3-2-1-152-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-152-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri

Tiina Miti hagi Ilmar Epneri, Eve Epneri ja Brit Abbasi vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 2-14-51896

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina

Miti kassatsioonkaebus ja Ilmar Epneri kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina

Miti kassatsioonkaebuse hind 68 705 eurot

Ilmar Epneri kassatsioonkaebuse hind 68 705 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur

Tiina Mitt, esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson

Kostja Ilmar Epner, esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Kostja Eve Epner, esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja Brit Abbasi, esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-51896 ja saata asi

Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Ilmar Epneri kassatsioonkaebus osaliselt. Rahuldada AKTSIASELTSI MORPHEUS

(pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tagastada Ilmar Epneri kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Attela Advokaadibüroo OÜ-le.

Tagastada AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo RASK.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis; võlgnik) pankrotihaldur Tiina Mitt (hageja) esitas 9. mail

2014 Harju Maakohtule hagi Ilmar Epneri (kostja I), Eve Epneri (kostja II), Brit Abbasi (kostja III) ja Toivo

Pai vastu 68 705 euro suuruse kahju hüvitamiseks solidaarselt.

Hagiavalduse kohaselt edastas Osaühing Mark Oil (Mark Oil) 21. jaanuaril 2010 võlgnikule

pankrotihoiatuse ning 12. mail 2010 kuulutati Mark Oili 17. veebruari 2010. a avalduse alusel välja

võlgniku pankrot. 15. jaanuaril 2010 asutas võlgnik mitterahalise sissemaksega (võlgnikule kuuluv

kinnistu) Rostaleks OÜ (Rostaleks). 1. veebruaril 2010 võõrandas võlgnik ühe Rostaleksi osa Osaühingule

CAMARERO (CAMARERO) ning müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu.

29. märtsil 2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771 euro 29 sendise) nimiväärtusega

Rostaleksi osa ja tankla opereerimiseks vajaliku vallasvara 1 075 000 krooni (68 705 euro 2 sendi) eest

OÜ-le BaltFix (BaltFix). Kokkulepitud tähtpäevaks (1. juuli 2011) BaltFix ostuhinda ei tasunud.

29. septembril 2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega. BaltFixi pankrot

kuulutati välja 14. detsembril 2011. Hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi

pankrotimenetluses.

Kostja I oli võlgniku juhatuse liige ja kostjad II ja III ning T. Pai olid võlgniku nõukogu liikmed. Kostjad ja

T. Pai jätsid täitmata juhatuse või nõukogu liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse ning vastutavad tekitatud

kahju eest. Kogu vara müük selliselt, et ostuhind tasutakse pooleteise aasta pärast ja tagatisi ei seata, on

juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja majanduslikult põhjendamatu. Tehingu heaks kiitnud

nõukogu liikmed rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust. Lisaks ei täitnud nõukogu seadusest ja

põhikirjast tulenevaid kohustusi. Nõukogu ei teinud järelevalvet juhatuse tegevuse üle ega korraldanud

äriühingu juhtimist, vaid lasi teadlikult juhatusel teha võlgnikule kahjulikke tehinguid. Kui juhtorganid

oleks oma kohustusi korrektsel, hoolsal ning võlgnikule lojaalsel viisil täitnud, ei oleks võlgniku vara

kahjulikul viisil võõrandatud. 29. märtsi 2010. a tehinguga tekitati võlgnikule 68 705 euro 2 sendi suurune

kahju. Võlgnik oli juba 2009. a lõpus püsivalt maksejõuetu. Lähtudes ettevõtja tavapärasest

hoolsuskohustusest, oleks võlgniku juhtkond pidanud esitama pankrotiavalduse, mitte võõrandama kogu

võlgniku vara.

2. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ning leidsid, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud.

Kostjad ei rikkunud hoolsuskohustust ning juhtorganite tegevuse ja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

Kostjad II-III leidsid, et nõukogu ei vastuta juhatuse tehingute eest ning vara võõrandati nõukogu teadmata.

Nõukogul polnud võimalik kontrollida juhatuse tehinguid ka tagantjärele ning pankrotiavalduse esitamine

ei ole nõukogu kohustus. Kostjad leidsid, et vara müük ei kahjustanud võlgniku huve. Vara müüdi parimale

pakkujale ning müügihind ületas tunduvalt vara turuväärtust (maksimaalselt 33 121 eurot, sh vallasvara

12 350 eurot). Võõrandatud vallasvara (laojääk ja mittetöökorras tehnika) ei olnud tankla opereerimiseks

vajalik. Rostaleksi osa on endiselt OÜ Apparatus (Apparatus) väärtpaberikontol. Hageja ei ole kasutanud

võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasinõudmiseks võlgniku pankrotivarasse. Osa

tagasinõudmisel ei oleks võlgnikule väidetavat kahju tekkinud. BaltFix ei olnud tehingu tegemise hetkel

varatu äriühing, käimas ei olnud pankrotimenetlust ning BaltFixi maksejõulisuses ei olnud põhjust kahelda.

Ka võlgnik ei olnud 2009. a lõpus maksejõuetu. Hageja ei ole näidanud, millise kahju pankrotiavalduse

väidetav õigel ajal esitamata jätmine tekitas. Kahju põhjustas BaltFixi suutmatus müügilepingut täita ning

tegemist on äririski realiseerumisega.

3. Harju Maakohus kinnitas 20. märtsil 2015 T. Pai ja hageja vahel kompromissi, millega hageja loobus

hagist T. Pai vastu ning T. Pai andis üle oma kinnisasja.

4. Harju Maakohus rahuldas 3. juuni 2015. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt I-III solidaarselt hageja

kasuks välja 68 705 eurot. Maakohus märkis, et kostjad vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt

T. Paiga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20. märtsi 2015. a määrusega, millega kinnitati kompromiss.

Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate I-III kanda ja mõistis hageja kasuks menetluskuludena

välja 1800 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et kostja I oli võlgniku juhatuse liige ning

kostjad II ja III ning T. Pai võlgniku nõukogu liikmed. Mark Oil esitas 21. jaanuaril 2010 võlgnikule

pankrotihoiatuse ning 12. mail 2010 kuulutati Mark Oili 17. veebruari 2010. a avalduse alusel välja

võlgniku pankrot. 15. jaanuaril 2010 asutas võlgnik Rostaleksi, mille sissemakseks anti võlgnikule kuuluv

kinnistu. 1. veebruaril 2010 võõrandas võlgnik pool Rostaleksi osadest 650 000 krooni (41 542 euro

57 sendi) eest CAMAREROLE ning müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu.

29. märtsil 2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771 euro 29 sendise) nimiväärtusega

Rostaleksi osa ja vallasvara BaltFixile hinnaga 1 075 000 krooni (68 705 eurot 2 senti) ostuhinna tasumise

tähtpäevaga 1. juuli 2011. 29. septembril 2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest

loobumisega. BaltFix ostuhinda ei tasunud, hageja esitas BaltFixi pankrotiavalduse ja BaltFixi pankrot

kuulutati välja 14. detsembril 2011. Hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi

pankrotimenetluses. Kostja II on ka CAMARERO juhatuse liige.

Maakohus selgitas, et aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatava nõude aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 315

lg 2. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aluseks on ÄS § 327 lg 2. Maakohus leidis, et kostja I puhul on

kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning ta vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest. Kostja I rikkus

juhatuse liikme hoolsuskohustust. Maakohus nõustus hagejaga, et võlgnik oli maksejõuetu 2009. a lõpus.

Võlgniku huvides ei olnud vara võõrandamine maksejõuetuse (või vähemalt oluliste makseraskuste)

olukorras ülipika ostuhinna tasumise tähtajaga. Võlgnikule jäid vaid kohustused, mitte aga vara kohustuste

täitmiseks. Kahju tekkis, kuna võlgniku vara anti teisele äriühingule vastusooritust saamata ning seetõttu on

võlgniku vara vähenenud. Kostja I ei käitunud müügitehingut tehes võlgniku huvides ning see (mitte ostja

pankrotistumine kui äririsk) tingis kahju tekkimise. Kostja I kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel

on põhjuslik seos. Kostja I ei järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Võlgnik asutas maksejõuetuse

(vähemasti makseraskuste) olukorras Rostaleksi, kellele anti üle võlgniku kinnisasi. Pärast pankrotihoiatuse

esitamist anti üks Rostaleksi osa üle CAMAREROLE ning pärast pankrotiavalduse esitamist võõrandati

teine Rostaleksi osa ning vallasvara BaltFixile vara eest tasumise tähtajaga rohkem kui aasta pärast

müügitehingut. Viidatud käitumisega võeti võlgnikule pika tasumistähtajana põhjendamatu risk ning viidi

vara kohustuste täitmise vältimise eesmärgil äriühingust välja. Maakohus leidis, et võlgniku kohustus

kanda Rostaleksi osa Apparatusi väärtpaberikontole (kus see on siiani), tagamaks kokkulepitud tasu

laekumine BaltFixilt, ei olnud tagatisena piisav. Rostaleks võõrandas vähem kui kuu hiljem oma kinnistu,

millega vähenes oluliselt osa väärtus. Korduvatele enampakkumistele vaatamata ei ole Rostaleksi osa

õnnestunud müüa, ka pärast seda, kui Rostaleks ostis 26. septembril 2014 kinnistu, mille väärtus on

70 000 eurot. Kostja I käitumist ei muuda hoolsamaks see, et vara müüdi väidetavalt turuhinnast oluliselt

kallimalt. Pigem tekitab see põhjendatud kahtluse, et sellist hinda ei plaanitudki tasuda.

Maakohus viitas ÄS § 317 lg 1 p-le 1, mille järgi on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute

tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega

kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, ning tuvastas, et Rostaleksi osa

võõrandamise 29. märtsi 2010. a tehing vajas ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut. Maakohus

leidis, et kostjad II ja III rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust. Kirjutades CAMARERO nimel

29. märtsi 2010. a lepingule alla, oli kostja II tehingust teadlik ning ühtlasi kiitis selle võlgniku nõukogu

liikmena heaks. Kostja III ei olnud võlgniku nõukogu liikmena kursis äriühingu majandustegevusega ega

täitnud seetõttu oma kohustusi (ÄS § 316, § 317 lg 1 p-d 1 ja 3) piisava hoolega. Kostja III kohustuste

rikkumine on äriühingu kogu vara võõrandamisest mitteteadmine, kuigi nõukogu liige pidi olema

tehingutest teadlik ka teise äriühingu kaudu, mille nõukogu liige ta on. Kui nõukogu liige oleks täitnud

seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi ja keelanud kahjuliku tehingu, ei oleks juhatus tohtinud

tehingut teha.

Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 1 ning leidis, et kui 29. märtsi 2010. a tehingut ei

oleks tehtud, oleks võlgnikul olnud Rostaleksi osa ning vallasvara. Rostaleksi osa müügiga tekitati

võlgnikule kahju 41 542 eurot 57 senti. Üks Rostaleksi osa nimiväärtusega 325 000 krooni (20 771 eurot

29 senti) müüdi 1. veebruaril 2010 41 542 euro 57 sendi eest ning maakohtu hinnangul võis eeldada, et osa

väärtus ei vähenenud kahe kuuga poole võrra. Maakohtu arvates oli eksitav kostja I väide, et hageja ei

kasutanud võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Rostaleksi

osa müük ei ole korduvatel enampakkumistel õnnestunud ning osa müümine ei oleks edukam, kui osa oleks

pankrotivaras. Maakohus lähtus vallasvara müügiga tekitatud kahju arvestamisel kahju tekitanud tehingu

väärtusest (27 162 eurot 43 senti), kuna eeldatavasti müüdi vara ligikaudse turuhinnaga. Kostja I esitatud

dokumendid ei tõendanud vara (väiksemat) väärtust. Asjaolu, et T. Pai ja hageja vahelise kompromissiga

andis T. Pai võlgnikule üle oma kinnisasja, ei vähenda nõutava kahjuhüvitise suurust. Nimetatu võib olla

solidaarkohustuse (osaline) täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt.

5. Kostjad I-III esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad I-III jätta hageja

kanda.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. märtsi 2016. a otsusega kostja I apellatsioonkaebuse osaliselt ning

kostjate II ja III apellatsioonkaebused täielikult. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega

hagi kostjate II ja III vastu rahuldati, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi kostjate II ja III

vastu rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ning määras uue menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus

mõistis kostjalt I riigituludesse riigilõivu ja tühistas kostja II varale seatud hagi tagamise abinõud.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, mille kohaselt kostja I rikkus 29. märtsi 2010. a lepingu

sõlmimisega juhatuse liikme kohustusi. Ringkonnakohus leidis lisaks, et majandusraskustes võlgnik kaotas

kogu vara müügiga võime majandustegevuses osaleda, kuid samas pidi juhatusele olema selge, et lepingu

hind ei kata kõiki võlgniku kohustusi. Kuna tehingu tulemusena ei saanud võlgnik majandustegevusega

jätkata, ei olnud ebamõistlikult pikk maksetähtaeg (rohkem kui aasta) võlgniku huvides. Võlgniku nõue

Baltfixi vastu ei olnud ka likviidse ja piisava varaga tagatud. 29. märtsil 2010 sõlmitud lepingu p-de 6.2

ja 6.5 kohaselt kanti nõude tagamiseks Rostaleksi osa Apparatusi väärtpaberikontole ning lepingu hinna

tasumata jätmisel oli võlgnikul õigus nõuda Apparatusilt Rostaleksi osa võõrandamist ja saadud rahast

Baltfixi kohustuste täitmist, kuid mitte suuremas ulatuses kui 90% saadud summast. Sellisel viisil nõude

tagamine ei takistanud Rostaleksi peamise vara (kinnistu) müüki. Kuigi Rostaleks on ostnud uue kinnistu

(millele on seatud hüpoteek), on Apparatus püüdnud Rostaleksi osa edutult müüa, viimati 19 800 euro eest.

29. märtsi 2010. a lepinguga võeti liigseid riske ning tekitati võlgnikule kahju.

Ringkonnakohus leidis, et hagi rahuldamine kostjate II ja III vastu ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus

ei nõustunud maakohtuga, et kostja II kiitis vaidlusaluse tehingu heaks. Ringkonnakohus viitas

ÄS §-dele 321-323 ning leidis, et kohtule ei esitatud tõendeid, et vastu oleks võetud nõukogu otsus

vaidlusaluse lepingu sõlmimise või selle hilisema heakskiitmise kohta. Maakohus leidis vastuoluliselt, et

kostja III rikkus oma kohustusi vara võõrandamisest mitteteadmisega ning et ei olnud usutav, et tehing tehti

kostja III teadmata. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja III, olles nii võlgniku kui ka Rostaleksi nõukogu

liige ning lisaks ka kostja II tütar, oli tehingust teadlik. Ringkonnakohus leidis, et tehingust teadmine ei ole

piisav, et tuvastada kohustuse rikkumine. Hageja ei esitanud hagiavalduses asjaolusid ega tõendanud

menetluses, et kostjatel II ja III oli võimalik tehingu tegemist takistada. Lisaks selgitas ringkonnakohus, et

nõukogu liikmele ei saaks ette heita tehingust mitteteadmist, sest nõukogu liikmele ei saa heita ette, et

juhatus ei teatanud tehingust ega küsinud nõukogu nõusolekut.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga tekitatud kahju suuruse ja vallasvara väärtuse osas. Kuna Rostaleksi

mõlemad osad müüdi nimiväärtusest oluliselt kõrgema hinnaga, nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et

Rostaleksi osa väärtus 29. märtsi 2010. a lepingu järgi oli 41 542 eurot 57 senti. Järeldust kahju suuruse

kohta ei muutnud ringkonnakohtu arvates ka see, et Rostaleksi osa on Apparatusi väärtpaberikontol.

Tegemist ei ole võlgniku varaga. Rostaleksi osa on püütud korduvatel enampakkumistel tulemusetult müüa.

Ei ole teada, kas ning missuguse hinnaga õnnestub see võõrandada ning kas võlgnikule raha laekub.

Ringkonnakohus selgitas, et T. Pailt kompromissi alusel saadud kinnistu müügist võlgnikule laekunud

3000 eurot tuleb arvestada kostja I suhtes kohtuotsuse täitmisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati maakohtu

otsus kostjaid II ja III puudutavas osas ning jäeti nende vastu hagi rahuldamata, mõisteti hagejalt välja

kostjate II ja III menetluskulud ning tühistati kostja II suhtes kohaldatud hagi tagamine. Hageja palub

vaidlustatud osas jätta jõusse maakohtu otsuse. Kõigi kohtuastmete menetluskulud palub hageja kostjatelt I-

III solidaarselt välja mõista.

Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste järgi leidis ringkonnakohus ekslikult, et kostja II ei rikkunud oma

kohustusi, kuna ei saanud juhatuse tehingut nõukogu otsuseta heaks kiita. Ringkonnakohus kohaldas

vääralt ÄS § 327 lg-d 1 ja 2. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna ei eristanud nõukogu

liikme ja nõukogu kui kollegiaalse organi tegevust. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusaluses tehingus

ühe poole esindajana osalenud kostja II kiitis tehingu kaudse tahteavaldusega heaks. Ringkonnakohus

rikkus menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8), kuna ei andnud

kostja II osalemisega seotud asjaoludele (kostja II osales isiklikult võlgnikule kahju põhjustanud tehingus

ühe poole seadusliku esindajana, oli tehingu tegemisest teadlik ning aitas sellele kaasa) õiguslikku

hinnangut. Ringkonnakohus jagas tõendamiskoormise vääralt. Hageja tõendas kohustuse rikkumise,

tekkinud kahju ning põhjusliku seose kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja II pidi

tõendama, et tal ei olnud võimalik tehingut takistada. Ringkonnakohus järeldas valesti, et kostjal II ei olnud

võimalik tehingut takistada. Kostja II oleks pidanud keelduma tehingu tegemisest (tehingut poleks

toimunud) ja andma kostjale I korralduse tehingut mitte teha. Kuna kostja II oli vaidlusalusest tehingust

teadlik enne selle toimumist, pidanuks ta hoolsuskohustust järgiva nõukogu liikmena kutsuma kokku

nõukogu koosoleku juhatuse liikme tagasikutsumise ja juhatusel tehingu tegemise keelamise otsustamiseks.

Samuti saanuks nõukogu seada tehingu tegemise sõltuvusse tingimusest, et ostja annab reaalse ja piisava

tagatise. Kui kostjad II ja III oleksid teinud elementaarset kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle ning

korraldanud äriühingu juhtimist, ei oleks püsivalt maksejõuetu äriühing saanud juhatuse liikme kaudu

äriühingule ja võlausaldajatele kahjulikult tegutseda.

Hageja vaidleb kostja I kassatsioonkaebusele vastu.

