3-1-1-94-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-94-16

Otsuse kuupäev

21. detsember 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja

Paavo Randma

Kohtuasi

Väärteoasi Sergei Netšeporuki karistamises JäätS § 1201 lg 1

ja Parcus Metal OÜ karistamises JäätS § 1201 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. mai 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-16-

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. mai 2016. a otsuse resolutiivosa muutmata, kuid asendada

maakohtu otsuse põhjendused Keskkonnainspektsiooni 20. mai 2016. a otsuse tühistamise ja

väärteomenetluse lõpetamise osas käesoleva otsuse punktides 6–19 märgitud põhjendustega.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni kui kohtuvälise menetleja 20. jaanuari 2016. a otsusega heideti Sergei

Netšeporukile ja Parcus Metal OÜ-le ette jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 2 p-s 4, § 106 lg-s 1 ja

§-s 107 sätestatud nõuete rikkumist.

1.1. Otsusest nähtuvalt ostis S. Netšeporuk, olles Parcus Metal OÜ juhatuse liige, 19. augustil 2015

jäätmeloata kokku 2 rulli rohekatkollast värvi isolatsiooniga vaskkaablijäätmeid jäätmekoodiga

17 04 11 01 koguses 36,9 kg, jättes vormistamata kokkuostu dokumendi ja makstes kokkuostetud

kaablijäätmete eest sularahas 20 eurot.

1.2. Osutatud nõuete rikkumisega pani S. Netšeporuk toime JäätS § 1201 lg 1, § 1265 lg 1 järgi ja

Parcus Metal OÜ JäätS § 1201 lg 2, § 1265 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 63 lg 1

kohaldamisega karistati S. Netšeporukki JäätS § 1201 lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses

ehk summas 1000 eurot ja Parcus Metal OÜ-d JäätS § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga 20 000 eurot.

2. Harju Maakohtule esitatud kaebustes taotlesid menetlusalused isikud kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist.

3. Harju Maakohtu 20. mai 2016. a otsusega rahuldati S. Netšeporuki ja Parcus Metal OÜ kaebused

ning Keskkonnainspektsiooni otsus tühistati. Väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.

3.1. JäätS § 1201 lg-tes 1 ja 2 ning JäätS § 1265 lg-tes 1 ja 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ei

ole täidetud, sest on tuvastamata, et käitlemise ja tehingu objektiks olid jäätmed. Tunnistajate

ütlustest nähtub, et kontrolltehingu käigus Keskkonnainspektsiooni ametnike müüdud vaskkaabel ei

olnud kahjustatud ega määrdunud, kaabel oli pikk ja rulli keeratud. E OÜ ja Keskkonnainspektsiooni

vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingust ei nähtu, et E OÜ on kaabli ära visanud, kavatses seda

teha või oli kohustatud seda tegema. Tasuta kasutamise lepingu muutmise kokkuleppe järgi on juhtme

hinnaks kokku lepitud 149,08 eurot. Maakohus leidis, et ära visatakse väärtusetu või väikese

väärtusega asi. Samas möönis kohus, et kuivõrd Keskkonnainspektsioon sooviski E OÜ-lt tasuta

kasutamise lepingu alusel saadud kaableid kasutada kontrollostu-müügi objektina, siis ei

tarvitsenudki tasuta kasutamiseks antud objektid olla sellised, mida ka tegelikult E OÜ-le vaja ei

olnud. Oluline on see, et kontrollostu kui tehingu pooltele on arusaadav selle ebaseaduslikkus.

3.2. Teisalt aga leidis maakohus, et JäätS § 2 lg 2 sisaldab mingi eseme jäätmetena käsitamise

kohustuslikku tingimust, et äravisatavat eset ei oleks tehniliselt võimalik kasutusele võtta või ei oleks

see majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Maakohus asus

seisukohale, et kasutusele võtmise all on seadusandja pidanud silmas eelkõige eesmärgipärast

kasutusele võtmist. Kuivõrd kaabel oli kahjustusteta ja puhas, oli selle eesmärgipärane kasutamine

võimalik. Seega ei olnud tegemist jäätmetega JäätS § 2 lg 2 tähenduses. Eluliselt usutavad on ka

S. Netšeporuki selgitused, et ta soovis kaablit osta selle kasutamise eesmärgil, mitte aga

väärismetallina töötlemiseks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsusele kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.

4.1. Kassaator ei nõustu maakohtuga selles, et kontrolltehingu esemeks olnud vaskkaablite puhul ei

ole tegemist jäätmetega. Kõnealuses asjas ei ole tähtsust, millisel õiguslikul alusel on kaablid

Keskkonnainspektsiooni käsutuses. Nende kaablite müügi puhul oli tegemist kontrolltehinguga, mille

eesmärk oli tuvastada, kas Parcus Metal OÜ ostab JäätS § 105 lg-s 2 nimetamata jäätmevaldajalt

kaablijäätmeid. JäätS § 1192 lg 4 alusel võib Keskkonnainspektsioon riikliku järelevalve erimeetmena

kontrolltehingu teha. Sätte seadusesse lisamise üheks eesmärgiks oligi varastatud kaabli ostjate

väljaselgitamine. Kontrolltehingute tegemiseks vajalikud esemed on Keskkonnainspektsioon saanud

lepingu alusel kasutamiseks E OÜ-lt ja teistelt elektri- ja sidevaldkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt.

4.2. JäätS §-s 2 sätestatud jäätmete legaaldefinitsioon ei määratle, milline peab olema eseme välimus,

et see muutuks jäätmeteks. Üldteada on asjaolu, et ära visatakse ka esemeid, mida ei ole kasutatud,

kuigi see oleks võimalik. Seega on määravaks eseme valdaja positsioon. Kui eseme valdaja otsustab,

et ta ei soovi seda enam kasutada, muutub see jäätmeseaduse tähenduses jäätmeks. Maakohus on

vääralt tõlgendanud ka äraviskamise mõistet JäätS § 2 lg 2 tähenduses. Kui eseme valdaja teeb

otsuse, et ese ei ole temale vajalik ja viib selle jäätmekogumise kohta, ei tähenda see veel iseenesest

eseme kasutuselevõtmise tehnilist võimatust ega majanduslikest või keskkonnakaitselistest

asjaoludest tulenevat ebamõistlikkust.

4.3. Kontrolltehingu puhul oli oluline, et isikule, kellele kaableid müügiks pakuti, jäi mulje, et

tegemist on jäätmevaldajaga ning pakutavad kaablid on tema poolt äravisatavad esemed.

Keskkonnainspektsiooni töötajad väljendasid Parcus Metal OÜ juhatuse liikmele S. Netšeporukile

pakkumist tehes selgelt, et pakuvad kaablijäätmeid, mistõttu ei saanud S. Netšeporuk enne kaablite

vastuvõtmist otsustada, et tegemist ei ole jäätmetega.

5. Kassatsioonile on vastuse esitanud Parcus Metal OÜ seaduslik esindaja S. Netšeporuk, kes palub

jätta kassatsioon rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. S. Netšeporukile ja Parcus Metal OÜ-le heidetakse ette JäätS § 73 lg 2 p-s 4, § 106 lg-s 1 ja

§-s 107 sätestatud nõuete rikkumist. JäätS § 73 lg 2 p 4 kohaselt on teiste isikute tekitatud ja

üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või

taaskasutamise eesmärgil vaja jäätmeluba. JäätS § 106 lg 1 kohustab metallijäätmete kogujat ja

metallijäätmete üleandjat koostama metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud

dokumenti. JäätS § 107 sätestab aga, et metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete

kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole

sularahata arveldamise korras ning sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel

vahendamisel on keelatud.

7. Eelnimetatud nõuete rikkumise eest on vastutus ette nähtud JäätS §-des 1201 ja 1265. JäätS § 1201

sätestab väärteona jäätmete käitlemise jäätmeloata, kui see on nõutav, või loa nõudeid rikkudes.

JäätS § 1265 aga näeb ette rahatrahvi metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu

dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest.

8. Lahendamaks küsimust menetlusaluste isikute vastutusest, tuleb kõigepealt selgitada jäätmete

mõistet jäätmeseaduse tähenduses. JäätS § 2 lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või

kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

JäätS § 2 lg 2 täpsustab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle

kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik,

majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

9. Jäätmeseaduse seletuskirjadest (vt eelnõu 105 SE, Riigikogu X koosseis ning eelnõu 76 SE,

Riigikogu XII koosseis) nähtuvalt on seaduse väljatöötamisel ja muutmisel suures osas lähtutud

Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist. Selles seaduses sätestatud jäätmete legaaldefinitsioon

vastabki sisuliselt üks ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. a direktiivi

nr 2008/98/EÜ artikli 3 lõikes 1 toodud jäätmete mõistele. Sarnasel kujul on jäätmeid defineeritud ka

varasemates Euroopa Liidu jäätmedirektiivides, mida osutatud direktiiv asendab. Jäätmete mõiste

päritolu silmas pidades tuleb ka selle mõiste sisustamisel riigisiseselt arvestada Euroopa Kohtu

praktikat. Ka JäätS § 2 lg-s 2 sisalduva äraviskamise mõiste sõnastamisel on lähtutud

Euroopa Kohtu praktikast.

10. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete määratlemisel on oluline eelkõige valdaja tegevus ja

äraviskamise mõiste. Kui äraviskamise ja jäätmete mõistet tõlgendada liiga kitsalt, ei oleks tagatud

inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja

ladestamisega seotud kahjuliku mõju eest (vt 12. detsembri 2013. a otsus liidetud kohtuasjas

nr C-241/12 ja C-242/12, p-d 37-38 koos edasiste viidetega). Selles lahendis osutatakse vajadusele

välja selgitada, kas valdaja kavatseb asja ära visata. Äraviskamise kavatsusele võib viidata asjaolu, et

asi ei ole valdajale vajalik või kujutab endast koormat, millest valdaja soovib vabaneda

(samas, p-d 42–48).

11. Seega on jäätmete mõiste sisustamisel olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed

asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb,

kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja ära visanud (JäätS § 2 lg 1

esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega

tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb ära visata (JäätS § 2 lg 1 teine alternatiiv). JäätS § 2

lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi (on kohustatud vallasasja ära viskama) on võimalik sisustada

kehtivas õiguses sisalduvate kohustus- ja keelunormide kaudu.

12. Vale on maakohtu seisukoht, et eesmärgipäraselt kasutatava ja väärtusliku vallasasja puhul ei saa

tegemist olla jäätmega. Jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskõlblikkusel määravat

tähtsust. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete mõiste võib hõlmata ka kaubandusliku väärtusega

aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult taaskasutada (12. detsembri 2013. a otsus liidetud

kohtuasjas nr C-241/12 ja C-242/12, p 50). Ka see, et asja on võimalik ilma töötlemata turustada ja

et asjal on sarnase tootega võrreldav turuväärtus, ei välista selle asja käsitamist jäätmena (samas,

p 49).

13. Kassaator on õigesti märkinud, et ära visatakse ka asju, mida on võimalik veel kasutada. Asja

äraviskamise mõistlikkus on valdaja subjektiivne hinnang ja see võib erinevate isikute puhul olla

erinev. Samas aga võivad ka väärtuslikud ja kasutatavad äravisatud asjad nende käitlemisnõuete

rikkumisel põhjustada kasutamiskõlbmatute asjadega võrreldava ohu keskkonnale. JäätS § 2 lg-s 2

sätestatud äraviskamise mõistet tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada seega selliselt, et asja

kasutuselevõtmise tehnilist võimatust, majanduslikku ning keskkonnakaitselist ebamõistlikkust (ehk

kokkuvõtvalt kasutamisperspektiivi) on vallasasja käsitamisel jäätmetena oluline hinnata üksnes siis,

kui valdaja hoiab seda kasutuseta (kolmas alternatiiv). Sellisel juhul võib olla keeruline välja

selgitada, kuidas kavatseb valdaja asjaga edasi toimida ja seetõttu on oluline arvestada ka asja

kasutamise perspektiivi. Muudel juhtudel (asja kasutuselt kõrvaldamisel või selle kasutusele

võtmisest loobumisel) ei ole ainuüksi kasutamisperspektiivist lähtumine põhjendatud, kuna

kasutamiskõlblike äravisatud asjade välistamine jäätmeseaduse kohaldamisalast ei ole kooskõlas

jäätmeseaduse eesmärgiga vältida jäätmetest tulenevat tervise- ja keskkonnaohtu.

14. Sellest järeldub, et Parcus Metal OÜ-le ostmiseks pakutud kaabli käsitamist jäätmena ei välista

maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, et kaabel oli puhas, kahjustusteta, kaabli eesmärgipärane

kasutamine oli võimalik ning sellel oli turuväärtus. Maakohus on seega eksinud JäätS §-s 2 sätestatud

jäätmete mõiste sisustamisel.

15. Eeltoodud tõdemus ei too siiski kaasa väärteomenetluse lõpetamise kohta tehtud otsuse

tühistamist. Kolleegium peab vajalikuks juhtida väljaspool kassatsiooni piire tähelepanu järgnevale.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja O. A. 18. augusti 2015. a korraldusega anti luba JäätS

§ 1192 lg 4 alusel kontrolltehingu tegemiseks Parcus Metal OÜ suhtes, kuna varasemate kontrollide

käigus oli tekkinud ebaseadusliku jäätmekäitluse kahtlus. Kontrolltehingu protokolli ja tunnistajate

ütluste kohaselt tehti 19. augustil 2015 kontrolltehing, mille käigus pakkusid Keskkonnainspektsiooni

ametnikud end tutvustamata Parcus Metal OÜ esindajale S. Netšeporukile ostmiseks kaablit, millega

menetlusalune isik nõustus. Kaabli maksumuseks lepiti kokku 20 eurot. Keskkonnainspektsiooni

ametnikud avaldasid seejärel, et tegemist on kontrolltehinguga ning see on tühine. Kaabel ja sularaha

tagastati.

16. Kontrolltehingu tegemise seaduslik alus on sätestatud JäätS § 1192 lg-s 4, mis näeb ette, et kui

sama seaduse §-s 1191 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt

raskendatud §-des 105 ja 107 sätestatud nõuete täitmise järelevalve, kuid see on vajalik kõrgendatud

või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks,

võib Keskkonnainspektsioon riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Lõige 5 selgitab,

et kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming,

mille eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingu

sooritamisel võib ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Ametiisik ei pea ennast

kontrolltehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ta esitama ametitunnistust

enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kontrolltehingu tegemisel ei või teha

jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu,

samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut,

teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalveseaduse

§-de 751 ja 754–757 tähenduses. Lõike 8 kohaselt on kontrolltehing tühine.

17. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et vaatamata JäätS § 1192 lg-s 5 sisalduvale

jälitustoimingu keelule kontrolltehingu puhul, mis viitaks justkui nende kahe olemuslikule

erinevusele, ei saa eitada kontrolltehingu ja kuriteo matkimise kui jälitustoimingu olulist sarnasust.

Märkida tuleb sedagi, et JäätS § 125 lg 1 sätestab väärteona jäätmete käitlemiseks üleandmise

jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav. Seega võib arutleda selle üle, kuivõrd erineb kontrolltehingu

käigus jäätmeluba mitteomavale isikule jäätmete tasu eest üleandmine matkimisel toimepandava

süüteotunnustega teost. Seletuskirjas jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, millega

kontrolltehing seadusesse lisati, kontrolltehingu ja jälitustoimingu erinevuse küsimust ei käsitleta

(790 SE, XII koosseis). Selgitamaks seadusandja arusaama kõnealuses küsimuses, märkigem, et ka

Riigikogu menetluses oleva alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (265 SE,

