3-1-1-108-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-108-16

Määruse kuupäev

9. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Taotlus uurimisasutuse poolt õigusabitaotluse täitmisel

tehtavate menetlustoimingute lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määrus asjas

nr 1-16-6233

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i S kaitsja vandeadvokaat Paul Keres, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. jaanuar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsepolitseiamet küsis Läti Vabariigi õigusabitaotluse täitmise käigus 24. märtsi 2016. a kirjaga

AS-ilt S teavet O. O. ametikoha, kohustuste ja volituste ning AS-i S aktsiakapitali omaniku ja

suuruse, kasumi, käibe, tegevusala ja töötajate arvu kohta.

2. AS-i S kaitsja vandeadvokaat Paul Keres esitas Riigiprokuratuurile Kaitsepolitseiameti tegevuse

peale kaebuse, milles palus menetlustoimingud AS-i S suhtes lõpetada.

3. Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuses märgiti, et Eesti Vabariik on kohustatud täitma Läti

Vabariigist saabunud nõuetekohast õigusabitaotlust, ja leiti, et Kaitsepolitseiameti tegevus on

seaduslik.

4. AS-i S kaitsja P. Keres esitas Harju Maakohtule Riigiprokuratuuri vastuse peale kaebuse, milles

taotles jätkuvalt AS-i S suhtes tehtavate menetlustoimingute lõpetamist.

5. Harju Maakohtu 21. juuli 2016. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata. Maakohus

selgitas, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 228 ja 229 kohaselt vaatab uurimisasutuse

tegevuse peale esitatud kaebuse esmalt läbi menetlust juhtiv prokuratuur. Prokuratuuri (sh

Riigiprokuratuuri) määruse saab vaidlustada Riigiprokuratuuris ja alles siis tekib isikul

karistusseadustiku (KarS) § 230 lg 1 alusel õigus pöörduda maakohtusse. Kuna Riigiprokuratuuri

6. juuli 2016. a vastuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub Riigiprokuratuuri pädevusse,

peab maakohus jätma selle läbi vaatamata.

6. AS-i S kaitsja P. Keres esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles maakohtu määruse

tühistamist ja Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale esitatud kaebuse läbivaatamist.

Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

6.1. Maakohtu seisukoht, et uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud

prokuratuuri määrus tuleb vaidlustada Riigiprokuratuuris, on ekslik. KrMS § 228 lg 1 kohaselt võib

isik esitada menetlust juhtivale prokuratuurile uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale

kaebuse, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse

koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Nähtuvalt KrMS § 229 lg-st 1 lahendab

prokuratuur kaebuse määrusega ja sama paragrahvi 3. lõike kohaselt teavitatakse kaebuse esitajat

õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt KrMS §-le 230. Eelnevast tulenevalt on kaebuse esitajal

õigus vaidlustada uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus maakohtus ja seega oleks maakohus pidanud praeguses

asjas esitatud kaebuse läbi vaatama. Kui menetlust juhtiva prokuratuuri määrus tuleks vaidlustada

Riigiprokuratuuris, ei oleks põhjust kaebuse esitajat maakohtusse pöördumise õigusest teavitada.

6.2. Tõsi, KrMS § 230 lg 1 lubab esitada kaebuse maakohtule juhul, kui on vaidlustatud

uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus ja isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri

määrusega. Järelikult võib maakohtusse kaevata üksnes Riigiprokuratuuri määruse peale. See säte on

aga vastuolus KrMS § 229 lg-ga 3 ja muudab uurimiskaebemenetluse ebamõistlikult keerukaks.

Olukorras, kus menetlust juhib Riigiprokuratuur, kes on jätnud uurimisasutuse tegevuse peale

esitatud kaebuse rahuldamata, jääb arusaamatuks, miks peab isik esitama enne maakohtusse

pöördumist Riigiprokuratuurile veel kord sama kaebuse.

6.3. Sõltumata eeltoodust on KrMS § 230 lg-s 1 sätestatud tingimus täidetud. Kaitsja esitas

maakohtule kaebuse seetõttu, et ei nõustunud uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse

läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 21. juuli 2016. a

määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus,

et KrMS § 228 lg 2 kohaselt on isikul õigus esitada prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale

kaebus Riigiprokuratuurile. Kuna seadus ei näe ette erikorda juhuks, mil vaidlustatava määruse või

menetlustoimingu on teinud Riigiprokuratuur ise, tuleb KrMS § 228 lg-s 2 sätestatud kaebekorda

järgida ka Riigiprokuratuuri menetlustoimingute ja määruste vaidlustamisel. Sellises olukorras vaatab

kaebuse läbi teine Riigiprokuratuuri prokurör. Eelnevast tulenevalt oleks kaitsja pidanud esitama

Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale kaebuse Riigiprokuratuurile ja alles siis oleks tal

tekkinud KrMS § 230 lg 1 alusel õigus pöörduda maakohtusse. KrMS § 228 lg-test 1 ja 2

koostoimeS § 230 lg-ga 1 tuleneb kaebekord, mille kohaselt on uurimiskaebemenetluses tehtud

maakohtu määrus lõplik.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse AS-i S kaitsja P. Keres, kes taotleb maa- ja

ringkonnakohtu määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri 6. juuli 2016. a vastuse peale esitatud

kaebuse

maakohtule

sisuliseks

läbivaatamiseks

saatmist.

Kokkuvõtlikult

kordab

kaitsja

ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse väiteid, lisades, et ringkonnakohus pole KrMS § 229 lg-t 3

puudutavatele kaitsja argumentidele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul

õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu

või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või

määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Praeguses asjas pole vaidlust selle üle,

et eeltoodud sättest tulenevalt vaatab kohtueelses menetluses uurimisasutuse tegevuse peale esitatud

kaebuse läbi menetlust juhtiv prokuratuur. Kaitsja ei nõustu aga uurimisasutuse menetlustoimingu või

määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määruse vaidlustamisega

Riigiprokuratuuris ja leiab, et KrMS § 229 lg 3 ja § 230 lg 1 kohaselt on isikul õigus pöörduda

kõnealuse määruse vaidlustamiseks maakohtusse. Kolleegium seda seisukohta ei jaga.

10. Kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud uurimiskaebemenetlus hõlmab nii

uurimisasutuse kui ka prokuratuuri tegevuse vaidlustamist ja KrMS § 228 lg 2 kohaselt on

menetlusosalisel

ja

menetlusvälisel

isikul

õigus

enne

süüdistusakti

koostamist

esitada

Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et

menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud

tema õiguste rikkumise. Samuti nähtub KrMS § 230 lg-st 1, et isikul on õigus esitada kaebus

maakohtu eeluurimiskohtunikule, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus,

millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri

määrusega. Eelnevast tulenevalt on isikul KrMS § 228 lg 2 alusel õigus vaidlustada uurimisasutuse

menetlustoimingu või määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri määrus – nii

nagu iga teine prokuratuuri määrus – Riigiprokuratuuris ja alles siis, kui isik ei nõustu ka kaebuse

läbivaatamisel tehtud Riigiprokuratuuri määrusega, saab ta KrMS § 230 lg 1 alusel pöörduda

maakohtusse.

11. Vaidlustatud kohtumäärustes märgiti põhjendatult sedagi, et kriminaalasja kohtueelset menetlust

võib juhtida ringkonna- või Riigiprokuratuur ja et viimati nimetatud juhul lahendatakse

KrMS § 228 lg 1 alusel uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määrusega.

See asjaolu ei muuda aga uurimiskaebemenetluse edasist käiku ega anna alust arvata, et

uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud Riigiprokuratuuri määruse saab

KrMS § 230 lg 1 kohaselt vaidlustada maakohtus. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et

kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jao sätetes kasutatakse üldmõistet „prokuratuur“

(nt § 228 lg-d 1 ja 2) ja nimetatakse eraldi ka Riigiprokuratuuri (nt § 228 lg 2, § 229 lg-d 1 ja 2 ning

§ 230 lg 1). Tulenevalt KrMS § 30 lg-st 1 juhib prokuratuur kohtueelset menetlust ning

prokuratuuriseaduse § 1 lg 2 kohaselt jaguneb prokuratuur Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks

ringkonnaprokuratuurideks. Seega tähistatakse kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jaos

üldmõistega „prokuratuur“ kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtivat prokuratuuri, mis võib olla

nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuur. Riigiprokuratuurist eraldi räägitakse aga kui menetlust juhtiva

prokuratuuri tegevuse üle järelevalve teostajast ja see tuuakse prokuratuuri kõrval välja vaid sätetes,

mis reguleerivad (ka) menetlust juhtiva prokuratuuri tegevuse vaidlustamist. Kokkuvõtlikult sõltub

Riigiprokuratuuri konkreetse määruse vaidlustamise kord sellest, millise ülesande täitmise käigus

vaidlustatav määrus tehakse. Kui Riigiprokuratuur teeb määruse kriminaalasja kohtueelset menetlust

juhtiva prokuratuuri ülesandeid täites, tuleb määruse vaidlustamisel järgida KrMS § 228 lg-s 2

sätestatud kaebekorda. Sellisel juhul vaatab isiku kaebuse läbi teine Riigiprokuratuuri prokurör. Kui

Riigiprokuratuur hindab aga kohtueelse menetluse juhtimise seaduslikkuse üle järelevalve teostajana

KrMS § 228 lg 2 alusel esitatud kaebuse põhjendatust, saab Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada

KrMS § 230 lg 1 kohaselt maakohtus.

12. Seisukohta, et Riigiprokuratuur allub kohtueelse menetluse juhtimise osas samasugusele

järelevalvele nagu ringkonnaprokuratuurid, toetavad ka isiku õiguste kaitsmise huvid. Nimelt

reguleerib KrMS § 228 lg 2 lisaks uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel

tehtud prokuratuuri määruse vaidlustamisele ka olukorda, kus menetlusosalise või menetlusvälise

isiku hinnangul on tema õiguste rikkumine saanud alguse prokuratuuri menetlustoimingust või

määrusest. Määruse eelmises punktis kirjeldatud tõlgenduse korral on isikul sellisel juhul

KrMS § 228 lg 2 alusel õigus enne süüdistusakti koostamist vaidlustada nii ringkonna- kui ka

Riigiprokuratuuri tegevus Riigiprokuratuuris ja kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud

Riigiprokuratuuri määrusega, on tal KrMS § 230 lg 1 alusel õigus esitada kaebus maakohtule. Juhul,

kui asuda aga vastupidisele seisukohale ja leida, et KrMS § 228 lg 2 reguleerib üksnes

ringkonnaprokuratuuri tegevuse vaidlustamist, oleks Riigiprokuratuuri menetlustoimingute ja

määruste vaidlustamine välistatud. Nimelt on KrMS § 230 lg 1 kohaselt isikul õigus esitada

maakohtule kaebus vaid juhul, kui ta ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega.

13. Mis puudutab viimaks KrMS § 229 lg-t 3, siis KrMS § 229 reguleerib korraga nii uurimisasutuse

kui ka prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamist ja hõlmab seega mitut

uurimiskaebemenetluse etappi. Samuti teavitatakse kaebuse esitajat KrMS § 229 lg 3 kohaselt

õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt KrMS §-le 230, ja nähtuvalt KrMS § 230 lg-st 1 on

isikul õigus esitada kaebus maakohtule juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri

tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud

Riigiprokuratuuri määrusega. Järelikult kohaldub KrMS § 229 lg 3 olukorras, mil Riigiprokuratuur

lahendab KrMS § 228 lg-s 2 nimetatud kaebust, ega anna alust arvata, et kaebajal on õigus

vaidlustada uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud prokuratuuri

määrus maakohtus ilma eelnevalt Riigiprokuratuuri pöördumata.

14. Praeguses asjas lahendas Riigiprokuratuur kaebust Kaitsepolitseiameti tegevuse peale seoses Läti

Vabariigi õigusabitaotluse täitmisega ning jättis kaebuse 6. juuli 2016. a vastusega rahuldamata.

Vastusega nõustumata jätmise korral oleks kaitsja pidanud selle KrMS § 228 lg 2 alusel vaidlustama

järelevalve teostamiseks Riigiprokuratuuris. Alles siis, kui kaitsja poleks nõustunud ka 6. juuli

2016. a vastuse seaduslikkuse kontrollimisel tehtud Riigiprokuratuuri määrusega, oleks tal tekkinud

KrMS § 230 lg 1 kohaselt õigus pöörduda maakohtusse. Kuna kaitsja eelkirjeldatud viisil ei

toiminud, jätsid kohtud tema kaebuse õigustatult läbi vaatamata.

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2016. a määruse muutmata ja kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)