3-2-1-87-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-87-16

Määruse kuupäev

Tartu, 14. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Margus Soonetsi, Carolina Hundi, Helin Pihlaku ja Heigo

Pihlaku parkimiskorra kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-4380

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maarika Vaaski määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Margus Soonets

Avaldaja Carolina Hunt

Avaldaja Helin Pihlak

Avaldaja Heigo Pihlak

Puudutatud isik Maarika Vaask

Puudutatud isik Urmet Tomp

Puudutatud isik Kristel Ott

Puudutatud isik Mariliis Kõuts

Asja läbivaatamise kuupäev

19. september 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-4380 muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

2. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

3. Riigikohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Urmet Tomp, Kristel Ott ja Mariliis Kõuts esitasid 23. jaanuaril 2015 Harju Maakohtule avalduse,

milles palusid määrata Tallinnas Vxxxxxxx pst xx / Lxxxxxx pst x asuval kinnistul kindlaks

parkimiskord koos avaldusega esitatud plaani järgi.

Avalduse kohaselt on avalduse esitajad ja Maarika Vaask kinnistu kaasomanikud. Urmet Tombi ja

Kristel Oti ühisomandis on 2/8 kinnistu kaasomandist (kasutavad krt-t 3), Mariliis Kõutsi omandis on

2/8 kaasomandist (kasutab krt-t 4) ning Maarika Vaask (puudutatud isik) on 4/8 kaasomandiosa

omanik (kasutab krt-d 1 ja 2). Kinnistul asuvate ehitiste ja maa kasutamise kord on varem kindlaks

määratud, kuid kaasomanike ühises kasutuses oleval õuealal on kaasomanike sõidukite parkimise

kord kindlaks määramata. Parkimiskorra puudumine on tekitanud kaasomanike vahel vaidluse.

Kaasomandi notariaalses kasutuskorras on ette nähtud seitse parkimiskohta.

2. M. Vaask ei nõustunud avaldusega ja vaidles sellele vastu.

Põhjendatud ei ole määrata õuealale seitset parkimiskohta. Seitse autot ei mahu õuealale parkima,

maksimaalne sõidukite arv saab olla neli (s.o igale korterile üks koht). Seitsme parkimiskoha korral ei

ole õuealal ruumi liikuda ega varustada elamut küttepuudega. Kaasomanikel on vajadusel võimalik

parkida sõidukid Lxxxxxx pst-le.

3. Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2015. a määrusega avalduse ning määras kinnistule 16. mail

2006 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu lisa ning avalduse lisa alusel

seitse parkimiskohta. Kohus määras krt-tele 1 ja 2 kokku kolm parkimiskohta ning krt-tele 3 ja 4

kummalegi kaks parkimiskohta. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse kohaselt on kinnistusraamatu väljavõttega tõendatud, et kinnistusraamatusse on

kantud Vxxxxxxx pst xx / Lxxxxxx pst x asuva kinnistu kasutuskorra kokkulepe 16. mai 2006. a

notariaalse lepingu p 3.1 ja lepingu lisaks olevatele plaanide 1, 2 ja 3 järgi. Selle lepingu lisa kohaselt

on kinnistu juurde määratud seitse parkimiskohta. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi

valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 79

lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.

Paikvaatlusel ja avalduse lisa alusel on tuvastatud, et kinnistu hoovi on võimalik parkida seitse autot

viisil, et ükski neist ei ole kinni pargitud. Seitsme auto parkimine kinnistu hoovi eeldab pinnasetäite

või tänavakivide paigaldust elamu kõrvale. Kahe auto parkimisel krt-te 1 ja 2 majandushoone kõrvale

jääb ruumi ja on seega võimalik liikuda kuuride juurde jalgsi. Seetõttu tuleb parkimiskohad määrata

kindlaks avalduse lisa 6 alusel. Selline jaotus on kooskõlas kaasomandi mõtteliste osade suurusega.

Kohtumääruse lahutamatuteks lisadeks on 16. mail 2006 sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkuleppe

ja asjaõiguslepingu lisa ning kinnistu õueala osaline plaan.

Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 8 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada professionaalset

õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud

piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks.

4. M. Vaask palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule ning

jätta menetluskulud avaldajate kanda.

Maakohus on valesti järeldanud, et kinnistu juurde on määratud seitse parkimiskohta. 16. mail 2006

määrati kindlaks ainult ruumide ja hoonete kasutuskord, selles ei lepitud kokku parkimiskohtade

arvu. Seitset autot ei ole võimalik hoovi parkida. Õueala liikumisruum on pärast viidatud

kasutuskorra kokkuleppimist muutunud väiksemaks, sest puud on suureks kasvanud ning puudutatud

isiku kasutuses oleval alal paiknevad ka terrass ja lillepeenar. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega

kooskõlas ei ole parkimine teise kaasomaniku magamistubade akende all. Parkimiskohtade jaotamine

avaldajate soovitud viisil ei ole kooskõlas kaasomanike mõtteliste osade suurusega ning kahjustab

puudutatud isiku huve, kellele kuulub pool mõttelist osa kinnistust. Õiglane on jagada parkimiskohad

võrdeliselt kaasomandi osa suurusega. Kuna õuealale ei mahu parkima kaheksa autot, saab kõigi

kaasomanike huve arvestades määrata igale korterile ühe parkimiskoha, sh asuks krt-te 1, 3 ja 4

kohad Vxxxxxxx pst poolse aia ääres ning krt 2 parkimiskoht puudutatud isiku ainukasutuses oleva

kuuri kõrval, või jätta parkimiskohad üldse määramata.

Avalduse esitajad ei ela enam kinnistul asuvas elamus. M. Kõuts müüs oma kaasomandiosa (krt 4)

12. oktoobril 2015 uutele omanikele, kes on avaldanud, et nad vajavad ühte parkimiskohta ja kelle

arvates ei ole vaja parkimiskohti määrata või määratakse ainult neli kohta. U. Tomp ja K. Ott on

asunud oma kaasomandiosa (krt 3) müüma.

Maakohus rikkus paikvaatlust tehes menetlusnorme, sest ei teatanud selle õigest ajast puudutatud

isikule.

5. U. Tomp, K. Ott ja M. Kõuts vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 633 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus kaasas 3. veebruari 2016. a määrusega puudutatud isikutena menetlusse

kohtumenetluse ajal M. Kõutsilt kaasomandi osa omandanud Heigo Pihlaku ja Helin Pihlaku

(Piirisalu), kes vaidlesid parkimiskorra kindlaksmääramise avaldusele vastu. Ka nemad leidsid, et

seitset autot ei ole võimalik hoovi parkida, kuna nendele ei jääks manööverdamisruumi ning teise

kaasomaniku akende ja katuse räästa alla ei ole mõistlik parkida. Avalduses taotletud kohtade jaotus

ei ole kooskõlas kaasomanike mõtteliste osade suurusega. Maksimaalselt mahub hoovi parkima neli

autot. Parkimiskord tuleks jätta määramata või määrata see puudutatud isiku taotletud viisil.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. märtsi 2016. a määrusega maakohtu määruse eluruumide ja

16. mai 2006. a kasutuskorra kokkuleppega seotuse osas ning rahuldas määruskaebuse osaliselt.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole kaasomanike 16. mai 2006. a kasutuskorra kokkuleppes

parkimiskohti määratud. Kokkuleppele lisatud plaan, millele on joonistatud seitsme auto kujutised, ei

ole oluline, see on üksnes illustreeriv joonis. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega

määratakse parkimiskord notariaalse kokkuleppe ja selle lisaks oleva plaani järgi.

Kohus määrab kaasomandi kasutuskorra kindlaks diskretsiooniõiguse alusel, lähtudes hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste

osade suuruse, senise kasutuskorra, poolte suhete jm oluliste asjaoludega, eelistades vajadusel

vähemuse huve. Seejuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega.

Maakohus on põhjendatult määranud kindlaks seitse parkimiskohta, kuigi kaasomanike enamuse

seisukoht on menetlusosaliste ringi muutumise tõttu muutunud. Linnas kaasomandi omamine

tähendab paratamatult vajadust parkimiskoha või mitme järele. Menetlusosaliste esitatud

videofailidest nähtuvalt on hoovi võimalik parkida seitse autot.

Kaasomandis oleval kinnistul on kaasomanike kasutuskorra järgi kaasomanike vahel jagatud roheala

ja kaasomanike ühiskasutuses olev ala, kusjuures roheala moodustab avaldajate seisukoha ja krundi

plaani järgi vähemalt 2/3 kogu krundi pindalast. Kinnistu piirneb kahe tänavaga, millest Vxxxxxxx

pst on märkimisväärse liiklustihedusega ning Lxxxxxx pst-l on parkimine osalise parkimiskeelu ja

populaarse söögikoha tõttu takistatud. Põhjendatud on seetõttu avaldajate seisukoht, et linnaruumi

olulise käidavuse tõttu aitab autode hoovi parkimine hoida ära nende kahjustumist.

Lume koristamise ja autode mõistlikul kaugusel hoonest või üksteisest parkimisega on võimalik

vältida olukorda, kus kahe auto majandushoone juurde parkimisel on takistatud sellele juurdepääs.

Lisaks tuleb arvestada avalduses toodud väitega, et avalduse esitamise ajal oli majandushoonesse

võimalik pääseda ka Vxxxxxxx pst poolt, kuid M. Vaask ehitas 2015. a-l majandushoone ette terrassi,

muutes varasema 3,4-meetri laiuse läbipääsu ca 1 m laiuseks. Linnas ei ole võimalik välistada

parkimiskohtade määramist vahetult elamu akende alla. Talvisel ajal autosid kahjustada võiv elamu

katuselt kukkuv lumi ja jää tuleb kaasomanikel kahju vältimiseks kõrvaldada. Heitgaaside akna

kaudu eluruumidesse jõudmise vältimiseks on võimalik aknaid tihendada ja ruume õhutada.

Küttepuude varumise ajaks on võimalik parkida autod ümber. Esitatud videofailidelt, fotodelt ja

parkimise skeemilt nähtub, et ühiskasutuses olevale kinnisasja osale saab parkida seitse autot,

autodega on võimalik manööverdada ja nendega autoväravast välja sõita. M. Vaaski esitatud video,

millest nähtuvalt sõidab autojuht maja äärde ja ei saa puu tõttu autost välja, ei lükka seda ümber.

Esiteks nähtub videost, et juhi kõrvalsõitja mahub autost välja. Seega oleks võimalik auto parkida

majale lähemale nii, et auto ja puu vahele jääb suurem ruum, mis võimaldab juhil väljuda. Juhi

kõrvalsõitjal on võimalik väljuda autost enne parkimist. Rohkem kui ühe parkimiskoha olemasolu

kõigile kaasomanikele tagab kaasomandi osade suurema väärtuse.

Arvestades tegelikku olukorda, et vähemalt osa kaasomanikke pargib autosid vaidlusalusel kinnisasja

osal ning puudutatud isikud soovivad parkida kinnistule ainult kahte autot, tuleb määrata

parkimiskohad maakohtust erinevalt. Kuna M. Vaask soovib hoovi parkida vaid ühte autot, teda

häirib autode parkimine tema akende alla ja kõrvalhoone ette, jääb temale üks parkimiskoht elamu

kõrvale ja kaks parkimiskohta kõrvalhoone kõrvale. See võimaldab tal valida, kas ta pargib oma auto

elamu kõrvale või kõrvalhoone kõrvale, kusjuures ühe auto parkimise vajadusel jääb ruumi ka

kõrvalhoone kasutamiseks. Kuna H. Pihlak ja H. Pihlak soovisid samuti parkida hoovi ainult ühte

autot ja pidasid vajalikuks arvestada M. Vaaski seisukohaga, jääb neile üks parkimiskoht Vxxxxxxx

pst ääres ja teine koht korterelamu akende all. Selliselt saavad nad ühe auto olemasolul parkida

Vxxxxxxx pst ääres olevale parkimiskohale ega häiri heitgaasidega M. Vaaski. U. Tombile ja K. Otile

jääb kaks Vxxxxxxx pst ääres olevat parkimiskohta.

Eeltoodud parkimiskohtade määramine arvestab kõige rohkem kaasomanikele kuuluvate kaasomandi

osade suurusega (4/8 mõttelisele osale vastab kolm parkimiskohta ja 2/8 mõttelistele osadele kaks

parkimiskohta), tagab igale kaasomanikule võimaluse kinnistule autot parkida ja koormab

ühiskasutuses olevat kinnistu osa vähimal võimalikul määral.

Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on 20. jaanuaril 2016 koostatud parkimise skeem, millele on

märgitud rohelise värviga autodele eluruumide numbrid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUS RIIGIKOHTUS

9. M. Vaask esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue

määruse, millega jätta parkimiskohad määramata või määrata kindlaks neli parkimiskohta ning

tühistada ringkonnakohtu 20. jaanuaril 2016 koostatud skeem.

Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud ringkonnakohus parkimiskohtade määramisel kaasomandi

osade suurusega, millest lähtudes peaks M. Vaask saama neli kohta ja teised kaasomanikud kaks

kohta. Kuna kaheksa autot ei mahu kinnistu hoovi parkima, tulnuks määrata neli kohta, st iga korteri

kohta üks koht. M. Vaask ei ole kunagi avaldanud, et soovib kasutada ainult ühte parkimiskohta. Kui

tal tekib vajadus ühe korteri suurusele vastav kaasomandiosa müüa, jääb üks korter ringkonnakohtu

skeemi järgi parkimiskohast ilma.

Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu järeldus, et seitse parkimiskohta mahub õuealale ega takista seal

liikumist. Lisaks on kohtade jaotus ebaõiglane, sest M. Vaask on n-ö parkimisplatsi parendanud, kuid

peab jaotuse järgi kõndima parkimiskohalt elamusse sisenemiseks ümber maja. Ringkonnakohus ei

arvestanud, et M. Vaaskil oli õigus ehitada enda ainukasutuses olevale maale terrass ja peenar.

Ringkonnakohtu selgitused selle kohta, kuidas on võimalik auto parkida, et kõik sõitjad saaksid

sellest väljuda, on absurdsed, kuna M. Vaaski peres kasvavad väikelapsed, kes reisivad turvaistmetes.

Ringkonnakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et U. Tomp ja K. Ott võõrandasid 17. veebruaril 2016

oma kaasomandi osa (krt 3) ning alates 22. veebruarist 2016 on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks

ka Margus Soonets ja Carolina Hunt.

10. U. Tomp ja K. Ott vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Lisaks

paluvad nad kaasata menetlusse uued kaasomanikud M. Soonetsi ja C. Hundi, kes on avaldanud, et

nad soovivad kuue parkimiskoha määramist.

11. H. Pihlak ja H. Pihlak vaidlevad määruskaebusele vastu. Nende arvates tuleks kinnistule määrata

kuus parkimiskohta. Tallinna Linnaplaneerimise ameti 12. oktoobri 2015. a ehitusteatise järgi on

M. Vaaski kasutuses olevad korterid (1 ja 2) kokku ehitatud, mistõttu on elamus kolm korterit. Seega

oleks õiglane ja põhjendatud määrata igale korterile kaks parkimiskohta.

12. Riigikohus kaasas 12. oktoobril 2016 tsiviilasja menetlusse kinnistu uued kaasomanikud

M. Soonetsi ja C. Hundi ning asendas menetlusosalised, lugedes kinnistu praegused kaasomanikud

M. Soonetsi, C. Hundi, H. Pihlaku ja H. Pihlaku avaldajateks ning avalduse esitamise aegsed

kaasomanikud U. Tombi, K. Oti ja M. Kõutsi puudutatud isikuteks.

Avaldajad esitasid 19. oktoobril 2016 Riigikohtule täpsustuse, milles avaldasid, et nad nõustuvad

esialgsete avaldajate taotlusega määrata kinnistule seitse parkimiskohta ja ringkonnakohtu

parkimiskohtade jaotusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 järgi rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

14. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kinnistul parkimiskohtade kindlaksmääramine

on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes

kokkuleppimine kaasomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi

korteriomanike üksmeel (AÕS § 72 lg-d 3 ja 5) (Riigikohtu 18. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-151-10, p 10). Samuti on kolleegium varem märkinud, et TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse

kaasomanike maa kasutamisega seotud vaidlused hagita menetluses, kus kohtul on TsMS § 198 lg 1

p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike

kaasamine võimaldab muu hulgas selgitada välja kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses

küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi ja vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse

huvidele (vt Riigikohtu 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14).

Kolleegium on varem rõhutanud ka seda, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai

diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi

kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra,

pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja

läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-172-10, p 12; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8. veebruari 2006. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14;

8. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 14).

Kolleegium jääb kõigi eeltoodud seisukohtade juurde ka praeguses asjas.

15. Ringkonnakohus ei ole parkimiskorra kindlaksmääramise lahendamisel diskretsiooniõigust

rikkunud ning on määrust piisavalt põhjendanud. Seetõttu järgib kolleegium ringkonnakohtu määruse

põhjendusi ega korda neid (TsMS § 695 ja § 689 lg 5).

Kolleegium märgib lisaks, et enamik menetlusse kaasatud kaasomanikest on avaldanud, et soovivad

kinnistu õuealale seitset parkimiskohta.

16. Vastuseks määruskaebuse väitele, et ringkonnakohus ei arvestanud parkimiskohtade määramisel

kaasomandi osade suurusega, märgib kolleegium, et sellise asja lahendamisel ei ole põhjendatud

lähtuda ainuüksi kaasomandi osade suurusest. Ringkonnakohus on õigesti lähtunud hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest ning arvestanud menetlusosaliste huvide ja muude asjaoludega.

17. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium ka seda, et arvestab kaebuse põhjendatuse

kontrollimisel üksnes maa- ja ringkonnakohtu tuvastatut, et kinnistu õuealale mahub seitse

parkimiskohta ning see ei takista seal liikumist (TsMS § 695 ja § 688 lg-d 3-5). Ringkonnakohus ei

ole asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Määruskaebuse väited ei anna

alust asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale.

18. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 koostoime järgi

menetlusosaliste endi kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja parkimiskorra määramine on

kõigi menetlusosaliste huvides. Riigikohtus ei ole menetlusosalised lepingulise esindaja vahendusel

menetlustoiminguid teinud ega avaldusi ja taotlusi esitanud.

19. Määruskaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse.

Jaak Luik, Henn Jõks, Villu Kõve