9. Kostja I palub kassatsioonkaebuses jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega hagi jäeti

rahuldamata kostjate II ja III vastu. Kostja I palub tühistada maakohtu otsus täielikult ja ringkonnakohtu

otsus osas, millega hagi kostja I vastu rahuldati ja hageja menetluskulud jäeti tema kanda. Alternatiivselt

palub kostja I saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti ÄS § 315 lg-t 2, kui leidis, et

juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostja I ei rikkunud juhatuse

liikme kohustusi: vara müük oli kasulik (müüdi turuhinnast kallimalt), pikk maksetähtaeg ei olnud

põhjendamatu risk ning müügitehing oli piisavalt tagatud. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 127.

Väidetavalt tekkinud kahju suurus on ebaselge. Rostaleksi ainuke vara oli kinnistu, millest pool oli väärt

20 771 eurot 29 senti. Võlgniku vallasvara väärtus ei olnud suurem kui 12 350 eurot. Hageja ei piiritlenud

vallasvara koosseisu, seega ei ole võimalik tuvastada vallasvara väärtust. Väidetav kahju ja kostja I tegevus

ei olnud põhjuslikus seoses. Kahju tekkis, sest Baltfix ei suutnud lepingulisi kohustusi täita ja pankrotistus

ehk realiseerus äririsk. Tekkinud kahju suuruseks on müüdud vara turuhind, mitte tehinguväärtus. Pooled ei

vaidle, et Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol ning maakohus nõustus, et selle

väärtus on vähemalt sama suur, kui tehingu ajal. Hageja ei nõudnud osa tagasi pankrotivarasse, vaid selle

võõrandamist. Osa väärtust peab kahju suuruse tuvastamisel hindama, kuigi osa ei ole õnnestunud müüa

ning osa ei ole otseselt võlgniku omandis. Kahju suurust ei ole võimalik tuvastada enne, kui Rostaleksi osa

on võõrandatud. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 5, kuna ei võtnud põhjendatud seisukohta poolte

kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete (sh hageja tegevus väidetava kahju suuruse kujunemisel või

ärahoidmisel) kohta ega arvestanud neid otsuse tegemisel.

Kostja I vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu.

10. Kostjad II ja III vaidlevad hageja kassatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta ringkonnakohtu otsuse

muutmata osas, millega hagi jäeti nende vastu rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi

TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ja kostja I

kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tuvastatud oluliste asjaolude üle:

· 29. septembril 2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega;

· 21. jaanuaril 2010 esitas Mark Oil võlgnikule pankrotihoiatuse;

· 15. jaanuaril 2010 asutas võlgnik Rostaleksi, mille sissemakseks anti võlgnikule kuuluv kinnistu;

· 1. veebruaril 2010 võõrandas võlgnik ühe Rostaleksi osa 650 000 krooni (41 542 euro 57 sendi) eest

CAMAREROLE ning müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu;

· 17. veebruaril 2010 esitas Mark Oil avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks;

· 29. märtsil 2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771 euro 29 sendise) nimiväärtusega

Rostaleksi osa ja vallasvara BaltFixile hinnaga 1 075 000 krooni (68 705 eurot 2 senti) ostuhinna tasumise

tähtpäevaga 1. juuli 2011. Viidatud lepingu p-de 6.2 ja 6.5 kohaselt kanti nõude tagamiseks Rostaleksi

osa Apparatusi väärtpaberikontole ning lepingu hinna tasumata jätmise korral oli võlgnikul õigus nõuda

Apparatusilt Rostaleksi osa võõrandamist ja saadud rahast BaltFixi kohustuste täitmist, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 90% saadud summast;

· 12. mail 2010 kuulutati Mark Oili 17. veebruari 2010. a avalduse alusel välja võlgniku pankrot;

· BaltFix ei tasunud ostuhinda;

· hageja esitas BaltFixi pankrotiavalduse, 14. detsembril 2011 kuulutati välja BaltFixi pankrot ning hageja

68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses;

· Apparatus on püüdnud Rostaleksi osa edutult müüa;

· kostja I oli võlgniku juhatuse liige;

· kostja II oli võlgniku nõukogu liige ja CAMARERO juhatuse liige;

· kostja III oli võlgniku ja Rostaleksi nõukogu liige ning kostja II tütar.

Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas kostja I rikkus juhatuse liikme ning kostjad II ja III

nõukogu liikme kohustusi, kas nad tegutsesid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kas 29. märtsi

2010. a tehinguga tekitati võlgnikule kahju, kui suur oli võlgnikule tekitatud kahju ja kas see oli

põhjuslikus seoses kostjate I-III tegevusega.

Esmalt käsitleb kolleegium juhatuse liikme (kostja I) kohustuste rikkumist (I) ja nõukogu liikmete

(kostjad II ja III) kohustuste rikkumist (II). Seejärel käsitleb kolleegium 29. märtsi 2010. a tehinguga

väidetavalt tekitatud kahjuga seotud aspekte (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud

otsustused (IV).

I

13. Hageja nõue kostja I vastu on aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõue.

Kolleegium kordab Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-38-15, p 12; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 10) väljendatut, et juhatuse liikme

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 315 lg 2 esimene

lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud,

tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 315 lg 2 teises lauses ja

selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

14. Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku

otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku

juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma

seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja

olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse

liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt

informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas

kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt Riigikohtu

19. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 15; 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-

15, p 14).

Praeguses asjas on hageja seisukohal, et kostja I kui võlgniku juhatuse liige rikkus oma hoolsuskohustust,

sest kuigi võlgnik oli juba 2009. a lõpus püsivalt maksejõuetu, müüs kostja I 29. märtsil 2010 kogu

võlgniku vara (Rostaleksi osa ja vallasvara) ostuhinna tasumise tähtajaga pooleteise aasta pärast ja tagatisi

seadmata.

Kolleegium nõustub kohtutega, et 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme

hoolsuskohustust, sest võttis liigseid riske, kuna müüs majandusraskustes võlgniku kogu vara

ebamõistlikult pika tähtajaga (rohkem kui aasta) ning ilma piisava ja likviidse tagatiseta. Seda eriti

olukorras, kus võlgnik ei saanud vara võõrandamise tulemusel majandustegevusega jätkata ja juhatusele

pidi olema selge, et lepingu hind ei kata kõiki võlgniku kohustusi.

II

15. Hageja esitas kostjate II ja III vastu aktsiaseltsi nõukogu liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõude.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 327 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutavad nõukogu

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 327

lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud

korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelnevast tulenevalt on nõukogu liikme vastutus sarnane juhatuse liikme

vastutusega (vt ka Riigikohtu 19. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 24).

16. Hageja arvates rikkusid kostjad II ja III nõukogu liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust, kuna kiitsid

heaks äriühingu igapäevasest majandustegevusest väljuva 29. märtsi 2010. a tehingu ega täitnud seadusest

ja võlgniku põhikirjast tulenevaid kohustusi (võlgniku tegevuse plaanimine, juhtimise korraldamine ning

järelevalve tegemine juhatuse tegevuse üle).

Riigikohus on varasemas praktikas (19. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 24)

selgitanud, et nõukogu keskseks ülesandeks on ÄS §-st 316 tulenevalt teostada järelevalvet juhatuse

tegevuse üle. Nõukogu liikmed peavad täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega.

Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle.

Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada

meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele

korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme

tagasikutsumise üle. Järelevalve kohustuse täitmiseks on nõukogul õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi

tegevuse kohta ja nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist, kusjuures aruannete ja teabe

esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige (ÄS § 317 lg 7). Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul

õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara

olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele (ÄS § 317 lg 6).

Üldjuhul saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada vaid siis, kui on kindlaks tehtud juhatuse

liikme kohustuste rikkumine.

Samuti annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on

vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest

(ÄS § 317 lg 1), mh tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine teistes

äriühingutes (ÄS § 317 lg 1 p 1).

17. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et hagi rahuldamine kostja II vastu ei ole põhjendatud.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et 29. märtsil 2010 Rostaleksi osa võõrandamise tehingu tegemine vajas

ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut, sest vaidlusalune tehing väljus igapäevase majandustegevuse

raamest. Vaidlusaluse tehinguga kaasnes võlgniku osaluse lõppemine Rostaleksis.

Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus põhjendatult, et kostja II ei saanud üksinda tehingu

tegemiseks nõusolekut anda (kohtud on ekslikult kasutanud väljendit „heaks kiitma"). Aktsiaseltsi nõukogu

on kollegiaalne organ, mis teostab talle põhikirjast ja seadusest tulenevat pädevust (mh juhatuse liikmete

tagasikutsumine ja igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõusoleku

andmine) seaduses sätestatud viisil otsuste tegemisega. Nõukogu võtab otsuseid vastu koosolekul

(ÄS §-d 321-322) või koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 323). ÄS § 321 lg 2 sätestab, et nõukogu

koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette

näha suurema esindatuse nõude. ÄS § 322 lg 1 järgi on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas

üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude.

ÄS § 323 lg 1 kohaselt on nõukogul õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja kui see on ette nähtud nõukogu töökorras või sellega on nõus kõik

nõukogu liikmed. ÄS § 323 lg 3 sätestab, et kui otsus tehakse samas paragrahvis sätestatud korras, on otsus

vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole

ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Ringkonnakohus tuvastas, et puudus nõukogu otsus, millega

oleks antud vaidlusaluseks tehinguks nõusolek.

18. Kolleegium leiab, et praeguses asjas esitatud asjaoludel võib iga üksiku nõukogu liikme rikkumiseks

olla see, kui ta teadis, et hakatakse tegema äriühingu, mille nõukogu liikmeks ta on, jaoks kahjulikku

tehingut, kuid nõukogu esimeheks olev nõukogu liige ei kutsu nõukogu koosolekut kokku (ÄS § 321 lg 1)

või nõukogu lihtliige ei taotle nõukogu esimehelt nõukogu koosoleku kokkukutsumist (ÄS § 321 lg 3)

näiteks juhatuse liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse

andmiseks.

