3-1-2-2-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-2-16

Otsuse kuupäev

20. jaanuar 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Saale Laos ja Peeter

Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi Kenert-Ranner Reva süüdistuses KarS § 114

p 5, § 121, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1,

§ 345 lg 1 ja § 320 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsus, Tallinna

Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsus ja Riigikohtu

29. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-5017

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kennert-Ranner Reva kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,

teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Prokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. detsember 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada kriminaalmenetlus riigi õigusabi tasu ja kulude menetluskulu hulka arvamist ja

hüvitamist puudutavas osas.

2. Tühistada Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri

2012. a otsus osas, millega jäeti Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsuses sisalduv riigi

õigusabi tasu ja kulude väljamõistmise otsustus muutmata, ning Harju Maakohtu

27. septembri 2012. a otsus osas, millega Kennert-Ranner Revalt mõisteti riigi kasuks välja

3013 eurot kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest määratud summa katteks.

3. Mõista Kennert-Ranner Revalt tema kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtu

menetluses määratud riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulude hüvitise katteks Eesti

Vabariigi kasuks välja 2806 (kaks tuhat kaheksasada kuus) eurot 60 senti.

4. Teistmisavaldus rahuldada.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa Kennert-Ranner Revale teistmismenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 192 (ükssada üheksakümmend kaks)

eurot (sh käibemaks 32 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsusega tunnistati Kenert-Ranner Reva süüdi ja teda

karistati karistusseadustiku (KarS) § 114 p 5, § 121, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 320 järgi.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti K-R. Revalt riigi kasuks välja summad erinevate menetluskulude

katteks, sh määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 3013 eurot. Otsuse põhiosas märkis

maakohus muu hulgas, et süüdistatava kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu määramiseks ja riigi

õigusabi kulude (sh isikliku sõiduauto kasutamise kulu) hüvitamiseks on põhjendatud. Kokku

hüvitati kaitsjale seoses kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisega 2329 eurot 20 senti, millele

lisandusid kohtueelses menetluses kaitsjatele hüvitatud riigi õigusabi tasud ja kulud. Maakohus

leidis, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180 ja 175 lähtudes tuleb K-R. Revalt

määratud kaitsjale makstud tasude katteks välja mõista 3013 eurot.

3. Seoses süüdistatavalt välja mõistetava menetluskulu arvestamisega viidati maakohtu otsuses muu

hulgas süüdistatava määratud kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kahele kohtueelses menetluses

esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise

taotlusele. Mõlemad taotlused olid uurimisasutuse ja prokuratuuri pealdisena tehtud määrustega

täies ulatuses rahuldatud. Nendes taotlustes palus kaitsja muu hulgas hüvitada OÜ-le

Advokaadibüroo Anti Aasmaa advokaadi kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulu, mis oli

tekkinud seetõttu, et kaitsja sõitis seoses riigi õigusabi osutamisega 19. aprillist 17. maini 2012

kolmel korral Rakverest Tallinna ja tagasi (kokku 600 km). Kaitsja palus sõidukulu hüvitada

määras 0,13 €/km ehk 78 eurot, millele lisandus käibemaks.

4. Kohtuotsuse tegemisega samal päeval oli maakohus pealdisena tehtud määrusega täies ulatuses

rahuldanud A. Aasmaa taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 2329 eurot 20 senti. Muu hulgas palus kaitsja

hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa isikliku sõiduauto kasutamise kulu 246 eurot,

millele lisandus käibemaks. Taotluse kohaselt tekkis kõnealune kulu seetõttu, et kaitsja sõitis

seoses riigi õigusabi osutamisega 30. maist 27. septembrini 2012 kokku seitsmel korral Rakverest

Tallinna ja tagasi (ühe sõidu puhul taotles kaitsja sõidukulu hüvitamist 50% ulatuses). 30. mail

2012 toimunud sõidu (200 km) kulu palus kaitsja hüvitada määras 0,13 €/km ehk summas

26 eurot. 2. juulist 27. septembrini 2012 aset leidnud kokku kuue sõidu (1100 km) kulu palus

kaitsja hüvitada määras 0,20 €/km ehk summas 220 eurot. Nendele summadele lisandus

käibemaks 49 eurot 20 senti.

Edasikaebemenetlus ja kriminaalasja uus arutamine

5. Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega

maakohus määras hävitamisele kolm asitõendina ära võetud riideeset, ja tagastati need esemed

süüdistatavale. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud, apellatsioonimenetluse

kulu jäeti riigi kanda.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2013. a otsusega asjas nr 3-1-1-51-13 tühistati

Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a ja Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsus

osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada osa süüdistatavalt ära võetud

dokumentidest. Tühistatud osas saatis Riigikohus kriminaalasja uue kohtuotsuse tegemiseks

Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata,

kassatsioonimenetluse kulu jäeti riigi kanda.

7. Harju Maakohtu 5. septembri 2013. a otsusega tehti Riigikohtu otsuses käsitletud dokumentidega

toimimise kohta uus otsustus. Menetluskulu jäeti riigi kanda.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Teistmisavaldus

8. 27. juulil 2016 esitas K-R. Reva kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa Riigikohtule teistmisavalduse,

taotledes Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsuse tühistamist osas, millega K-R. Revalt

mõisteti menetluskuluna välja määratud kaitsja sõiduauto kasutamise kulu summas 388 eurot

80 senti (sh käibemaks). Kaitsja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista

süüdistatavalt selle menetluskulu katteks välja 182 eurot 40 senti.

9. Teistmisavalduse esitaja taotleb kriminaalmenetluse uuendamist KrMS § 366 p 6 alusel, tuginedes

sellele, et Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-15 tunnistati

põhiseadusvastaseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse

otsustega kinnitatud, ajavahemikus 1. jaanuarist 2010 kuni 30. septembrini 2014 kehtinud riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid. Osas,

millega tunnistati põhiseadusvastaseks Eesti Advokatuuri juhatuse õigusaktide punktid 51–54 ja

nende kehtestamise aluseks olnud delegatsiooninormi osa, ei lükanud Riigikohus oma otsuse

jõustumist edasi.

10. K-R. Revalt menetluskuluna välja mõistetud summa hõlmab ka summasid, mis on määratud

kindlaks Eesti Advokatuuri juhatuse otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi ka tasude ja kulude kord) punkti 54 alusel. Nimelt

hüvitati kaitsjale sõidukuluna kohtueelses menetluses 78 eurot, millele lisandus käibemaks, ja

maakohtu menetluses 246 eurot, millele samuti lisandus käibemaks. Need summad arvati

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka ja mõisteti süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel

välja.

11. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt on tasude ja kulude korra punktid 51–54 kehtetud. Tasude ja

kulude korra punkt 54 nägi käesoleva kriminaalasja menetlemise ajal kehtinud redaktsioonides

ette kaitsja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise määras 0,13 eurot ja 0,20 eurot iga

läbitud kilomeetri kohta. Üldkogu viidatud otsuse järgi tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava

regulatsiooni kehtestamiseni määrata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis analoogia alusel.

Üldkogu leidis, et 2014. a novembris kulus keskmise sõiduauto kasutamisel ühe kilomeetri

läbimisele 8 eurosenti, millele lisandus käibemaks. Kaitsja arvates ei ole kütuse hinnad viimaste

aastate jooksul märkimisväärselt kõikunud. Seetõttu peab ka käesolevas asjas lähtuma määrast

0,08 €/km. Järelikult tuleb K-R. Revalt määratud kaitsja sõidukulu katteks menetluskuluna välja

mõista 182 eurot 40 senti (1900 km x 0,08 € x 1,2). KrMS § 373 lg 3 kohaselt saab Riigikohus

praeguses asjas ise uue otsuse teha.

Vastus teistmisavaldusele

12. Prokuratuur teistmisavaldusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. KrMS § 366 p 6 kohaselt on teistmise alus mh Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas.

14. Harju Maakohtu 27. septembri 2012. a otsusega mõisteti K-R. Revalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi

kasuks välja muu hulgas 3013 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja esimese astme

kohtu menetluses makstud tasu katteks (maakohus pidas kaitsjale makstud tasu all silmas ka

hüvitist riigi õigusabi kulude eest). Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid maakohtu

otsuse selles osas muutmata. Süüdistatavalt menetluskuluna välja mõistetud summa hõlmab ka

388 eurot 80 senti riigi õigusabi kulu hüvitist, mille menetlejad määrasid RÕS § 22 lg-s 7 ning

§ 23 lg-tes 1 ja 3 sätestatud korras OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa K-R. Revale riigi

õigusabi osutamisel kantud sõiduauto kasutamise kulu katteks (vt käesoleva otsuse punktid 2–4).

Tegemist on KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskuluga (vt lähemalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 22).

15. Nii advokaadibüroo pidaja sõidukulu hüvitis kui ka selle katteks K-R. Revalt KrMS § 180 lg 1 ja

§ 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetud menetluskulu suurus määrati kindlaks, juhindudes Eesti

Advokatuuri juhatuse otsusega 15. detsembril 2009 kinnitatud, hiljem korduvalt muudetud

ja 1. jaanuaril 2014 kehtivuse kaotanud õigusaktist "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord". See kord oli kehtestatud 1. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21

lg 3 alusel. Sõidukulude hüvitamist reguleerisid tasude ja kulude korra punktid 52–54.

Käesolevas asjas kohaldati viidatud tasude kulude korra kaht redaktsiooni. Riigi õigusabi

osutamisega seotud K-R. Reva kaitsja sõidud, mis tehti enne 1. juulit 2012 (kokku 800 km),

hüvitati ja nende eest määratud hüvitis arvati menetluskulu hulka, lähtudes tasude ja kulude korra

redaktsioonist, mis oli kehtestatud perioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2012. Tasude ja

kulude korra osutatud redaktsiooni punkt 54 nägi ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud

isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi

põhjendatud taotlusel summas 0,13 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. K-R. Reva määratud

kaitsja sõidukulu, mis tekkis 2012. a teises pooles (kokku 1100 km läbimisel), hüvitati ja arvati

menetluskulu hulka, lähtudes tasude ja kulude korra sel ajal kehtinud redaktsioonist, mille punkt

54 sätestas hüvitismäära 0,2 €/km. Tasude ja kulude korra kõnealuste redaktsioonide punkti 2

järgi lisandus nendele summadele käibemaks.

16. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsus tugineb

määratud kaitsja sõidukulu hüvitise menetluskulu hulka arvamist ja hüvitamist puudutavas osas

muu hulgas 1. jaanuaril 2010 jõustunud RÕS § 21 lg 3 lausetele 1–3 ja nende alusel kehtestatud

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kehtestatud tasude ja kulude korra

punktidele 52–54.

17. Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsusega asjas nr 3-2-1-40-15 tunnistati

põhiseadusvastaseks muu hulgas nii RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 kui ka eelmises punktis osutatud

tasude ja kulude kord (vt viidatud otsuse resolutiivosa punktid 1 ja 3 koos põhiosa punktiga 61).

Ehkki üldkogu lükkas oma otsuse jõustumise osaliselt edasi, ei tehtud seda siiski osas, millega

tunnistati põhiseadusvastaseks ka käesolevas asjas kohaldatud 15. detsembri 2009. a tasude ja

kulude korra punktid 51–54 ning põhiseadusvastaseks ja kehtetuks RÕS § 21 lg 3 laused 1–3

osas, milles need volitasid advokatuuri juhatust kehtestama tasude ja kulude korra punktides 51–

54 sisalduvaid sätteid (vt viidatud otsuse resolutiivosa punkti 4 alapunktid 1 ja 2).

18. Kui norm, millele kohtulahend tugineb, tunnistatakse põhiseadusvastaseks, ei anna see siiski

mitte alati alust selle kohtulahendi teistmiseks KrMS § 366 p 6 alusel. Eeskätt ei saa teistmise

aluseks olla selline põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsus, millega

tunnistatakse norm põhiseadusvastaseks (ja kehtetuks) üksnes edasiulatuvalt (ex nunc).

KrMS § 366 p 6 eesmärk on vältida olukorda, kus jõusse jääb kohtulahend, mis tugineb normile,

mille puhul on tagantjärele ilmnenud, et põhiseadusvastasuse tõttu see kohtulahendi tegemise ajal

ei kehtinud. Juhul, kui norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks üksnes edasiulatuvalt, ei lange

normi kehtivus tagantjärele ära ja puudub alus väita, et enne põhiseaduslikkuse järelevalve otsust

tehtud kohtulahend tugineks selle tegemise ajal kehtetule normile. Riigikohtu üldkogu on

märkinud, et kohtulahendi teistmine oleks mõeldamatu, kui põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses tehtud otsusel oleks vaid ex nunc-toime (vt Riigikohtu üldkogu 10. märtsi

2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 19). Ehkki üldjuhul on põhiseaduslikkuse järelevalve

otsustel tagasiulatuv jõud, on otsuse tagasiulatuvat mõju võimalik piirata, tunnistades normi

kehtetuks üksnes edasiulatuvalt (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

17. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p 55). Nii tähendab põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse korras tehtud otsuse jõustumise edasilükkamine põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 58 lg 3 alusel seda, et sellel otsusel ei ole erga omnes

tagasiulatuvat toimet (vt Riigikohtu üldkogu 10. märtsi 2008. a otsus asjas nr 3-3-2-1-07, p 20).

Kui teistmise alusena oleks käsitatav ka otsus, millega norm tunnistatakse põhiseadusvastaseks

üksnes edasiulatuvalt, muutuks PSJKS § 58 lg-s 3 sätestatud võimalus sisutuks. Samuti võib

Riigikohus tunnistada normi põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ex nunc, otsuse jõustumist edasi

lükkamata (vt otsus asjas nr 3-4-1-25-11, p-d 54–55). Ka sellisel juhul ei ole normi

põhiseadusvastaseks tunnistamine käsitatav KrMS § 366 p-s 6 nimetatud teistmise alusena.

19. Kriminaalkolleegium on varem käsitlenud asjas nr 3-2-1-40-15 tehtud üldkogu otsuse mõju

osas, milles sellega tunnistati põhiseadusvastaseks ja kehtetuks Eesti Advokatuuri juhatuse

16. septembri 2014. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktid 51–54 koos volitusnormi

(RÕS § 21 lg 1 ls-d 1–3) vastava osaga. Kolleegium jõudis järeldusele, et üldkogu ei piiranud

oma otsuse kõnealuse osa tagasiulatuvat mõju, mistõttu on sellel ex tunc erga omnes-toime.

Teisisõnu tunnistas Riigikohus 26. aprilli 2016. a otsusega 16. septembri 2014. a tasude ja kulude

korra punktid 51–54 (koos volitusnormiga) kehtetuks algusest peale (tagasiulatuvalt) ning kõikide

isikute suhtes. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 27.) Samasugune järeldus kehtib ka käesolevas

asjas kohaldatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud tasude ja

kulude korra ning selle aluseks oleva delegatsiooninormi osa (sama, mis 16. septembri 2014. a

tasude ja kulude korra puhul) kohta.

20. Eeltoodust lähtuvalt leiab kolleegium, et RÕS § 21 lg 3 lausete 1–3 ja nende alusel Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra punktide

52–54 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine on käsitatav asjaoluna, mis annab

KrMS § 366 p 6 kohaselt aluse käesolev kriminaalmenetlus uuendada. Seda siiski mitte tervikuna,

vaid üksnes ulatuses, milles põhiseadusvastane norm võis kriminaalmenetluse tulemust mõjutada,

s.o osas, millega riigi õigusabi tasu ja kulud arvati KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud

menetluskulu hulka ja otsustati nende hüvitamine ehk mõisteti need summad KrMS § 180 lg 1

alusel K-R. Revalt riigi kasuks välja.

21. KrMS § 373 lg 3 sätestab, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid,

võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu

olukorda. Kolleegium nõustub avalduse esitajaga, et käesolevas asjas ei ole vaja uusi asjaolusid

tuvastada ja Riigikohus saab teha ise uue otsuse.

22. Uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus määrasid OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa K-

R. Revale riigi õigusabi osutamisel tekkinud sõidukulu katteks hüvitise kogusummas 388 eurot 80

senti (koos käibemaksuga), mille maakohus arvas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulu hulka

ja mõistis KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja. See summa on kindlaks määratud

põhiseadusvastasuse tõttu algusest peale kehtetu tasude ja kulude korra alusel (vt käesoleva otsuse

punktid 15 ja 17).

23. Riigikohtul puudub käesoleva teistmismenetluse raames alus muuta uurimisasutuse, prokuratuuri

ja maakohtu määruseid advokaadibüroo pidajale makstavate sõidukulu hüvitiste suuruse

kindlaksmääramise kohta. Kolleegiumil tuleb lahendada üksnes küsimus, kas ja kui, siis milline

summa tuleb K-R. Revalt määratud kaitsja sõidukulu hüvitise katteks KrMS § 180 lg 1 ja § 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista.

24. Tulenevalt üldkogu otsusest asjas nr 3-2-1-40-15 ei kehtinud aastal 2012, kui K-R. Reva kaitsja

tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõidud, RÕS § 22 lg-s 6 viidatud korda, mille alusel

määrata kindlaks riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu hüvitis. Üldkogu leidis, et

sellises olukorras tuleb riigi õigusabi kulud, mis oleks tulnud hüvitada tasude ja kulude korra

punktide 51–54 järgi, kindlaks määrata riigi õigusabi seaduse alusel, kohaldades vajadusel

analoogiat või muid õiguslünga ületamise viise (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 67 ja 70).

Üldkogu pidas põhjendatuks lähtuda sõiduauto kasutamise kulude suuruse määramisel analoogia

alusel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-st 5 ja RÕS § 21 lg-st 2, võttes

aluseks keskmise sõiduauto kasutamise eeldusliku tegeliku kulu riigi õigusabi osutamisega seotud

sõidu toimumise ajal, ning lähtus hüvitise määrast 0,08 €/km (vt otsus asjas nr 3-2-1-40-15,

p-d 73–75 ja otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30.)

25. Ajavahemikul 2012. a maist septembrini, mil K-R. Reva kaitsja käesolevas asjas seoses

kohtueelses menetluses ja maakohtus riigi õigusabi osutamisega sõiduautot kasutas, ei erinenud

kütuse hind olulisel määral kütuse hinnast üldkogu otsuses käsitletud ajal. Seetõttu peab

kolleegium võimalikuks lähtuda sellest, et sõiduauto kasutamise eelduslik tegelik kulu oli

ka 2012. a maist septembrini sama suur, nagu üldkogu selle määras – 0,08 €/km, millele lisandub

käibemaks.

26. Ajal, kui kaitsja tegi riigi õigusabi osutamisega seotud sõite, puudus õiguslik alus hüvitada

advokaadile (advokaadibüroo pidajale) sõidukulu üldkogu eeldatud sõiduauto kasutamise

tegelikust kulust (0,08 €/km) suuremas määras. Järelikult ei saanud riigi õigusabi osutamisega

seotud sõidukulu hüvitist sellest määrast suuremas ulatuses ka KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud

menetluskulu hulka arvata ega menetlusosaliselt välja mõista. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-89-16,

p 35.) Kuna üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegeliku kulu määr on väiksem

kui 15. detsembri 2009. a tasude ja kulude korra 2012. aastal kehtinud redaktsioonides

kehtestatud määrad (0,13 €/km ja 0,20 €/km), siis ei saa põhiseadusvastast tasude ja kulude korda

K-R. Revalt välja mõistetava menetluskulu suuruse arvestamisel kohaldada ka usalduskaitse

põhimõttele tuginedes (vt ka otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30).

27. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud K-R. Reva kaitsja taotlus vähendada süüdimõistetult

määratud kaitsja sõidukulu hüvitiste katteks menetluskuluna välja mõistetud summat.

28. Nähtuvalt taotlustest, mille menetlejad rahuldasid, läbis kaitsja kohtueelse menetluse ja esimese

astme kohtu menetluse ajal K-R. Revale riigi õigusabi osutamiseks sõiduautoga kokku 1900 km

(vt käesoleva otsuse punktid 3 ja 4). Üldkogu otsusest tulenev sõiduauto kasutamise tegelik kulu

sellise vahemaa läbimisel on 152 eurot (0,08 €/km x 1900 km), millele lisandub käibemaks (20%)

30 eurot 40 senti, kokku seega 182 eurot 40 senti. Selle summa ulatuses on käesolevas asjas

võimalik määratud kaitsja sõidukulu hüvitis KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

hulka arvata ja K-R. Revalt välja mõista.

29. Seega väheneb K-R. Revalt riigi õigusabi tasu ja kulude katteks välja mõistetud menetluskulu

suurus 206 euro 40 sendi (388,80 € – 182,40 €) võrra ehk 2806 euro 60 sendini (3013 € –

206,40 €).

30. Kokkuvõttes uuendab Riigikohtu kriminaalkolleegium KrMS § 366 p 6 alusel käesoleva

kriminaalmenetluse selles osas, mis puudutab riigi õigusabi tasu ja kulude menetluskulu hulka

arvamist ja hüvitamist. KrMS § 373 lg-st 3 juhindudes tühistab kolleegium Harju

Maakohtu 27. septembri 2012. a otsuse osas, millega K-R. Revalt mõisteti riigi õigusabi tasu ja

kuluhüvitise katteks välja 3013 eurot, samuti Tallinna Ringkonnakohtu 21. novembri 2012. a ja

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2013. a otsuse osas, millega jäeti maakohtu otsus selles

osas muutmata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, mõistes K-R. Revalt KrMS § 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 2806 eurot 60 senti kohtueelses

menetluses ja esimese astme kohtu menetluses määratud kaitsjale määratud tasu ja kulude katteks.

31. K-R. Reva kaitsja esitas Riigikohtule taotluse tasu määramiseks teistmismenetluses osutatud riigi

õigusabi eest. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa riigi õigusabi

tasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikuga

tutvumiseks pool tundi, süüdimõistetuga suhtlemiseks samuti pool tundi ja teistmisavalduse

koostamiseks kolm tundi. Need toimingud tegi kaitsja 2016. a juunis ja juulis. Kolleegium,

juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja §-st 381 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a

määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-st 3 ning §-st 14, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud

ja tuleb rahuldada. KrMS § 186 lg 3 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt jääb kõnealune tasu

menetluskuluna riigi kanda.

Paavo Randma, Saale Laos, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)