3-1-1-110-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-110-16

Otsuse kuupäev

31. jaanuar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma

Kohtuasi

Rain Alandi (Aland) väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a otsus väärteoasjas

nr 4-16-1707

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku Rain Alandi kaitsja vandeadvokaat

Anu Vilt, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. jaanuar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a

otsused Rain Alandi väärteoasjas ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista

Eesti

Vabariigilt

Rain

Alandi

kasuks

välja

(seitsesada

üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 132 (sada kolmkümmend kaks) eurot,

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-10205 tunnistati Rain Aland

süüdi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi ning karistati teda rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o

200 eurot. LS § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldati R. Alandile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

üheks kuuks.

2. 21. veebruaril 2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond

väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis R. Aland samal päeval mootorsõidukit Audi A6, kuigi temalt

oli juhtimisõigus ära võetud. Sellega rikkus R. Aland LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning pani sellega toime

LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.

3. Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a otsusega tunnistati R. Aland süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning

karistuseks mõisteti talle 7 päeva aresti. KarS § 69 alusel asendati arest 7 tunni üldkasuliku tööga,

mille tegemise tähtajaks määrati 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

3.1. Maakohtu hinnangul on väärtegu tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Karistusregistri

õiendi kohaselt jõustus Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-15-10205,

millega R. Alandile kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks, 18. veebruaril

2016. Seega oli R. Alandilt juhtimisõigus ära võetud alates 18. veebruarist kuni 18. märtsini 2016.

Kassatsiooni kasutamise soovist tulnuks teatada 7 päeva jooksul. Kuna seda ei tehtud, jõustuski otsus

18. veebruaril 2016. R. Aland oli 8. veebruari 2016. a otsuse kuulutamise ajast teadlik ja otsustas

kohtuotsust mitte vaidlustada. Väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna R. Aland pidi

möönma, et paneb toime väärteo.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Alandi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes taotles

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja märkis, et Tartu Maakohtu

8. veebruari 2016. a otsus ei olnud 21. veebruaril 2016 jõustunud.

5. Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a otsus

muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Kohtute infosüsteemi ja karistusregistri väljavõtte kohaselt jõustus Tartu Maakohtu

8. veebruari 2016. a otsus 18. veebruaril 2016. Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et osutatud

maakohtu otsuse jõustumise kuupäev ei ole kooskõlas seadusega. Maakohus kuulutas

8. veebruaril 2016 tervikotsuse, mille puhul ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine

vajalik. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 156 lg 3 kohaselt on menetlusosalistel tervikotsuse

kättesaamisel Riigikohtule kassatsiooni esitamiseks aega 30 päeva.

5.2. Vaatamata sellele, et Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus on vääralt jõustatud, puudub

ringkonnakohtul pädevus seda tühistada. VTMS § 200 kohaselt on jõustunud kohtuotsust kohustatud

täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega jääb kehtima R. Alandilt juhtimisõiguse

äravõtmine alates 18. veebruarist 2016 ning 21. veebruaril 2016 juhtis ta mootorsõidukit omamata

vastava kategooria juhtimisõigust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Alandi kaitsja, kes taotleb maa- ja

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kassaatori väited on lühidalt järgmised.

6.1 VTMS § 199 lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul

viisil kui teistmismenetluses. Väärteoasjas nr 4-15-10205 koostas maakohus tervikotsuse

8. veebruaril 2016, mida oli võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks

tegemisest. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus on vääralt jõustatud 18. veebruaril 2016. a.

Kohtuotsus jõustub seaduses sätestatud tähtajal ja tingimustel, mitte andmebaasidesse ekslikult tehtud

märgete alusel. R. Alandil oli 21. veebruaril 2016 mootorsõiduki juhtimisõigus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. R. Alandile heidetakse ette LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ehk mootorsõiduki

juhtimist ajal, kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on vaidlusesemeks

kujunenud küsimus, kas R. Alandil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus 21. veebruaril 2016, mil ta

pani väärteoprotokolli kohaselt toime väärteo.

8. VTMS § 199 lg 2 sätestab, et kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil

kui teistmismenetluses. Erandid on ette nähtud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4, millega praeguses

väärteoasjas tegemist ei ole. R. Alandile kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks

kuuks Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-10205, mis kuulutati

tervikotsusena. VTMS § 156 lg 3 kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse teatavaks tegemisest. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsust ei vaidlustatud, mistõttu

jõustus see seaduses sätestatu kohaselt 10. märtsil 2016. Järelikult on kassaator põhjendatult osutanud

sellele, et Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus, millega R. Alandilt võeti ära mootorsõiduki

juhtimisõigus, ei olnud 21. veebruaril 2016 jõustunud. Maakohtu otsusele ja kohtute infosüsteemi

tehtud märge otsuse jõustumise kohta 18. veebruaril 2016 on seega ekslik. Sellega on iseenesest

nõustunud ka ringkonnakohus.

9. Väär jõustumismärge võib olla tingitud Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsuses toodud

edasikaebekorrast. Nimelt on edasikaebamise korra all ekslikult märgitud, et kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuli teatada 7 päeva jooksul. Riigikohus on väärteoasja nr 3-1-1-35-16 määruse

punktis 7 selgitanud, et võrreldes väärteomenetluse seadustiku varem kehtinud redaktsiooniga

nähakse 29. märtsil 2015 jõustunud VTMS § 156 lg-s 1 ette kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatamise kohustus vaid nendel juhtudel, mil maa- või ringkonnakohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa,

st VTMS §-s 111 loetletud andmeid sisaldava kohtulahendi eraldi vormistatud menetlusdokumendina.

Juhul, kui kohus kuulutab kohe põhistusi sisaldava täiemahulise kohtuotsuse, ei ole

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine enam vajalik. Nagu eelnevalt märgitud, on

täiemahulise kohtuotsuse kuulutamisel kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon VTMS § 156

lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul, sõltumata kassatsiooniteate esitamisest. Järelikult ei saa kohe

tervikotsuse kuulutamise puhul olla kohtuotsuse jõustumise aeg seotud kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teada andmisega.

10. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaatamata jõustumismärke seadusevastasusele tuleb Tartu

Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsuse jõustumise kuupäevaks lugeda siiski 18. veebruar 2016, on

väär. Kassaator on põhjendatult märkinud, et kohtuotsuse jõustumise aeg tuleneb seadusest, mitte

ametniku

ekslikust

kandest.

Sellega

haakuvalt

on

Riigikohus

märkinud

kriminaalasja

nr 3-1-1-41-15 määruse punktis 44, et ekslik jõustumismärge ei takista ringkonnakohtul

apellatsiooni läbi vaadata. Kolleegium selgitab, et kui puuduvad seaduses sätestatud eeldused

kohtulahendi jõustumiseks, ei saa kohus lugeda otsust jõustunuks vaatamata selle kohta tehtud

märkele. Seda ei väära ka asjaolu, et ekslik märge otsuse jõustumise kohta on kandunud

karistusregistrisse. Seega ei ole asjakohane ringkonnakohtu viide VTMS §-le 200, mille kohaselt

tuleb jõustunud kohtuotsuseid täita.

11. VTMS § 201 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus pööratakse

täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Kuna Tartu

Maakohtu 8. veebruari 2016. a otsus R. Alandilt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohta ei

olnud 21. veebruariks 2016 jõustunud, oli tal etteheidetava väärteo toimepanemise ajal mootorsõiduki

juhtimisõigus olemas. Ühtlasi tähendab see, et R. Aland ei realiseerinud LS § 201 lg-s 2 sätestatud

väärteo objektiivset koosseisu, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-dest 1 ja 2 ning § 149 p-st 2 ja

§ 150 lg 1 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 5. mai 2016. a ja

Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2016. a otsused R. Alandi karistamises LS § 201 lg 2 järgi,

rahuldab menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel R. Alandi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

13. R. Alandi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. Alandile seoses väärteoasjas

õigusteenuse osutamisega (maa- ja ringkonnakohtu otsustega tutvumine, apellatsiooni ja kassatsiooni

koostamine) kaitsjale makstud tasu 792 eurot (sh käibemaks). Tasu suurus on kolleegiumi hinnangul

mõistlik ja kuna Riigikohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb see

menetluskulu VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt R. Alandi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)