3-1-2-3-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-3-16

Otsuse kuupäev

20. jaanuar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Saale Laos ja Peeter

Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi August Burkevitši süüdistuses KarS § 114 p-

de 1, 4 ja 5; § 121; § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 200 lg 2 p 9

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

7. oktoobri

2011.

a

otsus,

Tartu

Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a otsus ja Riigikohtu

12. oktoobri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-11-3150

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

August Burkevitši kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,

teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Prokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. detsember 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada kriminaalmenetlus riigi õigusabi tasu ja kulude menetluskulu hulka arvamist ja

hüvitamist puudutavas osas.

2. Tühistada Riigikohtu 12. oktoobri 2012. a otsus, Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a

otsus ja Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011. a otsus osas, millega August Burkevitšilt mõisteti

Eesti Vabariigi kasuks välja 3990 eurot 89 senti KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel

kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste

katteks ning 608 eurot 16 senti KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste katteks.

3. Mõista August Burkevitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja 3841 (kolm tuhat kaheksasada

nelikümmend üks) eurot 78 senti KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses

menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste katteks

ning 592 (viissada üheksakümmend kaks) eurot 56 senti KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4

alusel apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitiste katteks.

4. Teistmisavaldus rahuldada.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa August Burkevitšile teistmismenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (ükssada kakskümmend) eurot (sh

käibemaks 20 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011. a otsusega tunnistati August Burkevitš süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 114 p-de 1, 4 ja 5, § 121, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning § 200 lg 2 p 9

järgi.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Burkevitšilt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1

alusel riigi kasuks välja summad erinevate menetluskulude katteks, sh 3990 eurot 89 senti

määratud kaitsjale väljamakstava tasu katteks. Kohtuotsusest nähtuvalt hõlmas see summa ka riigi

õigusabi kulude hüvitisi, mis uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus olid määranud OÜ-le

Advokaadibüroo Anti Aasmaa selle sõidukulu katteks, mis oli tekkinud A. Burkevitšile

kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses riigi õigusabi osutades. Kohtueelses

menetluses ja maakohtus esitatud taotlustes, mille menetlejad täielikult rahuldasid ja mille alusel

advokaadibüroo pidajale määratud summad maakohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu

hulka arvas ning süüdistatavalt välja mõistis, palus kaitsja muu hulgas hüvitada OÜ-le

Advokaadibüroo Anti Aasmaa järgmised advokaadi kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulud:

1) kohtueelses menetluses esitatud taotlustes palus kaitsja hüvitada sõidukulu, mis tekkis

seetõttu, et kaitsja sõitis ajavahemikul 18. septembrist 2010 kuni 25. veebruarini 2011 seoses

riigi õigusabi osutamisega viiel korral Rakverest Tartusse ja tagasi (1310 km) ning ühel korral

Rakverest Valka ja tagasi (450 km). Kaitsja palus hüvitada 2010. a tekkinud sõidukulu määras

2 kr/km ehk summas 2520 krooni (161 eurot 6 senti) ja 2011. a tekkinud sõidukulu määras

0,13 €/km ehk summas 65 eurot. Nendele summadele lisandus käibemaks.

2) maakohtule esitatud taotluses palus kaitsja hüvitada sõidukulu, mis tekkis seetõttu, et kaitsja

sõitis ajavahemikul 14. märtsist 7. oktoobrini 2011 seoses riigi õigusabi osutamisega kolmel

korral Rakverest Tartusse ja tagasi (kokku 780 km). Kaitsja taotles sõidukulu hüvitamist

määras 0,13 €/km ehk summas 101 eurot 40 senti, millele lisandus käibemaks.

Edasikaebemenetlus

3. Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.

4. Ringkonnakohus mõistis A. Burkevitšilt KrMS § 185 lg 2 alusel menetluskuluna välja 608 eurot

16 senti kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks.

