3-1-1-100-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-100-16

Määruse kuupäev

30. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma

Kohtuasi

Taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

2. augusti

2016.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-13-9945

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. K. esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Irina Karo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

2. november 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. augusti 2016. a määrus, millega jäeti A. K. esindaja

taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, ja saata

kriminaalasi uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist samale ringkonnakohtule

samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 21. jaanuari 2015. a määrusega anti A. K. kohtu alla süüdistatuna

karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 394 lg 2 p-de 1 ning 2 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes. Kriminaalasja arutati kohtuistungitel 14. septembrist kuni

14. oktoobrini 2015.

2. 26. oktoobril 2015 kuulutas Viru Maakohus kohtuotsuse resolutiivosa, millega mõistis A. K.

süüdistuses KarS § 213 lg 1 – § 22 lg 3 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks. Samal päeval

teatas prokurör apellatsiooniõiguse kasutamise soovist.

3. 18. detsembril 2015 avaldas maakohus tervikotsuse. Kohtuotsuse peale apellatsiooni ei esitatud ja

see jõustus 5. jaanuaril 2016.

4. 17. juunil 2016 esitas A. K. esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Tartu Ringkonnakohtule

taotluse, milles palus hüvitada õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju, s.o

saamata jäänud keskmise töötasu. Taotluse kohaselt oli A. K. sõlminud tähtajalise töölepingu,

mille järgi kohustus alates 8. detsembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 töötama Peterburis.

Kohtuistungite toimumise, kohtuotsuse kuulutamise ja selle jõustumise tõttu pidi ta viibima Eestis

ega saanud tööl käia. Seetõttu lõpetas tööandja temaga sõlmitud töölepingu. Kuna A. K. sai

töölepingu lõpetamisest teada alles pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, sai ta

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lg 3 alusel taotluse esitada

ringkonnakohtule. Taotluse esitamisel on järgitud SKHS § 21 lg-s 3 ette nähtud 6-kuulist

tähtaega, sest maakohus kuulutas tervikotsuse 18. detsembril 2015.

5. 17. juuni 2016. a kuupäeva kandvas, kuid 20. juunil 2016 allkirjastatud täiendatud taotluses palub

A. K. esindaja hüvitada ka töölepingu alusel saamata jäänud tulemustasu.

6. Tartu Ringkonnakohtu 2. augusti 2016. a määrusega jäeti taotlus läbi vaatamata. Ringkonnakohus

märkis, et kuna maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 26. oktoobril 2015, hakkas

SKHS § 21 lg-s 3 ette nähtud 6-kuuline tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast. Taotluse

hilinenud esitamise tõttu tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1, § 326

lg 2 p 1 ja § 319 kohaselt läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. K. esindaja vandeadvokaat R.

Sarv, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule, et

otsustada kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmine. Kaebuse kohaselt ei seadnud

ringkonnakohus kahtluse alla tekkinud kahju ulatust ega kahju hüvitamise eelduste täidetust. A.

K. sai töölepingu ülesütlemisest teada pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa ja esitas kahju

hüvitamise taotluse ringkonnakohtule mõjuval põhjusel. Seisukoht, et SKHS § 21 lg-s 3 ette

nähtud tähtaega peab arvestama kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, ei vasta seaduse sätetele

ega mõttele. Kohtuotsuse kuulutamisest SKHS § 21 lg 3 tähenduses saab rääkida tervikotsuse

tegemise korral. Maakohus avaldas tervikotsuse 18. detsembril 2015. Kuna taotlus kahju

hüvitamiseks esitati 17. juunil 2016, ei olnud selle läbi vaatamata jätmiseks alust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerib SKHS 4. peatüki

3. jagu (§-d 18–21). SKHS § 18 lg 1 esimese lause järgi esitatakse kahju hüvitamise taotlus

kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule. Sama lõike teise lause kohaselt esitatakse taotlus

maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 21 lg 1 sätestab, et kui isik

jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel,

võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada KrMS 11. või 15. peatüki kohaselt

ringkonnakohtule. Kirjeldatud juhul tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi

kuulutamisest arvates (SKHS § 21 lg 3).

9. Määruskaebuse lahendamiseks on vajalik hinnata, kas SKHS § 21 lg-s 3 nimetatud tähtaega tuleb

arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või tervikotsuse kättesaadavaks tegemisest.

Sellest sõltuvalt saab otsustada, kas ringkonnakohus toimis taotlust läbi vaatamata jättes

seaduslikult. Kuigi A. K. esindaja arvates ei seadnud ringkonnakohus taotlust läbi vaatamata

jättes kahtluse alla ka kahju tekkimist ja selle hüvitamise eelduste olemasolu, ei ole märgitud

asjaoludele tegelikult hinnangut antud. Seetõttu kriminaalkolleegium määruskaebuse vastavaid

argumente ei analüüsi.

10. Ringkonnakohus arvestas SKHS § 21 lg-s 3 märgitud 6-kuulist tähtaega 26. oktoobrist 2015, s.t

kuupäevast, mil maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa. Kuna prokurör on maakohtule

teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, on maakohus koostanud ka tervikotsuse.

Määruskaebuses asutakse seisukohale, et taotluse esitamise tähtaega oleks tulnud arvestada 18.

detsembrist 2015, s.t kuupäevast, mil maakohus tegi tervikotsuse kohtumenetluse pooltele

kättesaadavaks.

11. SKHS § 21 lg 3 kohaselt hakkab kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg kulgema maakohtu

lahendi kuulutamisest. Kohtuotsuse kuulutamist kriminaalmenetluses reguleerib KrMS § 315.

Selle sätte järgi tuleb otsuse kuulutamisena mõista kohtuotsuse suulist teatavakstegemist, mis

seisneb eeskätt kriminaalasja arutamise tulemina tehtud otsustuste ettelugemises ja vajadusel ka

olulisemate põhjenduste selgitamises. KrMS § 315 lg-te 4 ja 8 järgi on aga võimalik olukord, kus

kohtuotsuse kuulutamisel tehakse teatavaks üksnes selle resolutiivosa ning põhjendusi sisaldav

tervikotsus koostatakse ja tehakse kättesaadavaks hiljem. Kuna tervikotsust sellisel juhul enam

kohtusaalis ette ei loeta, ei ole see ka otsesõnu käsitatav otsuse kuulutamisena KrMS § 315

mõttes. Kirjeldatud arusaamast on sisuliselt juhindunud ka ringkonnakohus, kes leidis, et otsuse

kuulutamisena tuleb mõista kohtuotsuse resolutiivosa ettelugemist kohtusaalis.

12. Kriminaalkolleegium leiab, et SKHS § 21 lg 3 sõnastamisel ei ole lähtutud KrMS § 315 lg-tes 4

ja 8 kirjeldatud kriminaalmenetlusele omasest eripärast, mil otsuse resolutiivosa kuulutatakse

lahutatult tervikotsusest. Tuleb arvestada, et kahju hüvitamise taotluse esitamisele laienevad

SKHS § 21 lg 1 kohaselt apellatsiooni- ja määruskaebemenetluse sätted. Nende

edasikaebemenetluste raames saab aga üldjuhul vaidlustada vaid põhistustega kohtulahendit.

Keeruline on leida argumente, millega saaks õigustada seisukohta, et kahju hüvitamise taotluse

korral tuleb kõnealuseid edasikaebemenetluse tingimusi tõlgendada kitsendavalt ja isikule

kahjulikus suunas. Pole kahtlust, et sarnaselt apellatsiooni- ja määruskaebemenetlusega võib ka

ringkonnakohtule esitatava kahju hüvitamise taotluse koostamisel osutuda vajalikuks

kohtulahendi põhjendustega tutvumine. Seetõttu tuleb SKHS § 21 lg-s 3 märgitud tähtaja

kulgemist arvestada kuupäevast, mil kohus pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist teeb

kättesaadavaks põhjendustega tervikotsuse. Resolutiivosa kuulutamise kuupäevast saab tähtaja

kulgemist arvestada vaid juhul, kui maakohus ei ole tervikotsust koostanud.

13. Arutatavas asjas avaldas maakohus motiveeritud tervikotsuse 18. detsembril 2015. Taotlus

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitati ringkonnakohtule 17. juunil 2016. Kuna

taotluse esitamisel on KrMS § 171 lg 4 kohaselt järgitud SKHS § 21 lg-s 3 ette nähtud 6-kuulist

tähtaega, jättis ringkonnakohus taotluse seega alusetult läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-23-16, p 35). Tegemist on

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2,

rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu 2.

augusti 2016. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks alates eelmenetluse

staadiumist samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

(allkirjastatud digitaalselt)