3-2-1-154-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-154-16

Määruse kuupäev

Tartu, 8. veebruar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

H. I avaldus J. E. I-lt laste isikuhooldusõiguse

äravõtmiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks või ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja üleandmiseks. J. E. I

avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja üleandmiseks

ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Esialgne õiguskaitse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-53904

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. E. I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja H. I, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Peep Rajavere

Avaldaja J. E. I, esindaja riigi õigusabi korras Henn Koduvere

Puudutatud isik K. A. I

Puudutatud isik A. S. I

Puudutatud isik A. I. I

Puudutatud isik K. M. I

Puudutatud isik E. S. I

Puudutatud isikute esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Argo Küünemäe

Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon J. E. I-le.

3. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ vandeadvokaadi Argo Küünemäe

tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot (sh käibemaks).

Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

4. Määrata OÜ Läänemaa I Advokaadibüroo vandeadvokaadi Peep Rajavere tasu ja kulude

suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus

selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

5. Määrata OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid vandeadvokaadi Henn Koduvere tasu ja

kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 168 eurot (sh käibemaks). Saata

määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. I (ema) esitas 30. juunil 2014 avalduse J. E. I-lt (isa) isikuhooldusõiguse äravõtmiseks ja

lähenemiskeelu kohaldamiseks viie ühise lapse suhtes (lapsed) ning alternatiivselt laste suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale üleandmiseks. Ema esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palus keelata isal talle ja lastele läheneda.

2. Pärnu Maakohus tegi 14. juulil 2014 määruse, millega keelas isal läheneda emale ja lastele

lähemale kui 200 meetrit, ja keelas isal lastega suhelda vahetult nii kirja, telefoni, tekstisõnumite,

arvutiprogrammide kui ka elektrooniliste suhtluskeskkondade kaudu. Maakohtu määruse põhjenduste

kohaselt on isa Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse SENSUS teatise järgi isik, kes ei kontrolli

enda käitumist, tunnetab ebaadekvaatselt sotsiaalseid piire ja teiste isikute psühholoogilisi vajadusi

ning ei mõju laste psüühikale hästi.

3. Isa esitas 6. oktoobril 2015 avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja üleandmiseks ning

lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, taotluse esialgse õiguskaitse korras lastega suhtlemise

korra kindlaksmääramiseks ning lähenemiskeelu tühistamiseks.

4. Pärnu Maakohus tühistas 1. detsembri 2015. a määrusega enda 14. juuli 2015. a määruse osas,

millega keelati isal läheneda lastele lähemale kui 200 meetrit, samuti keelati suhtlemine lastega

vahetult nii kirja, telefoni, tekstisõnumite, arvutiprogrammide kui ka elektrooniliste

suhtluskeskkondade kaudu.

5. Pärnu Maakohus muutis 4. mai 2016. a määrusega enda 1. detsembri 2015. a esialgse õiguskaitse

muutmise määrust ning lubas isal lastega suhelda laupäeviti kell 14.00–20.30, kohustas isa tagama, et

lapsed jõuavad hiljemalt kell 21.00 koju, ja arvestama E. S. I-ga suhtlemisel tema soove. Kohus lubas

isal lastega sidevahendite abil suhelda esmaspäevast reedeni kell 15.00–21.00.

6. Isa esitas maakohtu esialgse õiguskaitse muutmise määruse peale määruskaebuse ja palus selle

tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2016. a määrusega maakohtu 4. mai 2016. a määruse

muutmata, isa määruskaebuse rahuldamata ning lahendas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 667 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, sest

määruse peale ei saa TsMS § 477¹ lg 2 teisest lausest ja § 390 lg 1 teisest lausest tulenevalt kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Isa esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse

määrused tühistada. Isa palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks:

· TsMS § 390 lg 1 teise lause osas, millest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule edasi kaevata juhul, kui ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse,

millega piiratakse esialgse õiguskaitse korras vanema suhtlemist lapsega;

· TsMS § 667 lg 1 teise lause osas, millest tulenevalt võib ringkonnakohus määruse teha

kirjeldava ja põhjendava osata, kui ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse,

millega piiratakse esialgse õiguskaitse korras lapsevanema suhtlemist lastega.

Sisulises osas jääb isa ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väljendatud seisukohtade juurde,

leides, et tõendamata on väide, et isa on olnud vägivaldne. 2016. a juunis kohtus laste esindaja

lastega, kuid ei ole öeldud, mida on kohtumisel arutatud. Isa ei ole õhutanud laste ja ema vahel vaenu.

Teiste menetlusosaliste esindajate dokumente läbib halvustav toon ning laste esindaja väide, et isa

peab tõendama negatiivset asjaolu, on väär, piisab vastuväitest (Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 13).

9. Ema vaidleb määruskaebuse Riigikohtu menetlusse võtmisele vastu, paludes jätta TsMS § 390 lg 1

teise lause ja § 667 lg 1 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise taotlused

rahuldamata, määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning määrata kindlaks

menetluskulud ja jätta need isa kanda.

Ema leiab, et määruskaebus on menetlusse võetud TsMS § 390 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse

piirangut arvestamata ning tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Määruse peale, millega hagi tagatakse,

hagi tagamine asendatakse või hagi tagamine tühistatakse, on üldjuhul ette nähtud ühekordne

kaebeõigus. Sisuliselt vaidlustab isa, et suhtluskorra asjades ei ole ette nähtud TsMS § 390 lg 1 teise

lausega sarnast erandit, ema leiab, et erandi puudumine ei tingi TsMS § 390 põhiseadusvastasust ning

ei ole juhuslik. TsMS § 390 ei saa üksinda olla Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 27 vastuolus.

Lapse ja vanema suhet riivavad eelkõige TsMS § 551 lg 1 ja TsMS § 378 lg 3 p-d 1, 2 ja 3, mis

annavad kohtule õiguse perekonnaautonoomiasse sekkuda. TsMS § 390 lg 1 annab isikule ühekordse

kaebeõiguse ja tagab sellega edasikaebeõiguse PS § 24 lg 5 mõttes. Korralduslike määrustega ei

lahendata asja sisuliselt, mistõttu on nende peale määruskaebuse esitamine niigi oluliselt piiratud

(vt TsMS § 660 lg 1).

Vanema ja lapse suhtluskorra asjas tehtud esialgse õiguskaitse määruse kohta ei ole TsMS § 390 lg 1

teises lauses erandit sätestatud seetõttu, et tagada lastega seotud vaidluste kiirem sisuline

lahendamine. Edasikaebepiirang tagab laste huvide kaitse ja asja kiirema sisulise lahendamise.

Esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse esitamise tõttu on asja lahendamine veninud juba

neli ja pool kuud ning eeldatava Riigikohtu lahendi tegemise ajaks on möödunud seitse ja pool kuud.

Kõik Riigikohtu 26. mail 2014. a tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14 tehtud määruse p-s 13 esitatud

seisukohad on asjakohased ka käesolevas asjas.

TsMS § 667 lg 1 teine lause on põhiseaduspärane, sest määruskaebuse esitaja kaebeõiguse

puudumine ei sõltu määruse põhjendustest, vaid põhjendamiskohustust ei ole, kuna määruse peale ei

saa edasi kaevata.

Isa määruskaebus on ema arvates ka sisuliselt põhjendamatu.

10. Laste esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja pahatahtlik, ning palub riigi õigusabi

tasuna välja mõista kahe tunni eest 80 eurot + km. Põhiseadusvastasusega seotud taotluste eesmärk

on menetlust venitada ja takistada kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemist. Esialgse õiguskaitse

määruse peale kaebeõiguse piiramise eesmärk on lastega seotud vaidluste kiirem lahendamine.

11. Pärnu Linnavalitsus leiab, et määruskaebus on võetud menetlusse õigesti, kuid ei nõustu

määruskaebuse väidetega ja vaidleb neile vastu.

12. Isale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub riigi õigusabi taotluses välja mõista kolme ja

poole tunni eest 140 eurot + km.

13. Emale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas riigi õigusabi taotluse ja palub välja mõista

kolme tunni eest 120 eurot + km.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695

läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna määruskaebuse esitajal

ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust.

TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.

Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja

menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada

(vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 10; 6. aprilli 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-16, p 11).

15. Kolleegium leiab, et arvestades TsMS § 390 lg 1 teises lauses, § 4771 lg 2 teises lauses ja § 696

lg-s 1 sätestatut, ei saa hagita asjades maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

Kolleegium selgitab, et TsMS § 390 reguleerib määruskaebeõigust hagiasjades tehtud hagi tagamise

määruste peale. TsMS § 4771 lg 2 teine lause sätestab, et hagita menetluse asjades kohaldatakse

esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti. Kuna hagita

menetluse kohta esialgse õiguskaitse erisätted puuduvad, siis reguleerib TsMS § 390 ka hagita

menetluses esialgse õiguskaitse kohta tehtud määruste vaidlustamist.

16. Kui maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ei ole piiratud, saab üldjuhul esitada

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ka Riigikohtule (TsMS § 696 lg 1 teine lause).

TsMS § 390 lg 1 teine lause seab määruskaebeõiguse piirangu, mille järgi saab maakohtu määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku

aresti või elukohast lahkumise keeldu.

Praegusel juhul ei ole tegemist hagiga, mistõttu ei saa määruskaebeõigust tuletada hagi hinna

suurusest. Iseenesest on hagita asjadel hind, mis on TsMS § 122 lg 3 järgi hagita asjas avaldusega

taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Siiski ei saa vanema ja lapse

suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusega taotletu harilikule väärtusele hinnangut anda või veel

enam, jõuda hinnangu andmisel järeldusele, et taotletu harilik väärtus ületab mingi kindla

rahasumma. Seega ei võimalda TsMS § 390 lg 1 teine lause tuletada hagita asjas määruskaebeõigust

hagita asja hinnast.

Kuna praegusel juhul ei kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõuna isiku aresti või elukohast

lahkumise keeldu, siis ei ole määruskaebus TsMS § 390 lg 1 teisest lausest ja TsMS § 4771 lg 2

teisest lausest tulenevalt lubatav ning määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 järgi läbi vaatamata.

17. Kolleegium leiab, et vanema ja lapse suhtluskorra asjades kohaldatud esialgse õiguskaitse

määruse peale teistkordse kaebeõiguse puudumine ei ole põhiseadusega vastuolus.

PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras

edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kolleegium jääb Riigikohtu varasemas praktikas väljendatud

seisukoha juurde, et PS § 24 lg 5 kaitseala hõlmab nii õigust kaevata esimese astme kohtu lahendi

peale edasi ringkonnakohtusse kui ka õigust kaevata ringkonnakohtu lahendi peale edasi

Riigikohtusse. PS § 24 lg 5 selline tõlgendus ei tähenda samas seda, et kõiki kohtulahendeid peab

olema võimalik vaidlustada kahes kohtuastmes (Riigikohtu üldkogu 21. aprilli 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 62). PS § 24 lg-s 5 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida

saab seadusega piirata. Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke

piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui ka

materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas

oleval põhjusel. Edasikaebeõiguse riive on intensiivsem juhul, kui seadus ei võimalda esitada

kohtulahendi peale esmakordset kaebust kõrgemalseisvale kohtule. Riive on vähem intensiivne, kui

seadus piirab võimalust pöörduda Riigikohtusse, st kaevata kohtulahendi peale teist korda edasi

(vt Riigikohtu üldkogu 21. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 63).

18. Käesolevas asjas riivab TsMS § 390 lg 1 teine lause koostoimes TsMS § 477¹ lg 2 teise lausega

PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust, võttes isikult võimaluse kaevata vanema ja lapse

suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tehtud ringkonnakohtu määruse peale, mille ringkonnakohus

oli teinud maakohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kohta. Edasikaebeõiguse riive

eesmärk on tagada kohtumenetluse ökonoomsus, kohtuasja lahendamine mõistliku ajaga ning lapse

huvi ülimuslikkuse põhimõtte järgimine perekonnaseaduse § 123 mõttes. Arvestades, et vanema ja

lapse suhtluskorra asjas on keskne õigussuhte reguleerimine menetluse ajal ning esialgse õiguskaitse

kohaldamisega ei tehta asjas lõpplahendit, on lapse huvides, et menetlus toimuks mõistlikult lühikese

aja jooksul. Maakohtus tehtud esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamine ringkonnakohtus, ei ole

piiratud. Seega on maakohtu määruse kontroll tagatud ning võimalikud maakohtu eksimused saab

ringkonnakohtus kõrvaldada. Määruskaebuse menetlus Riigikohtus venitaks hagita asja lahendamist.

Kolleegium leiab seetõttu, et TsMS § 390 lg 1 teisest lausest ja TsMS § 4771 lg 2 teisest lausest

tulenev edasikaebeõiguse piirang ei ole sedavõrd intensiivne, et kaaluks üles riivet õigustavad

väärtused.

Eelneva tõttu ei ole alust rahuldada määruskaebuses esitatud taotlus tunnistada põhiseadusega

vastuolus olevaks TsMS § 390 lg 1 teine lause osas, millest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu määruse

peale Riigikohtule edasi kaevata juhul, kui ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse,

millega piiratakse esialgse õiguskaitse korras vanema suhtlemist lapsega.

19. Kuna määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, ei saa kolleegium anda hinnangut, kas

põhiseadusega on kooskõlas TsMS § 667 lg 1 teine lause, mis annab vanema ja lapse suhtluskorra

asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamisel ringkonnakohtule võimaluse juhul, kui

ta jätab määruskaebuse rahuldamata, teha kirjeldava ja põhjendava osata määrus, sest määruse peale

ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kolleegium peab siiski vajalikuks selgitada järgmist.

Kuigi ringkonnakohus ei pea oma määrust TsMS § 667 lg 1 teisest lausest tulenevalt põhjendama ja

võib selle määruse teha kirjeldava osata, ei ole ringkonnakohtul keelatud teha määrust, mis sisaldab

ka kirjeldavat ja põhjendavat osa. TsMS § 667 lg 1 teine lause sätestab ringkonnakohtule

kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja

tõhusam viis (vt Riigikohtu üldkogu 21. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 70). Ka

TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 695 tulenevalt ei pea ringkonnakohus oma määrust põhjendama, kui ta

jätab esimese astme kohtu määruse muutmata ning järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja

märgib, et ta nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendusega.

Kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemine on mõistlik eelkõige olukorras, kus maakohtu

määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu

põhjendustega. Juhul, kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, tuleks

ringkonnakohtul eelistada määruse tegemist tavapärasel viisil koos kirjeldava ja põhjendava osaga

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. mai 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-48-14, p 14).

20. Kolleegium leiab, et lastele määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks

96 eurot (sh käibemaks), ema esindaja riigi õigusabi korras avaldus määrata riigi õigusabi tasu

suuruseks 144 eurot (sh käibemaks) ning isa esindaja riigi õigusabi korras avaldus määrata riigi

õigusabi tasu suuruseks 168 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi

õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23.

21. Kuivõrd määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda

lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus

või kelle eest see tasuti.

Jaak Luik, Ants Kull, Tambet Tampuu