3-1-1-84-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-84-16

Otsuse kuupäev

8. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Ivo Pilving, Paavo Randma, Peeter Roosma

ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Väärteoasi KÜ ROO 31 karistamises KOKS § 662 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 4-16-1983

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ ROO 31 kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

kaudu), esindaja Raik Saart

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. jaanuar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2016. a otsus KÜ ROO 31 karistamises KOKS § 662

lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Tallinna linnalt KÜ ROO 31 kasuks välja 504 (viissada neli) eurot

väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll

1. Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (kohtuväline menetleja) koostas

1. veebruaril 2016 väärteoprotokolli korteriühistu (KÜ) ROO 31 kohta.

2. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus KÜ ROO 31 Tallinnas Roo 31 asuva ehitise haldajana

12. jaanuaril 2016 Tallinna linna heakorra eeskirja (edaspidi heakorraeeskirja) § 5 lg 1 p 9

nõudeid sellega, et ei taganud heakorratööde tegemist ega kõrvaldanud ehitiselt jääpurikaid ja

lund. Välistemperatuuri kõikumisel ehitisele sadanud lumi osaliselt sulab ja jäätub. Ehitise

katusele tekkinud jääpurikad võivad oma raskuse tõttu kukkuda ja nii tekib vahetu oluline oht

inimese elule või tervisele. Roo 31 ehitise katuseräästas rippuvad jääpurikad on jalakäijate tee

kohal. Seal liiklevad inimesed. Korteriühistu juhatuse liikmel T. J-il lasus tegutsemiskohustus

tagada kõnniteel ohutu liiklemine ja hoone katuselt lume ning jääpurikate koristamine. Muu

hulgas tulnuks regulaarselt hooldada ehitist ja teha korralisi ülevaatusi, jälgimaks puhastusala ja

lume hulka katusel, et ei moodustuks jääpurikaid. T. J. jättis aga need kohustused täitmata.

Juhatuse liige oli kõnealusest kohustusest teadlik. Kohustuse täitmine oli takistatud seetõttu, et

majaelanikega oli kokkulepe, mille kohaselt pidid nad korteriühistut teavitama, kui katusele on

tekkinud jääpurikad. Majaelanikud seda aga ei teinud. Korteriühistu juhatuse liige pani teo toime

ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku juhtimise korral

oleks ta pidanud ohuolukorra tekkimist vältima. Tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides,

sest korteriühistu soovis raha säästa.

Kohtuvälise menetleja otsus

3. Kohtuvälise menetleja 2. märtsi 2016. a otsusega karistati KÜ-d ROO 31 eelnevalt kirjeldatud teo

eest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 järgi rahatrahviga 100 eurot.

Kaebus maakohtule

4. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse KÜ ROO 31 kaitsja

vandeadvokaat Kristiina Lee, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.

Maakohtu otsus

5. Harju Maakohtu 27. aprilli 2016. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaitsja

kaebus rahuldamata.

6. Maakohus märkis, et KOKS § 662 lg 2 järgi on karistatav sama seaduse § 22 lg 1 p 361 alusel

kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning § 36 alusel kehtestatud koormise

täitmata jätmine, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale.

Tallinna linnas reguleerib heakorda heakorraeeskiri, mis on kehtestatud KOKS § 22 lg 1 p-de 4

ja 361 ning § 36 lg 3 ja ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 6 alusel. Seega on tegemist KOKS §-s 662

nimetatud eeskirjaga. Heakorraeeskirja § 5 lg 1 p 9 järgi on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud

kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad jms.

7. Roo 31 ehitisel maja välisukse lähedal kõnnitee kohal rippusid jääpurikad. Jalakäijate tee kohal

rippuvad jääpurikad kujutavad ohtu inimese elule või tervisele, sest need võivad alla kukkuda.

Jääpurikate koristamata jätmine on tegevusetusdelikt. Praegusel juhul olnuks õiguspärane

käitumine jääpurikate kõrvaldamine.

8. KÜ ROO 31 on menetletava väärteo subjekt. Õige on kaebaja väide, et korteriühistu ei ole

Roo 31 korterite omanik. Samas võrdsustatakse heakorraeeskirja § 2 lg 1 kohaselt heakorra

nõuete täitmisel omanikuga ka tema volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Asjaolu, et

kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis ega oma otsuses sellele sättele viidanud, ei muuda

otsust ebaseaduslikuks. Kohus võib õiguslikku hinnangut täpsustada. Kaebuse esitaja käsitlus,

mille kohaselt ei saa korteriühistut karistada, viiks selleni, et kohtuväline menetleja peaks

karistama kõiki korteriomanikke eraldi. See poleks aga õige, õiglane ega vajalik. Kaitsja viide

Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-161-12 pole asjakohane, kuna selles lahendis ei käsitleta

karistusõiguslikku vastutust.

9. Teo pani toime korteriühistu juhatuse liige juriidilise isiku huvides. Lugedes T. J-i isikuks, kes oli

kohustatud täitma menetlusalusele isikule heakorraeeskirjast tulenevaid kohustusi, tugines

kohtuväline menetleja ekslikult asjaolule, et T. J-il on õigus esindada korteriühistut ainuisikuliselt.

Äriregistrisse kantud esindusõiguse piirang või ainuisikuline esindusõigus ei puuduta

karistusõiguslikku hinnangut. Samas ei olnud KÜ ROO 31 juhatuse liikmete vahel ülesannete

jaotust. Sellises olukorras võib heakorraeeskirja täitmist käsitada juhatuse mis tahes liikme

kohustusena, sest juhatuse igal liikmel on võrdne õigus ja kohustus juriidilise isiku nimel

tegutseda. Juhatuse liikme vastutust ei mõjuta ka varasemad tavad või kokkulepe, mille kohaselt

pidid majaelanikud jääpurikatest teada andma. Kohtuväline menetleja leidis õigesti, et T. J-il oli

tegutsemiskohustus. Kohtuväline menetleja võinuks tuvastada ka juhatuse teiste liikmete

tegutsemiskohustuse, kuid väär ei ole, et piirduti ühe liikmega. KÜ ROO 31 huvi väljendus

jääpurikate kõrvaldamiseks vajaliku ressursi säästmises.

10. T. J. pidi jääpurikate teket võimalikuks pidama. Ta lootis kergemeelselt vältida probleemi sellega,

et majaelanikud teavitavad teda jääpurikatest või kõrvaldavad need ise.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

11. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni KÜ ROO 31 kaitsja K. Lee, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu 504 eurot palub kassaator jätta Tallinna linna

kanda.

12. Kaitsja märgib, et heakorraeeskirja § 5 lg 1 p 9, mille rikkumist väärteoprotokollis ja kohtuvälise

menetleja otsuses KÜ-le ROO 31 ette heidetakse, paneb ehitiselt jääpurikate kõrvaldamise

kohustuse omanikule. KÜ ROO 31 ei ole Tallinnas Roo 31 asuva kinnisasja omanik.

13. Tuginedes Tallinna linna heakorra eeskirja § 2 lg-le 1, millele kohtuväline menetleja

väärteoprotokollis, enda otsuses ega maakohtu istungil ei viidanud, rikkus kohus menetlusaluse

isiku kaitseõigust. Menetlusalune isik ei saanud sellisele õiguslikule hinnangule vastuväiteid

esitada. Heakorraeeskirja § 2 lg 1 kohaldamiseks tuleks näidata, et korteriühistu puhul on

tegemist omaniku poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutajaga. See aga eeldaks teistsugust

teokirjeldust. Väärteokirjeldust kohtumenetluses aga enam muuta ei saa.

14. Asjas nr 3-2-1-161-12 tehtud otsuses asus Riigikohus seisukohale, et elamu omanike asutatud

korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada maja katuselt

lund ja jääd. Juhul, kui kohtuväline menetleja leidis, et Roo 31 hoonelt jääpurikate eemaldamata

jätmisega on rikutud omaniku kohustusi, tulnuks alustada väärteomenetlust kõigi korteriomanike

suhtes. Maakohtu seisukoht, et selline õiguskäsitlus poleks õige, õiglane ega vajalik, on

õiguslikult põhjendamatu. Praegusel juhul heidetakse korteriühistule alusetult ette korteriomanike

kohustuse rikkumist.

15. KÜ ROO 31 juhatuses on kolm liiget. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb näidata, millest tulenevalt

menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav

tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.

Praegusel juhul ei nähtu väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest, millest tulenevalt

menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli konkreetselt T. J-il. Kohtuistungil möönis kohtuvälise

menetleja esindaja, et neil oli jääpurikate koristamiseks suusõnaline kokkulepe juhatuse teise

liikmega. Küsimust, kas juhatuse liikmete vahel oli tööjaotus, pole kohtuvälises menetluses

käsitletud ja väärteoprotokollis seda ei kajastata. Seega polnud ka maakohtul menetluslikku alust

asuda sellist asjaolu tuvastama. Asjas nr 3-1-1-43-08 tehtud Riigikohtu otsuse punktist 9.2

tuleneb, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja

lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja

arutamise käigus.

16. Raha kokkuhoidmist (säästmist) ei saa pidada õigusvastaseks teoks, mis KarS § 14 lg 1

tähenduses pannakse toime juriidilise isiku huvides. Olukorras, kus korteriühistu tegeleb ise

jääpurikate kõrvaldamisega, ei hoita selle töö tegemata jätmisega raha kokku.

Kassatsioonivastus

17. Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata, leides,

et väärteomenetluses pole menetlusnorme rikutud ning menetlusaluse isiku karistamine on

põhjendatud. Samas märgitakse kassatsioonivastuses, et menetlusaluse isiku õigusabikulu 504

eurot, mille hüvitamist ta taotleb, on liiga suur.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Riigikohus käsitleb esmalt kassaatori väidet, et maakohus rikkus heakorraeeskirja § 2 lg-le 1

tuginedes kaitseõigust (I). Otsuse II osas annab kolleegium KÜ ROO 31 karistamisele

materiaalõigusliku hinnangu, selgitades kõigepealt juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse

üldisi eeldusi (A) ja kontrollides seejärel, kas KÜ-le ROO 31 KarS § 14 lg 1 alusel omistatud

füüsilise isiku tegu vastab väärteokoosseisule (B). Seejärel võtab kriminaalkolleegium kokku

kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotluse (III). Lõpuks

juhib Riigikohus tähelepanu korrakaitseorgani esmastele kohustustele ehitise katusel olevast jääst

ja lumest lähtuva vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisel (IV).

I

19. KOKS § 662 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse sama seaduse § 22 lg 1 p 361 alusel

kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning § 36 alusel kehtestatud koormise

täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale.

20. KÜ-d ROO 31 karistati osutatud süüteokoosseisu järgi KOKS § 22 lg 1 p-de 4 ja 361 ja § 36 lg 3

ning EhS § 97 lg 6 alusel kehtestatud heakorraeeskirja § 5 lg 1 p 9 rikkumise eest, mis seisnes

Roo 31 asuva hoone katuselt jääpurikate ja lume kõrvaldamata jätmises. Eeskirja osutatud punkt

näeb muu hulgas ette, et kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja

jääpurikad.

21. Väärteoasjas tuvastatu kohaselt ei ole menetlusalune isik Roo 31 asuva kinnisasja omanik, keda

nimetatakse heakorraeeskirja § 5 lg 1 p-s 9 selle sätte adressaadina. Maakohtu hinnangul vastutab

menetlusalune isik sellele vaatamata heakorraeeskirja § 5 lg 1 p 9 rikkumise eest, kuna sama

eeskirja § 2 lg 1 sätestab, et "omanikuna heakorra nõuete täitmisel on võrdsustatud tema poolt

volitatud valdaja, haldaja või kasutaja". Väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses

heakorraeeskirja § 2 lg-le 1 ei viidata.

22. Kohtupraktikas ei ole blanketse süüteokoosseisu puhul väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud

viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei

muudeta

etteheidetava

teo

sisu

(faktilisi

asjaolusid)

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 10). Kohtuvälise menetleja

otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2–7

loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav,

kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset

süüteokoosseisu

sisustava

õigusakti

sätetele

osutamata

või

täpsustamata,

missuguse

väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-28-16, p 7).

23. Samas peab menetlusalusel isikul väärteomenetluses, samamoodi nagu süüdistataval

kriminaalmenetluses, olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks

tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 10). Kohtu

kohaldatav õigusnorm, sh norm, millele tuginetakse blanketset koosseisutunnust sisustades, ei

tohi olla süüdistatavale (menetlusalusele isikule) üllatuslik (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

23. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-139-05, p-d 25 ja 31 ning 5. aprilli 2012. a otsus asjas

nr 3-1-1-25-12, p 11). Normile tuginemine on üllatuslik eeskätt siis, kui selle kohaldamise

võimalus ei olnud kohtumenetluse poolele aegsasti piisavalt äratuntav ja kui selle normi

kohaldamisele on võimalik esitada mõni selline vastuväide, mis varasema õigusliku hinnangu

raames polnuks asjakohane (vt ka määrus asjas nr 3-1-1-139-05, p 25 ja 12. aprilli 2010. a otsus

asjas nr 3-1-1-15-10, p 12.3). Pidades vajalikuks kaaluda varasemas menetluses tähelepanuta

jäänud normi kohaldamist, saab kohus vältida selle üllatuslikkust, juhtides normi kohaldamise

võimalusele menetlusaluse isiku ja kaitsja tähelepanu kirjalikult enne kohtuistungit; kuulutades

kaitseõiguse tagamiseks välja kohtuistungi vaheaja või uuendades kohtuliku arutamise VTMS §-

st 2 ja KrMS § 307 lg 1 p-st 2 ning lg-st 2 tulenevas korras, küsimaks pooltelt arvamust normi

kohaldamise kohta (vt ka otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p 11).

24. Käesolevas asjas ei olnud heakorraeeskirja § 2 lg 1 kohaldamine menetlusalusele isikule ja

kaitsjale üllatuslik. Nimelt on kaitsja maakohtule esitatud kaebuse punktis 10 kõnealusele sättele

ise osutanud, selgitades ühtlasi, miks tema arvates ei ole see norm praeguses väärteoasjas

asjakohane. Samas kaebuses märkis kaitsja sedagi, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja

otsuses heakorraeeskirja § 2 lg-le 1 viitamata jätmine kujutab endast kaitseõiguse rikkumist.

Seega pidi kaitsja aru saama, et menetlusaluse isiku karistamisel on kohaldatud või võidakse

kohaldada heakorraeeskirja § 2 lg-t 1, sest vastasel korral polnuks tal põhjust nimetada sellele

sättele viitamata jätmist kaitseõiguse rikkumiseks. Järelikult oli kaitsjale juba kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebuse koostamise ajal piisavalt äratuntav võimalus, et

maakohus võib menetlusaluse isiku käitumisele õigusliku hinnangu andmisel tugineda mh

heakorraeeskirja § 2 lg-le 1.

25. Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium, et isegi kui pidada heakorraeeskirja § 2 lg 1 kohaldamist

üllatuslikuks ja heita maakohtule ette kaitseõiguse rikkumist, ei tingiks see vaidlustatud

kohtuotsuse tühistamist. Kriminaalasjades on Riigikohus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale

tuginedes selgitanud, et olukorras, kus kohus annab süüdistuses kirjeldatud teole õigusliku

hinnangu,

lähtudes

normist,

mille

kohaldamise

võimalikkusest

polnud

süüdistatav

kohtumenetluse ajal teadlik, ei ole kaitseõigust siiski rikutud, kui isikule on tagatud tõhus

võimalus

esitada

vastuväited

kohtuotsuse

aluseks

olevale

õiguskäsitlusele

järgnevas

kohtukaebemenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas

nr 3-1-1-60-07, p 20). Samasugune põhimõte kehtib ka väärteomenetluses. Kassatsioonis, mille

Riigikohus ka menetlusse võttis, oli kaitsjal piisavalt tõhus võimalus heakorraeeskirja § 2 lg 1

kohaldamisele õiguslikke vastuväiteid esitada. Väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks

saatmine normi üllatusliku kohaldamise tõttu võib kõne alla tulla eeskätt siis, kui kassatsioonist

nähtub, et kohtumenetluse pool soovib esitada selle normi kohaldamisele mõnd sellist

vastuväidet, mille hindamine eeldaks täiendavat faktiliste asjaolude tuvastamist. Käesolevas asjas

sellise olukorraga tegemist ei ole.

II

(A)

26. Menetletavas asjas on väärteo toimepanemise eest karistatud juriidilist isikut KÜ ROO 31.

27. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on

toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud

(derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema

organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline

isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab

vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo

toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10;

2. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-

66-14, p 6). Vaid erandjuhtudel (nt organisisese salajase hääletuse puhul) ei ole deliktistruktuuri

elemente vaja välja selgitada organi iga liikme tegevuses, kui on ilmne, et õigusrikkumisele

viinud otsuse tegemisel vastas organi liikmete tegevus deliktistruktuuri kõigile elementidele (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-82-04, p 11).

Eelmärgitu ei välista siiski juriidilise isiku karistamist juhtudel, kui teo on toime pannud

juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-90-14, p-d 37–

38).

28. See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides

toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks

õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või

kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib selline nõue nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide

korral. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et

tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta

tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p 8 ja 26. septembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9.)

29. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või

juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku

huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja

teo vaheline side (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-9-

05, p 9). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides peab olema

tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima

õigusvastasuse küsimust. Juriidilise isiku huvi mõiste kaudu välistatakse juriidilisele isikule

selliste tegude omistamine, mis on toime pandud töötaja erahuvides ja väljaspool juriidilise isiku

tegevusvaldkonda. Nagu teistegi koosseisutunnuste puhul, on tegemist õigusliku hinnanguga, mis

tugineb kriminaalasja faktilistele asjaoludele. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-67-09, p 9.1.)

(B)

30. Väärteoprotokolli kohaselt pani KÜ-le ROO 31 omistatava teo toime juhatuse liige T. J. Seega

otsustamaks, kas KÜ ROO 31 karistamine on seaduslik, tuleb KarS § 14 lg-st 1 lähtudes

kõigepealt kontrollida, kas T. J-i teos esinevad kõik menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo

tunnused.

31. KÜ-d ROO 31 karistati KOKS § 662 lg 2 järgi. Osutatud säte näeb ette juriidilise isiku vastutuse

sama paragrahvi esimeses lõikes kirjeldatud väärteo eest. Seega tuleb leida vastus küsimusele, kas

menetlusalusele isikule omistatud T. J-i käitumine vastab KOKS § 662 lg 1 tunnustele.

32. Maakohus karistas KÜ-d ROO 31 kokkuvõtlikult selle eest, et korteriühistu kui Roo 31 elamu

haldaja jättis täitmata heakorraeeskirja § 2 lg-st 1 ja § 5 lg 1 p-st 9 tuleneva kohustuse kõrvaldada

elamult lumi ja jääpurikad. Seega heidetakse menetlusalusele isikule ette süüteo toimepanemist

tegevusetusega. Järelikult vajab selgitamist, kas T. J-i tegevusetus, mis seisnes korteriühistu

juhatuse liikmena Roo 31 elamult lume ja jääpurikate kõrvaldamise korraldamata jätmises, täidab

KOKS § 662 lg-s 1 ette nähtud süüteokoosseisu.

33. KOKS § 662 lg 1 järgi on karistatav KOKS § 22 lg 1 p 361 alusel kehtestatud heakorra- ja

kaevetööde eeskirjade rikkumine ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmine, kui

sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale. Heakorraeeskirjast

tuleneva tegutsemiskohustuse täitmata jätmise (tegevusetuse) eest ei saa KOKS § 662 lg 1 järgi

karistada aga mitte igaüht, vaid üksnes isikut, kes on õiguslikult kohustatud tegutsema, s.t

heakorraeeskirjast

tuleneva

tegutsemiskohustuse

adressaati

(vt

ka

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 8 ja 1. detsembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 11.2).

34. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja ja maakohus leidnud, et tulenevalt heakorraeeskirja

§ 5 lg 1 p-st 9 ja § 2 lg-st 1 lasus KÜ-l ROO 31 kui Roo 31 elamu haldajal sellelt elamult lume ja

jääpurikate eemaldamise kohustus. Kolleegium nõustub, et tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS)

§ 2 lg-s 1 ette nähtud eesmärgist on korteriühistu oma liikmete (korteriomanike) kaasomandis

oleva (korteriomanditeks jagatud) kinnisasja kaasomandi eseme haldaja heakorraeeskirja § 2 lg 1

mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05, p 8).

Seega laieneb heakorraeeskirja § 5 lg 1 p-st 9 tulenev lume ja jääpurikate kõrvaldamise kohustus

sama eeskirja § 2 lg 1 järgi ka ehitist haldavale korteriühistule.

35. Väärteoprotokollis on märgitud, et korteriühistu juhatuse liikmel T. J-il lasus tegutsemiskohustus

tagada kõnniteel ohutu liiklemine ja hoone katuselt lume ning jääpurikate koristamine. Ka

maakohus leidis, et T. J-il kui ühistu juhatuse liikmel oli kõnealuses olukorras

tegutsemiskohustus. Samas pole väärteoprotokollis, kohtuvälise menetleja otsuses ega maakohtu

otsuses viidatud ühelegi normile, millest tulenevalt laienes heakorraeeskirjas sätestatud lume ja

jääpurikate ehitiselt kõrvaldamise kohustus ka T. J-ilee kui Roo 31 ehitist haldava korteriühistu

juhatuse liikmele. Kolleegiumi hinnangul sellist normi ka ei ole.

36. Erinevalt korteriomanditeks jagatud kinnisasja haldavast korteriühistust ei ole selle juhatuse

liikmel endal KÜS § 2 lg-st 1 ega ühestki teisest normist tulenevaid ülesandeid, mis võimaldaksid

teda käsitada kinnisasja haldaja või mõne muu heakorraeeskirja § 2 lg-s 1 nimetatud subjektina.

Juriidilise isiku juhatuse liikmeks olek on olemuselt käsunduslepingu-sarnane võlaõiguslik suhe

juriidilise

isiku

ja

juhatuse

liikme

vahel

(vt

ka

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 26.4, korteriühistu

juhatuse liikme kohustuste kohta lähemalt vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 2015. a

otsus asjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Seega ei laiene korteriühistu juhatuse liikmele

heakorraeeskirja § 2 lg 1 alusel kinnisasja omaniku heakorra-alased kohustused, sh § 5 lg 1 p-s 9

ette nähtud kohustus, mille sisuks on korteriühistu hallatava ehitise katuselt lume ja jääpurikate

kõrvaldamine.

37. Nii kohtuvälise menetleja kui ka maakohtu otsusest võib välja lugeda seisukoha, et T. J-i

tegutsemiskohustus Roo 31 ehitiselt lume ja jääpurikate kõrvaldamisel tulenes asjaolust, et ta oli

elamut haldava korteriühistu kui heakorraeeskirja järgi lume ja jääpurikate eemaldamiseks

kohustatud juriidilise isiku juhatuse liige. See tähendab, et korteriühistu kui juriidilise isiku

tegutsemiskohustus on omistatud vahetult ka tema juhatuse liikme(te)le. Kolleegium sellise

käsitlusega ei nõustu. Heakorraeeskirjast tulenevat KÜ ROO 31 tegutsemiskohustust pole

võimalik eraldi õigusliku aluseta laiendada ühistu juhatuse liikme(te)le.

38. Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja

üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 12

ja 15. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-42-15, p 89). Ehkki osutatud seisukoht on välja öeldud

juriidilise isiku juhatuse liikme ja selle juriidilise isiku võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike

suhete kontekstis, kehtib sama põhimõte enamasti ka juriidilise isiku muude kohustuste korral.

Kui juhatuse liige rikub oma kohustust juriidilise isiku ees ja selle tõttu jääb juriidilisel isikul

lasuv kohustus täitmata, vastutab juhatuse liige selle rikkumise eest üksnes juriidilise isiku ees.

Näiteks võib juriidiline isik nõuda oma juhatuse liikmelt riigile makstud maksuintressi või

võlausaldajale makstud leppetrahvi hüvitamist, kui juriidilisel isikul tekkis nende tasumise

kohustus

juhatuse

liikme

ametikohustuste

rikkumise

tagajärjel.

(Vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p 12 ja tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2013. a

otsus asjas nr 3-2-1-110-13, p 16.) Tsiviilõiguslikult vastutab juhatuse liige juriidilise isiku

võlausaldajate ees juhul, kui ta rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas

ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi

2010. a otsus asjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja kriminaalkolleegiumi 25. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-

1-1-64-15, p 53).

39. Ka avalikus õiguses on norme, mis panevad juhatuse liikmele kolmanda isiku, näiteks riigi ees

isikliku kohustuse tegutseda, tagamaks juriidilise isiku teatud kohustuse täitmine. Näiteks tuleneb

selline norm maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1, mis mh võimaldab karistada

MKS § 1531, § 154 või KarS § 3891 järgi juhatuse liiget, kes jätab juriidilise isiku

maksudeklaratsiooni esitamata, samuti nõuda juhatuse liikmelt MKS §-s 40 või 41 sätestatud

alusel vastutusotsusega (MKS § 96) juriidilise isiku maksuvõla tasumist. Üldjuhul ei tähenda

juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine aga seda, et sama

kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikmel

võib juriidilise isiku sisemisest tööjaotusest või selle puudumisest tulenevalt olla juriidilise isiku

siseselt kohustus korraldada juriidilise isiku mingi tegutsemiskohustuse täitmine. Märgitust ei saa

aga veel järeldada, et kõnealune tegutsemiskohustus laieneb juhatuse liikmele ka välissuhtes ja et

ta vastutab selle kohustuse rikkumise korral koos juriidilise isikuga. Juhatuse liikme selline

vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka

juhatuse liikmele isiklikult.

40. Eeltoodust tulenevalt ei saa juhatuse liikme käitumine vastata süüteokoosseisule, mis tunnistab

karistatavaks üksnes juriidilisele isikule endale, mitte aga tema juhatuse liikme(te)le suunatud

tegutsemiskohustuse rikkumise. Kolleegium märgib, et tegevusdeliktide puhul on olukord

teistsugune. Süüteokoosseisus kirjeldatud tegevuse eest vastutab üldjuhul iga isik, kes nii käitub,

arvestades KarS §-s 24 viidatud erandeid (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06, p 11.5).

41. Kuna T. J-il kui KÜ ROO 31 juhatuse liikmel ei olnud heakorraeeskirjast tulenevat kohustust

tagada Roo 31 ehitiselt lume ja jääpurikate kõrvaldamist, ei vasta tema tegevusetus

väärteoprotokollis kirjeldatud kujul ka KOKS § 662 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu tunnustele.

Järelikult puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mida oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel

KÜ-le ROO 31 omistada. Seega pole täidetud KarS § 14 lg-st 1 tulenevad eeldused KÜ ROO 31

karistamiseks KOKS § 662 lg 2 järgi.

42. Käesolevas väärteoasjas ei ole tarvis selgitada, kas T. J-i tegevusetus Roo 31 elamult lume ja jää

kõrvaldamata jätmisel võib vastata KOKS § 661 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule seetõttu, et

tal oli lume ja jääpurikate eemaldamise kohustus Roo 31 kinnisasja kaasomanikuna

(korteriomanikuna). Esiteks ei tugineta väärteoprotokollis sellele, et T. J. oli Roo 31 kinnisasja

kaasomanik. Teiseks ei oleks T. J-i selline tegevusetus, isegi kui see oleks tuvastatud, KarS § 14

lg 1 kohaselt omistatav menetlusalusele isikule, st KÜ-le ROO 31.

III

43. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 27. aprilli 2016. a otsuse KÜ ROO 31 karistamises

KOKS § 662 lg 2 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna

menetlusalusele isikule etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused. Kassatsioon tuleb

rahuldada.

44. Kassaator taotleb ka KÜ ROO 31 menetluskulu hüvitamist. Kaitsja esitas Harju Maakohtule

taotluse, milles palus mõista Tallinna linnalt menetlusaluse isiku kasuks välja 504 eurot valitud

kaitsjale makstud tasu katteks. Taotlusele lisatud advokaadibüroo pidaja arve kohaselt kulus

kaitsjal väärteoasja materjalidega tutvumiseks, nõupidamiseks kliendiga ja kaebuse koostamiseks

kokku 3,5 tundi. Õigusteenuse tunnitasu määr oli 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Andmeid

kassatsioonimenetluse kulu kohta pole Riigikohtule esitatud.

45. Kolleegium leiab, et menetlusaluse isiku poolt maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud

tasu on mõistliku suurusega ja kuna kolleegium lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel, tuleb taotletud summa VTMS § 23 alusel Tallinna linnalt KÜ ROO 31 kasuks välja mõista.

Kassatsioonivastuses esitatud väide menetluskulu liigse suuruse kohta on alusetu.

IV

46. Väljaspool väärteoasja lahendamise piire juhib Riigikohus obiter dictum'i korras tähelepanu

järgnevale. Olukorras, kus tänavaäärse ehitise katusel paiknev jää või lumi tekitab vahetu ohu

kõnniteel liiklevate inimeste elule ja tervisele, nagu Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet praegusel

juhul leidis, on korrakaitseorgani kõige olulisem ülesanne kindlustada selle ohu tõrjumine.

Tavaliselt on kõnealuses situatsioonis tegemist kõrgendatud vahetu ohuga avalikule korrale

korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg-te 4 ja 5 mõttes.

47. Esmaselt on ohu tõrjumine KorS § 2 lg 2 järgi avaliku korra eest vastutava isiku (KorS § 15)

ülesanne. Ehitise katusel olevast jääst ja lumest tingitud ohu puhul on avaliku korra eest

vastutavaks isikuks eeskätt kinnisasja omanik või omanikud, korteriomanditeks jagatud kinnisasja

puhul seega korteriomanikud. Omanikul lasub ohtliku jää ja lume katuselt eemaldamise kohustus

nii tulenevalt EhS § 19 lg 1 p-st 4 ja § 16 lg-st 1 kui ka lähtuvalt üldisest käibekohustusest (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-161-12, p 10).

Heakorraeeskirja § 5 lg 1 p 9 koostoimeS § 2 lg-ga 1 võimaldab käsitada korterelamu katusel

olevatest jääpurikatest ja lumest tingitud ohu puhul avaliku korra eest vastutava isikuna aga lisaks

ka näiteks korterelamut haldavat korteriühistut.

48. Kui on alust arvata, et avaliku korra eest vastutav isik on suuteline ehitisel olevast jääst ja lumest

lähtuva ohu piisavalt kiiresti ise tõrjuma, võib korrakaitseorgan esmalt piirduda isiku

teavitamisega ohust KorS § 26 lg 1 järgi või teha talle KorS § 28 lg 1 alusel ohu tõrjumiseks

kohustava ettekirjutuse koos hoiatusega haldussunnivahendite kohaldamise kohta. Olukorras, kus

ehitise katusel olev jää ja lumi seavad vahetult ohtu inimeste elu ja tervise, peab korrakaitseorgan

olema teavituse või ettekirjutuse tegemisel siiski veendunud, et see on avaliku korra tagamiseks

piisav, s.t et avaliku korra eest vastutav isik tõrjub teavituse või ettekirjutuse järel ohu viivitamata.

Kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtajaks ohu tõrjumiseks tehtud ettekirjutust, võib

selle KorS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud

vahenditega ja korras.

49. KorS § 29 lg 1 sätestab, et kui avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa või ei

saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada, võib pädev korrakaitseorgan ise

kohaldada meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse

korral ametiabi või kaasates muid isikuid. Tegemist ei ole mitte üksnes korrakaitseorgani õiguse,

vaid ka KorS § 2 lg-st 3 tuleneva kohustusega. KorS § 29 lg 1 sõnakasutus "võib" ei tähenda

mitte korrakaitseorgani õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust kohaldada

kaalutlusõiguse alusel meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (vrd ka nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 1. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 38). Olukorras,

kus ehitise katusel olev jää ja lumi ohustavad vahetult inimeste elu ja tervist, võib

korrakaitseorgani kaalutlusõigus ohu tõrjumisele asumise üle otsustamisel redutseeruda nullini.

See tähendab, et kõiki asjaolusid arvestades on korrakaitseorgan lausa kohustatud astuma

vahetuid samme inimeste elu ja tervist ähvardava vahetu ohu reaalseks tõrjumiseks, mis

kõnealusel juhul saab seisneda eeskätt jää ja lume ehitise katuselt eemaldamises.

50. Kui on põhjust arvata, et omanik või muu avaliku korra eest vastutav isik inimeste elu ja tervist

vahetult ohustavat jääd ja lund piisavalt kiiresti ehitiselt ei kõrvalda, on korrakaitseorgan

KorS § 29 lg 1 alusel muu hulgas pädev rakendama asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS)

§-s 11 ette nähtud sunnivahendit (asendustäitmine). Seejuures on kõnealuses situatsioonis

üldjuhul tegemist ATSS §-s 12 nimetatud asendustäitmise erijuhuga, mil asendustäitmist on

lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, sest vahetu oht avalikule korrale

tuleb kõrvaldada viivitamata. Asendustäitmise kulud nõutakse avaliku korra eest vastutavalt

isikult ATSS § 15 lg 1 kohaselt sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Saale Laos, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi

Ivo Pilving, Paavo Randma, Peeter Roosma, Tambet Tampuu

(allkirjastatud digitaalselt)