3-2-1-162-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-162-16

Määruse kuupäev

Tartu, 22. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik

Kohtuasi

OÜ Inmarx Partners kinnistamisavaldus kinnistamisasjas

nr 37263201650

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-10921

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Inmarx Partners määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja OÜ Inmarx Partners, esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Asja läbivaatamise kuupäev

6. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 29. juuni 2016. a määrus ja

Tartu Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2016. a määrus kinnistamisasjas nr 37263201650 (tsiviilasi

nr 2-16-10921), millega jäeti rahuldamata taotlus seada hagi tagamise abinõuna Tarmo Pajule

ja Britt Pajule ühisomanikena kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud kinnistusregistri

registriossa nr 2804239, keelumärge OÜ Inmarx Partners kasuks selliselt, et kinnistu

käsutamine oleks keelatud Tarmo Pajul.

2. Saata kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise

otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon OÜ-le Inmarx Partners.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Inmarx Partners (avaldaja) esitas 10. mail 2016 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusregistriosa nr 2804239 kolmandasse jakku

kinnisasjale asukohaga Jaani, Kaavere küla, Kolga-Jaani vald, Viljandimaa, käsutamise keelumärge

avaldaja kasuks selliselt, et keelumärkega oleks Tarmo Pajul keelatud Tarmo Paju ja Britt Paju

ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.

Kinnistamisavaldusele oli lisatud Harju Maakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-20930, millega kohus määras esiteks seada hagi tagamise abinõuna T. Pajule kuuluvale

kinnisasjale, mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr 7184802, kohtulik hüpoteek 65 982 euro

40 sendi ulatuses avaldaja kasuks ja teiseks seada samale kinnisasjale keelumärge avaldaja kasuks

selliselt, et keelumärkega oleks T. Pajul keelatud T. Paju ja B. Paju ühisomandis oleva kinnisasja

käsutamine. Kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlus on lahendatud kinnistamismenetluses

nr 1799201650.

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis 16. mai 2016. a määrusega avaldajale

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 30. maini 2016 ja palus esitada B. Paju kui kinnisasja ühisomaniku

notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku kinnisasjale keelumärke seadmiseks.

3. Kuna avaldaja ei esitanud registripidaja nõutud dokumenti, jättis Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kohtunikuabi 29. juuni 2016. a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata.

Kohtunikuabi määruse põhjenduste kohaselt taotletakse käsutamise keelumärke kandmist

kinnistusraamatusse tsiviilasjas nr 2-14-20930 tehtud hagi tagamise määruse alusel ja selles

tsiviilasjas on kostjaks abikaasadest ainult T. Paju. Kohtumääruse resolutsioonis esitatud kujul

keelumärke kinnistusraamatusse kandmisel oleks takistatud kinnisasja käsutamine nii kostjal kui ka

tema abikaasal.

Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 järgi

lubatud üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat

kohustust täita kohustav täitedokument. Seega saab rahalist nõuet abikaasast võlgniku suhtes

täitemenetluses täita üksnes tema lahusvara arvel. Kui sellest ei jätku nõude rahuldamiseks ja

sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, peab sissenõudja TMS § 14 lg 2 (ja perekonnaseaduse

(PKS) § 33 lg 3 teise lause) järgi esitama hagi võlgniku ühisvara jagamiseks. Hagi tagamiseks

kinnistusraamatusse kantav keelumärge peab tagama hilisemat kohtuotsuse täitmist. Kuna abikaasade

ühisvara arvel ei ole võimalik kohtuotsust täita, kui võlgnikeks ei ole mõlemad abikaasad, ei saaks

esitatud kujul kinnistusraamatusse kantud keelumärge seda eesmärki täita. Selline kanne oleks

võlgnikuks mitteoleva abikaasa käsutusõiguse rikkumise tõttu lubamatu ega võimaldaks vara hiljem

kohtuotsuse täitmiseks müüa.

Keelumärke kandmine kinnistusraamatusse on võimalik ainult kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341

lg 1 ja lg 2 p 7 alusel abikaasa B. Paju nõusolekul. Avaldaja ei esitanud B. Paju nõusolekut. Selle

puuduse kõrvaldamiseks anti avaldajale tähtaeg, kuid ta ei kõrvaldanud puudust. Seega tuleb

kinnistamisavaldus KRS § 46 lg 5 alusel jätta rahuldamata.

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega avaldus rahuldada, tagastada talle riigilõiv ja jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

5. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse 15. juuli 2016. a määrusega rahuldamata ja edastas asja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 ning § 663 lg 61 p 3 alusel Tartu Maakohtu

kohtunikule.

6. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse 29. augustil 2016 rahuldamata ja edastas määruskaebuse

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. oktoobri 2016. a määrusega kinnistusosakonna kandemääruse

muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse õigesti

rahuldamata, sest avaldajal peab olema kostja abikaasa B. Paju nõusolek abikaasade ühisomandis

oleva kinnisasja suhtes hagi tagamise korras kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmiseks.

Avaldaja ei ole abikaasa nõusolekut esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu

kinnistusosakonna kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja kinnistusosakonnale uueks

läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uue määruse, millega kinnistamisavaldus rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik seisukoht, nagu oleks hagi tagamise kohta tehtud

määruse alusel keelumärke sissekandmiseks vajalik kinnisasja ühisomaniku B. Paju nõusolek. Hagi

tagamise määruse alusel taotletakse sellise keelumärke sissekandmist, millega on ühel kinnisasja

ühisomanikul (T. Pajul) keelatud talle kuuluva ühisomandi osa käsutamine. Sellise keelumärke

sissekandmiseks ei ole teise ühisomaniku nõusolek vajalik.

Kinnistusosakond on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on hakanud registrimenetluses

hindama, kas sellise keelumärke sissekandmisel on võimalik hiljem pöörata sissenõuet abikaasade

ühisvaraks olevale kinnisasjale. Sellist küsimust ei saa kinnistusosakond keelumärke sissekandmise

avalduse menetluses käsitleda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692

lg 1 p 1 alusel (koostoimes TsMS §-ga 695) tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise

tõttu. Kinnistamisavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Praeguses asjas on õiguslik küsimus selles, kas tsiviilkohtumenetluses ühe abikaasa vastu esitatud

hagi tagamiseks on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade

ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud sellel abikaasal, kes on tsiviilasjas kostja.

Kolleegium on varem leidnud, et selline tagamine on võimalik olukorras, kus kriminaalmenetluses on

ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi ja soovitakse selle tagamiseks kanda kinnistusraamatusse

keelumärge, mille kohaselt on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud

sellel abikaasal, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või tsiviilkostja (vt Riigikohtu

7. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p-d 12-13). Kolleegium leiab, et ka

tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel keelumärke sissekandmisel on võimalik kanda

kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelatakse kinnisasja käsutamine vaid kostjaks oleval

abikaasal. Niisuguse keelumärke sissekandmiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut (vt selle kohta

ka Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 14). Sarnaselt on Riigikohtu

üldkogu 27. novembri 2012. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 46) leidnud, et maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks on võimalik esitada taotlus, mille kohaselt seataks

keelumärge ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes

maksukohustuslasel.

11. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse korral

(varasuhte valiku tegemist reguleerib PKS § 24) abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel

omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. See kehtib ka enne PKS-i jõustumist

sõlmitud abielude kohta (PKS § 211 lg 1). Kohtute tuvastatu kohaselt kuulub vaidlusalune kinnistu

T. Paju ja B. Paju ühisvara hulka. Kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad

abikaasad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte

väljendamise kaudu (PKS § 28 lg 1 ja § 29 lg 1), st selle käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa

nõusolekut.

Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja

tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid ka ilma

keelumärketa ei saaks B. Paju kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja ka abikaasa T. Paju

tahteavaldust. T. Paju tahteavalduse tegemist takistab aga kohtumäärus, millega on tema suhtes

TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõuna kinnistule käsutuskeelu seadmist ja

seda nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Seega saaks T. Paju anda

tahteavalduse kinnisasja käsutamiseks üksnes hageja nõusolekul. Seetõttu ei ole keelumärke

seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka

Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p 17).

12. Kolleegium märgib, et kuigi keelumärkel võib olla mõju võlgnikuks mitteoleva abikaasa õigusele

ühisomandit käsutada, on see piirang ajutine ning hageja kui võlausaldaja õigustatud huve arvestades

mõistlik. Kui hagi rahuldatakse, ei ole võimalik sissenõuet pöörata ühisomandile, vaid ainult

võlgniku osale selles ning võlgniku lahusvarale. Võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui

sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Ühisvara

jagamisel ei ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema

omandiõigus säilitatakse täielikult (vt Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-

16, p 18).

13. Kuna kohtud on jätnud kinnistamisavalduse alusetult rahuldamata, tuleb kohtulahendid tühistada

ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal tuleb kinnistamisavaldus uuesti läbi vaadata.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldaja

määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud,

sh esindajakulud, jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik