampalgast väiksemat summat. Kohtutäitur oli võlgnikult saanud teavituse (hoolimata

selle üldsõnalisusest ja väidetavast hilinenult esitamisest), et tegemist on töötutoetusega, mida ei tohi

arestida. 5. augustil 2015 teavitas võlgnik kohtutäiturit töökoha kaotusest ja edaspidi võlgniku

pangakontole laekuvatest toimetuleku- ja töötutoetustest. Seega teadis kohtutäitur, et võlgniku

pangakontole laekuvad vaid toimetuleku- ja töötutoetused. Kuna võlgnikku ei teavitatud toetuse

maksmisest ega selle võimalikust pangakontole laekumise kuupäevast, siis ei saanud ta kohtutäiturit

varem teavitada. Kohtud oleksid pidanud välja selgitama, kas raha kanti üle enne võlgniku

30. septembri 2015. a teate saamist, sest üksnes seda kuupäeva teades on võimalik kontrollida, kas

kohtutäituri väide raha tagastamise võimatusest on tõene.

11. Kohtutäitur leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohtu määrus tühistati osas, millega

võlgniku kaebus kinnipeetud toetuse tagastamiseks jäeti läbi vaatamata. Selles osas tuleb jätta jõusse

maakohtu määrus.

Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohtu määrus tühistati osas, millega

maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale selle ebaseaduslikkust

puudutavas osas, kuid tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis võlgniku kaebuse selles osas

rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Selles osas tuleb asi saata sisuliseks

läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse TMS § 217 lg 1 alusel. Kaebuses vaidlustas võlgnik

kohtutäituri tegevuse tema sissetuleku arestimisel ning taotles kinnipeetud töötutoetuse tagastamist.

Maakohus käsitles võlgniku kaebust kitsalt üksnes kui nõuet arestitud ja kinnipeetud toetuse

tagastamiseks, leides, et sellist nõuet ei saa hagita menetluses kohtutäituri peale esitatud kaebuse

alusel sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohus kohustada kohtutäiturit

täitetoimingut n.ö tagasi täitma, kuid tühistas sellele vaatamata maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis võlgniku kaebuse töötutoetuse tagastamata jätmiseks läbi vaatamata. Selliselt ei

olnud ringkonnakohtul alust maakohtu määrust raha tagastamist puudutavas osas tühistada.

Kolleegium nõustub kohtutega ja jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et

rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada

pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole

kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt Riigikohtu

3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-3-08, p 16). Maakohtu määrus tuleb jätta jõusse osas, millega kaebus raha tagastamist

puudutavas osas jäeti läbi vaatamata.

14. Samas leidis ringkonnakohus, et TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse eesmärgiks on vaidlustada

kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest keeldumisel ning et kaebuse

alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. Kolleegium nõustub

ringkonnakohtu selle seisukohaga. Kuna maakohus oli ekslikult käsitlenud võlgniku kaebust üksnes

kui nõuet raha tagastamiseks ja jätnud kaebuse kogu ulatuses läbi vaatamata, siis tühistas

ringkonnakohus õigesti maakohtu määruse osas, millega maakohus võlgniku kaebuse kohtutäituri

tegevuse ebaseaduslikkust puudutavas osas jättis läbi vaatamata. Kolleegium leiab aga, et

ringkonnakohus ei võinud asja sisuliselt lahendada enne, kui selle oleks sisuliselt lahendanud

maakohus (TsMS § 9 lg 3). Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus

jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Selles osas tuleb maakohtul asi

sisuliselt lahendada.

15. Kolleegium selgitab kohtupraktika ühtlustamiseks, et Riigikohus on varem leidnud, et TMS §-

dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel

põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu

tagastusnõue (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-

16, p 10).

Samuti on Riigikohus leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes

korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks

minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa

üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud

sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui

võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise

piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 11).

TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2015. aastal oli Vabariigi Valituse

28. novembri 2013. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib

kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga

alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta

arestimisele mittekuuluva summa. Seega pidi kohtutäitur sel ajal arestimisaktis olenemata muudest

laekumistest märkima, et arestimisele ei kuulu iga kuu 390 eurot.

Kolleegium leiab ka, et TMS § 133 lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale

TMS § 132 lg-s 1 märgitud rahasumma. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud

asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole

laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et

arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv

toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii

võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule

TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit

kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8).

16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

17. Võlgnik oli määruskaebuselt tasutava kautsjoni tasumisest TsMS § 184 lg 4 alusel vabastatud

koos hilisema hüvitamiskohustuseta.

Tambet Tampuu, Jaak Luik, Malle Seppik