Riigikogu XIII koosseis) kavandatakse kontrolltehingu sätestamist. Selle eelnõu seletuskirjas

nenditakse järgmist. Kontrolltehing on andmete varjatud töötlemise meetod, mis piirneb õiguslikult

jälitustoiminguga (variisiku kasutamine, süüteo matkimine). Kontrollostu tegeva ametiisiku õigus

jätta end esitlemata erineb variisikust eelkõige selle poolest, et on lühiajaline. Samuti ilmneb

seletuskirjast, et matkimisest erineb kontrolltehing seetõttu, et kontrolltehingut tegev isik ise ei pane

toime süüteotunnustega tegu ja loob vaid konteksti, kus tehingu teine pool võib panna toime

korrarikkumise või süüteotunnustega teo. Seletuskirjas märgitakse muu hulgas sedagi, et VTMS § 32

lõikest 1 tulenevalt on kontrolltehinguga kogutud teabe kasutamine väärteomenetluses tõendina

problemaatiline.

18. Tuleb tõdeda, et ükski eelmises punktis loetletud piiritlemiskriteeriumidest ei võimalda siiski

üheselt ja selgelt öelda, et kontrollostul puudub absoluutselt igasugune olemuslik sarnasus kuriteo

matkimisega. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik jätta arvestamata, et varasemas

kohtupraktikas on seoses kuriteo matkimisega asutud seisukohale, et kuriteo matkimisele allutatud

süüteod jäävad olemuslikult peaaegu alati katsestaadiumisse ning seda sõltumata sellest, kas tegu on

juriidiliselt lõpule viidud. Seejuures on põhiline argument olnud selline, et kuriteo matkimise korral

on toimuv jälitusametkondade kontrolli all, isik paneb toime täielikult ühepoolse teo, millel ei ole

võimalust

realiseeruda

kahjuliku

tagajärjena

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi

2. detsembri 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04, p 12; 20. mai 2016. a otsus kriminaalasjas

nr 3-1-1-33-16, p 14).

19. Kolleegium leiab, et isegi kui jätta kõrvale võimalikud teised arutluskäigud kontrolltehingu ja

jälitustoimingu sarnasuse küsimuses, siis ilma igasuguste kahtlusteta on ka kontrolltehing nii nagu

kuriteo matkiminegi üheselt ja selgelt seda tegeva ametiisiku kontrolli all. Seetõttu asub kolleegium

seisukohale, et ka kontrolltehingu tegemisel jäävad süüteod üldjuhul katsestaadiumisse. Seda kinnitab

ka JäätS § 1192 lg-s 8 sätestatu, mille kohaselt on kontrolltehingu käigus teostatud tehing tühine.

Seega ei saa käesoleva väärteomenetluse asjaoludel isikule ette heita JäätS §-s 1201 ja §-s 1265

sätestatud väärtegude toimepanemist ja seda vaatamata sellele, et tegemist on formaalsete

süüteokoosseisudega. 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik

karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud.

Kuna JäätS §-des 1201 ja 1265 ei ole vastutust väärteokatse eest sätestatud, on maakohus

lõpptulemusena põhjendatult lõpetanud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 3, jätab kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 20. mai 2016. a otsuse resolutiivosa muutmata, kuid asendab maakohtu otsuse

põhjendused Keskkonnainspektsiooni 20. mai 2016. a otsuse tühistamise ja väärteomenetluse

lõpetamise osas käesoleva otsuse punktides 6–19 märgitud põhjendustega. Kassatsioon tuleb

rahuldada osaliselt.

21. Parcus Metal OÜ seaduslik esindaja S. Netšeporuk on esitanud vastuse kassatsioonile.

VTMS § 17 lg 2 sätestab, et Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase

advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist kaitsja. VTMS § 164 lg 2 kohaselt

kirjutab kassatsioonivastusele alla kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poole advokaadist

esindaja. Kuna S. Netšeporuk on Riigikohtule esitanud seisukoha advokaadi vahenduseta, jätab

kolleegium selle tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)