Apellatsioonimenetluses esitatud taotluses, mille ringkonnakohus täies ulatuses rahuldas ja mille

alusel advokaadibüroo pidajale määratud summa arvati KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

apellatsioonimenetluse kulu hulka ning mõisteti süüdistatavalt välja, palus kaitsja muu hulgas

hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa advokaadi kasutuses oleva sõiduauto kasutamise

kulu. Taotluse kohaselt tekkis kõnealune kulu seetõttu, et kaitsja sõitis 9. jaanuaril 2012 seoses

riigi õigusabi osutamisega Rakverest Tartusse ja tagasi (260 km). Kaitsja palus sõidukulu

hüvitada määras 0,13 €/km ehk summas 33 eurot 80 senti, millele lisandus käibemaks.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012. a otsusega asjas nr 3-1-1-76-12 jäeti

ringkonnakohtu otsus muutmata ja kaitsja kassatsioon rahuldamata. Sama kohtuotsusega mõisteti

A. Burkevitšilt välja kassatsioonimenetluse kulu, mis aga sõidukulude hüvitist ei sisaldanud.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Teistmisavaldus ja kaitsja täiendav seisukoht

6. 27. juulil 2016. a esitas A. Burkevitši kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa Riigikohtule

teistmisavalduse, taotledes Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu

8. veebruari 2012. a otsuse tühistamist osas, millega A. Burkevitšilt mõisteti menetluskuluna välja

määratud kaitsja sõiduauto kasutamise kulu. Teistmisavalduse esitaja palub mõista need kulud

välja määras, mis tuleneb asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a

otsuse punktist 75.

7. Teistmisavalduse esitaja taotleb kriminaalmenetluse uuendamist KrMS § 366 p 6 alusel, tuginedes

sellele, et Riigikohtu 26. aprilli 2016. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-15 tunnistati

põhiseadusvastaseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse

otsustega kinnitatud, ajavahemikus 1. jaanuarist 2010 kuni 30. septembrini 2014 kehtinud riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid. Osas,

millega tunnistati põhiseadusvastaseks Eesti Advokatuuri juhatuse õigusaktide punktid 51–54 ja

nende kehtestamise aluseks olnud delegatsiooninormi osa, ei lükanud Riigikohus oma otsuse

jõustumist edasi.

8. A. Burkevitšilt maakohtu otsusega menetluskuluna välja mõistetud 3990 eurot 89 senti ja

ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud 608 eurot 16 senti sisaldavad ka summasid, mis on

määratud kindlaks Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi ka tasude ja kulude kord) punkti 54 alusel.

9. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt on tasude ja kulude korra punktid 51–54 kehtetud. Tasude ja

kulude korra punkt 54 nägi käesoleva kriminaalasja menetlemise ajal kehtinud redaktsioonides

ette kaitsja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise määras 0,13 eurot iga läbitud

kilomeetri kohta. Üldkogu viidatud otsuse järgi tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava

regulatsiooni kehtestamiseni määrata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis analoogia alusel.

Üldkogu leidis, et 2014. a novembris kulus keskmise sõiduauto kasutamisel ühe kilomeetri

läbimisele 8 senti, millele lisandus käibemaks. Kaitsja arvates ei ole kütuse hinnad viimaste

aastate jooksul märkimisväärselt kõikunud. Seetõttu peab ka käesolevas asjas lähtuma määrast

0,08 €/km. Tulenevalt KrMS § 373 lg-st 3 saab Riigikohus praeguses asjas ise uue otsuse teha.

10. 19. detsembril 2016 esitas kaitsja Riigikohtule täiendava seisukoha, paludes vähendada

A. Burkevitšilt kaitsja sõidukulu hüvitise katteks menetluskuluna välja mõistetud summat

kokku 149 euro 71 sendi võrra. Kaitsja põhjenduse kohaselt puudutab menetluskulu

ümberarvestus hüvitist, mis määrati advokaadibüroo pidajale kriminaalmenetluses kokku 2550

km läbimise eest. Ühtlasi leiab kaitsja, et Riigikohtul ei ole praeguses menetluses alust vähendada

advokaadibüroo pidajale määratud riigi õigusabi kuluhüvitise suurust.

Vastus teistmisavaldusele

11. Prokuratuur teistmisavaldusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. KrMS § 366 p 6 kohaselt on teistmise alus mh Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas.

13. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011. a otsusega mõisteti A. Burkevitšilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi

kasuks välja muu hulgas 3990 eurot 89 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja esimese

astme kohtu menetluses makstud tasu katteks (maakohus pidas kaitsjale määratud tasu all silmas

ka hüvitist riigi õigusabi kulude eest). Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid maakohtu

otsuse muutmata. Süüdistatavalt menetluskuluna välja mõistetud summa hõlmab ka 392 eurot 95

senti riigi õigusabi kulu hüvitist, mille menetlejad määrasid RÕS § 22 lg-s 7 ja § 23 lg-tes 1 ja 3

sätestatud korras OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa A. Burkevitšile riigi õigusabi osutamisel

kantud sõiduauto kasutamise kulu katteks (vt käesoleva otsuse punkt 2). Tegemist on KrMS § 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskuluga (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. novembri

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 22).

14. Lisaks hõlmab Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a otsusega A. Burkevitšilt KrMS § 185

lg 2 alusel apellatsioonimenetluse kuluna riigi kasuks välja mõistetud summa 40 euro 56 sendi

ulatuses riigi õigusabi kulu hüvitist, mille ringkonnakohus määras OÜ-le Advokaadibüroo Anti

Aasmaa A. Burkevitšile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisel kantud sõiduauto

kasutamise kulu katteks (vt käesoleva otsuse punkt 4). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. oktoobri 2012. a otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

15. Nii advokaadibüroo pidaja sõidukulu hüvitis kui ka selle katteks A. Burkevitšilt KrMS § 180 lg 1,

§ 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetud menetluskulu määrati kindlaks, juhindudes

Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15. detsembril 2009 kinnitatud, hiljem korduvalt muudetud ja

1. jaanuaril 2014 kehtivuse kaotanud otsusest "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord". See kord oli kehtestatud 1. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21

lg 3 alusel. Sõidukulude hüvitamist reguleerisid tasude ja kulude korra punktid 52–54.

Käesolevas asjas kohaldati viidatud tasude kulude korra kaht redaktsiooni, millest esimene oli

kehtestatud perioodiks 1. juulist 2010 kuni 31. detsembrini 2011 ja teine perioodiks 1. jaanuarist

kuni 30. juunini 2012. Mõlema redaktsiooni punkt 54 nägi ette, et riigi õigusabi osutamisega

seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse

advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,13 eurot (enne 1. jaanuari 2011 vastavalt 2 krooni) iga

läbitud kilomeetri kohta. Tasude ja kulude korra kõnealuste redaktsioonide punkti 2 järgi lisandus

nendele summadele käibemaks.

16. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsus tugineb

määratud kaitsja sõidukulu hüvitise menetluskulu hulka arvamist ja hüvitamist puudutavas osas

muu hulgas 1. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21 lg 3 lausetele 1–3 ja nende alusel kehtestatud

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kehtestatud tasude ja kulude korra

punktidele 52–54.

17. Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-16 tunnistati

põhiseadusvastaseks muu hulgas nii RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 kui ka eelmises punktis osutatud

tasude ja kulude kord (vt viidatud otsuse resolutiivosa punktid 1 ja 3 koos põhiosa punktiga 61).

Ehkki üldkogu lükkas oma otsuse jõustumise osaliselt edasi, ei tehtud seda siiski mh osas, millega

tunnistati põhiseadusvastaseks ka käesolevas asjas kohaldatud 15. detsembri 2009. a tasude ja

kulude korra punktid 51–54 ning põhiseadusvastaseks ja kehtetuks RÕS § 21 lg 3 laused 1–3

osas, milles need volitasid advokatuuri juhatust kehtestama tasude ja kulude korra punktides 51–

54 sisalduvaid sätteid (vt viidatud otsuse resolutiivosa punkti 4 alapunktid 1 ja 2).

18. Kui norm, millele kohtulahend tugineb, tunnistatakse põhiseadusvastaseks, ei anna see siiski

mitte alati alust selle kohtulahendi teistmiseks KrMS § 366 p 6 alusel. Eeskätt ei saa teistmise

aluseks olla selline põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsus, millega

tunnistatakse norm põhiseadusvastaseks (ja kehtetuks) üksnes edasiulatuvalt (ex nunc).

KrMS § 366 p 6 eesmärk on vältida olukorda, kus jõusse jääb kohtulahend, mis tugineb normile,

mille puhul on tagantjärele ilmnenud, et põhiseadusvastasuse tõttu see kohtulahendi tegemise ajal

ei kehtinud. Juhul, kui norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks üksnes edasiulatuvalt, ei lange

normi kehtivus tagantjärele ära ja puudub alus väita, et enne põhiseaduslikkuse järelevalve otsust

tehtud kohtulahend tugineks selle tegemise ajal kehtetule normile. Riigikohtu üldkogu on

märkinud, et kohtulahendi teistmine oleks mõeldamatu, kui põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses tehtud otsusel oleks vaid ex nunc-toime (vt Riigikohtu üldkogu 10. märtsi

2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 19). Ehkki üldjuhul on põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel

tagasiulatuv jõud, on otsuse tagasiulatuvat mõju võimalik piirata, tunnistades normi kehtetuks

üksnes edasiulatuvalt (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. aprilli 2012. a

otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 55). Nii tähendab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

korras tehtud otsuse jõustumise edasilükkamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) § 58 lg 3 alusel seda, et sellel otsusel ei ole erga omnes tagasiulatuvat toimet (vt

Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 20). Kui teistmise alusena

oleks käsitatav ka otsus, millega norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks üksnes edasiulatuvalt,

muutuks PSJKS § 58 lg-s 3 sätestatud võimalus sisutuks. Samuti võib Riigikohus tunnistada

normi põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ex nunc, otsuse jõustumist edasi lükkamata (vt otsus asjas

nr 3-4-1-25-11, p-d 54–55). Ka sellisel juhul ei ole normi põhiseadusvastaseks tunnistamine

käsitatav KrMS § 366 p-s 6 nimetatud teistmise alusena.

19. Kriminaalkolleegium on varem käsitlenud asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud üldkogu otsuse mõju osas,

milles sellega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks Eesti Advokatuuri juhatuse

16. septembri 2014. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktid 51–54 koos volitusnormi

(RÕS § 21 lg 1 ls-d 1–3) vastava osaga. Kolleegium jõudis järeldusele, et üldkogu ei piiranud

oma otsuse kõnealuse osa tagasiulatuvat mõju, mistõttu on sellel ex tunc erga omnes-toime.

Teisisõnu tunnistas Riigikohus 26. aprilli 2016. a otsusega 16. septembri 2014. a tasude ja kulude

korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga) kehtetuks algusest peale (tagasiulatuvalt) ning kõikide

isikute suhtes. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 27.) Samasugune järeldus kehtib ka käesolevas

asjas kohaldatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud tasude ja

kulude korra ning selle aluseks oleva delegatsiooninormi osa (sama, mis 16. septembri 2014. a

tasude ja kulude korra puhul) kohta.

20. Eeltoodust lähtuvalt leiab kolleegium, et RÕS § 21 lg 3 lausete 1–3 ja nende alusel Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktide

52–54 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine on käsitatav asjaoluna, mis annab

KrMS § 366 p 6 kohaselt aluse käesolev kriminaalmenetlus uuendada. Seda siiski mitte tervikuna,

vaid üksnes ulatuses, milles põhiseadusvastane norm võis kriminaalmenetluse tulemust mõjutada,

s.o osas, millega riigi õigusabi tasu ja kulud arvati KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

hulka ja otsustati nende hüvitamine ehk mõisteti need summad KrMS § 180 lg 1 ja § 185 lg 2

alusel A. Burkevitšilt riigi kasuks välja.

21. KrMS § 373 lg 3 sätestab, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid,

võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu

olukorda. Kolleegium nõustub avalduse esitajaga, et käesolevas asjas ei ole vaja uusi asjaolusid

tuvastada ja Riigikohus saab teha ise uue otsuse.

22. Uurimisasutus, prokuratuur, maakohus ja ringkonnakohus määrasid OÜ-le Advokaadibüroo Anti

Aasmaa A. Burkevitšile riigi õigusabi osutamisel tekkinud sõidukulu katteks hüvitisi

kogusummas 433 eurot 51 senti (koos käibemaksuga), mille kohtud arvasid KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel menetluskulu hulka ja mõistsid KrMS § 180 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt välja.

See summa on kindlaks määratud põhiseadusvastase ja seetõttu algusest peale kehtetu tasude ja

kulude korra erinevate redaktsioonide alusel (vt käesoleva otsuse punktid 15 ja 17).

23. Riigikohtul puudub käesoleva teistmismenetluse raames alus muuta uurimisasutuse, prokuratuuri

ja maakohtu määruseid advokaadibüroo pidajale makstavate sõidukulu hüvitiste suuruse

kindlaksmääramise kohta. Kolleegiumil tuleb lahendada küsimus, kas ja kui, siis milline summa

tuleb A. Burkevitšilt määratud kaitsja sõidukulu hüvitise katteks KrMS § 180 lg 1, § 185 lg 2 ja

§ 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista.

24. Tulenevalt üldkogu otsusest asjas nr 3-2-1-40-15, ei kehtinud aastatel 2010–2012, kui

A. Burkevitši kaitsja tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõidud, RÕS § 22 lg-s 6 viidatud

korda, mille alusel määrata kindlaks riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitis.

Üldkogu leidis, et sellises olukorras tuleb riigi õigusabi kulud, mis oleks tulnud hüvitada tasude ja

kulude korra punktide 51–54 järgi, kindlaks määrata riigi õigusabi seaduse alusel, kohaldades

vajadusel analoogiat või muid õiguslünga ületamise viise (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67

ja 70). Üldkogu pidas põhjendatuks lähtuda sõiduauto kasutamise kulude suuruse määramisel

analoogia alusel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-st 5 ja RÕS § 21 lg-st 2,

võttes aluseks keskmise sõiduauto kasutamise eeldusliku tegeliku kulu riigi õigusabi osutamisega

seotud sõidu toimumise ajal, ning lähtus hüvitise määrast 0,08 €/km (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-

15, p-d 73–75 ja otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30.)

25. Ajavahemikul septembrist 2010 oktoobrini 2011 ja jaanuaris 2012, mil A. Burkevitši kaitsja

käesolevas asjas seoses kohtueelses menetluses ja maakohtus riigi õigusabi osutamisega

sõiduautot kasutas, ei erinenud kütuse hind olulisel määral kütuse hinnast üldkogu otsuses

käsitletud ajal. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks lähtuda sellest, et sõiduauto kasutamise

eelduslik tegelik kulu oli ka 2010. a septembrist 2011. a oktoobrini ja 2012. a jaanuaris sama suur,

nagu üldkogu selle määras – 0,08 €/km, millele lisandub käibemaks.

26. Ajal, kui kaitsja tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõite, puudus õiguslik alus hüvitada

advokaadile (advokaadibüroo pidajale) sõidukulu üldkogu eeldatud sõiduauto kasutamise

tegelikust kulust (0,08 €/km) suuremas määras. Järelikult ei saanud riigi õigusabi osutamisega

seotud sõidukulu hüvitist sellest määrast suuremas ulatuses ka KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud

menetluskulu hulka arvata ega menetlusosaliselt välja mõista. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16,

p 35.) Kuna üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegeliku kulu määr on väiksem

kui 15. detsembri 2009. a tasude ja kulude korra asjakohastes redaktsioonides kehtestatud määr

(2 kr/km ehk 0,13 €/km), siis ei saa põhiseadusvastast tasude ja kulude korda A. Burkevitšilt välja

mõistetava menetluskulu suuruse arvestamisel kohaldada ka usalduskaitse põhimõttele tuginedes

(vt ka otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30).

27. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud A. Burkevitši kaitsja taotlus vähendada süüdimõistetult

määratud kaitsja sõidukulu hüvitiste katteks menetluskuluna välja mõistetavaid summasid. Samas

märgib kaitsja ekslikult, et A. Burkevitšilt on kriminaalmenetluse kuluna välja mõistetud hüvitis,

mis määrati advokaadibüroo pidajale 2550 km läbimise eest. Tegelikult hüvitati advokaadibüroo

pidajale kohtueelses menetluses, maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses tekkinud

sõidukulu kokku 2800 km läbimise eest. Sellest tulenevalt on ebaõige ka kaitsja arvestus, mille

kohaselt tuleks A. Burkevitšilt väljamõistetava menetluskulu suurust vähendada 149 euro 71

sendi võrra. Teistmisavalduse lisas esitatud arvestuses on kaitsja jätnud tähelepanuta prokuratuuri

8. märtsi 2011. a määrusega rahuldatud tasutaotluse, mille alusel hüvitati advokaadibüroo pidajale

mh 32 eurot 50 senti (lisaks käibemaks) selle eest, et kaitsja sõitis 25. veebruaril 2011 Rakverest

Tartusse ja tagasi (250 km) (vt kohtutoimik, kd 4, tl 180–184).

28. Nähtuvalt taotlustest, mille menetlejad rahuldasid, läbis kaitsja A. Burkevitšile riigi õigusabi

osutamiseks sõiduautoga kohtueelse menetluse ja esimese astme kohtu menetluse ajal kokku 2540

km (vt otsuse punkt 2) ja apellatsioonimenetluse ajal 260 km (vt otsuse punkt 4). Üldkogu

otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik kulu selliste vahemaade läbimisel on (koos

käibemaksuga) vastavalt 243 eurot 84 senti (2540 km x 0,08 €/km x 1,2) ja 24 eurot 96 senti (260

km x 0,08 €/km x 1,2). Nende summade ulatuses on käesolevas asjas võimalik määratud kaitsja

sõidukulu hüvitis KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hulka arvata ja A. Burkevitšilt

KrMS § 180 lg 1 või KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista.

29. Seega väheneb A. Burkevitšilt talle kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi

õigusabi tasu ja kulude katteks välja mõistetava summa (3990 eurot 89 senti) suurus 149 eurot 11

senti (392,95 € – 243,84 €) ehk 3841 euro 78 sendini. Süüdistatavalt apellatsioonimenetluse kulu

katteks välja mõistetud summa (608,16 €) väheneb 15 eurot 60 senti (40,56 € – 24,96 €) ehk 592

euro 56 sendini.

30. Kokkuvõttes uuendab Riigikohtu kriminaalkolleegium KrMS § 366 p 6 alusel käesoleva

kriminaalmenetluse selles osas, mis puudutab riigi õigusabi tasu ja kulude menetluskulu hulka

arvamist ja hüvitamist. KrMS § 373 lg-st 3 juhindudes tühistab kolleegium Tartu Maakohtu

7. oktoobri 2011. a otsuse, Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2012. a otsuse ja Riigikohtu

12. oktoobri 2012. a otsuse osas, millega maakohus mõistis A. Burkevitšilt kohtueelses

menetluses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks välja 3990

eurot 89 senti, ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse selles osas muutmata ja mõistis

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise katteks süüdistatavalt välja

608 eurot 16 senti ning Riigikohus jättis madalama astme kohtute otsused menetluskulu

väljamõistmist puudutavas osas muutmata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, mõistes

A. Burkevitšilt riigi kasuks välja 3841 eurot 78 senti KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel ja

592 eurot 56 senti KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel.

31. A. Burkevitši kaitsja esitas Riigikohtule taotluse tasu määramiseks teistmismenetluses osutatud

riigi õigusabi eest. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa riigi õigusabi

tasu 220 eurot, millele lisandub käibemaks 44 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikuga

tutvumiseks pool tundi, süüdimõistetuga suhtlemiseks samuti pool tundi, teistmisavalduse

koostamiseks kolm tundi ja täiendava seisukoha koostamiseks poolteist tundi. Need toimingud

tegi kaitsja 2016. a juulis, novembris ja detsembris. Kolleegium, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7,

§ 23 lg-st 1 ja §-st 381 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, § 6

lg-st 3 ning §-st 14, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Teistmisavalduse õiguslik

põhjendus kattub valdavas osas sama kaitsja poolt asjas nr 3-1-2-2-16 esitatud teistmisavalduse

õigusliku põhjendusega. Riigikohus on leidnud, et kaitsja töö mahtu on võimalik hinnata muu

hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p 11.2).

Sama põhimõte on arvestatav ka olukorras, kus kaitsja on esitanud (suures osas) kattuva sisuga

menetlusdokumendid erinevates kriminaalasjades. Seetõttu loeb kolleegium käesolevas asjas

teistmisavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe tunni. Kaitsja täiendavas seisukohas ei

ole olulisi lisaargumente ja selles sisalduv menetluskulu suuruse arvestus on ekslik (vt käesoleva

otsuse punkt 27). Kolleegium loeb kõnealuse menetlusdokumendi koostamise põhjendatud

ajakuluks ühe pooltunni. Seega tuleb määrata kaitsjale riigi õigusabi tasu kokku 5 pooltunni

ulatuses ehk summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks. KrMS § 186 lg 3 ja § 175 lg 1 p 4

kohaselt jääb kõnealune tasu menetluskuluna riigi kanda.

Paavo Randma, Saale Laos, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)