Ringkonnakohus leidis iseenesest õigesti, et ainuüksi tehingust teadmine ei ole piisav, et tuvastada nõukogu

liikme rikkumine. Nõukogu liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda,

kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Seega on oluline tuvastada, mida

nõukogu liikmed oleksid pidanud tegema, et 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimist takistada või selle

tagajärgi ära hoida. Rikkumist ei saa järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg (vt ka

24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 15).

Maakohus tuvastas, et kostja II, kirjutades CAMARERO nimel 29. märtsi 2010. a lepingule alla, oli

kahjulikust tehingust teadlik. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada ja anda hinnang,

kas kostjal II oli sellises olukorras oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi täites tegelik võimalus

kahjulik tehing ära hoida, nt kutsudes kokku (kui ta oli nõukogu esimees) nõukogu koosolek juhatuse

liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks või

taotledes nõukogu esimehelt koosoleku kokkukutsumist (kui ta oli nõukogu lihtliige).

19. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja III, olles nii võlgniku kui ka Rostaleksi nõukogu liige ning lisaks ka

kostja II tütar, oli 29. märtsi 2010. a tehingust teadlik. Iseenesest leidis ringkonnakohus õigesti, et tehingust

teadmine ei ole piisav, et tuvastada kohustuse rikkumine. Ringkonnakohus jättis aga hindamata, kas

praeguses asjas oli kostjale III enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik iseloom, mis viitas kostja I

kohustuste rikkumisele ning mistõttu oleks kostja III järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega

täites pidanud rakendama meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel anda sellele hinnang. Kui kostjale III oli enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik

iseloom, siis tuleb võtta seisukoht, kas kostjal III kui nõukogu liikmel oli võimalus astuda samme kahjuliku

tehingu ärahoidmiseks ning kui oli, aga ta neid samme ei astunud, kas see tõi kaasa kahjuliku tehingu

sõlmimise.

III

20. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohtadega 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimisega tekitatud kahju

osas ning leiab, et kohtud kohaldasid viidatud kahju tuvastamisel vääralt materiaalõiguse norme ning

rikkusid oluliselt menetlusõiguse norme.

21. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku

asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi

olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16).

See kehtib ka äriühingu juhatuse liikme tekitatud kahju suuruse kindlakstegemisel. Kahju olemasolu

tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents

VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud

juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks

olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21;

3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22; 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

110-13, p 16).

22. Kostjad leidsid, et kohtud oleksid pidanud kahju hüvitamisel arvestama ka hageja tegevust (ei

kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks) võimaliku kahju tekkimisel.

Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kahju hüvitamise nõude esitamisel

äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud mõistlikult vajaliku, et kahju

ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus

nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul

arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse

väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt ka nt Riigikohtu 9. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-114-16, p 15; 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 30; 9. detsembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55).

Kolleegium nõustub aga kohtutega, et praeguses asjas ei mõjuta kahju suurust see, et hageja ei kasutanud

seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks. Pankrotiseaduse § 55 lg-te 1 ja 2 järgi kaitseb

haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult

otstarbeka pankrotimenetluse. Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase

hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Kolleegium leiab, et võlgniku ja

võlausaldajate huvides ei ole alustada kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud, kuid millest

lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik varalist kasu saada. Kohtud on põhjendatult leidnud, et

Apparatusi väärtpaberikontol oleva Rostaleksi osa müük ei oleks edukam, kui osa oleks pankrotivaras.

Pooled ei vaidle, et hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses.

Kuivõrd kohtul on kohustus võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete

kohta, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas hageja nõude BaltFixi

pankrotimenetluses tunnustamine mõjutab kahju suurust. Selleks tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas ja

kui suures ulatuses võib hageja nõue saada BaltFixi pankrotimenetluses rahuldatud.

23. Kolleegiumi hinnangul lähtusid kohtud vallasvara müügiga tekitatud kahju suuruse osas õigesti tehingu

väärtusest (27 162 eurot 43 senti), kuna eelduslikult müüdi vara ligikaudse turuhinnaga ning kohtud ei

tuvastanud vara väiksemat väärtust.

24. Järgnevalt käsitleb kolleegium Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju ja Rostaleksi osa

väärtuse hindamist.

