3-2-1-165-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-165-16

Määruse kuupäev

Tartu, 8. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

HOTRONIC LÄÄNE OÜ maksekäsu kiirmenetluse

avaldus Citysec Security OÜ vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-109493

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

HOTRONIC LÄÄNE OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja HOTRONIC LÄÄNE OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello

Puudutatud isik Citysec Security OÜ, esindaja juhatuse liige

Eduard Rikkas

Asja läbivaatamise kuupäev

6. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta HOTRONIC LÄÄNE OÜ määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri

2016. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-16-109493 läbi vaatamata.

2. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HOTRONIC LÄÄNE OÜ (avaldaja) esitas 6. mail 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Citysec Security OÜ (puudutatud isik) vastu 1789 euro 29 sendi nõudes.

Avalduse kohaselt osutas avaldaja puudutatud isikule lepingulisi teenuseid (elekter, telefon, gaas),

kuid viimane on jätnud teenuste eest tasumata.

2. Pärnu Maakohus tegi 10. mail 2016 makseettepaneku, mis on puudutatud isikule kätte

toimetatud 20. mail 2016.

3. Pärnu Maakohus tegi 14. juunil 2016 maksekäsu, millega kohustas puudutatud isikut tasuma

avaldajale põhinõudena 1117 eurot 98 senti ja kõrvalnõudena 594 eurot 47 senti ning hüvitama

riigilõivu 56 eurot 84 senti ja menetluskulu 20 eurot. Puudutatud isikut kohustati tasuma avaldajale

täiendavalt viivist 0,05% põhinõudest päevas alates 15. juunist 2016, ulatuses, et kõrvalnõuded

kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ja sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot.

Maakohus märkis, et makseettepanekule ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastuväidet

esitatud ega teatatud võla tasumisest.

4. Puudutatud isik esitas maksekäsu peale määruskaebuse, milles palus maksekäsu tühistada ja

peatada puudutatud isiku vastu alustatud täitemenetlus. Avaldaja nõue on valdavas osas selgelt

põhjendamatu. Lepingust ei tulene puudutatud isikule kohustust tasuda avaldajale 767 eurot

67 senti. Tegemist on raamlepinguga, mille alusel ei saa tekkida võlgnikule kohustust, ilma et

teenust oleks osutatud ja arvet esitatud. Puudutatud isikule ei ole eelviidatud lepingu alusel osutatud

teenuste eest 767 euro 67 sendi suurust arvet esitatud. Arvele ei tugine ka avaldaja. Arve

nr 1409012 on viivisearve, millest tulenevad nõuded on rahuldatud (tasaarvestatud). Tegemist ei ole

põhivõlgnevusega ja sellelt viivise tasumise nõue ei ole põhjendatud (võlaõigusseaduse § 113 lg 6).

5. Pärnu Maakohus peatas 13. juuli 2016. a määrusega täitemenetluse nr 022/2016/3342 kuni

tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.

6. Avaldaja vaidles esitatud määruskaebusele vastu. Avaldaja esitas ka menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt on avaldaja menetluskulud 950 eurot. Samuti palus avaldaja mõista välja viivise

menetluskulude tasumisega viivitamise korral.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. septembri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus puudutatud isiku kanda ja

avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis ringkonnakohus rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891

lg 5 kohaselt edasi kaevata.

Maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võib võlgniku

määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte

muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei

toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks

vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva

põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil

maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi

viidi, on selgelt põhjendamatu.

Ekslik on määruskaebuse seisukoht, et avaldaja nõue on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades on nõue põhjendatud. Maksekäsu

kiirmenetluses nõude põhjendatuse kontrollimisel ei hinda kohus tõendeid. Määruskaebuse väide,

et viivise nõue tuleneb osaliselt viivise tasumisega viivitamisest, ei põhine maksekäsu

kiirmenetluse avalduses esitatud asjaoludel. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada maksekäsu

peale esitatud määruskaebuses nõude aluseks olevaid asjaolusid.

TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta

määruskaebuse esitaja kanda, kuid nimetatud kulusid TsMS § 4842 järgi ei hüvitata, sest maksekäsu

määruses on määratud TsMS § 4842 järgsed 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks ja

puudutatud isik on kohustatud need tasuma. Suuremate menetluskulude hüvitamist TsMS § 4842 ei

võimalda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles jäeti rahuldamata

avaldaja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, ja uue määrusega

avaldus rahuldada või saata asi vastavas osas ringkonnakohtule lahendamiseks. Avaldaja taotles ka

vajaduse korral TsMS § 4891 lg 5 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks

tunnistamist osas, milles see ei võimalda Riigikohtule edasi kaevata hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Avaldaja taotles TsMS § 4842 lg 5 põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamist osas, milles see ei võimalda maksekäsu kiirmenetluses avaldaja

määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist. Avaldaja palus

määruskaebemenetluse kuluna välja mõista 1675 eurot ja seadusjärgse viivise.

Ringkonnakohtu seisukoht edasikaebeõiguse puudumise kohta tähendaks seda, et menetluskulude

kindlaksmääramise peale puuduks isegi ühekordne edasikaebeõigus. TsMS § 178 on

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas TsMS § 4891 lg 5 suhtes erinormiks ning

võimaldab samas sätestatud tingimustel menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas

Riigikohtule määruskaebuse esitada ka maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 4891 lg-t 5 tuleb

tõlgendada põhiseaduskonformselt (kogumis TsMS §-ga 178) või tunnistada põhiseadusega

vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata, kuivõrd nimetatud säte riivab ebaproportsionaalselt PS § 24

lg-st 5 tulenevat igaühe põhiõigust tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud

korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.

TsMS § 484² tuleks tõlgendada selliselt, et nimetatud säte käsitleb üksnes kuni maksekäsu

tegemiseni või menetluse lõpetamiseni võla tasumise tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist, ent

ei sätesta mistahes lisapiiranguid maksekäsu kiirmenetluses toimuvas määruskaebemenetluses

tekkivate menetluskulude osas. Vastavas osas tuleks TsMS § 172 lg 9 alusel kohaldada

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut, esmajoones TsMS § 174. TsMS §-st 4842 nähtuv

muude avaldaja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude hüvitamise absoluutne välistus

ei ole proportsionaalne (eelkõige mõõdukas). Eriti ebaproportsionaalne on nimetatud

hüvitispõhiõiguse piirang olukorras, kus võlgnik on makseettepaneku kätte saanud, ei ole sellele

mistahes mõjuva põhjuseta õigel ajal vastuväidet esitanud ning asub nõudele alusetult vastu

vaidlema maksekäsu peale esitatud määruskaebuses (nagu praegusel juhul), kuivõrd niisuguses

olukorras on võlgnik ise põhjustanud oma käitumisega pikema ja kulukama kohtumenetluse.

Määruskaebemenetlus ei ole võrreldav sellele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse lihtsa ja

formaliseeritud osaga, mistõttu on tõenäolisem ka määruskaebemenetluses lepingulise esindaja

kasutamise vajadus ning see, et täiendavad menetluskulud ületavad oluliselt 20 euro piiri. Alusetu

määruskaebuse esitamisega saavutab võlgnik menetluse venimise ilma menetluskulude hüvitamise

kohustuseta, kuigi vastuväite esitamise korral oleks võlgnik kohustatud menetluskulud hüvitama.

9. Puudutatud isik leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebemenetluses ei hinnata tõendeid ning seega puudub vastaspoolel vajadus oma seisukoht

esitada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata,

sest määruskaebuse esitajal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule

määruskaebust.

11. TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.

Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja

menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada

(vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-16, p 14).

12. Kolleegium leiab, et arvestades TsMS §-s 4842 ja § 4891 lg-s 5 sätestatut, ei saa maksekäsu

kiirmenetluses maakohtu maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, sh ka osas, mis puudutab

menetluskulude kindlaksmääramist.

12.1. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele

kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kolleegiumi

hinnangul kehtib TsMS §-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot, ka siis, kui võlgnik esitab

maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus.

12.2. Kolleegiumi hinnangul lõpeb määruskaebuse esitamisel maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 172

lg 9 viimast lauset, § 481 lg-t 1 ja § 4891 lg-t 4 koosmõjus tõlgendades ringkonnakohtus lahendi

tegemisega määruskaebuse kohta. Maksekäsu kiirmenetlus lõpeb ringkonnakohtu lahendiga ka siis,

kui määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS ei sätesta, et 20 euro suurune menetluskulude

hüvitamise piirang ei kehtiks avaldaja jaoks võlgniku esitatud määruskaebuse lahendamisel

ringkonnakohtus. Seega ei kohaldu maksekäsu kiirmenetluses kõrgema astme kohtu

menetluskulude kandmist reguleeriv üldsäte TsMS § 171 lg 1.

12.3. Seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu

maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri,

millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema

seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt:

"Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa

erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja

nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse

formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks

20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks

massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest

hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud

määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat."

12.4. TsMS § 4891 lg 5 sätestab, et määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei

saa Riigikohtule edasi kaevata. Seega puudub nii võlgnikul kui ka avaldajal võimalus kaevata

ringkonnakohtu määruskaebuse kohta tehtud määruse peale, kui määruskaebust või avaldaja

määruskaebemenetluses esitatud taotlust määrata kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulud

ei rahuldata. Sellest tulenevalt ei kohaldu kolleegiumi hinnangul TsMS § 178 lg-d 1 ja 2

maksekäsu kiirmenetluses tehtud ringkonnakohtu määruse suhtes.

12.5. Hinnates kaebeõiguse puudumise põhiseaduspärasust, märgib kolleegium järgmist.

Riigikohus on varem leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene isikutele õigust vaidlustada eranditult

kõiki kohtulahendeid, sest see säte sisaldab lihtsa seadusereservatsiooniga edasikaebeõigust.

Seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt

edasikaebeõigust diferentseerima (vt nt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-

62-10, p 38). Praegusel juhul õigustab seaduses sätestatud edasikaebeõiguse piirangut eelkõige

menetlusökonoomia ja maksekäsu kiirmenetluse eesmärk saada lihtsustatud ja kiirendatud korras

formaliseeritud menetluses täitedokument. Kõrgema astme kohtus ei ole otstarbekas sisuliselt

kontrollida alama astme kohtu lahendit, millega ei saa välja mõista rohkem kui 20 euro ulatuses

menetluskulusid.

13. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis ei saa kolleegium hinnata määruskaebuse väiteid

sisuliselt ega TsMS §-s 4842 sätestatud menetluskulude 20 euro suuruse piirangu vastavust

põhiseadusele ning algatada vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust (vt ka Riigikohtu

14. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 15). Seda on võimalik teha sarnastes

asjades ringkonnakohtul, kui leitakse, et avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud määruskaebusele

vastamisel on suuremad kui 20 eurot.

14. Kuigi TsMS § 4891 lg 5 välistab ringkonnakohtu määruse peale kaebeõiguse Riigikohtule,

märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides siiski järgmist.

14.1. Maksekäsu kiirmenetlus maakohtus on lihtsustatud menetlus, milles vähemalt maakohtu

menetluses vaidluse sisulises osas tõendeid ei hinnata ja mis on suunatud kiirendatud korras

täitedokumendi saamisele. Seda kinnitab mh TsMS § 483 lg 2, mille kohaselt saab maakohus jätta

maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata vaid siis, kui maksekäsu kiirmenetlus ei ole

TsMS § 481 kohaselt lubatud (TsMS § 483 lg 2 p 1) või kui avaldus ei vasta TsMS § 482 nõuetele

(TsMS § 483 lg 2 p 2) või ilmnevad menetluse peatumise alused (TsMS § 483 lg 2 p 4), samuti

makseettepaneku kättetoimetamatusest tingituna (TsMS § 483 lg 2 p 3).

14.2. TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse,

mis võib tugineda ühele järgmistest TsMS § 4891 lg-s 2 nimetatud asjaoludest: makseettepanek

toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik

esitada õigeks ajaks vastuväidet (TsMS § 4891 lg 2 p 1); võlgnik ei saanud vastuväidet

makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (TsMS § 4891 lg 2 p 2) või

maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu

kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on

selgelt põhjendamatu (TsMS § 4891 lg 2 p 3).

14.3. Seega tuleb määruskaebemenetluses erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude

põhjendatust. Ainult nõude põhjendatust kontrollides saab selgitada, kas nõue võis olla selgelt

põhjendamatu TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses.

14.4. Kolleegium selgitab veel, et juhul, kui määruskaebuses viidatakse nõude põhjendatuse

kontrollimise vajadusele (TsMS § 4891 lg 2 p 3), peab ringkonnakohus kontrollima järgmisi

asjaolusid. Esmalt tuleb ringkonnakohtul kontrollida maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude

õiguslikku põhjendatust, mille korral on võimalik lähtuda sarnasest kontrollist, nagu seda tehakse

hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt (vt nt Riigikohtu

25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14 ja seal viidatud varasem praktika).

Küll ei saa määruskaebust lahendades analoogia alusel lähtuda sellest, et kostja (võlgnik) on omaks

võtnud hageja (avaldaja) faktilised väited (TsMS § 407 lg 1 teine lause).

14.5. Lisaks nõude õigusliku põhjendatuse kontrollile on kolleegiumi hinnangul

määruskaebemenetluses võimalik ja kohustuslik hinnata ka tõendeid, kui need on määruskaebusele

lisanud võlgnik või määruskaebuse vastusele avaldaja. See ei ole vastuolus maksekäsu

kiirmenetluse põhimõtetega. Vastupidine tõlgendus kitsendaks põhjendamatult võlgniku huve ja

muudaks määruskaebemenetluse eelkõige TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses suuresti sisutühjaks.

Kolleegium märgib, et nt maksekäsu kiirmenetluses, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu 12. detsembri 2006. a määruse (EÜ) nr 1896/2006 alusel, tuleb juba esimese astme kohtul

määruse art 11 lg 1 lit b kohaselt lükata avaldus tagasi, kui nõue on selgelt põhjendamatu. Eesti

seadusandja on selle kontrollikohustuse pidanud vajalikuks kehtestada ringkonnakohtu menetluses,

kuhu ei jõua aga kõik maksekäsu kiirmenetluse asjad.

14.6. Seetõttu on ebaõige leida, et seadus ei näe ette võimalust vaidlustada maksekäsu peale

esitatud määruskaebuses nõude aluseks olevaid asjaolusid ning et maksekäsu kiirmenetluses nõude

põhjendatuse kontrollimisel ei hinnata ringkonnakohtus tõendeid. Kolleegium märgib, et

ringkonnakohus ei peaks lähtuma määruskaebuse lahendamisel mitte sellest, kas kaebaja sisulised

vastuväited annaksid aluse nõude rahuldamata jätmiseks, vaid otsustama üksnes seda, kas on

võimalik maksekäsu tühistamine võlgniku määruskaebuse alusel.

15. Kuivõrd määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

kolmanda lause alusel tagastada. Avaldaja Riigikohtus kantud muud menetluskulud (1675 eurot)

jäävad tema enda kanda.

Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik