3-3-1-49-16 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-49-16

Otsuse kuupäev

25. jaanuar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest

Kohtuasi

Alvar Ottokari kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

30. septembri 2014. a käskkirja nr 1.9-2/1580p tühistamiseks,

kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult

puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks; alternatiivselt käsk-

kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Alvar Ottokar

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne

Niido

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2016. a otsus haldusasjas

nr 3-14-52626

Menetluse alus Riigikohtus

Alvar Ottokari kassatsioonkaebus ja Politsei- ja

Piirivalveameti vastukassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Alvar Ottokari kassatsioonkaebus.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti vastukassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2016. a otsus osas, milles kohus jättis Alvar

Ottokarile õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise välja mõistmata.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Alvar Ottokari

kasuks välja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitis kolme kuu keskmise palga

ulatuses, s.o 4344 eurot.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alvar Ottokar (kaebaja) töötas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikohal Jõhvis.

2. PPA tegi 4. septembri 2014. a teatisega nr 1.9-3/2299-1 kaebajale ettepaneku teenistuse

jätkamiseks PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseiniku ameti-

kohal. Teatise kohaselt likvideeritakse alates 1. oktoobrist 2014 PPA Ida prefektuuri struktuurist

korrakaitsebüroo ning senised liiklusjärelevalvetalituse ülesanded antakse PPA Ida prefektuuri Jõhvi

politseiosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalitusele, kuhu seniste liiklusjärelevalvetalituse

ülesannete täitmiseks eraldi struktuuriüksust ei moodustata, mistõttu ei ole alates 1. oktoobrist 2014

liiklusjärelevalvetalitus enam eraldiseisev üksus ja liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikoht

koondatakse.

3. 30. septembri 2014. a käskkirjaga nr 1.9-2/1580p vabastas PPA kaebaja teenistusest koondamise

tõttu; maksis kasutamata jäänud puhkuse hüvitist 26 kalendripäeva eest, koondamishüvitist 10 kuu

ametipalga ulatuses, s.o 14 480 eurot ja etteteatamistähtajast puudu jäänud 51 tööpäeva eest palka

3835 eurot 20 senti.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA peadirektori 30. septembri 2014. a käskkirja

nr 1.9-2/1580p tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja

eest tasu väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada vaidlustatud käskkiri õigus-

vastaseks ja mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja seisukohad olid järgmised.

4.1. Koondamine on vastuolus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg-ga 3. Liiklusjärelevalve-

talituse juhi ülesanded anti üle Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhile,

kelle põhitöö ei erine liiklusjärelevalvetalituse juhi põhitööst.

4.2. Kaebajale pakutud ametikoha vastuvõtmine ei olnud reaalne, kuna patrullpolitseiniku ametikohal

teenistuse jätkamiseks oli vaja elamispinda Narvas. PPA-l oli võimalik pakkuda kaebajale ametikohti,

mille teenistuskoht oli Jõhvis ja mis vastasid tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja

oskustele. Talle oli võimalik pakkuda Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlus-

talituse menetlusteenistuse teenistuse vanema, teabebüroo juhi ning teabebüroo vanemkorrakaitse-

ametniku ametikohta.

4.3. Kuna haldusorgan rakendas 11 politseiametniku suhtes politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 57

alusel nõusolekuta üleviimist ning kaebajat nõusolekuta üle ei viidud, siis oli tegemist võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

4.4. Põhiseadusega (PS) on vastuolus olukord, kus ametnik on teenistusest vabastatud õigusvastaselt

ja avaliku teenistuse seaduse kehtiv redaktsioon ei näe ette teenistusse ennistamise võimalust.

Seadusandja on rikkunud isiku õiguspärast ootust ning ei kaitse ametnikku riigivõimu omavoli eest.

Õigusvastaselt vabastatud politseiametnik kaotab ka õiguse saada väljateenitud aastate eest

eripensioni. Seega ei ole rahaline hüvitis kaebaja suhtes proportsionaalne ega mõõdukas vahend

õigusvastaselt teenistusest vabastamise kompenseerimiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 7. aprilli 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.

5.1. Tegemist ei ole ATS § 90 lg-s 3 sätestatud olukorraga, kuna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse

koosseisus ei ole ametikohta, kus täidetakse vaid seniseid liiklusjärelevalvetalituse juhi ülesandeid.

5.2. Pole põhjust kahelda vastustaja väites, et Narva politseijaoskonna patrulltalituse patrull-

politseiniku ametikoha pakkumisel arvestati vajadusega tagada Narvas piisav arv patrullpolitseinikke,

kaebaja senist teenistuskäiku ja töökogemust, teadmisi ja oskusi ning läbitud ja läbi viidud koolitusi.

Üldjuhul on alust eeldada, et struktuuriüksuse juht suudab täita ametiülesandeid, millele sarnaseid

täitsid tema alluvad. Ka on vastustaja pidanud võimalikuks uue ametikoha vastuvõtmisel kohaldada

paindlikumat tööaja korraldust, mis ei tooks tingimata kaasa elukohavahetust.

5.3. Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Sarnaselt printsiibile, et ametiasutus ei

pea teenistujale selgitama, miks talle pakutakse just sellist ametikohta, on ümberkorraldusi tegeval

asutusel õigus otsustada, keda viia PPVS § 57 alusel ilma nõusolekuta teisele ametikohale ja kellele

pakkuda teist ametikohta.

6. Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

tühistada PPA 30. septembri 2014. a käskkiri, ennistada ta teenistusse ja mõista välja tasu teenistusest

sunnitult puudutud aja eest või tunnistada PPA käskkiri õigusvastaseks ja mõista vastustajalt välja

hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja esitas järgmised seisukohad.

6.1. Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, tuginedes liiklusjärelevalvetalituse

juhi ning patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikohtade sarnasuse hindamisel vastustaja

paljasõnalistele väidetele, mille kohta puuduvad tõendid. Ametikohtade sarnasuse hindamisel tuleb

võrrelda põhitööde sisu. Mõlema ametikoha põhiülesanne oli talituse töö korraldamine (ametikoha

põhigrupp oli Juht 1). Sellises olukorras oleks vastustaja pidanud ATS § 90 lg 5 järgi ametnikke

hindama. Kuna vastustaja seda ei teinud, on käskkiri õigusvastane.

6.2. Ametiasutusel puudus vajadus pakkuda kaebajale ametikohta teise piirkonda, kuna samas

piirkonnas, kus oli liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikoht, oli vakantseid ametikohti. Ametikoha

pakkumist ei saa põhjendada sellega, et Narvas oli vaja tagada piisav arv patrullpolitseinikke. Kohus

ei ole arvestanud asjaoluga, et kaebaja alluvuses töötasid liikluspolitseinikud, mitte patrull-

politseinikud. Seega on asjakohatu halduskohtu järeldus, et üldjuhul on alus eeldada, et struktuuri-

üksuse juht suudab täita ametiülesandeid, mille sarnaseid täitsid tema alluvad.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. jaanuari 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2015. a otsuse osas, millega jäeti kaebuse alternatiivne nõue PPA

peadirektori 30. septembri 2014. a käskkirja nr 1.9-2/1580p õigusvastasuse tuvastamiseks rahulda-

mata. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega tuvastas PPA peadirektori 30. septembri 2014. a

käskkirja õigusvastasuse. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.

7.1. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et ATS § 90 lg 3 kohaldamisel ei saa piirduda pelgalt

põhitöö numbri ja ametikoha üldiste ülesannete võrdlemisega, vaid tuleb uurida ka tööülesannete sisu

ja mahu kattuvust. Võrdlusest ilmneb, et patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse põhiülesanded on

oluliselt laiahaardelisemad kui endise liiklusjärelevalvetalituse põhiülesanded. Lisandunud on

mitmeid ülesandeid, mida endisel liiklusjärelevalvetalitusel polnud. Seega jõudis halduskohus õige

järelduseni, et praegusel juhul ei kohaldu ATS § 90 lg 3 ning kaebaja koondamine on lubatav.

7.2. Haldusorganil on avar kaalutlusruum otsustamaks, kas viia isik üle PPVS § 57 alusel või

pakkuda talle ATS § 90 lg 7 alusel teist töökohta. Kohus ei saa otsustusprotsessi sekkuda. Suurte

ümberkorralduste puhul ei ole mõeldav, et isikul tekiks õigus nõuda vastustajalt kõigi PPVS § 57

alusel teostatud üleviimiste põhjendamist ning halduskohtult kõigi ilma nõusolekuta üleviimiste

võrdlemist isikute võrdse kohtlemise õiguspärasuse kontrollimiseks. Seega ei riku teiste politsei-

ametnike üleviimine kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi saab rikkuda vaid koondamise alusel teenistusest

vabastamine juhul, kui kõiki seaduses sätestatud nõudeid ei järgitud.

7.3. Kaebajale pakutud patrullpolitseiniku ametikoht ei olnud palga ega muude soodustuste poolest

kaebajale sobiv. Kaebajale pakutud ametikoha teenistusülesanded olid senisest oluliselt vähe-

nõudlikumad ning madalam oli ka pakutud ametikohal nõutav kvalifikatsioon, st - teadmiste, oskuste

ja töökogemuse tase. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebajal olid küll endise liiklus-

järelevalvetalituse juhina teadmised ja oskused, et uuel ametikohal hakkama saada, kuid ilmselgelt

jäänuks kaebaja potentsiaal ning omandatud teadmised uuel ametikohal rakenduseta. Seega ei

vastanud kaebajale pakutud ametikoht kaebaja senisele töökogemusele, teadmistele, oskustele ja

teenistusülesannetele. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et pakutud ametikoht asus senise ametikohaga

võrreldes teises linnas ning pakkumisele vastamise aeg oli ebapiisav. Seega oli pakkumine kõiki selle

tingimusi kogumis arvestades ebareaalne. Kuna kaebajale tehtud pakkumine ei olnud reaalne, tuleb

kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamiseks kindlaks teha, kas pakkumise tegemise

ajal oli ka teisi, kaebajale sobivamaid vakantseid ametikohti, sest nende puudumisel ei saa ka

ebasobiva ametikoha pakkumist õigusvastaseks pidada. Vastustaja ei ole suutnud tõendada, et patrull-

politseiniku ametikoht Narvas oli kõige sobivam ametikoht, mida vastustajal oli kaebajale võimalik

pakkuda. Kui isik on tõendanud, et vastustaja saanuks talle pakkuda sobivamaid ametikohti, lasub

vastustajal kohustus tõendada vastupidist.

7.4. Puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning PPA 30. septembri

2014. a käskkirja tühistamiseks ja kaebaja teenistusse ennistamiseks.

7.5. Ringkonnakohus rahuldas kaebaja alternatiivse nõude PPA 30. septembri 2014. a käskkirja

õigusvastasuse tuvastamiseks. ATS § 105 lg 1 järgi saab õigusvastaselt teenistusest vabastatud

ametnikule maksta vaid kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise, mis peaks eelduslikult katma

õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju. Kaebajale on vaidlusaluse käskkirjaga makstud

koondamishüvitist kümne kuu ametipalga ulatuses ehk oluliselt rohkem, kui ATS § 105 lg 1 ette

näeb. Siiski võib kohus ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud hüvitise suurust muuta, arvestades

teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Selle juhtumi asjaolusid ning kaebaja

teenistusstaaži ja huve arvesse võttes tuleb kaebajale õigusvastase teenistusest vabastamise eest

makstava hüvitise suurus võrdsustada vaidlustatud käskkirja alusel kaebajale koondamise tõttu

teenistusest vabastamisel makstud summaga, mille ringkonnakohus luges tasaarvestatuks kaebajale

õigusvastase teenistusest vabastamise eest väljamõistmisele kuuluva hüvitisega. Kohtul pole alust

mõista kaebajale välja täiendavat hüvitist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

tühistada PPA 30. septembri 2014. a käskkiri, ennistada ta teenistusse ja mõista välja tasu teenistusest

sunnitult puudutud aja eest või mõista vastustajalt välja täiendav hüvitis kolme kuu keskmise palga

ulatuses. Kaebaja põhjendused olid järgmised.

8.1. Kaebaja oleks saanud koondamishüvitise ka siis, kui ta poleks haldusakti kohtus vaidlustanud.

Õigusvastaselt koondatud politseiametnikul puuduks vajadus kohtusse pöörduda, sest võib juhtuda, et

saadud hüvitis tuleb tagasi maksta, kui kohus tuvastab, et isiku teenistusest vabastamine koondamise

tõttu oli õigusvastane. Kui ametiasutus on isiku koondamise tõttu teenistusest vabastanud

õigusvastaselt, siis on ka põhjendatud määrata isikule täiendav hüvitis.

8.2. Ringkonnakohus oleks pidanud algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kuna kehtiv

ATS ei võimalda ametnikku teenistusse ennistada ning rahaline hüvitis ei ole piisav ega proportsio-

naalne meede korvamaks põhiõiguste riivet. Ennistamine on kaebaja jaoks oluline ka seetõttu, et

koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral katkeb politseiteenistusestaaž, millest sõltub

väljateenitud aastate pension.

8.3. Vastustaja oleks pidanud enne koondamist võrdlema PPVS § 94 lg 2 alusel kõiki koondamis-

situatsioonis olnud ametnikke, kelle tööülesanded olid sarnased.

8.4. Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud ATS § 90 lg-t 3. Ringkonnakohus on võrrelnud

struktuuriüksuse ülesandeid, kuid viidatud säte käsitleb ametikoha ülesannete üleandmist. Kuna nii

liiklusjärelevalvetalituse kui ka patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhi põhitöö number oli 517 ning

liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikoha põhiülesanded anti üle patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse

juhile, siis oli koondamine ATS § 90 lg 3 järgi keelatud ja seetõttu õigusvastane.

8.5. Kaebajat oleks saanud PPVS § 57 alusel ilma nõusolekuta üle viia nt patrulli- ja liiklusjärele-

valvetalituse vanemkorrakaitseametniku ametikohale. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu seisu-

kohaga, et tal puudub õigus nõuda kõikide ilma nõusolekuta üle viidud ametnike võrdlemist, et

hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist.

9. PPA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

10. PPA palub vastukassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta halduskohtu otsus

jõusse.

10.1. Vastustaja tegevus ametnikule teenistussuhte jätkamiseks sobiva teenistuskoha pakkumisel oli

piisav, õiguspärane ning vajalik ümberkorralduse põhieesmärkide täitmiseks. Ringkonnakohus on

jätnud tähelepanuta kohtutele esitatud selgitused selle kohta, milles seisnes nende teenistuskohtade

eripära, mida kaebajale ei pakutud, ning miks neid ei saanud kaebajale pakkuda. Riigikohtu praktika

kohaselt ei pea asutus ametnikule üldse selgitama, miks talle pakutakse just sellist ametikohta, ega

põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Seega on praeguses vaidluses alusetu nõuda

PPA-lt lisatõendeid iga kaebaja nimetatud vaba ametikohta kohta, mida kaebajale ei pakutud.

10.2. Ringkonnakohus on ületanud oma volitusi ja asunud PPA struktuurikorralduslikke kaalutlus-

otsuseid ümber hindama. Kohtul puudub õigus otsustada haldusorgani eest, kuidas on otstarbekam

PPA ametnike teenistust planeerida.

10.3. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ei ole selge ning üheselt arusaadav. Ringkonnakohus leidis,

et PPA-l ei olnud keeldu kaebajat koondada, kuid resolutsioonis tunnistab sellele vaatamata kaebaja

koondamise käskkirja õigusvastaseks. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb, et õigusvastane oli

koondamisteade kui eelhaldusakt, mitte koondamine tervikuna.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium hindab esmalt koondamise õiguspärasust, s.o lubatavust ning sobiva ametikoha

pakkumist enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist (I). Seejärel käsitleb kolleegium

kaebaja taotlust teenistusse ennistamiseks (II) ning alternatiivset nõuet mõista vastustajalt välja

täiendav hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses (III). Viimaseks teeb kolleegium menetluslikud

otsused (IV).

I

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja teenistusest vabastamisel koondamise tõttu on järgitud

ATS §-s 90 sätestatud nõudeid.

13. PPA vabastas 30. septembri 2014. a käskkirjaga kaebaja teenistusest koondamise tõttu, kuna

liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikoht, millel kaebaja töötas, kaotati ametiasutuse koosseisust (ATS

§ 90 lg 1 p 2). Kaebaja väitel ei olnud koondamine ATS § 90 lg 3 järgi lubatud, kuna kaebaja

ametikoha ülesanded anti üle PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärele-

valvetalituse juhi ametikohale ning sealjuures on mõlema ametikoha ülesandeks talituse töö

korraldamine.

ATS § 90 lg 3 kohaselt ei ole koondamine lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele

struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele.

14. Halduskohus ja ringkonnakohus asusid seisukohale, et ATS § 90 lg 3 kohaldamisel ei saa piirduda

pelgalt põhitöö numbri ja ametikoha üldiste ülesannete võrdlemisega, vaid tuleb uurida ka

tööülesannete sisu ja mahu kattuvust. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga. ATS § 90 lg 3 keelu

kohaldamisel tuleb võrrelda vaidlusaluseid ametikohti, tuvastamaks, kas konkreetse ametikoha

ülesanded antakse üle või mitte. Üleandmist tuleb jaatada, kui ametikohtade teenistussuhte

tingimused ja ülesanded (vt ATS § 98 lg 1 p 1, lg-d 2–4, PPVS § 57) olulises osas kattuvad. Juhi

ametikoha puhul ei piisa üksnes analüüsimisest, mil määral täidaks ametnik teisel ametikohal endist

viisi juhi ülesandeid, kuna juhi ametikohad võivad olla erineva tasemega. Üldjuhul on kõrgema

taseme juhi puhul ametikoha ülesanded nt inimeste ja ressursside juhtimisel universaalsemad.

Tuvastamaks, kas juhi ametikoha ülesanded antakse üle, tuleb seetõttu võrrelda mh teenistusastmeid,

juhitavate struktuuriüksuste ülesannete sisu ja mahtu, alluvate hulka, juhi volitusi inimeste ja

ressursside juhtimisel jms.

Ringkonnakohus on kahe talituse võrdlemise tulemusena teinud kindlaks, et patrulli- ja liiklus-

järelevalvetalituse põhiülesanded on oluliselt laiahaardelisemad nii sisu kui ka mahu poolest kui

endise liiklusjärelevalvetalituse põhiülesanded. Kaebaja hinnangul ei ole talituste põhiülesannete

võrdlemine praegusel juhul asjakohane, kuna ATS § 90 lg 3 kohaselt tuleb vaadelda just ametikoha

ülesandeid. Kolleegiumi hinnangul ei pööra kaebaja piisavalt tähelepanu tõsiasjale, et talituse juhi

ametikoha ülesanded sõltuvad talituse enda põhiülesannetest. Patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse

juhtimisel tuleb tegeleda rohkemate ja sisult uute tööülesannetega. Kuna ametikohtade ülesanded

olulises osas ei kattu, siis on kohtud jõudnud õige järelduseni, et PPA-l ei olnud keeldu kaebajat

koondada.

15. Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus asunud seisukohale, et kuna vastustaja ei ole

koondamisel järginud ATS § 90 lg-s 7 sätestatud nõudeid, siis on kaebaja koondamine õigusvastane.

ATS § 90 lg 7 järgi peab ametnikule enne tema koondamise tõttu teenistusest vabastamist võimaluse

korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele

vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ameti-

asutuse likvideerimise korral.

16. ATS § 90 lg-st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ameti-

kohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku

haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste

teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Selline hindamine on olemuselt õigusnormis

nimetatud faktiliste asjaolude kindlaks tegemine. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, on

võimalus ATS § 90 lg 7 mõttes olemas ning ametikohta tuleb pakkuda.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebajale pakutud patrullpolitseiniku ametikoht

Narvas ei vastanud kaebaja senisele töökogemusele, teadmistele, oskustele ja teenistusülesannetele.

Sealjuures on ringkonnakohus õigesti märkinud, et ATS § 90 lg-s 7 sätestatud nõuetele mittevastava

ametikoha pakkumine on õiguspärane, kui ametiasutuses puudub ametniku jaoks sobivam vaba

ametikoht.

17. Praeguses asjas on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses esile toonud, et talle oleks saanud

pakkuda sobivamaid ametikohti. Vastustaja on seisukohal, et ametiasutus ei pea Riigikohtu praktika

kohaselt ei pea ametiasutus ametnikule selgitama, miks talle pakutakse just sellist ametikohta, ega

põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist.

Kolleegium vastustaja järeldusega ei nõustu. Riigikohus on tõepoolest varasemates lahendites ATS

§ 90 lg-ga 7 analoogset kuni 31. märtsini 2013 kehtinud ATS § 116 lg-t 3 tõlgendades leidnud, et

kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et asutus peab ametnikule selgitama, miks talle

pakutakse just sellist ametikohta, ja samas põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist (vt

halduskolleegiumi 7. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-5-05, halduskolleegiumi 10. juuni

2009. otsus asjas nr 3-3-1-37-09, halduskolleegiumi 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-50-

11). Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade

leidmine ja pakkumine ei või muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümber-

korralduste elluviimist ja pikendab nende kulgu (vt nt otsus asjas nr 3-3-1-5-05, p 17). Sellest ei ole

võimalik siiski teha järeldust, et koondamise korral pole ametiasutusel üldse kohustust põhjendada

teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Enne koondamist ametikoha pakkumise või pakutavate

ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda iseenesest teenistusest vabastamist õigus-

vastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud eesmärki vältida ametniku teenistusest

vabastamist talle sobiva teise ametikohta pakkumise teel ja järgitud kohtupraktikas väljendatud

põhimõtteid (vt nt otsus asjas nr 3-3-1-37-09, p 15, nr 3-3-1-50-11, p 11). Ametiasutusel on sellegi-

poolest kohustus põhjendada ametikohtade pakkumata jätmist tagantjärele, kui kohtumenetluses

seatakse kahtluse alla koondamise õiguspärasus. Põhjenduste esitamine on vajalik just selleks, et

kontrollida, kas asutus on püüdnud vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva teise

vaba ametikoha pakkumise teel.

18. Praeguses asjas on ringkonnakohus teinud kindlaks, et vastustaja ei ole esitanud põhjendusi selle

kohta, miks ei pakutud kaebajale tema esile toodud teisi ametikohti (otsuse p 23). Põhjendamatu on

vastustaja etteheide, et ringkonnakohus on jätnud selgitused tähelepanuta, kuna madalama astme

kohtutele esitatud avaldustest ei nähtu vastustaja selgitusi selle kohta, miks ei pakutud kaebajale tema

nimetatud teisi vakantseid ametikohti. Vastustaja sellekohase etteheite teeb arusaamatuks ka asjaolu,

et vastustaja on kogu kohtumenetluses olnud seisukohal, et ametiasutus ei pea teiste ametikohtade

pakkumata jätmist üldse põhjendama (vastus kaebusele, p 2.2.22; vastus apellatsioonkaebusele, p 5).

Kuna kaebaja on tema hinnangul sobivad ametikohad esile toonud halduskohtule esitatud kaebuses,

siis ei ole ta nende nimetamisega ka viivitanud ning vastustajal oli võimalik põhjendada kaebaja

nimetatud ametikohtade pakkumata jätmist juba kohtumenetluse varajases staadiumis.

19. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kaebaja teenistusest vabastamine

koondamise tõttu on õigusvastane. Sealjuures on otsitud vastustaja väide, et ringkonnakohus ei ole

tuvastanud koondamise kui terviku õigusvastasust. Vastustaja on lähtunud ebaõigest eeldusest, et

koondamine on õiguspärane, kui see on lubatav, kuna esineb koondamissituatsioon. Kolleegium

selgitab, et koondamise õiguspärasuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kas

koondamine oli lubatav, vaid koondamist tuleb hinnata tervikuna ning asutus peab ametniku

koondamisel järgima kõiki ATS §-s 90 sätestatud nõudeid. Muu hulgas on oluline, et asutus on

püüdnud teenistusest vabastamist koondamise tõttu vältida ametnikule teise sobiva ametikoha

pakkumise teel (ATS § 90 lg 7). Nimetatud nõude eiramine toob kaasa koondamise õigusvastasuse.

Seega ei ole ka otsuse resolutsioon ning põhjendused omavahel vastuolus.

II

20. Kaebaja väidab, et ringkonnakohus oleks pidanud algatama põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse, kuna kehtiv ATS ei võimalda ametnikku teenistusse ennistada ning rahaline hüvitis

ei ole piisav ega proportsionaalne meede korvamaks põhiõiguste riivet. Ennistamine on kaebaja jaoks

oluline ka seetõttu, et koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral katkeb politseiteenistuse

staaž, millest sõltub väljateenitud aastate pension.

21. Kolleegium ei nõustu sellega, et algatada tulnuks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

Kaebaja on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise vajalikkust põhjendanud

sellega, et koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral katkeb politseiteenistuse staaž, millest

sõltub väljateenitud aastate pension. PPVS § 101 lg 1 järgi on politseiametnikule väljateenitud aastate

pensioni määramise tingimuseks 55-aastaseks saamine ja vähemalt 20-aastase politseiteenistuse

staaži olemasolu, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku

ea täitumisele. Kaebaja on sündinud aastal 1977. Tema teenistusse ennistamata jätmine ei saa seega

katkestada pensioni määramiseks nõutavat viieaastast staaži.

22. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et eesmärk mitte koormata õigusvastaselt teenistusest

vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega avalikke ressursse, on legitiimne ning eesmärgi

täitmiseks valitud vahend (ennistamise asendamine rahalise hüvitisega) on sobiv ja mõõdukas (vt

selle kohta ka halduskolleegiumi 18. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). Oluline on ka

see, et teenistusse ennistamise korral võib tekkida vajadus koondada teine politseiametnik, kellele

saaks tulevikus samuti määrata politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Kolleegium on

seisukohal, et teenistusse ennistamise võimaluse puudumist ja politseipensionist ilmajäämist on

sõltuvalt asjaoludest võimalik kompenseerida ebaseaduslikult vabastatud isikule ATS § 105 lg 1

alusel välja mõistetava hüvitisega. Praegusel juhul, võttes arvesse kaebaja nõuet ja tema vanust, ei ole

sellise hüvitise väljamõistmine võimalik.

III

23. Ringkonnakohus rahuldas kaebaja alternatiivse nõude PPA 30. septembri 2014. a käskkirja

õigusvastasuse tuvastamiseks. Otsuse põhjendustes asus ringkonnakohus seisukohale, et puudub alus

täiendava hüvitise väljamõistmiseks lisaks koondamishüvitisele.

24. ATS § 105 lg 1 näeb ette, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda

vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse

muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust

muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

25. Ringkonnakohus jättis kaebajale ATS §-s 105 ette nähtud hüvitise välja mõistmata, leides, et

kaebaja kümne kuu keskmise palga suurune koondamishüvitis on piisav katmaks ka õigusvastase

teenistusest vabastamise tõttu tekkinud kahju. Kaebaja leiab, et koondamishüvitist ei tohi tasa-

arvestada ATS §-s 105 ettenähtud hüvitisega, ning nõuab kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise

väljamõistmist vastustajalt.

26. Kolleegium selgitab, et koondamise tõttu teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamine ei

mõjuta teenistusest vabastamise käskkirja kehtivust, mistõttu ei ole kadunud ka õiguslik alus, millest

tulenevalt maksti kaebajale koondamishüvitist. Ringkonnakohtul polnud õiguslikku alust tasa-

arvestada ATS §-s 105 ette nähtud hüvitist kaebajale makstud koondamishüvitisega. ATS § 105 lg 5

p 1 näeb ette õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu makstud hüvitisest tasaarvestuse tegemise

ainult juhul, kui ametnikul on õigus sama paragrahvi lõike 4 alusel nõuda enda teenistusse

ennistamist ja see nõue rahuldatakse.

ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav kahjuhüvitisena (vt halduskolleegiumi

19. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-83-15, p 13). ATS § 105 lg-st 1 saab järeldada, et kolme kuu

keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale

teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist,

tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid

ja mõlema poole huve (vt otsus asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). Praeguses asjas on kaebaja taotlenud

kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi hinnangul on hüvitise

määramisel võimalik lähtuda vaidlustatud teenistusest vabastamise käskkirjas märgitud põhipalgast,

s.o 1448 eurot, ning seega on hüvitise suuruseks 4344 eurot.

IV

27. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium PPA vastukassatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja kassatsioon-

kaebus tuleb rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2016. a otsus tuleb tühistada osas, milles

kohus jättis kaebajale õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise välja mõistmata.

Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja õigus-

vastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses, s.o 4344 eurot.

28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus

muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta

kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja oli nii haldus- kui ka ringkonnakohtus riigilõivu tasumisest vabastatud.

Ringkonnakohtus taotles kaebaja, et talle hüvitataks menetluskuluna kohtuistungil osalemisega

seotud sõidukulu. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et menetluskulu ei ole võimalik

välja mõista, kuna kaebaja ei ole esitanud kuludokumente kasutatud kütuse maksumuse kohta

(HKMS § 109 lg 1). Seega ei muuda kolleegium menetluskulude jaotust ja menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

Tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)