24.1. Kohtud on tuvastanud, et 29. märtsil 2010 sõlmitud lepingu p-de 6.2 ja 6.5 kohaselt kanti nõude

tagamiseks Rostaleksi osa Apparatusi väärtpaberikontole ning lepingu hinna tasumata jätmisel oli võlgnikul

õigus nõuda Apparatusilt Rostaleksi osa võõrandamist ja saadud rahast BaltFixi kohustuste täitmist, kuid

mitte suuremas ulatuses kui 90% saadud summast. Samuti on kohtud tuvastanud, et Rostaleks võõrandas

oma varaks olnud kinnistu, omandas uue kinnistu ning Rostaleksi osa on endiselt Apparatusi

väärtpaberikontol. Kohtud leidsid, et järeldust kahju suuruse kohta ei muuda see, et Rostaleksi osa on

Apparatusi väärtpaberikontol, kuna see ei ole võlgniku vara ning korduvatele enampakkumistele vaatamata

ei ole õnnestunud osa müüa.

Kolleegiumi arvates tuleb selleks, et välja selgitada, kas Rostaleksi osa võõrandamisega tekitati võlgnikule

kahju, tuvastada Rostaleksi osa väärtus praegu (lahendi tegemise ajal) ning tehingu tegemise ajal. Sisuliselt

saab praeguses asjas tuvastatud asjaoludel hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks vastavas osas olla

maksimaalselt Rostaleksi osa väärtuse vähenemine. On võimalik, et Rostaleksi osa võõrandamise järel

täidetakse osaliselt 29. märtsi 2010. a lepingust tulenev BaltFixi kohustus tasuda Rostaleksi osa eest.

Kohtud ei ole tuvastanud, et Rostaleksi osa väärtus oleks praegu null eurot. Ringkonnakohus on vaid

paljasõnaliselt viidanud, et kuna korduvatel enampakkumistel ei ole õnnestunud Rostaleksi osa müüa, ei

mõjuta Rostaleksi osa olemasolu Apparatusi väärtpaberikontol järeldust kahju suuruse kohta.

Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium kostja I kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohus

rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 654 lg 5), kuivõrd ei võtnud põhjendatud seisukohta poolte

kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel

tuvastama Apparatusi väärtpaberikontol oleva Rostaleksi osa väärtuse nii 29. märtsi 2010. a tehingu

tegemise ajal kui ka praegu (kohtulahendi tegemise aja seisuga) ning kui Rostaleksi osa väärtus on

vähenenud, siis see on praeguses asjas kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuks.

24.2. TsÜS § 65 järgi tuleb osa väärtust kahju hüvitamisel hinnata selle hariliku väärtuse ehk turuhinna

järgi.

Kohtud võtsid 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel aluseks, et

teine Rostaleksi osa nimiväärtusega 325 000 krooni (20 771 eurot 29 senti) müüdi 1. veebruaril 2010

hinnaga 41 542 eurot 57 senti. Kohtud leidsid, et 1. veebruari 2010. a tehingus kajastatud Rostaleksi osa

müügihinnast lähtumine on põhjendatud, kuna mõlemad Rostaleksi osad müüdi nimiväärtusest oluliselt

kõrgema hinnaga ning eelduslikult ei vähenenud osa väärtus kahe kuuga poole võrra. Kostjad on

menetluses läbivalt väitnud, et Rostaleksi osa väärtus oli 20 771 eurot (osaühingu ainukeseks varaks oleva

kinnistu väärtus) ning 29. märtsi 2010. a lepingus kokku lepitud müügihind ületas vara turuväärtust.

Kolleegium leiab, et kohtud jätsid otsused 29. märtsi 2010. a lepinguga Rostaleksi osa võõrandamisega

tekitatud kahju suuruse osas olulises ulatuses põhjendamata, kuna ei võtnud seisukohta kostja I väidete

kohta. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada 29. märtsi 2010. a lepinguga võõrandatud

Rostaleksi osa tegelik väärtus tehingu tegemise ning praeguse aja seisuga. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel hinnata, kas asjas tuvastatud asjaoludel ning kostjate vastuväiteid arvesse võttes on õige

lähtuda 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 1. veebruari

2010. a tehingus kajastatud Rostaleksi osa müügihinnast. Asja uuel läbivaatamisel tuleb vajadusel anda

pooltele võimalus esitada selgitusi ja tõendeid (mh on võimalik taotleda TsMS § 293 lg 1 alusel ekspertiisi

korraldamist) Rostaleksi osa praeguse tegeliku väärtuse kohta ja vajadusel ka tegeliku väärtuse kohta

tehingu tegemise aja seisuga.

IV

25. Kuivõrd ringkonnakohtu lahend tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

26. Kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebustelt tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 148 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle

tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on palunud tagastada kautsjon OÜ Advokaadibüroo RASK arvelduskontole

EE231700017000593979.

Kostja I on TsMS § 181 lg 1 p 1 alusel kautsjoni tasumisest osaliselt (587 eurot 5 senti) vabastatud. Kostja

eest tasus kautsjoni osaliselt (100 eurot) Allar Epner. Kostja on palunud tagastada kautsjon Attela

Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EE662200221058947994.

Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik