3-3-1-64-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-64-16

Määruse kuupäev

7. detsember 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest

Kohtuasi

Leonid Sõtšugovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mitte-

varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Leonid Sõtšugov, esindaja vandeadvokaat Denis

Piskunov

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrus haldusasjas

nr 3-14-52449

Menetluse alus Riigikohtus

Leonid Sõtšugovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Leonid Sõtšugovi määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrus haldusasjas nr 3-14-52449.

3. Teha uus määrus, millega lugeda Leonid Sõtšugovi kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

4. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 20. märtsil 2014 Leonid Sõtšugovi nõude maksta talle halbade

kinnipidamistingimustega 21 kuu vältel tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 500 eurot iga kuu

eest. 23. aprilli 2014. a kirjaga andis Tallinna Vangla L. Sõtšugovile 10-päevase tähtaja kahjunõudes

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. L. Sõtšugov Tallinna Vangla kirjale ei vastanud.

2. Tallinna Vangla jättis 30. septembril 2014 kahjunõude rahuldamata. Vastuse kohaselt on sellega

mittenõustumisel taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

3. L. Sõtšugov esitas 15. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista kaebajale

Tallinna Vangla käest välja hüvitisena inimväärikust alandavates tingimustes hoidmise eest 6000 eurot

ning viivise seadusjärgses määras kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 17. aprilli 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52449 kaebuse

osaliselt, mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 566 eurot ning

menetluskulud 59 eurot ja 33 senti.

5. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas,

millega kaebus osaliselt rahuldati, ja osas, millega mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetlus-

kulud. Vastustaja palus teha uue otsuse, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

6. L. Sõtšugov esitas apellatsioonkaebuse, mis 8. juuni 2015. a määrusega tagastati, ning vastu-

apellatsioonkaebuse, mis tagastati 23. oktoobri 2015. a määrusega.

7. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2016. a määrusele, millega anti kaebajale võimalus esitada

kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, esitas L. Sõtšugov kaebetähtaja ennistamise

taotluse. Taotluses märkis kaebaja, et lasi kaebetähtaja mööda, kuna ei olnud teadlik, millal algab

kaebetähtaja arvestamine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 ja riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mille lahendamisel lähtus kaebaja HKMS § 47 lg-t 3

eelistavast tõlgendusest. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise see, et vastustaja ei ole võimeline

kinnipeetavate kaebusi tähtaegselt lahendama, kuid lahendab need tavaliselt hiljem siiski. Vastustaja ei

teatanud aga, et menetlustähtajast kinni pidamine on võimatu, rikkudes sellega haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-s 41 sätestatut. Seega ootas kaebaja, kuni vastustaja tema taotluse lahendab, ja

pöördus seejärel 30-päevase tähtaja sees kohtusse.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. mai 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52449 kaebaja

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja

menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 ja RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt pidanuks kaebaja

kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-

kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal praeguses asjas kohustus esitada kaebus, arvestades

vanglale esitatud kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 8. augustil

2014. Seega on kaebus esitatud mittetähtaegselt. Puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja

väide, et ei tema ega tema esindaja ei saanud aru, millisest seadusesättest tuleb kaebuse esitamise

tähtaja arvestamisel lähtuda, ei ole asjakohane. Kaebajat esindas kahjunõude esitamisel vanglale MTÜ

Auxilio advokaat Heiki Kuningas ja kohtumenetluses vandeadvokaat Denis Piskunov. Ei ole usutav, et

kogemustega advokaadid ei saa aru, millisest seadusesättest tuleb kaebetähtaja arvestamisel lähtuda.

Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla advokaadist esindaja kogenematusest

tingitud eksimus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. L. Sõtšugov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada

ning teha uue määruse, millega lugeda L. Sõtšugovi kaebus esitatuks tähtaega rikkudes, kuid ennistada

tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebajale ega tema esindajatele selge, kas kaebuse

esitamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-st 2 või HKMS § 47 lg-st 3. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-1-

18-16 leidnud, et olukord ei pruukinud olla selge. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise vangla viivitus

kahjunõude lahendamisel ning kaebaja teavitamata jätmine menetlustähtajast kinni pidamise võimatu-

sest.

10. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 järgi peab

haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu

30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette,

et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt,

tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja

möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

12. Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 7. juuliks 2014, kuid vastas

kahjunõudele alles 30. septembril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 15. oktoobril 2014.

13. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg

on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-

18-16 (p 11) ja 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja

kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist. Kaebus on

järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.

14. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning

kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja

pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus

kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega

reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetäht-

aja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vastust

oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla

on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks

ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei

olnud HMS § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.

15. Kuigi erinevalt viidatud asjast oli kaebajal praeguses asjas haldusmenetluses advokaadist

esindaja, on kolleegium siiski seisukohal, et alus kaebetähtaja ennistamiseks on olemas. Vastuoluline

õiguslik regulatsioon võis olla ebaselge nii kaebajale kui ka tema esindajale. Lisaks oli kaebetähtaja

ületamine ka selles asjas tingitud vastustaja õigusvastasest viivitusest kahjunõude lahendamisel ja

HMS § 41 järgse teavitamiskohustuse täitmata jätmisest.

16. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebuse

esitamise tähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.