3-1-1-99-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-99-16

Määruse kuupäev

1. detsember 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Roosma

Kohtuasi

K. T. vahistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määrus

kriminaalasjas nr 1-16-6588

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.

T. kaitsja

vandeadvokaadi

abi

Silver

Reinsaar,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör

Liisa Nuut

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. november 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahistati Pärnu Maakohtu 2. augusti 2016. a määrusega

kahtlustatav K. T. Maakohus luges põhjendatuks K. T-le karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8,

9 alusel esitatud kuriteokahtluse 28.-29. juunil, 5. juulil ning 30.-31. juulil 2016 toimepandud

vargustes. Maakohus asus seisukohale, et K. T. võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid.

2. Maakohtu vahistamismäärusele esitas kaebuse K. T. kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar,

kes taotles määruse tühistamist ja K. T. vahi alt vabastamist. Kokkuvõtlikult vaidlustas kaitsja

põhjendatud kuriteokahtluse 30.-31. juulil 2016 toimepandud varguse osas. Kaitsja märkis, et uute

kuritegude toimepanemise ärahoidmist on võimalik tagada ka elukohast lahkumise keeluga. Rikutud

on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Vahistamismäärus tuleb teha nõupidamistoas ning see

peab olema allkirjastatud. Maakohus kuulutas määruse kohtuistungi lõpus, kuid vahistamismäärus on

allkirjastatud pärast kohtuistungit. Seega ei siirdunudki kohus nõupidamistuppa ning kuulutas

määruse, mida ei olnud olemas. Maakohtu kiirustamine on kaasa toonud ebaseadusliku ja

põhjendamatu kohtumääruse.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määrusega jäeti K. T. kaitsja määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

3.1. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et K. T-d kahtlustatakse põhjendatult kuritegude

toimepanemises ning tema vahistamisaluseks on uute kuritegude toimepanemise oht.

3.2. Ringkonnakohus ei leidnud, et maakohus oleks rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Määrav ei ole, millal täpselt

või kui kiiresti eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse põhjendatuse kohta oma seisukoha kujundab.

Oluline

on,

kas

kohtuniku

siseveendumus

kujuneb

kohtuliku

uurimise

tulemusena.

Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest on alust rääkida alles siis, kui kohus võtab seisukoha

prokuratuuri vahistamistaotluse alusel, tutvumata kriminaaltoimikuga ning kaalumata kaitsja ja

kahtlustatava vastuväiteid. Maakohus, kuulutades lahendi suuliselt pärast kahtlustatava küsitlemist

ning prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ilma nõupidamistuppa lahkumata, ei rikkunud sellega oluliselt

kriminaalmenetlusõigust. Vahistamistaotluse vaatab kohus läbi ainuisikuliselt ja see võimaldab tal

pidada nõu ka kohapeal. Istungiprotokolli kohaselt selgitas kohus, et määrus on kättesaadav tunni aja

jooksul tehniliste põhjuste tõttu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määruse peale esitas kaebuse K. T. kaitsja, kes

taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning K. T. vabastamist. Kaitsja leiab, et K. T.

kahtlustamine varguse toimepanemises 30.-31. juulil 2016 ei ole põhjendatud. Samuti märgib kaitsja,

et maakohus kuulutas määruse kohtuistungil nõupidamistuppa siirdumata. Istungiprotokollist nähtub,

et kohtuistung lõppes kell 14.35, kuid määrus allkirjastati kell 15.14. Seega kuulutas maakohus

istungil määrust, mida ei olnud veel olemas. Kiirustades on maakohus teinud põhjendamatu

kohtumääruse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited põhjendatud

kuriteokahtluse ning vahistamisaluse kohta alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Samas

väärib

tähelepanu

kaitsja

seisukoht

kriminaalmenetlusõiguse

rikkumise

kohta

maakohtu

vahistamismääruse kuulutamisel. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-s 12

sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Maakohtule heidetakse ette vahistamismääruse

kuulutamist nõupidamistuppa siirdumata, mis on kaitsja väitel kaasa toonud ebaseadusliku ja

põhjendamatu kohtulahendi.

6. Maakohtu 2. augusti 2016. a istungi protokolli kohaselt avati kohtuistung kell 14.00. Prokurör

avaldas vahistamistaotluse, pärast mida küsitleti kahtlustatavat ning seejärel andis kohtunik sõna

seisukohtade esitamiseks kahtlustatavale, kaitsjale ja vastuseks prokurörile. Järgnevalt on

kohtuistungi protokolli märgitud: „Kohus teatab, et tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära

osapooled rahuldab vahistamistaotluse, määrus on kättesaadav tunni aja jooksul tehniliste põhjuste

tõttu. Kohus selgitab edasikaebekorra ja tähtaja“. Seejärel küsis kohus kahtlustatavalt, kas

kohtumäärus on arusaadav, millele kahtlustatav vastas eitavalt. Kohus märkis, et kaitsja selgitab seda

veel kahtlustatavale üle. Istungi lõpuks märgitud kellaaeg on 14.35. Pärnu Maakohtu 2. augusti 2016.

a vahistamismäärus on digiallkirjastatud samal päeval kell 15.14. Seega on maakohus kuulutanud

vahistamismääruse resolutsiooni enne määruse allkirjastamist.

7. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et sellisel viisil ei toiminud maakohus korrektselt. KrMS § 145 lg 1

p 1 kohaselt on määrus menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. Ka

KrMS § 132, millest nähtuvalt märgitakse vahistamismäärusesse vahistatava andmed, kuriteo

asjaolud, vahistamise alused ja põhjendus, võimaldab järeldada, et vahistamismäärus tuleb koostada

kirjalikult. Seda kinnitab ka kohtupraktikas vahistamismääruse seaduslikkuse hindamisel väljendatud

seisukoht, et õiguslik jõud on vaid kohtuniku kehtival digitaalallkirjal ja seda vaatamata asjaolule, et

vahistamistaotluse vaatas eeluurimiskohtunik läbi ainuisikuliselt ja et kohtunik väljendas menetluses

tahet kahtlustatav vahistada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 3-1-1-45-15, p 8). Seega on kahtlustatavat võimalik vahistada vaid kohtuniku kirjaliku määruse

alusel. Kolleegium leiab, et vahistamismääruse resolutsiooni kuulutamisega enne selle kirjalikku

koostamist ja allkirjastamist tegutses maakohus ennatlikult. Samuti on enne kirjaliku

vahistamismääruse koostamist ja sellega tutvumist kaheldav kahtlustatava võimalus adekvaatselt

vastata kohtuniku küsimusele määruse arusaadavuse kohta.

8. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 2. augusti 2016. a

kirjalikult

vormistatud

ja

allkirjastatud

vahistamismäärus

ebaseaduslik.

Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 21. juuni 2016. a määruse nr 3-1-1-19-16 punktis 11 selgitanud, et

KrMS § 131 lg 3 kohaselt hindab eeluurimiskohtunik vahistamisküsimuse lahendamisel

vahistamistaotluse põhjendatust. Selleks tutvub kohtunik kriminaaltoimikuga, küsitleb kahtlustatavat

ning kuulab ära prokuröri ja kaitsja arvamuse. Otsustamaks, kas eelkirjeldatud nõuded on täidetud, ei

ole määrav, millal täpselt või kui kiiresti eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse põhjendatuse kohta

oma seisukoha kujundab, vaid see, kas kohtuniku siseveendumus kujuneb kohtuliku uurimise

(s.o kriminaaltoimikuga tutvumise, kahtlustatava küsitlemise ning prokuröri ja kaitsja ärakuulamise)

tulemusena. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisest on alust rääkida alles siis, kui kohus võtab

vahistamisküsimuses seisukoha prokuratuuri vahistamistaotluse alusel, tutvumata kriminaaltoimikuga

ning kaalumata kaitsja ja kahtlustatava vastuväiteid.

9. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt avaldas prokurör vahistamistaotluse, mille järel andis

kohtunik sõna kahtlustatavale, kaitsjale ja prokurörile. Protokollist nähtub, et maakohus on tutvunud

ka asja materjalidega enne oma seisukoha avaldamist. Kolleegiumi hinnangul ei saa

eeluurimiskohtunikule ette heita, et kohtu siseveendumus ei oleks kujunenud kohtuliku uurimise

tulemusena. Samuti ei ole kaebuses välja toodud asjaoludel tegemist ausa ja õiglase kohtumenetluse

põhimõtte rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Nimelt ei ole kolleegiumil alust kahelda

kohtu sõltumatuses ja erapooletuses. Vahistamistaotlusele said kahtlustatav ja kaitsja esitada

vastuväiteid, seega oli tagatud poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõte ja võimalus kohtu

siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks. Seega ei tingi kaebuses esitatud väited vaidlustatud

määruste tühistamist.

10. Väljaspool määruskaebemenetluse piire selgitab kriminaalkolleegium obiter dictum’i korras

järgmist.

10.1. Ringkonnakohtu määruses on edasikaebe korrana märgitud: „Määruse peale võib esitada

advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks

saamise päevale järgnevast päevast“. KrMS § 387 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava

kohtumääruse teinud kohtule, kui sama paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 387 lg 2

sätestab, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise

tähtaja

pikendamise

või

sellest

keeldumise,

väljaandmisvahistamise,

isiku

raviasutusse

sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise,

alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise ja jälitustoiminguks loa andmise

määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama: 1) ringkonnakohtule vaidlustatud

kohtumääruse teinud maakohtu kaudu, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud maakohus;

2) Riigikohtule, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud ringkonnakohus.

10.2. Osutatud sätetest nähtub, et üldjuhul on kriminaalmenetluses kohtumääruseid võimalik

vaidlustada 15 päeva jooksul ning kümnepäevane kaebetähtaeg on erand. KrMS § 387 lg-s 2 on

valdavalt loetletud põhiõigusi eriti intensiivselt riivavad kohtumäärused ning lühema kaebetähtaja

eesmärgiks tuleb pidada nende määruste põhjendatuse võimalikult kiiret kontrolli. Kolleegium

märgib, et ringkonnakohtu määruse puhul, millega jäetakse muutmata maakohtu vahistamismäärus, ei

ole tegemist vahistamismäärusega KrMS § 387 lg 2 tähenduses, mille vaidlustamiseks tuleb

määruskaebus esitada kümne päeva jooksul. Selliseks järelduseks annab aluse asjasse puutuvate

sätete grammatiline tõlgendamine: vahistamismäärus on määrus, millega otsustatakse isiku vahi alla

võtmine, st kohaldatakse tema suhtes tõkendit, mis seisneb temalt vabaduse võtmises

(KrMS § 130 jj). Vahi alla võtmisele järgnevas määruskaebemenetluses toimub aga

vahistamismääruse (vahistamise) õiguspärasuse kontroll, mitte enam isiku vahistamine, kuna selleks

ajaks on isik juba vahi alla võetud. Kuigi maakohtu vahistamismäärust, nagu ka teisi KrMS § 387 lg-

s 2 loetletud määrusi, saab vaidlustada läbi kolme kohtuastme, on esmane põhiõiguste riive

lubatavuse kontroll läbitud juba lahendi teinud kohtu määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisega

kõrgemalseisvas kohtus ning alama astme kohtu võimalikud ilmsed eksimused on sellega enamasti

kiirelt kõrvaldatud. Vaidlustamise erinevate tähtaegade ja korra sätestamine põhiõigusi piirava

määruse ning sellise määruse kontrollimisel tehtud määruse suhtes on põhjendatav ka sellega.

10.3. Üldjuhul rakenduva viieteistpäevase kaebetähtaja asemel kümnepäevase kaebetähtaja

kohaldamisel on isiku kaebeõigust piirav toime, kuna sellisel juhul peaks kõrgemalseisev kohus

hiljem kui kümne päeva jooksul esitatud kaebused jätma läbi vaatamata. Seega peab selline piirang

olema põhjendatud ja kohaldatav vaid olukorras, kus see on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Kolleegium peab seda põhjendatuks KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud juhtudel ehk siis, kui loetletud

põhiõigusi intensiivselt riivava määruse on teinud maakohus ja seda vaidlustatakse ringkonnakohtus

või kui määruse on teinud ringkonnakohus ja seda vaidlustatakse Riigikohtus. Juhul, kui esitatakse

kaebus ringkonnakohtu määrusele, millega jäeti maakohtu määrus muutmata, ei ole lühema

edasikaebetähtaja kohaldamine kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja lähtuda tuleb KrMS § 387 lg-s

1 sätestatud edasikaebekorrast.

10.4. KrMS § 387 lg 1 näeb ette määruskaebuse esitamise 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud

kohtule. Seega tuleb määruskaebused esitada ringkonnakohtule, kes on jätnud maakohtu määruse

muutmata, millele järgneb kaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus KrMS § 389 järgi

nn enesekontrollimenetluses. KrMS § 389 lg-s 4 on sätestatud, et kui vaidlustatud kohtumääruse

teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja

määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2016. a määruse muutmata ja kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)