3-2-1-164-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-164-16

Määruse kuupäev

Tartu, 1. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

TERE aktsiaseltsi saneerimiskava kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. augusti 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-2060

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nordea Bank AB Eesti filiaali, Aktsiaseltsi DNB Pank,

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (likvideerimisel) ja AS

Nordea Finance Estonia ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja TERE aktsiaselts, esindaja juhatuse liige Aivar Rehe

Puudutatud isikud Nordea Bank AB Eesti filiaal, Aktsiaselts

DNB Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

(likvideerimisel) ja AS Nordea Finance Estonia, nende ühised

esindajad vandeadvokaadid Kristina Schotter ja Jaanus Mody

Asja läbivaatamise kuupäev

6. veebruar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 16. augusti 2016. a

määrused tsiviilasjas nr 2-16-2060 ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo COBALT OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TERE aktsiaselts (avaldaja) esitas 8. veebruaril 2016 Harju Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks.

2. Harju Maakohus algatas 18. veebruaril 2016 avaldaja saneerimismenetluse. Seejuures määras

maakohus mh saneerimisnõustajateks Marko Kaevando ja Tarvo Lindma, kohustas neid tagama

saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 11. aprilliks 2016 ja esitama vastuvõetud saneerimiskava

kohtule kinnitamiseks hiljemalt 18. aprilliks 2016.

3. Saneerimisnõustajad koostasid koostöös avaldaja juhtkonnaga saneerimiskava ja edastasid

saneerimiskava kõigile sellega hõlmatud võlausaldajatele 4. aprillil 2016 koos üleskutsega edastada

hiljemalt 11. aprilliks 2016 kirjalik seisukoht kava vastuvõtmise kohta.

Kava vastuvõtmise hääletamiseks koosolekut ei korraldatud. 14. aprilli 2016. a hääletusprotokolli

järgi hinnati hääletustulemusi kahes rühmas: pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate (7) ja pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajate (96) rühmas. Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletas kava

poolt neli võlausaldajat (57,14% võlausaldajatest), kellel oli kokku 4,05% rühma häältest, kolm

võlausaldajat hääletas kava vastu. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletas kava poolt

79 võlausaldajat (82,29% võlausaldajatest), kellel oli 57,47% rühma häältest, kuus võlausaldajat ei

hääletanud ning kava vastu hääletas 11 võlausaldajat. Kuigi kokku hääletas saneerimiskava poolt

81% võlausaldajatest ja mõlemas rühmas hääletasid enam kui pooled võlausaldajatest kava poolt, ei

saa saneerimiskava lugeda saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 3 mõttes vastu võetuks, sest

poolthääletanud võlausaldajate hääled kokku ei moodustanud vähemalt 2/3 häältest.

4. Avaldaja esitas 18. aprillil 2016 Harju Maakohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamiseks, paludes ühtlasi määrata kava hindamiseks eksperdid.

5. Harju Maakohus nimetas 12. mai 2016. a määrusega saneerimiskava hindamiseks eksperdid

Toomas Saarma ja Urmas Võimre, kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti ekspertide tasu ja

kulude katteks 40 000 eurot, kohustas eksperte esitama arvamuse hiljemalt 22. juuniks 2016 ja

määras, et otsustab saneerimiskava kinnitamise hiljemalt 11. juulil 2016.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on saneerimiskavale ekspertiisi määramine põhjendatud.

Avaldaja on oluline ettevõtja ja tööandja, ostes keskmiselt aastas kokku 100 000 tonni toorpiima,

varustades jaekaubanduskette 30-35% ulatuses piimatoodetega ja pakkudes tööd 429 töötajale.

Põhjendatud oli alla 10 000 euroste nõuete kavast väljajätmine, sest võlausaldajate hulk oli suur ja

selliste nõuete mitme aasta peale laialivenitamine paneb avaldajale asjatu koormuse. Võlausaldajate

erinevatesse rühmadesse jagamine ja saneeritavate nõuete valimine on ettevõtjate ja

saneerimisnõustajate õigus, millesse kohus ei saa sekkuda. Seadus ei reguleeri saneerimismenetluse

pikkust. Arvestades, et võlad makstakse kava kohaselt tagasi täies ulatuses ja nõuete maht on üle

47 000 000 euro, ei ole kümneaastane tähtaeg ülemäära pikk.

Saneerimisnõustajad ei rikkunud SanS § 20 lg-s 3 sätestatud tähtaega selliselt, et see tingiks

saneerimiskava kinnitamata jätmise. Kava esitati koos parandustega kaks nädalat enne kohtule

esitamise tähtpäeva. Kava esitamise ja vastuvõtmise vahele jäi võlausaldajatele üks nädal, mis ei

rikkunud võlausaldajate õigusi oluliselt, sest võlausaldajatele jäi piisav aeg kujundada ja vormistada

oma seisukoht kava kinnitamise kohta, sh esitada motiveeritud taotlus kava kinnitamata jätmiseks.

Saneerimiskavas on kirjeldatud SanS §-s 21 sätestatud loetelu, sealt ei tulene kohustust esitada kõigi

kavaga hõlmatud võlausaldajate nimekirja. Kavas ei tule analüüsida võlausaldajate olukorda

pankrotimenetluses ettevõtte tervikmüügi korral ning selline prognoos oleks piimandussektori

olukorda arvestades oletuslik. Kavas on analüüsitud saneerimiseni viinud põhjuseid ja põhjendatud

saneerimismeetmete valikut.

Kohtu saneerimiskavale hinnangu andmiseks nimetatud kaks eksperti vastavad SanS § 31 lg-s 2

nimetatud tingimustele, neil on kohtu usaldus ning neil on õigus saada kohustuste täitmiseks

põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu SanS § 33 lg 1 järgi.

6. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused OÜ Tõntso Agro ning ühiselt Nordea Bank AB

Eesti filiaal, Aktsiaselts DNB Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (likvideerimisel) ja

AS Nordea Finance Estonia (pangad). OÜ Tõntso Agro palus maakohtu määruse tühistada, jätta

saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada avaldaja saneerimismenetlus. Pangad palusid maakohtu

määruse tühistada ning jätta avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata

ja kava hindamiseks eksperdid määramata. Menetluskulud palusid kõik määruskaebuse esitanud

võlausaldajad jätta avaldaja kanda.

Avaldaja palus jätta määruskaebused rahuldamata. Teised võlausaldajad avaldasid määruskaebuse

kohta erinevaid seisukohti.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. augusti 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebused rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse lahendamisel on olulised üksnes SanS § 30 lg-t 1 puudutavad

vastuväited. Vaidluse all ei ole SanS § 30 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud eelduste täitmine, maakohus

tuvastas SanS § 30 lg 1 p 3 mõttes, et saneerimiskava vastab SanS §-s 21 sätestatud nõuetele.

Tõendite väljanõudmise, vande andmise, toimikule juurdepääsu võimaldamise ja kohtuistungi

pidamise taotluste lahendamata jätmine ning SanS § 30 lg 1 mõttes asja lahendamise tähtaja järgimata

jätmine ei mõjutanud määrust sisuliselt ega anna alust määrust tühistada. Asjakohatud on ka väited

määruskaebuse esitajate teiste võlausaldajatega võrreldes halvema kohtlemise ja pankrotihinnangu

ebaõigsuse kohta. SanS § 30 sätestab ammendavalt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise

avalduse rahuldamise kriteeriumid. Võlausaldajate võrdset kohtlemist ja pankrotihinnangut

hinnatakse sisuliselt alles kava kinnitamise üle otsustamisel.

Vaidluse all on vaid kaebuse väited, mis puudutavad SanS § 30 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 sätestatud

eelduste esinemist ehk saneerimisteate ja üleskutse kättetoimetamist ja SanS § 29 lg 1 p-s 2

sätestatud hääletuskvootide täitmist. Kaebajad ei väida, et nad ei ole saneerimisteadet või üleskutset

kätte saanud, ega viita ka ühelegi võlausaldajale, kellele väidetavalt nimetatud dokumente kätte ei

toimetatud. Alusetu on väide, et maakohus ei kontrollinud võlausaldajatele saneerimisteate ja

üleskutse kättetoimetamist. SanS § 20 lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et kava projekt tuleb

võlausaldajatele esitada vähemalt kaks nädalat enne kava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaega,

mille maksimaalne pikkus on 60 päeva SanS § 10 lg 3 mõttes.

Maakohus leidis õigesti, et SanS § 29 lg 1 p 2 hääletamiskvoot on täidetud, säte annab ettevõtjale

võimaluse taotleda võlausaldajate arvulise enamuse toetuse saanud kava kinnitamist ka juhul, kui

mõned suurvõlausaldajad kavaga ei nõustu. Selle puhul ei ole poolthääletanud võlausaldajate nõuete

suurusel erinevalt SanS § 24 lg-st 3 enam tähtsust. Ringkonnakohus ei nõustunud väitega, et

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks peab kava poolt hääletama ka igas rühmas vähemalt pool

vastavasse rühma kuuluvatest võlausaldajatest, sest SanS § 29 lg 1 p-s 2 on kaks alternatiivset alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Pangad paluvad ühises määruskaebuses Riigikohtule ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi

Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes paluvad

pangad jätta avaldaja kanda ning on esitanud ka menetluskulude nimekirja.

Pankade arvates tõlgendas ringkonnakohus vääralt SanS § 29 lg 1 p 2, leides, et saneerimiskava

vastuvõtmise hääletamisel ei pea hääletuskvoot olema täidetud igas võlausaldajate rühmas ja et

hääletamisel ei ole tähtis võlausaldajatele kuuluvate häälte arv, vaid üksnes võlausaldajate arv.

Seetõttu on ringkonnakohus jätnud hindamata, kas hääletuskvoodid olid täidetud. Kohtud jätsid

vastamata võlausaldajate ringi ja hääletustulemuste määramisega seotud vastuväidetele. Samuti ei

hinnanud kohtud sisuliselt, kas võlausaldajad olid õigesti rühmadesse jaotatud. Võlausaldajale

AKTSIASELTS JETOIL tasuti kogu võlg, mistõttu ei peaks ta enam ühena pandipidajatest

kajastuma. Üksnes pankade nõuded ajatatakse kümne aasta peale, seega oleks tulnud nad paigutada

SanS § 21 lg 2 kohaselt eraldi rühma. Väär rühmitamine mõjutab hääletustulemusi, mistõttu oleks

kohtud pidanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist hindama juba SanS § 30 kohase lahendi

tegemisel.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt ka SanS § 20 lg-t 3 ja § 12 lg 2 p 6, leides, et võlausaldajatele võib

kavaga tutvumiseks jääda kahe nädala asemel vaid üks. Ringkonnakohus jättis vastamata kaebajate

väitele, et võlausaldajatele jäi kavaga tutvumiseks vaid kuus päeva. Ringkonnakohus ei põhjendanud,

miks ei mõjutanud maakohtu määrust see, et viimane jättis lahendamata võlausaldajate taotlused

tõendite väljanõudmiseks, vande andmiseks ja toimikule juurdepääsu võimaldamiseks. Hagita

menetluses kehtib uurimisprintsiip. Kohtud ei täitnud sellest tulenevat rolli kontrollida ettevõtja

esitatud andmeid SanS § 30 tingimuste täitmise kohta. Kuna ettevõtjal võimaldati hääletustulemusi ja

teiste võlausaldajate andmeid varjata, ei olnud ka võlausaldajatel võimalik, sõltumata kaebeõiguse

olemasolust, veenduda protsessi aususes ja nõuetekohasuses.

Kaebajad esitasid 30. augustil 2016 taotluse ka Harju Maakohtule avaldaja saneerimismenetluse

ennetähtaegseks lõpetamiseks SanS § 39 lg 2 p 1, p 7 või p 8 alusel.

9. Vastuses määruskaebusele palub avaldaja lahendada määruskaebuse kohtu õiglasel äranägemisel.

Osaühing Vändra ja osaühing Vändra Vara paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja

ringkonnakohtu määruse muutmata.

Maksu- ja Tolliametil ei ole saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise kohta

vastuväiteid.

Tetra Pak SIA ja Tetra Laval Credit AB paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata, ringkonnakohtu

määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

Tulundusühistu EPIKO nõustub osaliselt määruskaebuses esitatud väidetega ja palub määruskaebuse

rahuldada.

Saneerimisnõustajad jäävad Harju Maakohtule 28. aprillil 2016 esitatud seisukohtade juurde.

Osaühing Vändra, osaühing Vändra Vara, Tetra Pak SIA, Tetra Laval Credit AB ja tulundusühistu

EPIKO on esitanud ka menetluskulude nimekirja.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701

lg 3 esimese ja kolmanda lause alusel tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Esmalt käsitleb kolleegium kaebeõigust, menetlusosaliste ringi ja kaebuse eset (I), seejärel aga

analüüsib võlausaldajate rühmade moodustamist ja selle võimalikku mõju kava kinnitamisele (II),

võlausaldajatele saneerimiskavaga tutvumiseks antavat tähtaega (III) ning teiste võlausaldajate ja

nende nõuete andmetega tutvumise võimaldamist (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud

otsustused (V).

I

12. Vaidlusalune maakohtu määrus on tehtud avaldaja SanS § 29 lg 1 järgse vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamise avalduse alusel. Selle määrusega ei ole otsustatud ei kava kinnitamist ega

kinnitamata jätmist, vaid üksnes määratud eksperdid kava hindama ja tehtud kinnitamise

otsustamisega seotud menetluslikud korraldused. Selle määrusega seotu on reguleeritud SanS §-s 30.

Sisuliselt on tegu kava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise määrusega, milles sisalduvad ka

eelmenetluslikud korraldused.

13. Üldiselt ei ole avalduse menetlusse võtmise määruse (ja korraldusliku määruse) peale eraldi

kaebeõigust seaduses ette nähtud (vt TsMS § 372 lg 5). SanS § 30 lg 7 näeb ometigi erandlikult ka

võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise määruse

peale ette kaebeõiguse ja seda isegi kahekordselt, st ka ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtusse.

Kolleegium märgib, et selline ulatuslik kaebeõigus korraldusliku määruse peale on ebaökonoomne ja

venitab põhjendamatult muidu väga kitsastes ajalistes raamides kulgevat saneerimismenetlust. Piisav

oleks ka edasikaebeõigus kava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse peale (SanS § 37).

14. SanS § 30 lg 7 esimese lause järgi võib määruskaebuse võlausaldajate vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise määruse peale esitada ettevõtja või

võlausaldaja. Piiranguid võlausaldajate kaebeõigusele ei ole esitatud nagu ka lisatingimusi eelneva

vastuväite esitamise vajalikkuse kohta vms. Vaidluse all ei ole, et pangad on avaldaja võlausaldajad,

kes on pealegi saneerimiskavast puudutatud.

Riigikohus on saneerimiskava kinnitamise vaidlustamisel leidnud, et SanS § 37 lg-t 3 tuleb

tõlgendada nii, et kui ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu

määrust (Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 24). Kolleegiumi arvates

tuleb sarnaselt tõlgendada ka SanS § 30 lg 7 teist lauset, mis võimaldab esitada määruskaebuse ka

Riigikohtule. Seejuures tugineb kolleegium ka TsMS § 668 lg-le 5 ja § 696 lg 3 esimesele lausele.

Praegusel juhul on pangad maakohtu määrust eelnevalt vaidlustanud.

Seega oli pankadel kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale.

15. Riigikohus on varem leidnud, et saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel tuleb menetlusse kaasata need maakohtu määruse peale määruskaebust

esitama õigustatud isikud, kelle õigusi lahendiga kitsendatakse, st ettevõtja (avaldaja) ja vastavalt

maa- või ringkonnakohtusse määruskaebuse esitanud võlausaldajad (Riigikohtu 9. mai 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p-d 25-29). Neid loeb kolleegium menetlusosalisteks ka

käesolevas asjas, küsides lisaks siiski seisukohta ka neilt võlausaldajatelt, kes varasemas menetluses

kohtule seisukohti on esitanud.

Avaldaja on Riigikohtule teatanud juhatuse liikme muutumisest ja õigusabilepingu sõlmimisest

pankasid käesolevas menetluses esindava advokaadibürooga (X kd, tl 147) ning lisaks palunud

27. detsembri 2016. a seisukohas lahendada määruskaebus kohtu õiglasel äranägemisel. Avaldust

saneerimiskava kinnitamiseks ei ole avaldaja samas tagasi võtnud.

16.

16.1. Kuna käesoleva vaidluse esemeks on üksnes küsimus, kas saneerimiskava kinnitamise avaldus

võeti õigesti maakohtu menetlusse, saab siin kontrollida üksnes avalduse menetlemise eeldusi, mitte

aga kava sisulist õigsust, mida tehakse kava kinnitamise otsustamisel. Avalduse menetlemise

eeldused on sätestatud SanS § 30 lg-s 1.

16.2. Ringkonnakohus on leidnud ja pangad ei ole ka vaidlustanud, et üldiselt on SanS § 30 lg 1 p 3

nõuded täidetud, st saneerimiskava vastab vähemasti formaalselt SanS § 21 nõuetele, sisaldades

nõuetekohaseid andmeid. Samuti ei ole vaidlust, et avaldaja on ettevõtjana oluline tööandja

(SanS § 30 lg 1 p 5). Saneerimisnõustajad on kinnitanud, et nende hinnangul on saneerimine

tõenäoline, st täidetud on ka SanS § 30 lg 1 p 4 tingimus.

16.3. Ei vaielda ka selle üle, et saneerimiskava jäi võlausaldajatel SanS § 24 mõttes vastu võtmata.

Riigikohtu menetluses on vaidluse all aga see, kas saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks

olid täidetud SanS § 29 lg 1 p 2 tingimused, täpsemalt, kas saneerimiskava poolt hääletas rühmas

vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Seega on vaidluse all SanS § 30 lg 1 p 6 eelduste

täitmine kava kinnitamiseks.

16.4. Lisaks on pangad tuginenud sellele, et neil ei võimaldatud saneerimiskavaga piisava aja jooksul

tutvuda, väites SanS § 12 lg 2 p 6 ja § 20 lg 3 rikkumist. Pangad ei ole samas väitnud, et neile ei ole

kätte toimetatud saneerimisteadet või SanS § 23 järgset üleskutset esitada seisukoht kava

vastuvõtuks. Seega on SanS § 30 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuded samuti vähemasti formaalselt täidetud.

16.5. Lisaks on pangad näinud oma õiguste rikkumist selles, et neile ei tagatud ligipääsu andmetele

teiste võlausaldajate ja nende nõuete kohta, samuti et maakohus ei lahendanud nende mitmeid

taotlusi.

II

17. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse

esitamiseks ei pea, juhul kui on moodustatud võlausaldajate rühmad, SanS § 29 lg 1 p 2 järgi

hääletama kava poolt igas rühmas vähemalt pool vastavasse rühma kuuluvatest võlausaldajatest

(ringkonnakohtu määruse p 58).

Eelviidatud sätte kohaselt võib võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava esitada kohtule

kinnitamiseks, kui kava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt

pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Kolleegiumi arvates tähendab see, et kui on moodustatud

võlausaldajate rühmad, hääletatakse rühmade kaupa ning hääletuskvooti tuleb iga rühma suhtes eraldi

arvestada. Üksnes juhul, kui rühmi ei ole moodustatud, saab kohus vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitada, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest. Kui rühmad on

moodustatud, saab vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitada siis, kui selle poolt

hääletas igas rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest (või mõnes rühmas võttis

hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest, SanS § 29 lg 1).

Kui rühmade moodustamisel saaks vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitada ka

siis, kui poolt hääletasid pooled kõikidest võlausaldajatest, jääks SanS § 29 lg 1 p 2 teise alternatiivi

tähendus ja vajalikkus ebaselgeks. Samuti oleks saneerimiskava vastuvõtmisel võlausaldajate

rühmade moodustamisel marginaalne tähtsus, sest rühmade moodustamisele vaatamata saaks kohtule

kinnitamiseks esitada vastuvõtmata saneerimiskava samadel alustel nagu menetlustes, kus

võlausaldajaid erinevalt ei kohelda.

18. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga (vt ringkonnakohtu määruse p 57), et vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamiseks esitamisel SanS § 29 lg 1 p 2 alusel ei ole võlausaldajate nõuete

suurusel ega häälte arvul erinevalt kava vastuvõtmisest (SanS § 24 lg 3) tähtsust, sest SanS § 29 lg 1

p 2 annab ettevõtjale võimaluse taotleda võlausaldajate arvulise enamuse toetuse saanud kava

kinnitamist ka juhul, kui mõned suurvõlausaldajad kavaga ei nõustu.

Lisaks SanS § 29 lg 1 p 2 sõnastusele toetab seda tõlgendust ka saneerimisseaduse eelnõu (334 SE;

Riigikogu XI koosseis) seletuskiri, mis viitab, et lubades kohtul kinnitada kava, mille poolt on

andnud hääle vähemalt pooled võlausaldajatest, piiratakse oluliselt suure võlausaldaja pahatahtlikku

käitumist ja samas järgitakse demokraatliku otsustamise printsiipi (seletuskirja lk 37). Kolleegium on

ka varem leidnud, et kohus ei kontrolli vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel SanS § 24 nõudeid

(Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 9) ning jääb selle seisukoha

juurde.

19.

19.1. Erinevalt ringkonnakohtust (vt ringkonnakohtu määruse p 62) leiab kolleegium, et

võlausaldajate võrdset kohtlemist tuleb hinnata ka enne saneerimiskava kinnitamise otsustamist. Seda

siiski vaid ulatuses, mis on vajalik SanS § 29 lg 1 ja § 30 lg 1 p 6 tingimuste täitmise kontrollimiseks

kava kohtule esitamise kohta. Nimelt peab kohus viidatud sätete järgi mh kontrollima, kas

võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse kohtule kinnitamiseks esitamise

eelduse tingimused on täidetud võlausaldajate hääletamata jätmise või poolthääletamise nõude osas

(SanS § 29 lg 1).

19.2. Seega, kui kava esitatakse kohtule kinnitamiseks eeldusel, et selle poolt on hääletanud vähemalt

pool igasse rühma kuuluvatest võlausaldajatest (SanS § 29 lg 1 p 2), peab kohus kontrollima, kas see

tingimus on täidetud. Arvestades, et SanS § 21 lg 2 viitab, et võlausaldajate nõuded võib rahuldada

rühmade kaupa ning ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad, peab kohus

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisel kontrollima ka seda, kas

rühmad on moodustatud õigetel alustel. SanS § 21 nõuete kontrollimisele viitab ka SanS § 30 lg 1

p 3.

Riigikohus on varem leidnud, et kui saneerimiskavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid

oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete

ajatamise erineva tähtaja, nõude rahuldamise protsendi vms osas, tähendab see sisuliselt ka rühmade

loomist ja sellele kehtestatud nõuete järgimise kohustust menetluses, mh et võlausaldajatele oleks

tagatud võimalus hääletada rühmade kaupa (Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

25-11, p 40). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

Seega peab kohus vajaliku häälteenamuse hindamisel kontrollima juba saneerimiskava kinnitamise

avalduse menetlusse võtmisel, kas erinevaid võlausaldajaid koheldakse oluliselt erinevalt ja kas seda

on rühmade moodustamisel ja hääletamisel ka arvestatud. Kui kavas on rühmitatud ühte rühma

võlausaldajad (mh pandipidajad), kelle nõudeid koheldakse kava järgi oluliselt ebavõrdselt, on

rühmad vääralt moodustatud. Küll märgib kolleegium, et võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava

kohtule kinnitamiseks esitamise tingimuste hindamisel tuleks vähemalt eelduslikult lähtuda

võlausaldajate isikutest (samuti nõuete koosseisust ja ulatusest) kava vastuvõtmise otsustamise ajal, st

mitte arvestada hilisemaid muutusi, mh võlgade tasumist või nõuete loovutamist.

19.3. Kuigi võlausaldajate võrdsele kohtlemisele annab kohus sisulise hinnangu vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamisel (SanS § 36 p 3), tuleb rühmade moodustamise aluseid kontrollida juba

kava kinnitamise avalduse esitamisel. Kuna rühmade moodustamise õigsusest sõltub, kas tegemist on

vastuvõetud või vastuvõtmata saneerimiskavaga ja kas kohus üldse saab selle kava kinnitada, peaks

selle kohta seisukoha võtma võimalikult varajases menetlusfaasis, et tagada menetlusökonoomia ja

vältida asjatuid kulutusi. Samuti on kohtule vajalik teave rühmade moodustamise kohta olemas juba

kava kinnitamise avalduse menetlusse võtmisel (SanS § 30). Ka määratud eksperdid annavad

hinnangu eelkõige kava sisule, mitte saneerimismenetluse läbiviimise korrale (SanS § 32).

20. Praeguses asjas ei ole kohtud kontrollinud rühmade moodustamise õigsust ega seetõttu ka

SanS § 29 lg 1 p 2 nõuete täitmist. Seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada ja asi saata uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Kuigi määruskaebuse esitajad taotlevad asja saatmist

ringkonnakohtusse, ei ole kolleegium selle taotlusega seotud ja saab kaebuse osaliselt rahuldada.

Kuna asja uuel läbivaatamisel võib ilmneda, et rühmad on moodustatud ebaõigesti ja seetõttu ei ole

SanS § 29 lg 1 p 2 tingimused kava kinnitamise otsustamiseks täidetud, tähendab see, et menetlus

lõpeb (SanS § 30 lg 6). Sel juhul tuleb ühtlasi lahendada senise menetlusega seotud korralduslikud

küsimused, mida on otstarbekas teha maakohtus.

Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et kuna seadus ei võimalda kohtule esitatud

saneerimiskava menetluse käigus muuta, ei saa kohus anda tähtaega kava muutmiseks või uue kava

esitamiseks, sest tähtaeg kava kohtule esitamiseks saab olla maksimaalselt 60 päeva (SanS § 10 lg 2

p 3 ja lg 3) (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 76). Siiski ei ole

välistatud uue kava esitamine uue saneerimismenetluse raames, sest seadus ei takista

saneerimismenetluse algatamist kuni avaldajale ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit

pankrotiseaduse (PankrS) § 15 mõttes (vt ka Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

25-11, p 83).

III

21. Kolleegium nõustub pankadega, et SanS § 20 lg-t 3 tuleb koostoimes § 12 lg 2 p-ga 6

tõlgendada nii, et võlausaldajatele saneerimiskava projekti kättetoimetamisel peab võlausaldajatele

jääma kavaga tutvumiseks enne kava vastuvõtmise otsustamist aega vähemalt kaks nädalat.

22. SanS § 20 lg 3 järgi toimetatakse vähemalt kaks nädalat enne SanS § 12 lg 2 p-s 6 sätestatud

tähtaja lõppu saneerimiskava projekt võlausaldajale kätte sellega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks.

Kuigi SanS § 12 lg 2 p 6 viitab nii saneerimiskava vastuvõtmise kui ka kohtule kinnitamiseks

esitamise tähtajale, leiab kolleegium, et SanS § 20 lg-s 3 on silmas peetud siiski kava vastuvõtmise

tähtaja möödumist. Ringkonnakohtu vastupidine tõlgendus (vt ringkonnakohtu määruse p 60), et seda

tähtaega arvestatakse kava kohtule esitamise tähtajast lähtudes, võimaldaks esitada kava

võlausaldajatele tutvumiseks ka üksnes päev enne kinnitamise otsustamist.

Võlausaldajate õiguste kaitse on tagatud ning neil on võimalik menetluses sisuliselt osaleda ja tahet

avaldada üksnes siis, kui neile on antud mõistlik aeg ja võimalus saneerimiskavaga tutvuda. See on

tagatud aga üksnes juhul, kui neile jääb seisukoha kujundamiseks mõistlik tähtaeg enne kava

vastuvõtmise otsustamist.

23. Kui kohus on võlausaldajatele saneerimiskavaga tutvumiseks antud tähtaega lühendanud või kui

kohtu määratud tähtaega ei ole järgitud, tuleb kolleegiumi arvates võlausaldaja seisukohta kava

vastuvõtmise kohta arvestada ka juhul, kui seisukoht on esitatud kahe nädala jooksul kava projekti

talle kättetoimetamisest.

24. Kui võlausaldaja on vaatamata talle saneerimiskavaga tutvumiseks ettenähtud aja lühendamisele

kava vastuvõtmise kohta seisukoha siiski avaldanud ega ole välja toonud, mida ta oleks võinud

pikema tähtaja jooksul täiendavalt esitada, ei ole kolleegiumi arvates tegu rikkumisega, mis oleks

sedavõrd oluline, et see peaks kava kinnitamise välistama.

Kohus saab seda seisukohta kava kinnitamise avalduse esitamisel hinnata ja kõrgema astme kohtul

puudub õigus diskretsiooniõiguse kasutamisse üldjuhul sekkuda. Seetõttu ei oleks pankade väited

kavaga tutvumiseks antud tähtaja lühiduse kohta toonud kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamist.

Pangad on rikkumise tagajärjena näinud seda, et mõned teised võlausaldajad võisid olla hääletamisel

informeerimata ja segaduses. Sellele pidanuks aga tuginema iga võlausaldaja ise, mitte pangad teiste

võlausaldajate eest.

IV

25. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga (vt ringkonnakohtu määruse p 61), et kaevatava maakohtu

määruse õigsuses ei anna alust kahelda see, et määruskaebuse esitajate taotlused mh tõendite

väljanõudmiseks, vande andmiseks ja toimikule juurdepääsu võimaldamiseks on maakohtus jäänud

lahendamata. Menetluse jätkumisel saab maakohus lahendamata taotlused ka edaspidi lahendada.

26. Pankade üheks etteheiteks on olnud teiste võlausaldajate ja avaldaja võlgadega seotud andmete

varjamine pankade eest, mis on väidetavalt raskendanud pankadel rühmade moodustamise

põhimõtete kontrollimist ja sisuliselt võimaldanud avaldajal hääletamisega enda soovitud suunas

manipuleerida.

27. Saneerimisseadus ei reguleeri võlausaldajate õigusi tutvuda teiste võlausaldajate nõuetega ega

saneerimiskava projektiga enne selle kinnitamiseks esitamist. Saneerimiskavas võlausaldaja nõude

kindlaksmääramisel saavad vastuväiteid esitada vastav võlausaldaja ise ja ettevõtja (SanS §-d 12

ja 13). Teised võlausaldajad nõuete kindlaksmääramisel erinevalt pankrotimenetlusest (PankrS § 100

lg 4) ei osale. Ettevõtjal on saneerimismenetluses kohtule ja saneerimisnõustajale teabe andmise

kohustus (kaasaaitamiskohustus) (SanS § 14).

Sellest järeldub, et keskne roll võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamisel ja saneerimiskava

kinnitamise formaalsete eelduste täitmise hindamisel on saneerimisnõustajal ja kohtul.

28. Samas näeb SanS § 26 p 3 võlausaldajale ette võimaluse esitada kohtule avaldus, jätmaks ka

võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata mh põhjusel, et kava alusel koheldakse teda

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate

võlausaldajatega. Selle avalduse saab võlausaldaja SanS § 10 lg 2 p 3 ja § 26 järgi esitada kohtule

kava esitamise tähtaja jooksul.

Avalduse esitamiseks peab võlausaldajal olema aga teave nii saneerimiskava kui ka

hääletamistulemuste kohta, hindamaks kava vastuvõtmise õiguspärasust. Sellest järeldab kolleegium,

et võlausaldajale tuleb tagada juurdepääs hääletamistulemustele kohe pärast kava vastuvõtmise

otsustamist. Selle peab tagama nii saneerimisnõustaja kui ka kohus, kes peab võlausaldajale kui

menetlusosalisele võimaldama ka toimikuga tutvuda (TsMS § 59 lg 1, § 199 lg 1 p 1). Kohus saab

seda õigust piirata TsMS § 59 lg 11 alusel.

V

29. Pankade taotluse saneerimismenetluse lõpetamiseks (X kd, tl 113-124) saab lahendada maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

30. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline

kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. Kui ettevõtja

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus jääb rahuldamata, tuleks menetluskulud

TsMS § 172 lg 7 teise lause (koostoimes SanS §-ga 4) alusel jätta eelduslikult avaldaja kanda.

31. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu