3-2-1-83-16 · Riigikohus

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. veebruari 2017. aasta

otsuse kohta asjas nr 3-2-1-83-16.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis asja lahendada kolleegiumi kogu

koosseisule põhimõttelist laadi eriarvamuste tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

tagamise korras täitemenetluse peatamise põhjendatuse hindamise kohta.

Oleme ühel meelel meie ühises eesmärgis lahendada tsiviilasi ausas ja õiglases menetluses õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selle eesmärgi saavutamise teedes (viisis) aga

meie arusaamad sageli lahknevad. Nüüd võib õigustatult eeldada, et ühise eesmärgi nimel tegutsevad

kohtunikud peaksid probleemide lahendamise viisis jõudma hõlpsasti üksmeelele. Enamikes asjades

see nii ongi. Käsitletavas asjas aga ei suutnud kolleegium hagi (nõude) tagamise avalduse

lahendamise viisis põhimõttelisi erimeelsusi ületada. Eriarvamusele jäid ka riigikohtunikud A. Kull ja

T. Tampuu.

1. Minu arvates on eriarvamusele jäänud kohtunike ja kolleegiumi enamuse seisukohtade lepitamatus

seotud TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2, § 381 lg 2 ja § 235 tähenduse ja funktsiooni (otstarbe, eesmärgi)

erineva mõtestamisega.

2. Eriarvamuse aluseks olevad sätted:

TsMS § 371 „Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused" lõige 2

„(2) Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui:

1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust;

2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada."

TsMS § 423 „Hagi läbi vaatamata jätmise alused" lõige 2

„(2) Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et:

1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust;

2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada."

TsMS § 381 „Hagi tagamise avaldus" lõige 2

„Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise

avalduses põhistada."

TsMS § 235 „Põhistamine"

„Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab

kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega

lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole

tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti."

3. Sõltumata sellest, kas hagi tagamise avaldus (taotlus) on esitatud hagiavalduses või pärast

menetlusse võtmist või enne hagi esitamist, peab hagi tagamise määrus olema põhjendatud

(TsMS § 384 lg 1). Hagi tagamise avalduse õigusliku põhjendatuse hindamise viisist kõneldes on

oluline vahet teha subsumptsiooni ja kaalumise mõistel.

TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 on deontilised normid. Deontilise normi (reegli) põhistruktuur koosneb

sellest, mis on kästud, keelatud või lubatud (normi esemest), ja selle olema pidamisest käsu, keelu või

loa vormis. Kaalumine seisneb aga erinevate õiguste ja huvide tasakaalustamises (optimeerimises).

Reeglit (definitiivset käsku) ei ole nagu optimeerimiskäsku võimalik täita erineval määral, vaid tuleb

täita nii, nagu reegel nõuab. Definitiivse käsu (reegli) kohaldamise viisiks on subsumptsioon,

optimeerimiskäsul aga kaalumine. Seda asjaolu arvestades ei saa kohtul TsMS § 371 lg 2 ja § 423

lg 2 järgi olla kaalutlusõigust, nagu nende normide grammatilise tõlgendamise tulemusena on

järeldatud.

4. Tähelepaneliku analüüsi tulemusena võime veenduda, et TsMS § 371 lg-s 2 hagi menetlusse

võtmisest keeldumise ja § 423 lg-s 2 hagi läbi vaatamata jätmise alustel on üks ühine tunnus - nõudel

või nõudeõigusel puudub õiguslik alus. Kui kohus nt tuvastab, et hagiavalduses esitatud asjaolude

õigsust eeldades ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel või hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, peab kohus hagi menetlusse võtmisest

keelduma, menetlusse võetud hagi aga jätma läbi vaatamata, sest õiguslikult põhjendamatu hagi ei ole

lubatav. Sellise hagi menetlemine oleks otseses vastuolus tsiviilmenetluse ülesandega lahendada

tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2).

Oluline on siinkohal rõhutada, et hagi lubatavus (eelkõige TsMS § 371, § 423 ja 428) on hagi

tagamise esmane eeldus. Hagi tagamine või tagamata jätmine, samuti tagamisabinõude valik, on

kohtu kaalutlusotsus. Hagi ja hagi tagamise taotluse aluseks olevate asjaolude, poolte õiguste ja

huvide ning õiguslike võimalustega arvestaval kaalumisel ei ole minu arvates põhimõtteliselt kohta

nõude põhistatuse standardil ega hagi tagamise kontrolli ulatusel (kolleegiumi määruse p-d 17 ja 19).

5. Kolleegium muutis Riigikohtu 4. novembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15 tehtud määruse

p-s 12 väljendatud seisukohta, mille kohaselt hagi tagamise avalduses nõude põhistamise nõue

TsMS § 381 lg 2 järgi tähendab üksnes hagi õigusliku põhistamise kohustust. Kolleegium asus

seisukohale, et hagi tagamise avalduse lahendamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lõikest 2

kontrollima, kas hageja on nõude ja selle tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235

mõttes. Kolleegium leidis, et hagi usutavuse hindamine ei ole tõendite hindamine (kolleegiumi

määruse p-d 14 ja 16).

6. Kas hagi usutavuse hindamine on tõendite hindamine TsMS § 232 lg 1 tähenduses? Mis on

TsMS § 235 mõte ja eesmärk?

7. Mõtlemise vormideks on mõiste, otsustus ja järeldus. Mõisteline mõtlemine võib olla ratsionaalne

või irratsionaalne. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine.

Irratsionaalne mõtlemine on üldjuhul ebajärjekindel ja reeglipäratu. Erialane, sh juriidiline

sõnakasutus eeldab, et sõna või fraas on võimalikult täpselt piiritletud tähendusega. Sõna või fraasi

tähendus ilmneb enamasti lause kontekstis. Lause on kommunikatsiooniühik, mis väljendab sõnumit

(väidet, käsku, küsimust jne). Sõna, fraasi või lause tähendus võib aga ilmneda ka selle funktsioonist

teoorias.

8. Väite (teesi) tõestamise protsessi selgitus on esitatud Enn Kasaku õpikus „Loogika alused."

See on S. Toulmini süsteemil põhinev tõestuse skeem: „Tees väljendab, mida tõestaja arvab ja väidab.

Põhjendid (tõendid) väljendavad, kust tõestaja teab, et tees on tõsi; siia võidakse lisada tõestaja

arvamuse põhjused. Demonstratsioon näitab, kuidas põhjendid kinnitavad teesi, kusjuures tugitaust

võimaldab demonstratsioonile lisada täpsustusi või täiendavaid eeldusi. Modaalsus esitab teesi

väljendamise viisi: kas see on kindel (paratamatult tõene) väide või ebakindel (mingi tõenäosuse või

võimalikkusega tõene) väide. Vastukaja toob esile alternatiivsed sisukohad või vastukäivad tõendid,

ent vastukajas võidakse esitada ka täiendavaid põhjendeid teesi tõesuse kaitseks."

Nagu näeme, on tõestuse käsitlemise süsteemis lisaks teesile, põhjenditele ja demonstratsioonile

toodud esile tõestuse struktuurielementidena veel tugitaust, modaalsuse tüüp ning vastukaja.

E. Kasak selgitab, et Toulmini mudelis võib tõestamist või argumenteerimist käsitleda kahes etapis, ja

seda nt ka õiguslikus argumentatsioonis. Alguses toimub info kogumine ja alles seejärel tehakse

lõplik järeldus, tõesuse puhul antakse demonstratsioonile lõplik kuju. Esimeses etapis kontrollitakse,

kas põhjendeid on piisavalt või tuleb neid lisada. Seejärel käsitletakse vastuargumente. Alles siis saab

teha lõpliku järelduse.

9. Erimeelsusi ei ole meil ilmselt selles, et nii väite tõendatuse kui ka põhistatuse hindamine on

protsessuaalse tõe tuvastamise viisid. Meid huvitab aga nende erisus lähtuvalt tunnetuslikust ja

õiguslikust aspektist.

Asja õigesti lahendamise üheks eelduseks on tõendite usaldusväärsus. Sel eesmärgil peab poolte

nõudeid ja vastuväiteid tõendav teave (tõend) olema seaduses sätestatud protsessivormis

(TsMS § 229). Väite põhistamiseks lubab seadus kasutada ka tõendeid, mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, ja tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud (TsMS § 235).

Väite tõendatuse otsustab kohus seadusest juhindudes kõigi tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse

hindamise tulemusena kujunenud siseveendumuse alusel (TsMS § 232 lg 1). Mul ei ole alust eeldada,

et väite põhistatuse üle otsustab kohus põhimõtteliselt mingil muul viisil. Sellega on ühtlasi vastatud

küsimusele, kas hagi usutavuse hindamine on tõendite hindamine TsMS § 232 lg 1 tähenduses:

formaaljuriidiliselt ei ole, sisuliselt on.

Tunnistan oma võhiklikkust väite põhistamise mõiste legaaldefinitsioonist arusaamisel: „Väite

põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus

lugeda väite usutavaks." Et hoiduda küsimuse absurdi viimisest, nõustun määratlusega, et väite

põhistatus on väite põhjenduse õigsuse usutavus, veenvus.

10. Nõustun, et enne hagi esitamist esitatud hagi tagamise avalduses peab avaldaja põhistama nii

võimaliku nõude kui ka selle tagamise alusasjaolusid. Hagiavalduses esitatud hagi tagamise taotluse

korral aga peavad nõude põhjendused olema esitatud nõude alusasjaolusid ja alust, sh ka õiguslikku

alust käsitlevas osas. Sel juhul peab hageja TsMS § 235 mõtte järgi veenma kohut hagi tagamise

taotluse aluseks olevate asjaolude (põhjendite) õigsuses. Põhjendite õigsuses kahtluse korral võib

kohus enne hagi tagamise taotluse lahendamist ära kuulata kostja (vt TsMS § 384 lg 1) ja nõuda

hagejalt täiendavate tõendite esitamist.

11. Keskendudes TsMS § 381 lõike 2 sõnastusele, jättis kolleegium tähelepanuta, et õiguslikult

põhjendatud - hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused TsMS § 371 lg 2 järgi puuduvad - hagi

usutavuse hindamise aluseks olevate faktiliste väidete õigsust (usutavust) eeldades ei ole võimalik

samaaegselt nende usutavuses kahelda.

Jaak Luik