3-2-1-62-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-62-16

Määruse kuupäev

Tartu, 7. detsember 2016. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Ants Kull, Saale Laos, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu)

arestimiskande tegemise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-2268

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Põhja Ringkonnaprokuratuuri

kaudu), esindaja abiprokurör Triinu Olev

Asja läbivaatamise kuupäev

10. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 25. jaanuari 2016. a määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2016. a määrus kinnistamisasjas nr 91136201550

(tsiviilasjas nr 2-16-2268) osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kanda kinnistule nr 16819301

käsutamise keelumärge selliselt, et kinnistu käsutamine oleks keelatud Vladimir Ugomil. Saata

taotlus selles osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaudu, avaldaja) taotles kriminaalasjas

nr 13730000316 kannatanu esitatud tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatavale Vladimir Ugomile

kuuluvate kinnisasjade arestimist.

Harju Maakohus rahuldas 25. novembril 2015 kriminaalasjas nr 1-15-7818 tehtud määrusega

avalduse, sedastades põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ning kuriteo toimepanemise tulemusena

kannatanul tekkinud varalise kahju. Harju Maakohus määras mh seada kinnistusraamatu kolmandasse

jakku Larissa ja Vladimir Ugomi ühisomandisse kuuluva kinnisasja (kinnistusregistriosa

nr 16819301) kohta keelumärge Siberian Energy Trading Inc kasuks V. Ugomi suhtes, keelates

V. Ugomil ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise.

Harju Maakohus esitas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 kohaselt kriminaalasjas

nr 1-15-7818 tehtud arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale mh kahtlustatavale

V. Ugomile kohaldatud käsutamiskeelu kohta keelumärke sissekandmiseks.

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond (kohtunikuabi) tegi 21. detsembril 2015 puuduste kõrvaldamise

määruse, milles määras Larissa Ugomile tähtaja esitada nõusolek ühisomandis olevale kinnistule

käsutamise keelumärke kandmiseks.

3. Tartu Maakohtu kinnistusosakond (kohtunikuabi) rahuldas 25. jaanuari 2016. a määrusega

kandeavalduse osaliselt (teiste kinnistute kohta), kuid jättis rahuldamata keelumärke sissekandmise

avalduse kinnistule nr 16819301.

Maakohtu määruse järgi saab täitemenetluse seadustiku (TMS) mõttest tulenevalt ühisomandis

olevale kinnisasjale pöörata sissenõude, kui on olemas kõikide ühisomanike kohta kehtiv

täitedokument. Sama põhimõte tuleneb TMS § 14 lg-st 1, mille kohaselt saab sissenõude abikaasade

ühisvarale pöörata võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või kui on olemas mõlemat abikaasat

kohustust täitma kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt on täitemenetlus teise

abikaasa nõusolekuta lubatav, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb mõlema abikaasa ühine

(ühis- või solidaar-) kohustus sama võlausaldaja vastu. Praegusel juhul on nõue ainult V. Ugomi

suhtes. Harju Maakohtu 25. novembri 2015. a kohtumäärusest ei nähtu, et võlgnikuks, kelle vastu

saaks sissenõuet pöörata, on Larissa Ugom. Sissenõude saaks rahuldada abikaasade lahusvara arvel,

kuid kinnistu nr 16819301 kuulub abikaasadele ühisomandina. Nõude rahuldamiseks abikaasa

ühisvara arvel tuleb arvestada TMS § 14 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 15 sätestatut, st vajalik on võlgnikuks

mitteoleva ühisomaniku nõusolek. Kummalgi abikaasal ei ole kohustust täita teise abikaasa isiklikku

kohustust oma ühisvara osa arvel. Sellist tõlgendust toetab perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, mille

kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga ning

võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei

piisa. Asjas ei ole PKS § 33 lg-s 1 sätestatud aluseid, mille korral vastutab abikaasa kolmanda isiku

ees kogu ühisvaraga.

Kuna praeguseks ei ole kõrvaldatud 21. detsembri 2015. a määruses nimetatud puudusi (Larissa

Ugomi nõusolek), tuleb Harju Maakohtu 25. novembri 2015. a kohtumääruses kriminaalasjas

nr 1-15-7818 taotletud kinnisasja käsutamise keelumärke sissekandmine kinnistu nr 16819301 osas

jätta rahuldamata.

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi kandemääruse

kinnistu nr 16819301 osas ja seada taotletud keelumärge.

5. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtu pädevale

kohtunikule. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2016. a määrusega maakohtu kandemääruse muutmata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse järgi on maakohus, tuginedes TMS § 14 lg-tele 1 ja 2 ja §-le 15 ning

PKS § 33 lg-tele 1 ja 3, õigesti leidnud, et kuivõrd võlgnikuks oleva V. Ugomi abikaasa Larissa

Ugom ei ole andnud nõusolekut ühisomandis olevale kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärke

kandmiseks V. Ugomi suhtes, tuleb Harju Maakohtu 25. novembri 2015 määruses kriminaalasjas

nr 1-15-7818 taotletud kinnisasja käsutamise keelumärge nimetatud kinnistu osas jätta rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud kandemääruses esitatud põhjendused sissenõude

pööramise kohta ühisomandis olevale kinnisasjale asjassepuutuvad, kuna praeguses

menetlusstaadiumis ei ole tegemist veel sissenõude pööramisega kahtlustatava ja tema abikaasa

ühisvarale, vaid varakäsutust keelava kandega, et tagada hiljem süüdimõistva kohtuotsuse korral

tsiviilhagis esitatud nõude rahuldamine kahtlustatava vara arvel. Ringkonnakohus selle seisukohaga

ei nõustunud. Avaldaja on põhjendamatult eiranud varakäsutust keelava kande tegemise ja varale

sissenõude pööramise omavahelist seost. TMS § 52 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude

pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Keelumärke sissekandmine on TMS § 142 lg 1 kohaselt üks

osa kinnisasja arestimisest. Seega on asjakohased vaidlustatud kandemääruses toodud põhjendused

sissenõude pööramisest ühisomandis olevale kinnisasjale.

Samuti ei nõustunud ringkonnakohus määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei pea kohtuliku

keelumärke olemusest tulenevalt selleks küsima teise ühisomaniku ehk abikaasa nõusolekut.

Kohtupraktikast ei saa järeldada, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelumärge on

võimalik seada üksnes selle abikaasa osale ühisomandis, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse, ilma

teise abikaasa nõusolekuta. Kuigi kaebuses viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagi tagamise

korras käsutamise keelumärke seadmine ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale võimalik selliselt, et

käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, nagu

see on 25. novembri 2015. a arestimismääruses märgitud, ei tähenda see siiski, et keelumärke

abikaasade ühisvarale saaks ühe abikaasa vastu esitatud tsiviilhagi täitmise tagamiseks

kinnistusraamatusse kanda teise abikaasa nõusolekuta. Ka on kaebaja ise määruskaebuses toonud

esile, et vara arestimise eesmärgiks kriminaalmenetluses on kindlustada kannatanu tsiviilnõude

rahuldamine kohtumenetluse lõppedes ning et vara arestimisega tagatakse, et tsiviilhagi rahuldamise

kohta tehtava otsustuse täitmine ei satuks ohtu põhjusel, et kohustatud isik on oma vara enne

kriminaalmenetluse lõppu teisele isikule võõrandanud. Kui lähtuda kaebaja käsitlusest, et abikaasade

ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta käsutamise keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ilma

abikaasa nõusolekuta on võimalik, siis tekiks praegusel juhul olukord, kus tsiviilhagi rahuldava

kohtuotsuse korral ei oleks TMS § 14 lg-test 1 ja 2 ega §-st 15 tulenevalt sissenõude pööramine

abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale vaatamata kinnistusraamatu kandele sellegipoolest

võimalik. Nimetatu muudaks vastava kande sisutuks ega oleks kooskõlas vara arestimise eesmärgiga

ning kahjustaks abikaasa omandiõigust ühisvara hulka kuuluva kinnisasja suhtes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega

seada keelumärge taotletud kujul.

Avaldaja leiab, et ühisvarale sissenõude pööramine on võimalik, selleks tuleb ühisvara jagada

(Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15). Et sellist ühisvara jagamise hagi tagada, on aga

põhjendatud seada ühisvarale keelumärge kahtlustatavast abikaasa suhtes. Sellist keelumärget on

lubanud Riigikohtu üldkogu lahendis asjas nr 3-3-1-82-12. Üldkogu lahendist nähtub üheselt, et

olukorras, kus mittemaksukohustuslasest abikaasa ei ole nõus ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale

keelumärke seadmisega, on mittevõlgnikust abikaasa nõusolekust olenemata võimalik seada

keelumärge ühisvarale vaid maksukohustuslase suhtes.

8. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja kohtupraktika

ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks 8. juunil 2016 lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu

koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel

(koostoimes §-ga 695) tühistada täitemenetluse seadustiku väära kohaldamise tõttu osas, millega jäeti

rahuldamata taotlus kanda kinnistusraamatusse kinnistule nr 16819301 käsutamise keelumärge

selliselt, et kinnistu käsutamine oleks keelatud Vladimir Ugomil. Selles osas tuleb taotlus

TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise

otsustamiseks.

10. Kolleegiumil tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas kriminaalmenetluses ühe abikaasa vastu

esitatud tsiviilhagi tagamiseks on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on

abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud sellel abikaasal, kes on

kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või tsiviilkostja.

Sarnaselt maa- ja ringkonnakohtuga lähtub kolleegium sellest, et vaidlusalune kinnisasi kuulub

V. Ugomi ja L. Ugomi ühisvara hulka. Nii tuvastati kriminaalmenetluses (vt Harju Maakohtu

25. novembri 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-7818, lk 17, tl 22), samuti on V. Ugom ja

L. Ugom kantud selle kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse.

11. KrMS § 1414 lg 1 võimaldab vara arestida mh tsiviilhagi tagamiseks sama seadustiku §-s 142

sätestatud korras või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. KrMS § 142

lg 2 kohaselt arestitakse vara üldjuhul prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või

kohtumääruse alusel ning sama paragrahvi lg 8 järgi esitab eeluurimiskohtunik kinnisasja

arestimiseks arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks

kinnistusraamatusse.

Selliselt on toimitud ka praeguses asjas: prokuratuur esitas Harju Maakohtule taotluse vara

arestimiseks, maakohus rahuldas selle taotluse määrusega ja esitas määruse kande tegemiseks Tartu

Maakohtule. KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustub vara arestimise määrus selle tegemisest ning

pööratakse KrMS § 412 lg 4 kohaselt kohe pärast jõustumist täitmisele. Küll on Tartu Maakohus

keeldunud tegemast vaidlusalust kannet keelumärke kohta ning ringkonnakohus on maakohtuga

nõustunud.

12. Ringkonnakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise

keelamine ning ka selle nähtavaks tegemine keelumärke sissekandmise kaudu taotletud viisil on

võimalik, kuid keelumärke sissekandmiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise

keelamine on võimalik ka nii, et käsutamine keelataks vaid ühel abikaasal, kuid ei nõustu sellega, et

sellise käsutamiskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks on vajalik

teise abikaasa nõusolek. Ka Riigikohtu üldkogu on tunnustanud, küll maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, sellise keelumärke seadmise võimalust, millega kinnisasja

käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasest abikaasal (vt Riigikohtu üldkogu 27. novembri

2012. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 46; Riigikohtu üldkogu 9. aprilli 2013. a otsus

kohtuasjas nr 3-3-1-82-12, p 49 jj).

13. Kolleegium on seisukohal, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelamist tsiviilhagi

tagamiseks kriminaalmenetluses võimaldab KrMS § 142 lg 1 teine lause, mille kohaselt vara

arestimine seisneb mh vara võõrandamise tõkestamises. Seda lauset tuleb mõista kui käsutuskeelu

tekkimise õiguslikku alust kohustatud isiku jaoks (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 20). KrMS § 142 lg 5 kohaselt tuleb käsutuskeelust teadasaamiseks

kohustatud isikut sellekohasest kohtumäärusest teavitada. Kolleegium märgib, et

tsiviilkohtumenetluses hagi tagamisel vara arestimise kujul on käsutuskeelu tekkimine sätestatud

sõnaselgelt TsMS § 389 lg 1 esimeses lauses (vt ka nt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-14, p 29).

Lisaks käsutuskeelu tekkimisele kohtumääruse alusel, mis kohustab keelu adressaati käsutuskeeldu

mitte rikkuma, on hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) õiguste kaitseks vajalik ka käsutamiskeelu

avalikustamine kolmandate isikute jaoks. Avalikustamine seisneb keelumärke kandmises

kinnistusraamatusse. Keelumärke avalikustamine selle sissekandmise kaudu on vajalik, takistamaks

eelkõige kinnisasja omandamist kolmanda isiku poolt. Nimelt takistab keelumärge asjaõigusseaduse

(AÕS) § 63 lg 2 kohaselt vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult

või osaliselt.

Käsutuskeeldu avalikustava kande tegemise alus kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi tagamise

korral on KrMS § 1414 lg 1 ja KrMS § 142 lg 8 koostoimes TsMS § 378 lg 1 p-ga 2. TsMS § 378 lg 1

p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu ka kostja vara arestimine ning selle alusel käsutuskeeldu

nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse.

14. Järgmisena tuleb vastata küsimusele, miks ei ole praegusel juhul keelumärke kinnistusraamatusse

kandmiseks vaja teise abikaasa nõusolekut. Selleks analüüsib kolleegium esmalt TMS §-de 14 ja 15

kohaldatavust.

14.1. Kõigepealt märgib kolleegium, et TMS § 15 ei ole asjas kohaldatav, kuna see reguleerib

seltsinguvarale sissenõude pööramist, kuid praegusel juhul ei ole tuvastatud seltsingu olemasolu.

14.2. Ringkonnakohus on mh viidanud ka TMS §-le 142. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab

kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele

ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise

keelumärke. TMS § 142 asub seadustiku alajaotuses, mis reguleerib sissenõude pööramist

kinnisasjale. Sissenõude pööramine kinnisasjale tähendab kohtutäituri toiminguid, et saavutada

täitedokumendis väljendatud võlausaldaja (sissenõudja) nõude rahuldamine kinnisasja arestimise ja

vajadusel ka müümise abil. Sissenõude pööramise mõiste sätestab TMS § 52.

Praegusel juhul on aga tegemist tsiviilhagi tagamisega KrMS § 1414 lg 1 ja § 142 lg 8 ning

TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel, mille korral ei ole kohtutäitur pädev tegema arestimistoiminguid ei KrMS

ega TsMS asjakohaste sätete alusel. KrMS § 142 lg 8 alusel esitab arestimismääruse

kinnistusraamatut pidavale kohtule eeluurimiskohtunik. TsMS § 389 lg 4 esimese lause ja AÕS § 631

lg 6 ning kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 4 kohaselt esitab vara käsutamise keelumärke kande

tegemise avalduse kinnistusosakonnale hagi tagamist taotlenud hageja või tehakse kanne ilma

avalduseta, kui määruse teinud kohus saadab hageja sellekohase taotluse alusel hagi tagamise

määruse kinnistusosakonnale. Kummalgi juhul ei tegele hagi tagamise määruse täitmisega

kohtutäitur. TMS § 142 ei ole seega praegusel juhul samuti asjakohane norm, kuigi mõnel muul juhul

on võimalik, et hagi tagamise menetluses rakendatakse samu TMS sätteid mis n-ö lõpliku

täitedokumendi sundtäitmisel, sest vähemalt tsiviilkohtumenetluses hagi tagamisel puuduvad hagi

tagamise abinõude rakendamist reguleerivad erisätted peale TsMS §-de 388 ja 389.

14.3. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks

mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav

täitedokument. Ka see säte reguleerib juhtumit, mil toimub sissenõude pööramine varale

täitedokumendis märgitud nõude täitmiseks. Praegusel juhul ei ole sellist täitedokumenti V. Ugomi

väidetava võla kohta esitatud ning TMS § 14 lg 1 ei ole seega kohaldatav.

14.4. TMS § 14 lg-t 1 ja muid asjakohaseid sätteid on sarnaselt ringkonnakohtu määruses leitule

kohaldanud ja tõlgendanud Riigikohus tsiviilasjas, milles aga oligi tegemist juba olemasoleva nõude

kohta tehtud n-ö lõpliku täitedokumendiga, mille sundtäitmiseks oli alustatud täitemenetlust ja mille

alusel võis ja pidi kohtutäitur taotlema TMS § 142 järgi keelumärke kandmist kinnistusraamatusse

(vt Riigikohtu 4. novembri 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-15, p-d 6, 9−11). Kohtud ei

ole seda erisust praegusel juhul arvestanud.

14.5. Kuna TMS §-d 14 ja 15 ei ole asjas kohaldatavad, tuleb analüüsida, kas õiguskorras on mõni

norm, mis praegusel juhul näeb kande tegemise eeldusena ette teise abikaasa nõusoleku andmise.

Selleks sätteks saab esmapilgul olla KRS § 341, mille võimalikku kohaldamist ei ole kohtud

analüüsinud.

KRS § 341 lg 1 näeb üldnormina ette, et kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 7 näeb ette juhtumid,

mil puudutatud isiku nõusolek ei ole kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav.

KRS § 341 lg 7 p 1 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav mh hagi tagamise määruse või

vara arestimise kohtumääruse alusel kinnistamisavalduse esitamisel. Praegusel juhul kehtib

KRS § 341 lg 7 p-s 1 sätestatud erand siiski vaid V. Ugomi kohta, kelle suhtes tegi Harju Maakohus

otsustuse kohaldada käsutuskeeldu. Tema nõusolek keelumärke kande tegemiseks ei ole nõutav, kuna

muidu kaotaks hagi tagamine oma mõtte. Kuna käsutuskeeld on sellekohase määruse kohaselt seatud

ainult V. Ugomi suhtes, ei ole ka tema abikaasa L. Ugom praegusel juhul puudutatud isik

kinnistusraamatuseaduse viidatud sätte mõttes, seega ei ole käsutamise keelumärke kande tegemiseks

nõutav ka L. Ugomi nõusolek (selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a

määrusest kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 ja Riigikohtu üldkogu 9. aprilli 2013. a otsusest kohtuasjas nr 3-

3-1-82-12).

15. Ringkonnakohus on põhjendanud oma määrust ka sellega, et käsutamise keelumärge ei tagaks

tsiviilhagi rahuldava kohtulahendi täitmist, pidades ilmselt silmas TMS §-s 14 sätestatut, ja et

kahjustatud oleks mittevõlgnikust abikaasa omandiõigus. Kolleegium selgitab selle kohta järgmist.

Riigikohus on väljendanud korduvalt seisukohta, et rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim hagi

tagamise abinõu kohtulik hüpoteek, mitte keelumärge (vt nt Riigikohtu 8. juuni 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, p 10). Ühisvara korral ei saa aga sellele seada kohtulikku hüpoteeki, kui

puudub teise abikaasa nõusolek (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

149-15, p 11; Riigikohtu 24. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-11, p-d 9−12).

Sissenõude pööramiseks võlgnikust abikaasa määramata osale ühisvarast (vt ka käesoleva määruse

p 17) tuleb ühisvara jagada, mida ei saa vähemalt hageja nõude alusel teha enne nõude kohta otsuse

tegemist. Seega tagaks praeguses asjas taotletav keelumärge selle, et tsiviilhagis esitatud nõude

täitmine ei muutuks võlgniku vara vähenemise tõttu võimatuks või oluliselt raskemaks juba enne

seda, kui tsiviilhagi rahuldatakse ja hagejal tekib TMS § 14 lg 2 ning PKS § 33 lg 3 kohaselt

võimalus nõuda võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist.

16. On tõsi, et TMS § 14 lg 1 kohaselt ei saaks tsiviilhagi rahuldava kohtuotsuse alusel pöörata

sissenõuet ühisvarale, kui tsiviilhagi rahuldav kohtuotsus ei ole tehtud mõlema abikaasa suhtes või

kui täitemenetluseks ühisvara suhtes ei anna nõusolekut teine abikaasa (vt ühisvarale sissenõude

pööramise kohta ka Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15).

Ringkonnakohus on määruses (lk-d 4−5) mh märkinud, et ka pärast tsiviilhagi rahuldamist ei oleks

TMS §-st 14 tulenevalt võimalik sissenõuet pöörata abikaasade ühisvarale. Seega on ringkonnakohus

vaikivalt eeldanud, et teine abikaasa ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale, jättes

samas tähelepanuta, et selline nõusolek ei ole välistatud. Juba ainuüksi sellepärast ei ole vähemalt

kuni nõusoleku andmise küsimuse lahendamiseni õige keelumärget pärast tsiviilhagis esitatud nõuet

rahuldava kohtulahendi tegemist kustutada.

Ka juhul, kui teise abikaasa nõusolek puudub, ei ole õige seada keelumärget ainult

kriminaalmenetluse toimumise ajaks. Sellisel juhul saaksid abikaasad pärast seda, kui kriminaalasjas

tehtud kohtuotsus on jõustunud, kinnisasja käsutades selle täitemenetlusele alluvate esemete hulgast

eemaldada ja võlgnikust abikaasa saaks samal ajal kohtulahendi täitmata jätta. KrMS § 142 lg 1 teise

lause kohaselt on vara arestimise eesmärk vara võõrandamise tõkestamine, st võlgniku tulevase

pahatahtliku käitumise vältimine. Kui keelumärke kehtivust piirata vaid kriminaalmenetluse ajaga, ei

täida keelumärge oma eesmärki. Seejuures tuleb arvestada võlausaldaja huviga, et tema tsiviilhagis

esitatud nõue, kui see kohtuotsusega rahuldatakse, ei muutuks võlgniku poolt kinnisasja käsutamise

tõttu väärtusetuks. Kuigi õiguskord tunneb ka tehingu tagasivõitmise instituuti, sh täitemenetluses

(TMS § 187 jj), on otstarbekam hoida võimaluse korral soovimatu käsutus ära, kui hakata seda

aeganõudvamas hagimenetluses tagasi võitma.

Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kriminaalasja lahendav kohus võib jätta keelumärke

KrMS § 306 lg 1 p 12 ja § 313 lg 1 p 10 alusel kehtima ka pärast tsiviilhagi rahuldava kohtuotsuse

jõustumist. Sellisel juhul jääb keelumärge kehtima üldjuhul seni, kuni ühisvara on jagatud või kuni

hageja annab sõltumata sellest, kas ühisvara jagatakse, nõusoleku keelumärke kustutamiseks.

17. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata

osades ühises asjas kuuluv omand. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse korral (varasuhte valiku

tegemist reguleerib PKS § 24) abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning

abikaasade muud varalised õigused. See kehtib ka enne PKS jõustumist sõlmitud abielude kohta

(PKS § 211 lg 1). Nagu märgitud määruse p-s 10, kuulub vaidlusalune kinnistu V. Ugomi ja

L. Ugomi ühisvara hulka.

Kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad abikaasad ühisomandisse

kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu (PKS § 28

lg 1 ja § 29 lg 1), st käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut. Seetõttu takistab ühe

abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna

käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid ka ilma keelumärketa ei saaks

L. Ugom kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja ka abikaasa V. Ugomi tahteavaldust.

V. Ugomi tahteavalduse tegemist takistab aga tema suhtes tehtud vara arestimise määrus, mille alusel

on tema õigus teha tahteavaldus ühisomandis oleva kinnisasja käsutamiseks piiratud hageja õigusega,

kelle nõude tagamiseks kinnisasi arestiti. Seetõttu saaks V. Ugom anda tahteavalduse kinnisasja

käsutamiseks üksnes hageja nõusolekul. Seetõttu ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes

teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang.

18. Kolleegium märgib, et kuigi keelumärkel võib küll olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele

ühisomandit käsutada, on see piirang ajutine ning hageja kui võlausaldaja õigustatud huve arvestades

mõistlik. Tuleb arvestada, et kui tsiviilhagi rahuldatakse, ei ole võimalik sissenõuet pöörata

ühisomandile, vaid ainult võlgniku osale selles ning võlgniku lahusvarale. Võlgniku osa

kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi

(TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Ühisvara jagamisel mittevõlgnikust abikaasale jäävale osale ei ole

võimalik sissenõuet pöörata, st tema omandiõigus säilitatakse täielikult.

Kolleegium märgib ka seda, et kuna praeguse arestimismäärusega ei ole arestitud L. Ugomi vara, ei

ole kohaldatav TMS § 222, mis võimaldab esitada mittevõlgnikust vara omanikul vara arestist

vabastamise hagi.

19. Kuna kohtud on jätnud kandeavalduse alusetult rahuldamata, tuleb kohtulahendid tühistada ja

Tartu Maakohtul tuleb kinnistamistaotlus vaidlustatud ulatuses uuesti läbi vaadata.

20. Kautsjoni tasumisest on määruskaebuse esitaja vabastatud TsMS § 145 alusel.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Saale Laos, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet

Tampuu