3-1-1-97-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-97-16

Määruse kuupäev

21. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Paavo Randma, Peeter Roosma

Kohtuasi

Kolmanda isiku N OÜ vara arestimine KarS § 83 lõigete 2 ja

3 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. juuni

2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-4911

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N

OÜ

esindaja

vandeadvokaat

Andrei

Veressov,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Eve Olesk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. jaanuar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2016. a määrus N OÜ esindaja

vandeadvokaat Andrei Veressovi määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saata

määruskaebus uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuratuuri riigiprokurör Eve Olesk esitas 3. juunil 2016 Harju Maakohtule

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lõigete 1 ja 2 ning § 50816 lg 2 alusel taotluse arestida

konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku N OÜ (edaspidi N) arvelduskontol olevad rahalised

vahendid. Vara arestimise taotlus tugines Leedu Vabariigi õigusabitaotlusele.

1.1. Õigusabitaotlusest nähtuvalt oli N-i arvelduskontole kantud rahapesu objektiks olev raha ning

oli alust arvata, et selle eesmärk on olnud raha kuritegeliku päritolu täielik või osaline varjamine.

Uurimise andmetel oli organiseeritud grupp kasutanud nimetatud ettevõtet rahapesu- ja

kelmuskuritegude sooritamiseks. Rahalisi vahendeid N-i arvelduskontol peetakse kuritegeliku

tegevuse tulemuseks.

1.2. Seega oli N-i kontole kantud kuriteoga saadud raha ja tegemist on kuriteo objektiga, mille võib

kriminaalmenetluse tulemusel konfiskeerida. N on Riigiprokuratuuri 3. juuni 2016. a määrusega

tunnistatud kriminaalasjas kolmandaks isikuks.

2. Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja kolmanda isiku

arvelduskonto arestiti konfiskeerimise tagamiseks. Maakohtu määruse kohaselt oli vara arestimise

vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva alates päevast, millal isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

3. Maakohtu määruse peale 20. juunil 2016 esitatud määruskaebuses leidis N-i esindaja

vandeadvokaat Andrei Veressov, et N ei ole väidetavalt kuriteoga saadud raha omandanud kuriteo

toimepanija arvel, vaid on selle teeninud tavapärase majandustegevuse käigus. Arestimismäärusest ei

ilmne ühtki põhjendust, mis annaks alust arvata, et vara arestimata jätmine võib raskendada

kohtulahendi täitmist või selle võimatuks muuta.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2016. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata,

kuna kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud. Määruskaebuse kohaselt oli Harju Maakohtu 6. juuni

2016. a määruse sisu määruskaebuse esitajale teada 8. juunil 2016. KrMS § 50818 lg 1 järgi esitatakse

Euroopa arestimistunnistuse asjades määruskaebus vara arestimise määruse peale kolme päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuaril

2009 asjas nr 3-1-1-75-08 tehtud otsuse punktile 10, leidis ringkonnakohus, et Harju Maakohtu

määruses ekslikult märgitud edasikaebetähtaeg kümme päeva ei saa tegelikku (seaduslikku)

edasikaebetähtaega muuta.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas 12. juulil 2016 määruskaebuse kolmanda isiku

esindaja A. Veressov, kes leiab, et määruskaebuse läbi vaatamata jätmise aluseks oli kirjaviga

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses.

5.1. Määruskaebuse esitaja sai maakohtu määrusest teada 15. juunil 2016, mitte 8. juunil 2016,

nagu oli ekslikult märgitud ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Prokuratuur saatis

määruskaebuse esitaja seaduslikule esindajale maakohtu määruse e-kirjaga 14. juunil 2016.

Määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja avas e-kirja 15. juunil 2016. Määruskaebuse esitamise

tähtaeg hakkas KrMS § 171 lg 1 teise lause järgi kulgema 16. juunil 2016 ja tähtaeg lõppes

KrMS § 171 lg 3 teise lause kohaselt 20. juunil 2016. Seega oli määruskaebus tähtaegne.

Määruskaebuse esitaja lähtus seadusest tulenevast kaebetähtajast. Ringkonnakohus ei tohiks

menetlustähtaegade arvutamisel tugineda üksnes määruskaebuses toodule. KrMS § 325 lg 1 ja § 389

lg 1 kohaselt on kohtul ka määruskaebemenetluses kohustus kontrollida edasikaebe tähtaegsust.

Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saa eeltoodut mõista selliselt, et kohus peaks kontrollima

kaebetähtaega üksnes määruskaebuses märgitu põhjal. Seega on määruskaebuse ringkonnakohtus läbi

vaatamata jätmisega kaasnenud määruskaebuse esitaja kaitseõiguse rikkumine, mistõttu tuleks

ringkonnakohtu määrus tühistada.

5.2. Ringkonnakohtu määrus on õigusvastane osas, milles ringkonnakohus on leidnud, et

kohtulahendis märgitud kaebetähtajal ei ole mingit õiguslikku tähendust. Arusaam, et isik peab alati

ise välja selgitama seaduses sätestatud kaebetähtaja, sest kohus võib selle märkida ekslikult, õõnestab

kohtute autoriteeti ning tekitab umbusaldust kohtusüsteemi vastu tervikuna. Kui kohtulahendis

märgitu ei ole õiguslikus mõttes siduv, jääb arusaamatuks, miks on kaebetähtaja märkimine

kohtulahendis üldse kohustuslik. Kui isik ei saa lähtuda kohtulahendis märgitud kaebetähtajast,

kannab kohtu eksimusega kaasnevat riski üldjuhul juriidiliste eriteadmisteta menetlusalune isik.

Seega palub määruskaebuse esitaja lugeda ringkonnakohtule esitatud määruskaebus tähtaegseks,

tühistada ringkonnakohtu määrus ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks või

alternatiivselt ennistada maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.

6. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab riigiprokurör Eve Olesk, et Leedu Vabariik ei ole vara

arestimiseks esitanud Euroopa arestimistunnistust, vaid tegu on õigusabitaotlusega, mistõttu tulnuks

kohtumääruse tegemisel lähtuda KrMS § 463 lõikest 1. Kuna õigusabitaotluse täitmisel ei ole

sätestatud vaidlustamise erikorda (erinevalt Euroopa arestimistunnistusest), siis on maakohtu

määruses edasikaebetähtajaks õigesti märgitud KrMS § 387 lg 2 punktis 1 sätestatud kümnepäevane

tähtaeg. Määruskaebuse esitaja väide, et määruskaebuses oli tegemist kirjaveaga, ei vasta tõele.

Tegelikult sai N-i esindaja maakohtu määrusest teada 8. juunil 2016. Kuna KrMS § 171 lg 1 teise

lause kohaselt ei arvutata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust, on N-i esindaja

määruskaebus esitatud tähtaegselt ning Tallinna Ringkonnakohus oleks pidanud esitatud

määruskaebuse läbi vaatama.

7. Vastates Riigikohtu KrMS § 3601 lg 1 alusel esitatud küsimustele, märkis Riigiprokuratuur

järgmist.

7.1. Leedu Vabariigi Peaprokuratuuri õigusabitaotlusele lisatud kaaskirjast Riigiprokuratuurile

nähtub, et õigusabitaotlus edastati Eestile 29. mai 2000. a Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise

kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle lisaprotokolli,

mitte Euroopa Nõukogu 22. juuli 2003. a raamotsuse 2003/577/JSK „Vara või tõendite arestimise

otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus“ (edaspidi raamotsus) alusel. Õigusabitaotlusena tuleb esitatud

taotlust käsitada ka seetõttu, et lisaks vara arestimisele taotletakse õigusabitaotluses toimingute

tegemist, mida raamotsuse alusel Euroopa arestimistunnistusega taotleda ei saa. Raamotsus ei

asendanud konventsiooni ning liikmesriikidel on õigus valida, kas kasutada varade arestimisel

konventsioonidest tulenevaid õigusi või esitada raamotsuse alusel Euroopa arestimistunnistus.

7.2. Vormikohase Euroopa arestimistunnistuse esitamata jätmine välistab prokuratuuri hinnangul

taotluse Euroopa arestimistunnistusena rahuldamise võimalikkuse. Samuti on prokuratuur seisukohal,

et olukorras, kus õigusabi taotlev riik viitab esitatud taotluses konventsioonile, ei saa taotlust täitev

riik hakata omal algatusel taotluse esitamise alust muutma.

7.3. Prokuratuur edastas maakohtu määruse rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 40 lg 5 alusel. Riigiprokuratuur ei ole rahapesu andmebüroole

andnud

korraldust

N-ile

kohtumääruse

tutvustamiseks.

Rahapesu

andmebüroo

edastas

arestimismääruse nii halduskohtule kui ka N-i esindajale omal algatusel ning seda ei saa pidada

määruse tutvustamiseks KrMS § 142 lg 5 tähenduses. Riigiprokuratuurile teadaolevalt viibib N-i

seaduslik esindaja Lätis. Kuna määrusele allkirja võtmine ei olnud võimalik, edastati 14. juunil 2016

arestimismäärus KrMS § 142 lg 5 alusel N-i seaduslikule esindajale e-kirja teel. Määruse

kättesaamist ei ole N-i seaduslik esindaja Riigiprokuratuurile kinnitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus jättis N-i 20. juuni 2016. a määruskaebuse Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a

määruse peale läbi vaatamata, leides, et KrMS § 50818 lg 1 järgi oli maakohtu määruse peale kaebuse

esitamise tähtaeg kolm päeva. Määruskaebemenetluses ilmnenud asjaolude valguses ei saa

kolleegium selle järeldusega nõustuda.

9. KrMS § 433 lg 1 järgi hõlmab rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö väljaandmist

välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud

kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja

Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile. Vastastikust abi kriminaalasjades

reguleeriva KrMS § 463 lõike 1 järgi lähtutakse abistamistaotlust täites kriminaalmenetluse

seadustiku sätetest. Kriminaalmenetluse seadustiku rahvusvahelise koostöö peatüki 8. jagu reguleerib

eraldi koostööd kriminaalmenetluses Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. KrMS § 4892 järgi

kohaldatakse selles jaos sätestatut rahvusvahelisele koostööle kriminaalmenetluses, mis toimub

Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö meetmete alusel ning koostöö teine osapool on

Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö meetmetega ühinenud riik.

10. Euroopa Liidu tasandil reguleerib üldist koostööd kriminaalasjades konventsioon ning

konkreetsemalt kriminaalmenetluses vara arestimist puudutavat raamotsus. Viimasest lähtuvad

õigusnormid paiknevad KrMS §-des 5089–50820. Raamotsuse ega Eesti menetlusseadustiku vastavad

sätted ei näe ette liikmesriikide kohustust lähtuda arestimisasjades raamotsuse regulatsioonist,

mistõttu puudub taotluse saanud riigil pädevus esitatud taotluse ümberkvalifitseerimiseks või selle

täitmisest keeldumiseks põhjusel, et taotlus on esitatud konventsiooni alusel. Riigiprokuratuuri poolt

7. veebruaril 2017 Riigikohtule edastatud Leedu Vabariigi Peaprokuratuuri õigusabitaotluse

kaaskirjast nähtub, et Leedu Vabariik on pöördunud õigusabi saamiseks konventsiooni alusel. Seega

tuleb Leedu Vabariigi esitatud taotlust käsitada konventsiooni alusel esitatud abistamistaotlusena,

mille täitmisel lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS § 463 lg 1). Järelikult ei olnud

maakohtu määruse puhul, millega N-i vara arestiti, tegu Euroopa arestimistunnistuse alusel tehtud

määrusega, mille vaidlustamiseks tuleb määruskaebus esitada KrMS § 50818 lg 1 kohaselt kolme

päeva jooksul.

11. Kuivõrd erinevalt Euroopa arestimistunnistusest ei ole abistamistaotluse täitmisel ette nähtud

vara arestimise määruse vaidlustamise erikorda, tuleb lähtuda KrMS § 387 lg 2 punktis 1 sätestatud

kümnepäevasest kaebetähtajast. KrMS § 171 lg 3 ls 2 kohaselt on olukorras, kus päevades arvutatava

tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Arvestades,

et 18. ja 19. juuni 2016 olid puhkepäevad, oli 20. juunil 2016 esitatud määruskaebus tähtaegne – seda

olenemata asjaolust, kas N-i esindaja sai maakohtu määrusest teada 8. juunil 2016 või 15. juunil

2016. Seega oleks ringkonnakohus pidanud esitatud kaebuse läbi vaatama.

12. Eelnevast johtuvalt asub kolleegium seisukohale, et kuna N-i esindaja esitas määruskaebuse

kaebetähtaja jooksul, jättis ringkonnakohus selle alusetult läbi vaatamata, rikkudes nii oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seetõttu tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

KrMS § 390 lg 1, § 361 lg 1 p 6, § 362 p 2 ja § 339 lg 2 alusel Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni

2016. a määruse, millega jäeti N-i esindaja määruskaebus kui mittetähtaegne läbi vaatamata, ja

saadab määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks samas kohtukoosseisus.

Kolleegium rahuldab määruskaebuse.

Saale Laos, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Paavo Randma, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)