3-1-1-95-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-95-16

Otsuse kuupäev

25. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Saale Laos ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Madis Haugasmäe (Haugasmägi) süüdistuses

KarS § 184 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

15. juuni

2016.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-15-6160

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Madis Haugasmäe kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör

Elle Keeman

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. oktoober 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2016. a otsus Madis Haugasmäe

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 1 järgi muutmata ning kaitsja kassatsioon

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Madis

Haugasmäele

kassatsioonimenetluses

osutatud

riigi

õigusabi

eest

(ükssada

kuuskümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot.

3. Mõista Madis Haugasmäelt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti

Vabariigi kasuks välja 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks

28 (kakskümmend kaheksa) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo

lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

4. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Madis Haugasmägi anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tellis ta alates 2014. a mai lõpust

kuni sama aasta oktoobrini neljal korral narkootilist ainet, s.o 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-

N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) sisaldavaid marke. 27

narkootilist ainet sisaldavat marki hoidis ta enda elukohas 9. veebruarini 2015, mil need

läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Vähemalt 59 marki andis ta pärast 2014. a juunit edasimüümise

eesmärgil S. R-ile. 86 narkootilist ainet sisaldava margi omandamise, hoidmise ja edasiandmisega

käitles M. Haugasmägi suures koguses narkootilist ainet.

Maakohtu otsus

2. Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2016. a otsusega mõisteti M. Haugasmägi süüdistuses KarS § 184 lg 1

järgi õigeks 59 narkootilist ainet sisaldava margi edasiandmises ja 86 narkootilist ainet sisaldava

margi omandamises. Süüdi tunnistati ta KarS § 184 lg 1 järgi 27 narkootilist ainet sisaldava margi

hoidmises ja teda karistati 2-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ning 3 alusel 2-

aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Maakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.

2.1 Kohtuvaidluse käigus loobus prokurör süüdistusest osas, mis puudutab narkootilise aine

omandamist ja edasiandmist. Nendes osategudes tuleb M. Haugasmägi kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 301 alusel õigeks mõista.

2.2 Süüdistatava elukoha läbiotsimisel leiti 27 marki, millest kümme sisaldasid eksperdiarvamuse

kohaselt 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25I-NBOMe,

2C-I-NBOMe). Selle narkootilise aine käitlemisega seotud asjaolusid käsitlesid süüdistus- ja

kaitsekõnes nii prokurör kui ka kaitsja. Tegemist on ainega, mille käitlemine on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi keelatud. Kuna

süüdistataval puudus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks luba, hoidis ta kõnealust

ainet ebaseaduslikult. Narkootilise aine hoidmine on tõendatud süüdistatava ütlustega.

2.3 Süüdistuse kohaselt piisab narkojoobe tekkimiseks ühest narkootilist ainet sisaldavast margist.

See seisukoht põhineb ekspertiisiaktil, milles anti hinnang 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-

[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini toime kohta, kuid võib asuda seisukohale, et ka 2-(4-jodo-

2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini

puhul

piisab

keskmisele

inimesele joobe tekitamiseks ühest narkootilist ainet sisaldavast margist. Prokurör tugines

narkootilise aine koguse tõendamisel selle aine pakendamise viisile ja välimusele, mis osutab

annusteks jagamisele. Tunnistajate K. P., V. V-i, M. H. ja A. Õ. ütlused koostoimes asitõendite

vaatluse protokolliga kinnitavad samuti, et narkootiline aine oli jagatud annusteks ning ühest

annusest piisas ühele keskmisele inimesele joobe tekitamiseks. Seega on kümne 2-(4-jodo-

2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldava margi puhul tegemist

suure koguse narkootilise ainega.

2.4

Ülejäänud

marki

sisaldasid

2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)

metüül]etaanamiini. Eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist narkootilise ainega, mille puhul

piisab keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,675 mg ja kümnele inimesele keskmiselt

6,75 mg ainest. Margina kasutatava 2C-B-NBOMe puhul on narkojoobeks vajalik annus üks mark

ning kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks kümnest margist.

2.5 Asjatundja ütluste kohaselt on margi peal kasutatava aine puhul narkojoobeks vajalik kogus

äärmiselt väike. Seetõttu immutatakse paberit narkootilise ainega ja tarvitatakse margina.

Järeldus, mille kohaselt vastab üks mark ühele doosile, tuleneb erialasest kirjandusest ja

asjatundja töökogemusest. Üldise kogemuse kohaselt on sellised margid enamasti suure

narkootilise aine sisaldusega ja tekitavad joovet.

2.6 Asitõendite vaatluse protokolli juurde lisatud fotolt nähtub, et margipoognad olid jagatud

üksikuteks markideks ja seega annusteks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et

neile piisas joobe tekkimiseks ühest margist. Nimetatud tõendid kinnitavad, et ka 2-(4-bromo-2,5-

dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldavad margid kujutavad endast

suurt kogust narkootilist ainet.

Apellatsioon

3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Haugasmäe kaitsja vandeadvokaadi abi

Mihkel Gaver, kes vaidlustas süüdistatava süüditunnistamise ja karistamise KarS § 184 lg 1 järgi

ning taotles tema õigeksmõistmist ja menetluskulude jätmist riigi kanda.

Ringkonnakohtu otsus

4. Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2016. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.

4.1 Kaitsja arvates rikkus maakohus süüdistatava kaitseõigust sellega, et kuulas ta üle enne

tunnistajaid. KrMS § 286 lg 1 kohaselt algab tõendite uurimine prokuröri esitatavatest tõenditest

ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega. KrMS § 154 lg

2 p 4 kohaselt märgitakse süüdistusakti põhiosas tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks

olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Süüdistusaktis

nimetatakse tõendina süüdistatava ütlusi. Järelikult on M. Haugasmäe ütlused süüstava

iseloomuga tõend, mille prokurör esitas kohtule uurimiseks KrMS § 286 lg 1 nõuete kohaselt.

4.2 Kuigi süüdistatav kuulati üle enne tunnistajaid, ei võetud temalt sellega võimalust ennast talle

esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Tunnistaja võib KrMS § 287 lg 6 järgi istungisaalist lahkuda

kohtu loal. Seega säilib menetlusosalistel ka ristküsitlemise järel võimalus esitada talle

lisaküsimusi kohtuliku uurimise lõpuni. Kaitsja kohtuliku uurimise täiendamist ei taotlenud.

4.3 Ekslik on seisukoht, mille järgi pole M. Haugasmäele kümne joodi sisaldava margi osas

süüdistust esitatud ning et selle aine puhul ei ole ka toime tõendatud. Joodil ja broomil

üldteadaolevalt narkootilist või psühhotroopset toimet ei ole. Neid keemilisi elemente oli

kasutatud aine koostises, mille üldnimetus on NBOMe. Tegemist on psühhotroopse ainega, mis

võib sisaldada joodi, broomi või muud mittemetalli. Ka ekspertiisiakti kohaselt kasutatakse

mõlema aine tähistamiseks sama väljendit. Süüdistatav tunnistas, et käitles tahtlikult NBOMe-d

sisaldavaid marke. Seega on süüdistuses piisavalt täpselt ja arusaadavalt välja toodud selle aine

nimetus, mille hoidmises M. Haugasmäge süüdistatakse. Kuigi süüdistuses nimetatakse NBOMe-

d ekslikult narkootiliseks aineks, ei ole see ebatäpsus süüdistuse konkreetsust silmas pidades

oluline. Nimetatud aine kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ning selle käitlemine on hõlmatud KarS § 184

koosseisutunnustest.

4.4 Maakohus ei eksinud ka psühhotroopse aine suure koguse tuvastamisel. Ekspertiisiks esitatud

markides sisalduvat puhta aine kogust ei mõõdetud, kuid asjatundja selgitas, et mõõtmine ongi

praktiliselt võimatu. Joobe tekitamiseks vajaliku aine kogus on äärmiselt väike ja kuna see on

imendunud paberisse, ei ole kogu ainekoguse eraldamine realistlik. Erialakirjanduses lähtutakse

põhimõttest, mille kohaselt vastab üks mark ühele doosile, ja sama seisukohta kinnitab

kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt.

4.5 Olukorras, kus keelatud sünteetiliste ainete puhul narkojoobe tekitamiseks vajalikud kogused

pidevalt vähenevad ning nende tarvitamise meetodid muutuvad selliseks, et ühes doosis puhta

narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse tuvastamine pole võimalik, peab narkojoobe

tekkimise tuvastama ühe tingliku annuse kaudu. Kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi

tarvitajale ühekordse annusena, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest

piisab narkojoobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p

13). Asitõendite vaatluse protokolli juurde lisatud foto ja tunnistajate ütluste alusel on veenvalt

tuvastatud, et süüdistatav käitles suurt kogust psühhotroopset ainet. Maakohtuga saab nõustuda

selleski,

et

2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini

puhul

piisab keskmisele inimesele joobe tekitamiseks samuti ühest psühhotroopset ainet sisaldavast

margist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Haugasmäe kaitsja vandeadvokaadi

abi M. Gaver, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

5.1 M. Haugasmäele ei ole esitatud süüdistust joodil põhineva kümne narkootilist ainet sisaldava

margi käitlemises. Samuti ei ole tõendatud, et need margid sisaldavad narkootilist ainet.

Süüdistuse konkretiseerimata jätmise ja tõendite puudumise tõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista.

5.2 Ringkonnakohtuga ei saa nõustuda mõne asjaolu üldtuntuks lugemise osas. Selline järeldus ei saa

olla otsustav, sest aine toime võib tekkida mitme elemendi koosmõjul. Joodi kasutamine võis

muuta narkootilise aine toime oluliselt nõrgemaks. Kohtuotsuste järeldused rajanevad

vaadeldavas osas oletustel.

5.3 Kaitsja vaidles vastu prokuröri taotlusele, milles viimane soovis maakohtus süüdistuse tõendina

üle kuulata süüdistatava. Süüdistatava ütlused kujutavad endast olemuselt kaitse tõendit ning ta

tuleb üle kuulata kaitsja tõendite uurimise käigus. Kui süüdistatav kuulatakse kohtumenetluses

üle enne tunnistajaid, ei saa ta tunnistajate ütluste kohta ise ütlusi anda. Kuulates süüdistatava

enne tunnistajaid üle, piiras maakohus M. Haugasmäe kaitseõigust. Lisaks sattus prokurör

paremasse olukorda, sest ta sai pärast süüdistatava ülekuulamist esitada tunnistajatele küsimusi ka

süüdistatava ütluste kontrollimiseks. KrMS § 298 lg 1 ei ole vaadeldava küsimuse lahendamisel

asjasse puutuv.

5.4 Maakohus jättis alusetult tähelepanuta süüdistatava ja tunnistaja S. R-i ütlused selle kohta, et

narkojoobe tekitamiseks ei piisanud ühest margist. Samuti jäeti analüüsimata, mis on joove ning

kas tunnistajad oskasid joobe tekkimist hinnata. Maakohus pole kirjeldanud, missugune on

keskmine inimene, kellel joobe tekkimist analüüsiti. Samuti ei vaetud, kuidas ühe margi tarbimine

tunnistajate väliselt tajutavaid reaktsioone mõjutas ning kas toime oli piisavalt tugev,

kvalifitseerimaks tekkinud mõju joobena. Sisuliselt ei analüüsitud ka väidet, kas tunnistajate

joobeseisundi kirjeldus vastas korrakaitseseaduses ette nähtud joobe mõistele. Tunnistajate

ütlustest seega joobeseisundi tuvastamiseks ei piisanud.

5.5 Ka leidis maakohus ekslikult, et markideks jaotamine näitab seda, et üks mark oli mõeldud

tarvitamiseks ühe doosina ja et see doos tekitas narkojoobe. Tegemist on uue eksperimentaalse

narkootikumiga, mille puhul ei ole tootmismetoodika ja tarbimisharjumused välja kujunenud.

Narkootilise aine suurt kogust puudutavad asjatundja ütlused on oletuslikud, mille tõttu rajanevad

ka kohtuotsused oletustel.

Kassatsioonivastus

6. Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Elle Keeman leiab, et kassatsioon tuleb jätta

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised.

6.1 Kassaatori hinnangul välistab M. Haugasmäe süüditunnistamise see, et süüdistuses on jäetud ära

näitamata ühe narkootilise aine nimetus. Apellatsioonis leidis kaitsja seevastu, et narkootilise aine

nimetus pole kriminaalasja lahendamisel tähtis ja süüdistus ning selle aluseks olevad elulised

asjaolud on piisavalt konkreetsed. Seega oli kassaator varem seisukohal, et esitatud süüdistus

hõlmab 27 narkootilist ainet sisaldava margi ebaseaduslikku käitlemist. Konkreetse narkootilise

aine nimetus ei kuulu KarS § 184 objektiivsete tunnuste hulka ega pea olema hõlmatud

toimepanija tahtlusest. Arvestades, et süüdistust täpsustati ühe aine nimetuse osas kohtulikul

uurimisel ja kohtuvaidluse käigus, oli süüdistatavat ka informeeritud süüdistuse sisust ning teo

õiguslikust kvalifikatsioonist.

6.2 Menetlusseadustikust ei tulene, et süüdistatava ütlused on kaitsja tõend. Süüdistusaktis käsitleti

M. Haugasmäe ütlusi prokuröri tõendina. Võttes arvesse, et kohtumenetluse pooled ei leppinud

kokku teisiti, algas tõendite uurimine KrMS § 286 lg 1 kohaselt prokuröri tõenditest.

Menetlusseadus ei sea prokuröri tõendite uurimisele piiranguid ega tee erandeid süüdistatava

ütluste osas. Samuti ei ole ette nähtud, et süüdistatav saab valida ütluste andmiseks sobiva aja.

Kaitsja ja süüdistatav said valmistuda tunnistajate küsitlemiseks ja neile oli tagatud võimalus

esitada vastuargumente. Ka oli neil õigus taotleda lisatõendite kogumist. Kuna märgitud õigust ei

kasutatud, on kaitseõiguse rikkumist puudutavad etteheited paljasõnalised.

6.3 Narkootilise aine suur kogus on KarS § 184 normatiivne koosseisutunnus, mille sisustamisel

lähtutakse NPALS § 31 lg-st 3. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-121-06 leidnud, et narkootilise aine

koguse kindlaksmääramisel on tähtis puhta, mitte segatud aine kogus. Õiguskirjanduse järgi on

mõne aine mõjuannus väga väike ning selle tarbimiseks on alati vaja ballastainet (nt paber).

Viimasel juhul ei räägita lahjendamise eesmärgil valmistatud segust. Praeguses asjas selgitas

asjatundja, miks markide puhul ei toimu puhta aine eraldamist paberist ja miks lähtutakse sellest,

et üks mark võrdub ühe doosiga. Üldjuhul on puhast ainet paberil enam, kui on vaja üheks

joobeks. Kohtupraktika järgi saab narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist tuvastada ka siis,

kui keelatud ainet ei ole õnnestunud kätte saada. Sama põhimõtet saab rakendada juhul, kui

narkootilise aine eripära tõttu ei saa seda paberist eraldada.

6.4 Narkootilise aine suurt kogust ei pea tõendama ekspertiisiaktiga, vaid selleks saab kasutada kõiki

kriminaalmenetluses

lubatavaid

tõendiliike.

Kohtupraktikas

on

narkojoobe

tekkimise

võimalikkust hinnatud annuste kaudu ja puhta aine kogust kindlaks tegemata. Ka käesolevas asjas

jõudis kohus uuritud tõendite alusel veendumusele, et ühe margi puhul oli tegemist minimaalselt

üheks narkojoobeks vajaliku kogusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium käsitleb kõigepealt kaitsja väiteid, mille kohaselt tunnistati M. Haugasmägi

süüdi konkretiseerimata süüdistuse alusel (I), annab seejärel hinnangu süüdistatava ülekuulamist

puudutavatele asjaoludele (II), vaeb narkootilise või psühhotroopse aine suure koguse tuvastamist

ja võtab lõpuks kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (III). Viimasena lahendab kolleegium

kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks (IV).

I

8. M. Haugasmäge süüdistatakse selles, et ta hoidis enda elukohas ebaseaduslikult 27 narkootilist

ainet sisaldavat marki. Süüdistusakti teokirjelduse järgi sisaldasid margid 2-(4-bromo-2,5-

dimetoksüfenüüli)-N-[(2-metoksüfenüül]metüül]etaanamiini

(25B-NBOMe;

2C-B-NBOMe).

Maakohus tunnistaski M. Haugasmäe süüdi 27 narkootilist ainet sisaldava margi käitlemises, kuid

leidis erinevalt süüdistusaktis märgitust, et kõnealuse keemilise koostisega narkootilist ainet

sisaldasid üksnes seitseteist marki, ülejäänud kümme marki sisaldasid aga 2-(4-jodo-2,5-

dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini

(25I-NBOMe,

2C-I-NBOMe).

Süüdimõistvas otsuses on tehtud viide sellele, et kohtuvaidluse käigus käsitlesid kohtumenetluse

pooled ka viimati nimetatud, s.t joodi sisaldava narkootilise aine käitlemisega seotud asjaolusid.

Kaitsja arvates on teokirjeldus puudulik ja ta leiab, et M. Haugasmägi tuleb õigeks mõista.

Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

9. Esmalt on vajalik osutada, et mõlemad eelmises punktis nimetatud ained kujutavad endast

psühhotroopseid aineid, mis kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73

kehtestatud lisa 1 (2. juunil 2014 jõustunud redaktsioonis) järgi narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete esimesse nimekirja ning mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt üldjuhul keelatud.

Ringkonnakohus sedastas põhjendatult, et süüdistuses käsitatakse NBOMe-d ebaõigesti

narkootilise ainena, kuid et KarS § 184 objektiivsed tunnused hõlmavad ka psühhotroopsete

ainete käitlemist, ei mõjuta see eksimus kriminaalasja lahendamist.

10. Psühhotroopsete ainete sisaldumine kõigis süüdistatava käideldud markides on tuvastatud

2. märtsi 2015. a ekspertiisiakti alusel (I kd, tl 64–65). Ekspertiisiakti kohaselt sisaldasid

seitseteist

marki

2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüüli)-N-[(2-metoksüfenüül]metüül]etaanamiini

(25B-NBOMe;

2C-B-NBOMe)

ja

kümme

marki

2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2

metoksüfenüül) metüül)etaanamiini (25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe). Kuna ekspertiisiaktis kajastub

selgelt, missuguse keemilise koostise ja valemiga psühhotroopset ainet ekspertiisiks esitatud

margid sisaldasid, kuid süüdistusest nähtub üksnes see, et kõik margid sisaldasid broomil

põhinevat ainet, on teokirjeldus tõepoolest mõnevõrra ebatäpne. Selline ebatäpsus pole aga

käsitatav veana, mis tooks kaasa M. Haugasmäe õigeksmõistmise kümne psühhotroopset ainet

sisaldava margi ebaseaduslikus käitlemises.

11. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult

süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause

näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis

oluliselt

erinevad

süüdistuses

või

muudetud

või

täiendatud

süüdistuses

kirjeldatud

tõendamiseseme asjaoludest. Sama lõike teine lause sätestab, et kohus ei või otsust tehes tugineda

faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha

järgi tuleb nende sätete põhjal süüdistuses asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava

kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Kui

süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse

eeldusi isikule omistada. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr

3-1-1-59-16, p 21). Praeguses kriminaalasjas ei ole süüdimõistva otsuse tegemisel neid nõudeid

rikutud.

12. Nagu eespool märgitud, on KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist kajastava

süüdistuse piirid kindlaks määratud teokirjeldusega, mille kohaselt hoidis M. Haugasmägi 27

psühhotroopset ainet sisaldavat marki. Süüdistuses on KarS § 184 kohaselt välja toodud nii see, et

käideldud on psühhotroopset ainet, kui ka käideldud aine üldine nimetus. Ringkonnakohus tõdes

vaadeldavat küsimust käsitledes õigustatult, et kõik süüdistatava valdusest leitud margid

sisaldasid sama ainet üldnimetusega NBOMe. Erinevus seisneb üksnes selles, et kõnealuse aine

koostises oli kasutatud erinevaid narkootilist või psühhotroopset toimet mitteomavaid keemilisi

elemente, s.o joodi ja broomi. Teisalt on kohtulikul arutamisel ja kohtuvaidluse raames käsitletud

ka küsimust, et ekspertiisiakti kohaselt oli kümnes margis sisalduva psühhotroopse aine keemiline

koostis teistsugune ning uuritud ka sellega seotud tõendeid. Märgitud põhjustel ei saa kõneleda

olukorrast, kus kohtud oleksid KrMS § 268 nõudeid rikkudes väljunud süüdimõistvat otsust tehes

süüdistuse piiridest ja rajanud enda järeldused sellistele faktilistele asjaoludele, mida menetluses

ei ole arutatud ning mis erineksid oluliselt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest.

13. Tulenevalt prokuröri kassatsioonivastuses märgitust ei saa jätta osutamata ka kaitsepositsiooni

heitlikkusele vaadeldavas küsimuses. Nimelt on kaitsja erinevalt kassatsioonis toodud

argumentidest varasema apellatsioonimenetluse käigus väljendanud järgmist seisukohta: „Kaitsja

leiab aga erinevalt kohtust, et isikule on esitatud süüdistus kõigi markide osas. Kaitsja hinnangul

ei ole aine nimetuses ühe osa muutumine käesolevas asjas käsitletav uue asjaoluna süüdistuse

seisukohalt. Kaitsja hinnangul on siinkohal oluline, et süüdistusaktist nähtub, et süüdistus on

esitatud 27-e isiku kodust leitud margi osas. Keeruline nimetus ei oma käesolevas asjas olulist

tähendust, kuivõrd süüdistus ja selle aluseks olevad elulised asjaolud on ajaliselt ja ruumiliselt

piisava konkreetsusega fikseeritud. Asjaoludest ei nähtu ka, et võiks esineda võimalus ajada

margid sassi mõnede teiste sarnaste markidega.“ (Vt II kd, tl 29–30). Refereeritust järeldub

ühemõtteliselt, et süüdistuse teokirjelduses tehtud karistusõiguslik etteheide on olnud kaitsja ja

süüdistatava jaoks selgelt mõistetav ning jääb arusaamatuks, mis on selles osas kassaatori

hinnangul pärast apellatsioonimenetlust muutunud.

II

14. Järgnevalt peab analüüsima, kas M. Haugasmäe kaitseõigust võidi rikkuda sellega, et ta kuulati

maakohtus üle enne tunnistajaid. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd süüdistatava ütlused on

süüdistusaktis nimetatud tõend, sai just prokurör taotleda M. Haugasmäe ülekuulamist talle

sobival ajal, sh enne tunnistajate ülekuulamist. Samuti osutas apellatsioonikohus, et süüdistatav

sai esitada taotluse tunnistajate küsitlemiseks pärast nende ristküsitlemise lõppu ja taotleda ka

kohtuliku uurimise täiendamist. Loetletud kokkuvõtlikel põhjendustel eitas ringkonnakohus

kaitseõiguse

rikkumist.

Kriminaalkolleegium

leiab

lõppjäreldusena

samuti,

et

kriminaalmenetlusõiguse rikkumine pole selles küsimuses tuvastatav.

15. KrMS § 286 lg 1 sätestab, et tõendite uurimine algab prokuröri esitatavate tõendite uurimisest

ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt võivad kohtumenetluse pooled omavahel kokku leppida tõendite

uurimise erinevas järjekorras. Sellisel juhul määrab kohus tõendite uurimise järjekorra vastavalt

kohtumenetluse poolte kokkuleppele kohtuistungi protokolli kantavas määruses. Praeguses

kriminaalasjas kohtumenetluse pooled süüdistatava ülekuulamise aja kohta kokkulepet ei

saavutanud. Seetõttu juhindus maakohus tõendite uurimise järjekorra kindlaksmääramisel

KrMS § 286 lg-st 1, käsitades süüdistatava ütlusi prokuröri tõendina.

16. Arusaam, et süüdistatava ütlusi tuleb käsitada prokuröri tõendina siis, kui seda on nimetatud

tõendina süüdistusaktis, asetaks kohtumenetluse pooled kolleegiumi hinnangul ebavõrdsesse

olukorda. Kuna kaitseakt esitatakse KrMS § 227 lg 1 järgi kohtule pärast süüdistusakti koopia

saamist, saaksid süüdistatava ütlused olla kaitsja tõendiks vaid juhul, kui prokurör ei ole neid

süüdistusaktis toodud tõendite loetelus nimetanud. Vastupidisel juhul puuduks kaitsjal

KrMS § 286 lg 1 kohaselt vähimgi võimalus süüdistatava ülekuulamise aega mõjutada, kuivõrd

selle tõendi esitamine ja uurimine sõltuks otseselt prokuröri menetluslikust käitumisest.

17. Kohtumenetluses ei ole kindlasti tavapäratu, et sama tõendi uurimist taotlevad mõlemad või mitu

kohtumenetluse poolt. Sellisel juhul ei ole põhjendatud juhinduda üksnes KrMS § 286 lg-s 1

toodud reegeljuhtumist, mil tõendi uurimist on taotlenud vaid üks kohtumenetluse pool.

Kolleegium osutab siinkohal võrdlusena ristküsitluses kehtivale põhimõttele, mille kohaselt juhul,

kui tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu menetlusosalist ja esmasküsitlemise õiguses

kokkulepet ei saavutata, määrab esmasküsitleja kohus (KrMS § 288 lg 1). Seega olukorras, kus

süüdistatava ütlusi on soovinud enda tõendina kasutada rohkem kui üks kohtumenetluse pool,

peab ka selle tõendi uurimise aeg olema läbirääkimiste esemeks. Kui kohtumenetluse pooled

kokkulepet ei saavuta, peab süüdistatava ülekuulamise aja kindlaks määrama kohus kõiki

asjaolusid arvestavalt.

18. Süüdistatava ülekuulamise puhul tuleb lisaks silmas pidada, et KrMS § 293 lg 2, § 34 lg 1 p 1 ja §

35 lg 2 järgi on tal õigus ütluste andmisest keelduda. Süüdistatav ei ole küll kohustatud ütluste

andmisest keeldumist põhjendama, kuid kahtluseta saab ta seda teha, väites, et ristküsitlemine

enne tunnistajate ärakuulamist võib rikkuda tema kaitseõigust. KrMS § 294 p 1 järgi toob kohtus

ütluste andmisest keeldumine kaasa süüdistatava varem antud ütluste avaldamise, kui seda on

taotlenud kohtumenetluse pool. Selle sätte järgi saab ütlused avaldada aga siis, kui süüdistatavat

pole võimalik kohtuistungil ristküsitleda. Kriminaalkolleegium leiab, et kui süüdistatav keeldub

ütluste andmisest, kuid väljendab samas, et ta nõustub andma ütlusi alles pärast tunnistajate

ristküsitlust, puudub tema varem antud ütluste avaldamiseks KrMS § 294 p 1 kohaselt alus. Alles

pärast seda, kui süüdistatav keeldub ütluste andmisest ka hiljem, s.o pärast tunnistajate

küsitlemist, tekib alus taotleda tema varem antud ütluste tõendina esitamist.

19. Kuigi maakohus otsustas prokuröri taotluse alusel M. Haugasmäe üle kuulata enne tunnistajaid, ei

ole süüdistatav ütluste andmisest keeldunud. Vastupidiselt on ta hoopis nõustunud andma ütlusi ja

kolleegiumi hinnangul oli talle arutataval juhul ka tagatud õigus olla kõigi tõendite uurimise

juures, küsitleda tunnistajaid ning esitada nende ütluste kohta vastuväiteid nii ise kui kaitsja

vahendusel. Kohtuistungite protokollidest nähtub, et pärast seda, kui tunnistajaid olid küsitlenud

prokurör, kaitsja ja kohus, võimaldati küsimusi esitada ka M. Haugasmäel. Süüdistatav ise

tunnistajatele küsimusi ei esitanud ega avaldanud ka hiljem, et tal on tekkinud soov anda

tunnistajate räägitu põhjal uusi ütlusi või esitada lisatõendeid. Seetõttu leidis ka ringkonnakohus

põhjendatult, et kuigi süüdistatavale ja kaitsjale oli tagatud võimalus taotleda kohtuliku uurimise

täiendamist, pole nad kõnealust õigust kasutanud. Kohtuistungi protokolli kohaselt esitas kaitsja

kohtuliku uurimise lõpus üksnes taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Neid

põhjendusi arvesse võttes jäävad kaitseõiguse väidetavat rikkumist puudutavad kassatsiooni

argumendid tagajärjetuks.

III

20. Kassatsioonis vaidlustatakse veel ka kohtute järeldust, mille kohaselt on 27 psühhotroopset ainet

sisaldava margi puhul tegemist suure koguse psühhotroopse ainega. Vaidlus on peamiselt

ajendatud asjaolust, et ekspert markides sisalduva puhta psühhotroopse aine kogust kindlaks ei

määranud ja suure koguse tuvastamisel lähtuti põhimõttest, mille järgi piisab ühest

psühhotroopset ainet sisaldavast margist narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele inimesele.

21. Narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel peab lähtuma NPALS § 31 lg-st 3.

Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest

piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt

arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht,

missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele

isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb

tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe

tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus

asjas nr 3-1-1-121-06, p 11, 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10, 1. aprilli 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13, 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12, 22.

oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8 ja 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p

11).

22. Praeguses kriminaalasjas on käideldud psühhotroopset ainet, mille tarbimise võimaldamiseks

kasutati ballastainena paberit. Prokurör märgib põhjendatult, et rääkida ei saa lahjendamise

eesmärgil valmistatud seguainest. Sellele vaatamata tuleb aga hinnata, kas senise kohtupraktika

valguses peab ka sel viisil käitlemiseks, sh tarvitamiseks ettevalmistatud narkootilise või

psühhotroopse aine puhul kindlaks määrama puhta aine koguse. Kohtuotsustes ja

kassatsioonivastuses on asjakohaselt välja toodud, et nõuet, mille järgi peab narkojoobe

tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse, ei ole

Riigikohus käsitanud absoluutsena.

23. Nimelt on kriminaalkolleegium eespool osutatud lahendites leidnud ka seda, et kui tuvastatakse

narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks

teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet

koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.

veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 13 ja 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-

68-09, p 8.5). Kuigi nendes kohtuasjades oli erinevalt praegusest kriminaalasjast tegemist

olukorraga, kus narkootilist ainet kätte ei saadud, on toodud seisukoha järgi tähtis eeskätt see, et

põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise või

psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Selline

seisukoht on põhjendatav arusaamaga, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise

põhimõtte kohaselt ei ole ka KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist

piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga.

24. Öeldu tähendab muu hulgas, et juhtudel, kui narkootilise või psühhotroopse aine koostis on

kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine vältimatult aine mõju uurimist

ekspertiisi vormis. Kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt võib narkootilise aine suure koguse

tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud

narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust

ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või

mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri

2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-13, p 12). Järelikult ei hälbi NPALS § 31 lg-st 3 ega ka senisest

kohtupraktikast võimalus mõnel erandjuhul tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine suur

kogus puhta aine kogust kindlaks määramata.

25. Et käideldud aine tekitas narkojoovet ja et sellest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele

isikule, peab tõendama prokuratuur. Kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-89-13 tehtud lahendis

leidnud, et kuivõrd puudub üldtunnustatud kokkulepe selle kohta, millise institutsiooni arvamus

narkootilise aine suurt kogust kinnitaks või mis oleks autoriteetne ja legitiimne, võib mõistetavalt

ka kaitsja taotleda omalt poolt asjatundja kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse (vt

osutatud otsuse p 12). Öeldust järeldub, et kui süüdistatava või kaitsja hinnangul ei piisanud

käideldud narkootilisest või psühhotroopsest ainest narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele,

kuna selle aine mõju või kontsentratsioon ei olnud selline, nagu leitakse süüdistuses, saavad nad

prokuröri väidete kummutamiseks esitada oma tõendeid. Märgitu tähendab samas, et

süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate

argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kolleegiumi

arvates võib aktiivse kaitse teostamise vajadus esmajoones tekkida nn piiripealsetes

situatsioonides, mil narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine seisneb kümne annuse või

seda piiri napilt ületava annuste koguse käitlemises.

26. Praeguses kriminaalasjas on kohtud käideldud psühhotroopse aine koguse kindlakstegemisel

tuginenud M. Haugasmäe elukoha läbiotsimise protokollile, asitõendi vaatluse protokollile, 2.

märtsi

2015.

a

ekspertiisiaktile

nr

15E-AN0165,

20. jaanuari

2015.

a

kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktile nr 15E-LÕX0013 ja asjatundja ning tunnistajate ütlustele.

Samuti nähtuvad kohtuotsustest põhjendused selle kohta, miks ei välista kaitsja väited ja

süüdistatava ning tunnistaja S. R-i ütlused M. Haugasmäe süüditunnistamist KarS § 184 järgi.

27. Kohtuotsuste kohaselt on narkojoobe tekkimise võimalikkuse ja psühhotroopse aine suure koguse

tuvastatuse hindamisel kaaluka tähtsusega esmajoones kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt ning

asjatundja ütlused. Nende tõendite järgi loeti margina kasutatava psühhotroopse aine puhul joovet

tekitavaks annuseks üks psühhotroopset ainet sisaldav mark. Asjatundja selgitas kohtuistungil

põhjalikult, missugustel kaalutlustel selline arvamus põhineb. Tema ütlustest nähtub muu hulgas,

et margina käitlemise korral immutatakse paberit psühhotroopse ainega. Kuna aga joobe

saavutamiseks vajalik kogus on väga väike, on ka markides sisalduva puhta aine sisaldus

sedavõrd vähene, et selle paberist eraldamine on peaaegu võimatu. Isegi kui uuringuga õnnestuks

teada saada puhta aine sisaldus, ei oleks tulemus täpne, sest osa ainest jääb paberiga seotuks.

Seega oleks kindlaks määratud puhta aine protsent tegelikust alati väiksem. Veel märkis

asjatundja, et tema kogemuse järgi on sellised margid enamasti suure puhta aine sisaldusega.

Toodud põhjendusi arvesse võttes ongi kohtud juhindunud arusaamast, et ühe psühhotroopset

ainet sisaldava margi saab võrdsustada ühe narkojoobe tekitamiseks vajaliku annusega.

28. Kriminaalkolleegiumi hinnangul järeldasid kohtud eelmises punktis refereeritud tõendite põhjal

õigustatult, et olukorras, kus markides sisalduva puhta psühhotroopse aine kogus on sedavõrd

väike, et seda on sisuliselt võimatu kindlaks teha, saab tarvitatava aine mõju erandlikult hinnata

annusteks jagamise kaudu ja kogumis teiste tõenditega. Põhjendatud on ka seisukoht, et kuigi

joodi sisaldava psühhotroopse aine puhul kohtutoksikoloogiaekspertiisi ei tehtud, on ka selle aine

kohta süüstavate järelduste tegemine võimalik teiste kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal.

29. Kohtud on M. Haugasmäge süüstava tõendina muu hulgas tuginenud ka osa tunnistajate ütlustele.

Kõnealuste tõendite puhul väärib tähelepanu see, et tunnistajate ütlusi ei arvestatud võimaliku

narkojoobe tekkimise aspektist eraldiseisvalt, vaid kogumis muude tõenditega. Põhjendamatu on

nõuda, et tunnistajate vastavasisulisi ütlusi oleks tulnud analüüsida korrakaitseseaduses ette

nähtud joobeseisundi mõistet ja joobeseisundi tuvastamise korda arvestavalt. Tuleb silmas pidada,

et kuivõrd tunnistaja saab anda ütlusi asjaolude kohta, mida ta on vahetult tajunud, saab ka tema

ütlustes kajastuv joobeseisundi kirjeldus rajaneda vaid subjektiivsel muljel. Korrakaitseseaduses

ja selle alusel kehtestatud terviseseisundi kirjeldamise korras lähtutakse samas eeldusest, et

joobeseisundi tõttu avaldanud muutusi kirjeldab teine isik (nt politseiametnik või arst). On ilmne,

et tunnistaja ütlused tema tarvitatud aine mõjudest ei pruugi üldjuhul anda teavet asjaolude kohta,

mis on tähtsad joobeseisundi tuvastamiseks korrakaitseseaduse mõttes, kuna isik ei saa neid

kõrvalseisja pilgu läbi tajuda. Samuti võivad joobeseisundile viitavad tunnused jääda märkamata

isiku jaoks, kes pole arst. Öelduga kooskõlas on asjatundja selgitanud, et isik ei pruugi osata

joobe kliinilisi tunnuseid kirjeldada. Toodud põhjustel juhindusid ka kohtud õigustatult

arusaamast, et tunnistajate ütlustel sai võimaliku narkojoobe tuvastamise küsimuses olla

peamiselt teisi tõendeid toetav tähendus.

30. Kuna kohtulikul arutamisel tehti kindlaks, et M. Haugasmägi käitles 27 psühhotroopset ainet

sisaldavat marki ja vaieldamatult on tuvastatud, et sellest kogusest oleks piisanud narkojoobe

tekitamiseks enam kui kümnele inimesele, on süüdistatav õigustatult süüdi tunnistatud suure

koguse psühhotroopse aine käitlemises KarS § 184 lg 1 järgi. Kohtulikul arutamisel tuvastatu

kohaselt on kuritegu toime pandud kavatsetult.

31. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2016. a otsuse muutmata ning kaitsja kassatsiooni

rahuldamata.

IV

32. M. Haugasmäe kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 168 euro

suuruses summas, sh käibemaks 28 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsealuse nõustamiseks,

ringkonnakohtu

otsuse

analüüsimiseks,

kassatsiooniteate

esitamiseks

ja

kassatsiooni

koostamiseks kulutatud aega 7 pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud

toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on

põhjendatud.

33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, §-st 381 ning § 21 lg-st 3 ja

justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 3, tuleb riigi

õigusabi tasu suuruseks määrata 168 eurot, sh käibemaks 28 eurot. See menetluskulu tuleb

KrMS § 186 lg 2 alusel süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)