3-1-1-106-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-106-16

Määruse kuupäev

22. detsember 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Kolmanda isiku W OÜ vara arestimine konfiskeerimise

asendamise tagamiseks KarS § 831 lg 2 p 2 ja § 84 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

16. augusti

2016.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-16-5837

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W OÜ esindaja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

eriasjade

prokurör Marek Vahing

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

14. detsember 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuli 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2016. a

määrus kolmanda isiku W OÜ vara arestimise asjas ja vabastada vara aresti alt.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 1. juulil 2016 Tartu Maakohtule taotluse arestida

kolmandale isikule W OÜ-le kuuluv sõiduk Audi Q7 karistusseadustiku (KarS) § 831 lg 2 p 2 ja § 84

alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Taotluse põhjendused olid

kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. Maksu- ja Tolliamet menetleb kriminaalasja, milles kahtlustatakse U OÜ-d KarS § 255 lg 11,

§ 3761 lg 2 ja § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises. Kahtlustuse

kohaselt kuulus U OÜ vähemalt 1. juulist 2014 kuni 26. aprillini 2016 Eestis tegutsenud

kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli erimärgistatud diislikütusest erimärgistuseks kasutatud

lisaainete eemaldamine ning selliselt saadud kütuse müük U OÜ nimel. Kuritegelik ühendus käitles

ebaseaduslikult töödeldud vedelkütust kokku 3 494 506 liitrit maksumusega 3 865 483 eurot, millega

jäeti riigile tasumata aktsiisi- ja käibemaksu vastavalt 1 393 623 eurot ja 3 079 708 eurot.

1.2. Kuritegude toimepanemise tulemusel sai U OÜ kriminaaltulu, mis on praeguseks hetkeks ära

tarvitatud. Seega võib riigil tekkida tema vastu süüditunnistamise korral nõue KarS § 831 lg 1 ja § 84

alusel. Ehkki arestimisobjektiks olev sõiduk Audi Q7 kuulub liiklusregistri järgi kolmandale isikule

W OÜ-le, võõrandas U OÜ kõnealuse sõiduki W OÜ-le konfiskeerimise vältimiseks. Sellest lähtuvalt

taotles prokurör Audi Q7 arestimist KarS § 831 lg 2 p 2 ja § 84 alusel.

2. Tartu Maakohtu 5. juuli 2016. a määrusega arestiti KarS § 831 lg 2 p 2 ja § 84 alusel vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule W OÜ-le kuuluv Audi Q7. Kohus juhtis

tähelepanu asjaolule, et toimikumaterjalidest tulenevalt ostis U OÜ selle sõiduki 2014. a suvel ja

müüs 2015. a veebruaris W OÜ-le. Kolmanda isiku arvelduskontol oli vahetult enne tehingu

toimumist vaid 69,87 eurot. Samas andis U OÜ 25. veebruaril 2015 W OÜ-le 15 000 eurot laenu,

mille kolmas isik kandis 13. märtsil 2015 ostuarve alusel tagasi U OÜ-le. W OÜ juhatuse liige E. L.

ei osanud laenusuhteid täpsemalt selgitada. Sõidukit kasutas pärast selle müümist edasi U OÜ

juhatuse liige A. R. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et Audi Q7 võõrandati tõenäoliselt

konfiskeerimise vältimiseks kolmandale isikule, kes oli tehingu eesmärgist teadlik.

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse W OÜ juhatuse liige E. L., kes taotles

kohtumääruse tühistamist ja vara arestimise taotluse rahuldamata jätmist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2016. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et U OÜ kandis tõenäoliselt laenuraha W OÜ-le

selleks, et osaühing saaks tasuda Audi Q7 ostuhinna. Seega ostis W OÜ sõiduki sisuliselt U OÜ

rahaliste vahendite arvelt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et selle tehingu eesmärk oli Audi

Q7 konfiskeerimise vältimine. Eelnevast tulenevalt on täidetud KarS § 831 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud

vara arestimise alused.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse W OÜ esindaja vandeadvokaadi vanemabi

Marko Paabumets, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja

hinnangul ei ole kohtud tuvastanud, et W OÜ teadis Audi Q7 võõrandamisest konfiskeerimise

vältimiseks. Samuti ei ole tuvastatud, et W OÜ ei täida laenulepingus tulenevat kohustust U OÜ ees.

Kuna U OÜ võõrandas Audi Q7 ajal, mil kriminaalmenetlust ei olnud veel alustatud, ei saanud

menetleja kohaldada vara aresti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 esimene lause sätestab, et vara arestimise

eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Seega on

võimalik arestida üksnes isiku sellist vara, mis võidakse temalt tsiviilhagi rahuldamise,

konfiskeerimise või selle asendamise või varalise karistuse mõistmise kohta tehtud kohtulahendi

sundtäitmise käigus võõrandada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012. a otsus asjas nr

3-1-1-53-12, p 9 ja 12. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p-d 7-8).

7. Praeguses asjas taotleb prokuratuur kolmandale isikule W OÜ-le kuuluva sõiduki Audi Q7

arestimist kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks KarS § 831 lg 2 p 2 ja § 84

alusel.

8. KarS § 831 lg 2 kohaselt on selle lõike punktides 1 või 2 nimetatud juhul kolmandalt isikult

võimalik konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, mis on võõrandatud kolmandale isikule. Kui

kolmas isik on KarS § 831 lg-s 2 nimetatud vara otsuse või määruse tegemise ajaks võõrandanud, ära

tarvitanud või selle temalt äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus

KarS § 84 alusel kolmandalt isikult välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele

(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p 10).

Samas ei ole kolmandalt isikult võimalik KarS § 831 lg 2 alusel konfiskeerida talle kuriteo

toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid mis kuriteo

toimepanijale kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt KarS § 84

alusel väljamõistetava rahasumma (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus

asjas nr 3-1-1-102-12, p-d 12–14).

9. Süüteoga saadud vara all KarS § 831 lg 1 mõttes mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu

objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo

toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 31). KarS § 831 kohaldamiseks

peab riiklik süüdistaja tõendama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1). Mingit eset

(varaühikut) saab käsitada süüteoga saadud tulu arvel omandatuna ja seega ka KarS § 831 lg-te 1

või 2 alusel toimuva konfiskeerimise objektina üksnes siis, kui sellel esemel on süüteoga saadud

varaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus

asjas nr 3-1-1-54-15, p 49).

10. Vara arestimise menetluses kehtib muu hulgas vara arestimise aluse kohaldamise tuvastamisel

lihtsustatud tõendamis- ja põhistamisstandard, mis tähendab, et kohus ei pea olema vara arestimise

alusesse kuuluvate asjaolude olemasolus veendunud, piisab, kui neid asjaolusid saab pidada tõendite

pinnalt usutavaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-10-16,

p 28). Kuid selleks, et eeluurimiskohtunik saaks üldse hinnata vara arestimise põhjendatust, peab

prokuratuuri arestimistaotluses olema esitatud vähemalt hüpotees vara arestimise aluse kohta ja selle

püstitamise aluseks olevad asjaolud.

11. Praeguses asjas ei nähtu prokuratuuri taotlusest, et Audi Q7 võib olla kahtlustuses nimetatud

kuritegudega saadud vara KarS § 831 mõttes. Kõnealuses taotluses on pööratud pikemalt tähelepanu

sellele, et U OÜ ja W OÜ vahel 2015. a veebruaris sõlmitud Audi Q7 müügilepingu tegelik eesmärk

oli sõiduki konfiskeerimise vältimine. Samas ei ole taotluses märgitud, et U OÜ võis nimetatud

sõiduki soetada kuritegelikul teel saadud tulu eest, ega põhjendatud seda väidet konkreetsetele

asjaoludele tuginedes. Seetõttu ei ole prokuratuuri taotluse põhjal võimalik hinnata Audi Q7

arestimise lubatavust, mis on aga käesoleva määruse punktides 8–10 märgitust tulenevalt

möödapääsmatu vara arestimise aluse tuvastamiseks KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel.

12. Eelkirjeldatud puudujääki vara arestimise taotluses ei saa eeluurimiskohtunik kõrvaldada. Ehkki

kohus võib arestimistaotlust lahendades muuta vara arestimise materiaalõiguslikku alust, ei või ta

tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad prokuratuuri taotluse aluseks olevatest

asjaoludest. Vastasel korral väljub kohus vara arestimise aluse kindlakstegemisel lubamatult

arestimistaotluse piiridest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus asjas

nr 3-1-1-97-13, p 16). Juhul, kui prokuratuur on jätnud taotluses nimetamata vara aresti kohaldamise

otsustamiseks olulised asjaolud, peab eeluurimiskohtunik sellise taotluse rahuldamata jätma.

13. Eelnevast tulenevalt ei olnud maa- ja ringkonnakohtul alust prokuratuuri 1. juuli 2016. a

arestimistaotlust

rahuldada

ja

vara

arestida.

Seda

tehes

rikkusid

kohtud

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st

7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium seetõttu Tartu Maakohtu 5. juuli 2016. a ja Tartu

Ringkonnakohtu 16. augusti 2016. a määruse kolmanda isiku W OÜ vara arestimise asjas ning

vabastab sõiduki Audi Q7 aresti alt. Kuna määruskaebuses esitatud taotlus tuleb eelnimetatud

põhjustel rahuldada, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kolmanda isiku esindaja ülejäänud

väiteid.

(digitaalselt allkirjastatud)

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi