3-2-1-147-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-147-16

Määruse kuupäev

Tartu, 8. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-607

Asja läbivaatamise kuupäev

9. jaanuar 2017. a, kirjalik menetlus

10. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus on määruskaebust lahendades ekslikult

tegelenud küsimusega, mis tingimustel on hagi tagamise korras võimalik keelata kostjal teatud

väidete ja väärtushinnangute avaldamine. Kohtud jätsid tähelepanuta, et hageja taotles juba

olemasoleva artikli eemaldamist ja artiklile viitamise keelamist, mitte vaidlusaluste väidete ja

väärtushinnangute korduva avaldamise keelamist (vt käesoleva määruse p 13). Sellest hoolimata on

ringkonnakohus jõudnud lõppastmes õigele järeldusele, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta

rahuldamata, sest hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei ole

põhjust ringkonnakohtu määrust tühistada, vaid kolleegium üksnes täpsustab ja täiendab

ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

11. Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja taotlust kohustada kostjat kuni kohtuotsuse jõustumiseni

eemaldama kostja hallatavalt veebilehelt artikkel tervikuna. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga,

et hagejal ei ole õigust nõuda artikli eemaldamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sest tegemist oleks

tsiviilasja sisulise lahendamisega hagi tagamise korras ning kostja sõnavabaduse lubamatu

piiramisega. Hageja taotles artikli ajutist eemaldamist, et hoida ära oma maine edasine kahjustumine

ja sellest tingitud mittevaralise kahju suurenemine. Sellisel viisil õigussuhte esialgne reguleerimine

on TsMS § 377 lg 2 esimese lause järgi võimalik, kui see on kohtu arvates vajalik olulise kahju või

omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kui hiljem selgub, et hagis esitatud nõue kohustada kostjat

vaidlusalune artikkel (jäädavalt) eemaldama tuleb jätta rahuldamata, on kostjal võimalik artikkel oma

hallataval veebilehel uuesti kättesaadavaks teha. Seega ei välista artikli ajutist eemaldamist hagi

tagamise korras iseenesest asjaolu, et hagis nõuab hageja samuti artikli eemaldamist. Samuti ei ole

artiklit eemaldama kohustamine välistatud ainuüksi seetõttu, et sellega võib kaasneda kostja

sõnavabaduse riive. Seda, kas kostja õiguste piiramine on hageja huve ja asjaolusid arvestades

põhjendatud, kontrollib kohus abinõu sobivust hinnates TsMS § 378 lg 4 järgi.

12. Praegusel juhul tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse ja jättis uue määrusega hagi tagamise

taotluse rahuldamata, sest hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ehk seda,

miks on artikli tervikuna eemaldamine kostja hallatavalt veebilehelt vajalik olulise kahju või omavoli

vältimiseks või muul põhjusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hagiavaldusest ei nähtu,

nagu koosneks kogu artikkel ainult ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest.

Hageja küll viitab sellele, et artikkel sisaldab teda solvavaid kommentaare ja valeväiteid ning on

pealkirjastatud hagejat naeruvääristavalt, kuid kostja on omalt poolt välja toonud artiklis sisalduvad

väited, mis eeldatavasti hageja õigusi rikkuda ei saa. Kui hageja soovib hagi tagamise korras kogu

artikli eemaldamist, peab ta selleks, et kohus saaks hinnata hagi aluseks olevate asjaolude põhistatust

TsMS § 235 järgi (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16) olema

iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära näidanud, millisel viisil see tema õiguseid rikub. Hagi

ebaselguse korral ei saa kohus ka TsMS § 377 lg 2 esimese lause järgi otsustada õigussuhte esialgse

reguleerimise vajaduse üle ning hinnata TsMS § 235 ja § 378 lg 4 esimene lause järgi, kas kostja

huvid saaksid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustada või mitte (vt Riigikohtu 3. veebruari

2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 15).

Kuna hageja taotles kogu artikli eemaldamist kostja hallatavalt veebilehelt, jättes täpsustama,

missuguste artiklis avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangutega on tema au väidetavalt

õigusvastaselt teotatud, siis ei võinud maakohus hagi tagamise taotlust eeltoodud põhjendustel

rahuldada. Kolleegium rõhutab, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus

ja/või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi

tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab

jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata.

13. Järgmiseks käsitleb kolleegium hageja taotlust keelata kostjal edaspidi avaldada mistahes vormis

infot, mis viitaks artiklile. Kolleegiumi arvates leidis ringkonnakohus lõppkokkuvõttes õigesti, et ka

selles osas ei ole hagi tagamise taotluse rahuldamiseks alust. Hageja on esitanud kostja vastu

järgmised nõuded: 1) au teotamisega õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõue; 2) kohustada kostjat eemaldama artikkel ajalehe veebilehelt; 3) kohustada kostjat

eemaldama ajalehe järgmise päeva artiklist viide eelmise päeva artikli pealkirjale. Hageja kaks

viimati nimetatud nõuet on kvalifitseeritavad VÕS § 1055 lg 1 järgi, st nõudena lõpetada

õigusvastane tegevus. Nõuet keelata kostjal edaspidi avaldada mistahes vormis infot, mis viitaks

artiklile, ei ole hageja esitanud. Kuna hageja ei ole tuginenud sellele, et ta esitab selles osas hagi

tagamise taotluse enne hagiavalduse esitamist TsMS § 382 lg 1 järgi, siis ei olnud maakohtul alust ka

eelviidatud sätte alusel hagi tagada.

14. Samas on ringkonnakohus õigesti märkinud, et hageja ei ole põhistanud oma väidet, et kostja võib

ka tulevikus artiklile viitamisega tähelepanu tõmmata ja hagejat veelgi kahjustada. Riigikohus on

25. mail 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-55-15 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et hagi tagamise korras on

võimalik keelata kostjal kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, kuid

seda vaid erandjuhul, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid

ka edaspidi avaldada. Sama kehtib kolleegiumi hinnangul juhul, kui hageja taotleb hagi tagamise

korras olemasolevale artiklile viitamise keelamist, mitte samasisuliste väidete korduva avaldamise

keelamist.

Hageja on hagi tagamise taotluses tuginenud sellele, et järgmisel päeval pärast artikli avaldamist

viitas kostja tema hallataval veebilehel artiklile rubriigis "Toimetaja valik" ja kahes sotsiaalmeedia

portaalis. Samas ei ole hageja TsMS § 325 järgi põhistanud, miks peaks kostja endiselt soovima

vaidlusalusele artiklile viitamisega artiklile tähelepanu juhtida. Kolleegium nõustub

ringkonnakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu, nagu oleks kostja pärast eelviidatud juhtumit hageja

kohta vaidlusaluseid väiteid ja väärtushinnanguid avaldanud või plaaniks seda teha. Tegelikku ohtu,

et kostja võib hakata vaidlusalusele artiklile viitama, ei saa põhistada üksnes hageja üldsõnalise

väitega, et artiklile viitamine suurendab kostja väljaande loetavust ja reklaamitulu.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu