3-3-1-50-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-50-16

Otsuse kuupäev

10. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Edgar Savisaare kaebus Erakondade rahastamise järelevalve

komisjoni 13. jaanuari 2015. a ettekirjutuse nr 50 peale

Menetlusosalised

Kaebaja Edgar Savisaar, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande

Vastustaja Erakondade rahastamise järelevalve komisjon,

esindajad Ardo Ojasalu ning vandeadvokaat Küllike Namm

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2016. a otsus asjas

nr 3-15-435

Menetluse alus Riigikohtus

Edgar Savisaare kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Edgar Savisaare kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-15-435 muutmata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kohustas 13. jaanuari 2015. a

ettekirjutusega nr 50 Edgar Savisaart tegema järgmist:

1) tagastama Tallinna linnale keelatud annetuse 116 642 eurot ja 89 senti;

2) kõrvaldama puudused Eesti Keskerakonnale esitatud 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu

valimiskampaania aruandes;

3) esitama ERJK-le tõendid nende kohustuste täitmise kohta.

Ettekirjutuses oli sunniraha hoiatus. Ettekirjutuse aluseks olid järgmised sündmused:

1) 2013. a augustis ja septembris olid Tallinna linnaruumis eksponeeritud Hiiu staadioni talgutele ja

avamisele kutsuvad reklaamid (Hiiu staadioni reklaam). Plakatil oli kujutatud Jaanus Mutli,

E. Savisaar ja Arvo Sarapuu ning tekstiosad "Hiiu staadioni avapidu ja avamäng", "15. september",

"kell 12.00". Isikute fotode juurde olid paigutatud nende nimed ning pildi alumisse nurka Tallinna

logo. Hiiu staadioni reklaami kogukulu oli 11 000 eurot, mis kaeti Tallinna linna Spordi- ja

Noorsooameti eelarvest ning millest 1/3 (3667 eurot) on A. Sarapuu 9. juulil 2014 Tallinna linnale

tagastanud;

2) 2013. a augustist kuni oktoobri lõpuni esitati erinevates tele- ja raadiokanalites kampaania "Tallinn

liigub" reklaame, milles kutsuti üles osalema Tallinna Maratonil ja ettevalmistavates treeningutes,

reklaamis prevaleeris E. Savisaar ("Tallinn liigub" reklaam). Reklaamklippide kogukulu oli 100 842

eurot ja 69 senti, mis kaeti Tallinna linna Spordi- ja Noorsooameti eelarvest;

3) 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2013 esitati telekanalis PBK venekeelset reklaamklippi, milles

E. Savisaar kutsub inimesi osalema 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (PBK

reklaam). PBK reklaami maksumus oli 8467 eurot ja 20 senti, mille tasus Tallinna Linnavalitsus.

E. Savisaar kandideeris 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas.

Keskerakonna kohaliku omavalitsuse valimiste 2013. a valimiskampaania aruandest ei nähtu, et

reklaamide eest oleks tasunud erakond või E. Savisaar.

Eespool nimetatud reklaam on ennekõike käsitatav E. Savisaare isikureklaamina ning teavitus-

kampaania on teisejärguline. Enamik kogutud hinnangutest kinnitavad seda järeldust (reklaami-

agentuuri Zavod BBDO 11. novembri 2013. a ja 19. novembri 2013. a eksperdiarvamused, Reklaami-

nõukoja 6. jaanuari 2014. a ja 13. oktoobri 2014. a arvamused ning Tartu Ülikooli filosoofia ja

semiootika instituudi semiootikaosakonna 8. mai 2014. a ekspertiisihinnang). Eelnevat järeldust ei

lükka ümber Linnar Priimäe, Tallinna Linnavalitsuse ega E. Savisaare arvamused.

Kui reklaam on suunatud eelkõige selles eksponeeritud erakonna liikme reklaamimisele, mitte

avalike huvide edendamisele, on selle reklaami kulude kandmine käsitatav annetusena era-

konnaseaduse (EKS) § 123 lg 1 tähenduses. EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on juriidilise isiku annetused

keelatud. EKS § 124 lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata

selle teinud isikule. EKS § 1211 lg 1 p-dest 2 ja 4 tulenevalt peab erakonna nimekirjas kandideerinud

isik keelatud annetuse tagastama.

Reklaamikulude kandmine Tallinna linna poolt on adressaadile tehtud juriidilise isiku annetus, mis on

EKS § 123 lg 2 p 3 kohaselt keelatud. Seetõttu tuleb annetus Tallinna linnale tagastada. E. Savisaar

peab kõrvaldama puudused 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes ning

esitama ERJK-le tõendid kohustuste täitmise kohta.

2. Edgar Savisaar esitas 19. veebruaril 2015 halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada ette-

kirjutuse tühisus või alternatiivselt see tühistada. Kaebuse põhjendused olid järgmised:

1) ERJK ei ole pädev organ. ERJK liikmed ei vasta ametniku ega Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS)

sätestatud järelevalveorgani nõuetele. Järelevalvet saab teostada ja ettekirjutuse anda valitsusasutus ja

ametnik (VVS § 38, § 39 lg 2 ja § 75 lg 1 ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 2 ja § 7 lg 3

p 2). ERJK ei ole valitsusasutus;

2) ettekirjutuse tegemiseks puudub õiguslik alus. Ainult erakonda saab keelatud annetust tagastama

kohustada, mitte aga erakonna nimekirjas kandideerinud isikut. EKS § 1210 lg 1 jj kohaselt on ERJK-

l kontrollipädevus vaid erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi üle. Ettekirjutuse põhjendustes

peetakse teavituskampaaniaid mitterahaliseks annetuseks, kuid resolutsioonis kohustatakse tagastama

Tallinna linnale rahaline annetus. Seadus ei võimalda mitterahalise annetuse puhul raha tagastada

annetuse tegijale, vaid nõuab imperatiivselt selle kandmist riigieelarvesse;

3) tegemist ei ole keelatud annetusega. Hiiu staadioni ning "Tallinn liigub" reklaamide eesmärgiks oli

elanike informeerimine linnas toimuvatest terviseliikumise üritustest, PBK kampaania eesmärgiks oli

suurendada venekeelse elanikkonna teadlikkust lähenevatest kohaliku omavalitsuse valimistest.

E. Savisaare reklaamis kasutamine ei muuda seda valimisreklaamiks. Kaebajal on kohustus teavitada

linnaelanikke mh aktiivse elusviisi üritustest ja julgustada neid sellistes ettevõtmistes osalema, tuntud

linnaelanike kaudu seondub teavitus kõige äratuntavamalt Tallinna linnaga, linna enda ametnike

kasutamine teavituskampaanias on otstarbekas (kulude kokkuhoid). Hiiu staadioni ja "Tallinn liigub"

teavitused on seotud kohaliku omavalituse ülesande täitmisega ning enesekorraldusõigusega kohaliku

elu korraldamisel. Teavituskampaaniad on pikaajaline praktika ning kooskõlas linna

eelarvestrateegiaga. Teavitused ei olnud kaebaja isiklike huvide teenistuses;

4) ühestki ERJK poolt arvesse võetud tõendist ei tulene tõsikindlalt, et kaebaja on

teavituskampaaniaid kasutanud isikliku valimisreklaamina;

5) teavitustel ei ole kasutatud erakonna logo ega muud erakonnaga seostatavat märki, pole kajastatud

erakonna programmi ega reklaamita toodet välireklaami abil nii, et oleks ühemõtteline seos valimistel

kandideerijatega.

3. Tallinna Halduskohus jättis 31. juuli 2015. a otsusega E. Savisaare kaebuse rahuldamata. Kohtu

põhjendused olid järgmised:

1) ERJK-l oli pädevus vaidlustatud ettekirjutust teha (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 ja

§ 63 lg 2 p 3, VVS § 75, korrakaitseseaduse § 6 lg 1, EKS § 1210 lg 1 ja § 1211);

2) keelatud annetust tagastama saab kohustada ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikut (EKS

§ 1211 lg 1 p 2). Erakonna nimekirjas kandideerinud isik ei tohi keelatud annetus saada (EKS

§ 123 lg-d 1 ja 2);

3) keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (EKS § 1211 lg 2 p 2 ja

§ 124 lg 1), st Tallinna linnale. Kui annetust ei ole võimalik tegijale tagastada, tuleb see kanda

riigieelarvesse (EKS § 1211 lg 2 p 2 ja § 124 lg 2). Asjas pole ilmnenud, et annetust pole võimalik

linnale tagastada;

4) juriidiline isik ei tohi anda erakonnale või selle liikmele oma vara arvelt sellist rahaliselt hinnatavat

eelist, mis toetab erakonna tegevust (EKS § 123, eelnõu 655 SE seletuskiri);

5) reklaami eest tasumine ei ole mitterahaline annetus, vaid sellega luuakse rahaliselt hinnatav hüve.

Valimiskampaania tegemine on erakonna tegevuse osa, mille hulka saab arvata ka valimiskampaaniat

toetava reklaami tellimise ja eksponeerimise. Kui teine isik finantseerib niisugust tegevust, siis on see

varalise hüve loomine erakonnale (sh selle liikmele);

6) ei ole usutav, et kaebaja on pahaaimamatult reklaamitootjate ettepanekul nõustunud reklaamides

osalemisega, hindamata nende tähendust ja mõju valimiseelses situatsioonis või kasutamata sellise

hinnangu saamiseks asjatundjaid;

7) ERJK on tuginenud tõenditele kogumis, sh erinevate eksperdihinnangute järeldustele.

Tähelepanuta ei ole jäetud L. Priimäe eksperdiarvamust;

8) möönda võib, et kõikide reklaamide puhul esineb vähemal või rohkemal määral kohaliku

omavalitsuse teavitustegevuse komponente. Reklaamide sisu tuleb hinnata nende valdavast sisust ja

eesmärgist lähtuvalt. Reklaami kui rahaliselt hinnatava hüve olemus ei võimalda seda erinevate

eesmärkide kaupa osadeks jagada;

9) Hiiu staadioni reklaami puhul ei saa teavitust pidada põhiliseks eesmärgiks, vaid selleks on plakatil

kujutatud isiku enda kui kohalikel valimistel kandideerija eksponeerimine (valimisreklaam). Hiiu

staadioni reklaami eksponeeriti peamiselt Nõmme linnaosas 2013. a augustis ja septembris. Plakatil

oli kaebaja koos Keskerakonna liikmete Jaanus Mutli ja Arvo Sarapuuga. Plakatil oli tekst "Hiiu

staadioni avapidu ja avamäng", "15. september", "kell 12.00". Fotode juurde oli paigutatud isikute

nimed. Pildi alumises paremas nurgas oli kasutatud Tallinna linna logo;

10) Zavod BBDO hinnangu kohaselt oli reklaami eesmärk ühelt poolt reklaamitarbija informeerimine

Hiiu staadioni avamisest, samas aga ka Tallinna Linnavalitsuse liikmete eksponeerimine eesmärgiga

mõjutada valimistulemusi neile isikutele soodsamas suunas. Puudub igasugune avalikust huvist

kantud vajadus kasutada jalgpalliväljaku avamisreklaamis modellidena linnavalitsuse liikmeid. Pole

võimalik mõista, kuidas erinevate muusikainstrumentidega varustatud Tallinna Linnavalitsuse

liikmete kujutis on seotud avalikkuse informeerimisega jalgpallistaadioni võimalustest. Reklaam

esindab võrdselt nii avalikke huve kui ka neis osalenud ametnike isiklikke huve. Reklaami tekstiline

pool informeerib avalikkust staadioni avamisest, visuaalse poole eesmärk on eksponeerida valimistel

kandideerivaid poliitikuid. Reklaami üheks eesmärgiks on valimistulemuste mõjutamine. Sellega on

loodud nendele isikutele põhjendamatu eelis võrreldes teiste kandidaatidega. Reklaaminõukoda leidis

eksperdiarvamuses Hiiu staadioni reklaami kohta, et eesmärgini saanuks jõuda ka kõnealuseid isikuid

eksponeerimata. Reklaam on tajutav valimiste konteksti arvestades isikute või erakonna reklaamina

valijatele ning seeläbi on loodud ebavõrdne või põhjendamatu eelis teiste kandidaatide ees. TÜ leidis

8. mai 2014. a eksperdiarvamuses, et plakat ei informeeri piisavalt tarbijat sündmusest, selle

toimumiskohast ega viita ka Hiiu staadioni funktsioonile, mis ilmselgelt peab olema seotud spordi ja

sportimisega. Spordiga pole seotud ei verbaalne sõnum ega ole atleetlikkuse või sportimisega seotud

fotol kujutatud ametnikud. Nii muutub isegi plakati formaalne sõnum tinglikuks ning sunnib ja

suunab adressaati otsima selle tegelikku ehk varjatud ehk konnotatiivset tähendust ja sõnumit. Seos

Tallinna linnaga jääb plakatil väga nõrgaks, kui mitte olematuks. Tallinna logo, mis on paigutatud

keskerakondlikusse visuaalsesse diskursusesse, seondub kolme linnaametnikuga, sidudes neid ning

nende kui ametnike kaudu ka Tallinna linna Keskerakonnaga. TÜ märkis ära ka Keskerakonna

värvide olulisust plakatil, samuti on suur osa (u 73%) plakati pinnast hõivatud neil kujutatud

muusikainstrumente käes hoidvate poliitikutest linnaametnike kujutistega;

11) Hiiu staadioni reklaami plakatil kujutatud poliitikutest isikute riietuses, käitumises ega tegevuses

ei viita miski üleskutsele tegelda spordi või liikumisega ning osaleda vastavatel üritustel. Ülikonda

riietatud ning muusikainstrumente mängivad isikud seonduvad tervise edendamisest või

sporditegevusest teavitamisega üksnes seeläbi, et nad on staadioni taustal. Staadionirajatised jäävad

plakatil eksponeeritud isikute ning teksti taustal vähe märgatavaks. Erialaasjatundjate analüüsi

seisukohast on kasutatud värvilahendused reklaami hindamisel küll olulised, kuid valitud ürituse

konteksti arvestades ei ole põhjust omistada ülemäärast tähendust värvi seosele erakonnaga, kui

reklaami taustaks on ainuvõimalikult rohelist värvi staadionimuru. Samas ei välista üksnes

värvilahenduse seose puudumine erakonnaga reklaami käsitamist valimisreklaamina, kui muud

kriteeriumid seda kinnitavad. Ka reklaami ajaline taust (15. septembril 2013 toimuva ürituse

reklaamimine 2013. a augustis ja septembris, kusjuures kohalikud valimised toimusid 20. oktoobril

2013 ning 15. september 2013 oli viimane päev, mil oli lubatud poliitiline välireklaam kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 61 järgi) kinnitab, et staadioni avamisest

teavitamist ei saa pidada reklaami põhiliseks eesmärgiks;

12) "Tallinn liigub" reklaam on oma olemuselt valimisreklaam, kuna selles on kaebajale antud

silmatorkav võimalus oma isiku eksponeerimiseks valimiseelsel ajal. Reklaamklippi esitati alates

2013. a augustist kuni oktoobri lõpuni erinevates tele- ja raadiokanalites;

13) Zavod BBDO leidis 19. novembri 2013. a arvamuses, et reklaamis modellina esinedes ja oma

ametikohta rõhutades sai E. Savisaar eelise, võrreldes teiste valimistel kandideerinud isikutega, kellel

puudus võimalus avalikest vahenditest rahastatavas kampaanias end eksponeerida. Reklaaminõukoda

leidis eksperdiarvamuses, et isiku reklaamimist tele-eetris vahetult enne valimisi saab käsitada

isikureklaamina, sh valimisreklaamina. Reklaaminõukoda selgitas, et kui reklaamis osalev isik ei

soovi omaenda isikule tähelepanu tõmmata, ei peaks ta reklaamis esinema, seda enam, et kõnealuseid

üritusi oleks saanud edukalt reklaamida ka ilma sellesse poliitikuid kaasamata ja konkreetset

kandidaati esile tõstmata. TÜ eksperdid märkisid, et videotes kasutatud kaadrites esineb ülekaalukalt

Keskerakonna värvi-identiteet, videot raamib alguses visuaalselt ja lõpus verbaalselt E. Savisaar.

Samas leidsid eksperdid, et kuna E. Savisaar esineb videos harrastussportlasena ning video verbaalses

osas pole ühtegi seost Keskerakonnaga, pole võimalik seda reklaami erakonnaga sõnumiliselt ega

otseselt siduda. L. Priimägi märkis, et Tallinna maratoni võib korraldada ka valimistevälisel ajal ning

poliitilisel põhjusel (valimised) rahvaspordiürituste korraldamise keelamine oleks seadusvastane;

14) "Tallinn liigub" reklaami videolõikudel on mõnes episoodis eksponeeritud kaebajat liikumis-

treeningul (kepikõnd) ning koos kaebajaga näidatakse kepikõndi tegemas veel teisigi inimesi.

Osaliselt näidatakse videolõigus treenimas jooksvaid inimesi. Videolõigud ei sisalda infot, mis

võimaldaks neid isikuid identifitseerida, sh järeldada nende erakondlikku kuuluvust või seost

poliitilise tegevusega. Videolõikude miljöö on liikumistreeningu kutsele sobivalt iseloomulik

(terviserajad looduskeskkonnas) ning seal osalevad isikud treeningule sobivalt riides ning aktiivsed.

Ka kaebaja on riietatud sportlikult ning osaleb videolõigu kepikõndi kajastavas osas treeningus.

Videolõigu maratonile ja treeningutele kutsuvat teksti ei esita valdavalt kaebaja, küll on talle ette

nähtud eraldi lõik, milles ta esitab kutse "Tulge osalema! Tallinn liigub". Kaebajat näidatakse

seejuures üksinda suures plaanis ning ekraanil on tekst "Edgar Savisaar. Tallinna linnapea". Ka

videolõigu alguses näidatakse kaebajat suures plaanis. Reklaami üldine tonaalsus on seega sportlikule

tegevusele kutsuv. Samas on kaebajat ning tema ametikohta ja poliitilist positsiooni silmatorkavalt

eksponeeritud. Reklaami hindamisel tuleb oluliseks pidada ka ajalist mõõdet. Liikumistreeningutele

ja maratonile kutsuvat raadio- ja telereklaami esitati enne kohaliku omavalistuse valimisi, mis on

mõistetav, arvestades maratoni toimumise aega (8. september 2013) ning ka Eesti ilmastikus

liikumisüritusteks sobivat perioodi;

15) PBK reklaami esitati 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2013. Reklaamklipis kutsub kaebaja üles

inimesi osalema 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Lühemas videoklipis näidatakse

suures plaanis kaebajat, kes kutsub üles valimistel osalema. Pikemas videoklipis näidatakse lisaks

eelkirjeldatule ka valimisprotseduuri, mille taustaks kõlab kaebaja sõnum;

16) Reklaaminõukoja eksperdiarvamuse kohaselt saab seda vahetult enne valimisi käsitada

isikureklaamina, sh valimisreklaamina. Üritust saanuks reklaamida ka konkreetset poliitikut

kaasamata ja talle tähelepanu tõmbamata. Kui isik on seotud kindla parteiga, eriti olles selle juht või

pikaajaline kõneisik, kandub talle osaks saav tähelepanu ka erakonnale, erakonnad reklaamivadki end

oma liikmete kaudu. TÜ eksperdid märkisid, et videotekst on raamitud Keskerakonna visuaalsesse

identiteeti kuuluva värvitooniga (roheline) ning sisustatud Keskerakonna esindajaga (E. Savisaar).

Kutset on kahtlemata võimalik tõlgendada kaudse reklaamina Keskerakonnale;

17) selleks, et teavitada elanikkonda kohaliku omavalistuse valimiste toimumisest ja nende

võimalusest osaleda, pole tingimata tarvilik linnapea pöördumine videolõikudes esitatud moel

(linnapea rolli rõhutamine, ametiraha kasutamine, ametlik õhkkond). Kui teavituse tegelik eesmärk ei

ole mitte ühe kandidaadi või tema juhitava erakonna kindlalt suunatud eksponeerimine enne valimisi,

on selleks olemas oluliselt isiku- ja parteineutraalsemaid võimalusi (sh impersonaalsed trükised vms,

mis ei keskendu sõnumi edastaja isikule, vaid valimisõiguse ja -võimaluse selgitamisele). Kaebaja

isik ning tema seos oma erakonnaga on Eesti ühiskonnas üldtuntud ning valimistele kutsuvad

videolõigud ei võimalda kutset valimistel osalemiseks vaadelda lahus selle esitaja isikust, tema

erakondlikust taustast ja positsioonist, seda eriti olukorras, kus ka kutse esitaja ise neil valimistel

kandideeris. Reklaami näitamine valimiseelsel ajal on põhjendatud, kuna valimistest teavitamine

pikka aega enne valimisi ei avaldaks soovitud mõju. Samas on kaebaja isikut videolõigus

eksponeeritud sedavõrd jõuliselt ja domineerivalt, et võimalik valimistel osalemisest teavitamise

eesmärk jääb tagaplaanile, seejuures ka põhjusel, et kaebaja suuline sõnum on taustaks kogu

videolõigule, sh ka osale, kus teda ei näidata;

18) ajalise dimensiooni olulisusele kõigi reklaamide hindamisel viitavad ka Riigikontrolli

13. jaanuari 2015. a "Reklaami ja kommunikatsiooniraha kasutamine valdades ja linnades" auditi

järeldused, mille kohaselt jaotusid Tallinna linna kulud teavitusele televisioonis, raadios ja

välimeediakandjatel 2012. aasta ja 2013. aasta jooksul kuude kaupa küllaltki erinevalt ning 2013. a-l

kulutati põhiosa rahast augustist oktoobrini ehk vahetult kohalike valimiste eel. Auditist nähtub, et ka

absoluutsummades oli vahe tähelepanuväärne: 2013. a augustist oktoobrini kulus teavitustele

eeltoodud kanalitüüpides ca 260 000 eurot, samal ajavahemikul aasta varem aga ca 70 000 eurot;

19) puudub vajadus hinnata Hiiu staadioni reklaami vastavust KOVVS-is sätestatud välireklaami

tingimustele, kuna ettekirjutuses ei käsitata seda poliitilise välireklaamina, vaid keelatud annetusena.

4. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu otsus tühistada.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu

otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) vastustajal oli ettekirjutuse tegemise pädevus. EKS § 1210 lg-st 1 ja §-st 1211 ning eelnõu 655 SE

seletuskirjast nähtub, et vastustaja on haldusorgan, kellel on pädevus kontrollida EKS-i nõuete

järgimist ja kellel on õigus teha ettekirjutusi;

2) keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuse saab teha ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule

(EKS § 1211 lg 1 p 2). Keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (EKS

§ 1211 lg 2 p 2 ja § 124 lg 1). Kui annetust ei ole võimalik tegijale tagastada, tuleb see kanda

riigieelarvesse (EKS § 1211 lg 2 p 2 ja § 124 lg 2). EKS-i sätete eesmärgiks on ka see, et erakonna

nimekirjas kandideerinud isikut saaks kohustada keelatud annetust tagastama selle tegijale. Vastasel

juhul oleks EKS eesmärgipäratu ja ebamõistlik;

3) reklaami eest tasumine kui rahaliselt hinnatava hüve loomine ei ole vaadeldav mitterahalise

annetusena. Annetusena peeti silmas reklaamikampaania eest tasumist, mitte aga reklaami-

kampaaniat;

4) kui vaidlusalused reklaamid olid suunatud kaebaja kui erakonna liikme reklaamimisele, mitte

avalike huvide edendamisele või teavitusele, on nende kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav

keelatud annetusena. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et vaidlusaluste reklaamide puhul oli tegemist

pigem neil kujutatud isiku reklaamimisega ning nende peamine eesmärk ei olnud teavituskampaania

tegemine (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 201 lg 4). Reklaam andis kaebajale eelise

võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerinud isikutega. Tegemist oli

rahaliselt hinnatava hüvega, sest kaebajat soodustati reklaamide maksumuse võrra;

5) kuna tegemist oli valimisreklaamiga, ei saa nende eest tasumist õigustada KOKS §-dest 2 ja 3

tuleneva isekorraldusõigusega. Linnapea ametiülesannete hulka kuuluvad avalikud esinemised ei ole

samastatavad avalikus ruumis või telemeedias levitatava reklaamiga. Kaebajal kui kogenud poliitikul

on võimalik enne valimiskampaanias osalemist mõistlikult hinnates piisava selgusega ette näha, kas

tegemist on valimisreklaami või teavituskampaaniaga;

6) Reklaaminõukoja arvamustest tuleneb selgelt järeldus, et kõigi kolme reklaami puhul oli tegu

isikureklaamiga. Reklaamiagentuuri Zavod BBDO arvamustes, mis käsitlesid Hiiu staadioni ning

"Tallinn liigub" reklaame, selgitati, et reklaamides olid esindatud ka kaebaja isiklikud huvid ning neis

osalemisega sai kaebaja eelise, võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

kandideerinud isikutega. TÜ nägi eksperdihinnangus Hiiu staadioni reklaami selgelt valimis-

reklaamina, "Tallinn liigub" reklaami ning PBK reklaami puhul toodi välja silmatorkav Keskera-

konnale viitavate sümbolite kasutamine, mööndes siiski võimatust reklaame Keskerakonnaga otseselt

siduda. Ettekirjutuse p-s 3.9 on selgitatud, miks L. Priimäe arvamus ERJK arvates teiste asjatundjate

seisukohti ümber ei lükka. ERJK on tema arvamuse hindamisel arvestanud, et tegu on

reklaamiteoreetilise argumentatsiooniga, milles ei tuvastatud reklaamide tegelikku mõju

sihtauditooriumile;

7) asja lahendamisel ei oma tähtsust Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja juhataja

ülesannetes A. Kivi ning reklaamitootjate selgitused ega Tallinna linna järelevalvemenetlus

kampaaniate tellimise asjaolude selgitamiseks. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamise kontekstis pole

oluline, kelle algatusel või teadmisel keelatud annetus tehti. Lisaks nähtub Riigikontrolli

13. jaanuari 2015. a auditist reklaamikampaaniatele tehtud kulutuste ajaline jaotus, mille kohaselt

kulutas Tallinna linn peamise osa teavitustegevuse rahalistest vahenditest 2013. aastal valmiseelsel

ajal.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada ja kaebus

rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) vaidlusaluste teavituskampaaniate tellimine ja nende eest tasumine ei ole keelatud annetus.

Teavituskampaaniaga korraldas linn kohalikku elu. Ka kohus on nõustunud, et vähemalt osaliselt oli

tegemist teavituskampaaniaga;

2) keelatud annetus kui määratlemata õigusmõiste ei ole piisavalt täpselt sisustatav. Kaebajal puudus

mõistlik võimalus ette näha EKS § 123 lg-te 1 ja 2 kohaldamist viisil, nagu seda tehti;

3) EKS ei näe erakonna nimekirjas kandideerinud isikule ette kohustust tagastada keelatud annetus.

Selline kohustus on üksnes erakonnal;

4) EKS ei näe ERJK-le ette õigust kontrollida erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevust.

ERJK-l on õigus kontrollida üksnes erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevust. Hea halduse

ja üldiste põhimõtetega on vastuolus EKS §-s 1211 sätestatud võimalus teha erakonna nimekirjas

kandideerinud isikule ettekirjutus;

5) ERJK on käsitanud keelatud annetusena teavituskampaaniaid. Samas ei ole ERJK Tallinna linnale

ette heitnud rahalise annetuse tegemist. ERJK on seisukohal, et Tallinna linn annetas

teavituskampaaniad kui mitterahalise annetuse. Teavituskampaaniaid ei ole võimalik Tallinna linnale

tagastada. ERJK ei saa seetõttu nõuda 116 642 euro ja 89 sendi tagastamist. See summa tuleks kanda

riigieelarvesse;

6) ringkonnakohtu järeldus on vastuolus refereeritud tõendite sisuga ning kohtute järeldused ei vasta

tuvastatud asjaoludele. Kohtud on tuginenud tõenditele, milles on tuvastatud, et tegemist pole üheselt

valimisreklaamiga. Kohtud on möönnud, et nende kõrvaleesmärgiks oli teavitamine. Kohtud on

põhjendamatult jätnud kõrvale tõendid, millest nähtub teavituse tegelik eesmärk;

7) ettekirjutuse tegemisel on lähtutud kuni 31. märtsini 2014 kehtinud EKS-ist;

8) kehtivast EKS-ist nähtub, et ka täna ei käsitata avalike vahendite kasutamist valimiskampaanias

keelatud annetusena, vaid see allub iseseisvale regulatsioonile. Juhul kui seadusandja oleks soovinud

käsitada avalike vahendite kasutamist keelatud annetusena, oleks ta täiendanud EKS § 123 lg 2

loetelu. Kuna seadusandja täiendas EKS § 121 lg-t 3, kinnitab see, et varem sellist regulatsiooni ei

olnud. Erakonna liikme tegevus ei ole samastatav erakonna tegevusega.

7. ERJK on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused

olid järgmised:

1) erakonna nimekirjas kandideerinud isik võib olla keelatud annetuse tagastamiseks kohustatud isik;

2) ERJK-l on pädevus kontrollida erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevust;

3) keelatud annetusena käsitati reklaami eest tasumist. Tallinna linn tekitas kaebaja eest arve

tasumisel oma vara arvel erakonna liikmele rahaliselt hinnatava hüve. Tegemist ei ole mitterahalise

annetusega;

4) keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada selle tegijale ning kui seda pole võimalik teha,

tuleb see kanda riigieelarvesse;

5) kui reklaam on suunatud eelkõige reklaamis eksponeeritud erakonna liikme reklaamimisele, mitte

avalike huvide edendamisele, on selle kulude kandmine juriidilise isiku poolt käsitatav keelatud

annetusena. Praegusel juhul on tegemist keelatud annetusega;

6) EKS-is sätestatud keelatud annetuse definitsioon on piisavalt selge. Kuidas normi kohaldada

elulistel asjaoludel, on normi rakendamise küsimus;

7) kuigi Hiiu staadion oli valminud juba augustikuus 2013, lükati selle avamine edasi

15. septembriks 2013. Poliitiline välireklaam oli keelatud 16. septembrist 2013. Seega pidas kaebaja

ka ise tõenäoliseks, et tegemist on poliitilise välireklaamiga;

8) võtta tuleb selge seisukoht, kas tegemist on keelatud annetusega või teavitusega. Osadeks jagamine

pole võimalik;

9) kohtute tehtud järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele;

10) kohtud on järginud tõendite kogumisel ja hindamisel menetlusreegleid;

11) kuni 31. märtsini 2014 kehtinud EKS § 123 lg 1 võimaldas käsitada täna kehtivas EKS

§ 121 lg-s 3 sätestatud valimiskampaanias avalike vahendite keelatud kasutamist samuti keelatud

annetusena. EKS-i keelatud annetuse regulatsiooni mõte ja eesmärk on, sõltumata 1. aprillist 2014

jõustunud EKS § 121 lg-st 3, olnud sama, st juriidilise isiku annetus on keelatud. Ka enne selle

muudatuse tegemist oli keelatud saada tulu muudest allikatest kui need, mida seadus ette nägi;

12) ettekirjutuse tegemisel lähtuti EKS-i 3. augusti 2013. a redaktsioonist;

13) ERJK ei ole igapäevaselt tegutsev haldusorgan, kel oleks enda õigusteenistus. Seetõttu tuleb

kassatsioonimenetluse kulud jätta kaebaja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kassatsiooniastmes on peamine vaidlus selle üle, kas erakonnaseadus võimaldab vaidlusalusel

juhul ERJK-l erakonna liikme tegevust kontrollida ja talle kohustusliku ettekirjutuse teha (I) ning kas

ERJK on õigesti vaidlusalused sündmused kvalifitseerinud keelatud annetusena (II).

I

9. ERJK pädevus kontrollida erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevuse vastavust

erakonnaseaduses sätestatud tingimustele tuleneb EKS § 1211 lg-test 1 ja 6, mis annavad ERJK-le

õiguse nõuda mh erakonna nimekirjas kandideerinud isikult dokumente erakonnaseaduses sätestatud

nõuete täitmise kontrollimiseks ning teha talle ettekirjutus, kui ta on jätnud erakonnaseadusest

tuleneva kohustuse täitmata. Erakonna liikme kohustus keelduda vastu võtmast keelatud annetust

tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.

10. Vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal kehtinud EKS § 123 lg 1 sätestas, et annetus EKS-i

tähenduses on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse

toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, v.a

vabatahtlik töö. Tegemist on legaalse annetusega.

10.1. Füüsiline isik saab annetuse teha kas erakonnale, erakonna liikmele või üksikkandidaadile,

keda tuleb seega käsitada annetuse saajatena (EKS § 123 lg 1 ja § 52 lg 5).

10.2. EKS-i kohaselt ei ole annetus mitte üksnes erakonnale, erakonna liikmele või üksik-

kandidaadile antav raha, vaid tegemist on laiema mõistega, mis hõlmab kõiki rahaliselt hinnatavaid

hüvesid, sh teenuseid, kuid mitte vabatahtlikku tööd (EKS § 123 lg-d 1–4).

Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus)

tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna

liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub

juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi

kohaliku omavalitsuse üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse

valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline

isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises

olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse

õiguslikku kvalifikatsiooni. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule

nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige.

11. EKS § 123 lg 2 esimene lause sätestab, et annetus, mis ei vasta EKS 123 lg 1 tingimustele, on

keelatud. Nii on keelatud ka juriidilise isiku annetus (EKS § 123 lg 1 ja § 123 lg 2 p 2).

EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui kohalik

omavalitsus tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus

kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine,

sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve (vt käesoleva otsuse

punkti 10.2).

12. EKS § 124 sätestab keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärjed. Erakond tagastab võimaluse

korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule (EKS § 124 lg 1) ning kui annetust ei ole

võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse

(EKS § 124 lg 2).

12.1. EKS § 124 lg-d 1 ja 2 näevad keelatud annetuse korral ette kaks alternatiivset õiguslikku

tagajärge, milleks on selle tagastamine keelatud annetuse teinud isikule või selle kandmine

riigieelarvesse. Nimetatud sätetest järeldub, et annetus tuleb kanda riigieelarvesse juhul, kui seda ei

ole võimalik tagastada isikule, kes tegi keelatud annetuse. Eelkõige ei ole võimalik keelatud annetust

tagastada seda teinud isikule, kui annetuse tegija ei ole teada (tegemist on nn anonüümse isiku tehtud

annetusega). Kui keelatud annetuse tegija on teada, saab annetuse selle tegijale tagastada ning sellisel

juhul ei tule seda kanda riigieelarvesse. Vastasel korral oleks meetmel keelatud annetuse tegija suhtes

karistuslik iseloom, mida ERJK tehtav erakondade rahastamise kontroll aga endas ei kätke (EKS

§ 1220). Meetme eesmärgiks on kõrvaldada jätkuv rikkumine ehk annetuse saaja asetamine olukorda,

milles ta oli enne annetuse saamist, eesmärgiga tagada valimistel kandideerivate isikute võrdne

kohtlemine.

12.2. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ERJK saab ettekirjutusega kohustada üksnes

erakonda või ka selle nimekirjas kandideerinud isikut tagastama keelatud annetuse selle tegijale või

kandma selle riigieelarvesse.

EKS § 124 näeb ette üksnes erakonna kohustuse keelatud annetus tagastada ega maini erakonna

nimekirjas kandideerinud isiku kohustust seda teha. Kuid see säte ei määra ammendavalt kindlaks

isikuid, kes on kohustatud keelatud annetuse tagastama.

Erakonna nimekirjas kandideerinud isiku kohustus tagastada keelatud annetus tuleneb EKS

§ 1211 lg 1 p-st 2, mille järgi saab ERJK teha ettekirjutuse tagastada keelatud annetus ka erakonna

nimekirjas kandideerinud isikule. Sellise kohustuse olemasoluta poleks ettekirjutuse tegemine

võimalik.

EKS § 1211 lg 2 p 2 kohaselt kohustatakse ettekirjutusega erakonna nimekirjas kandideerinud isikut

kandma annetuse ühel sama seaduse § 124 lõigetes 1–3 nimetatud viisil komisjoni määratud

tähtpäevaks riigieelarvesse. Praegusel juhul kohustas ERJK kaebajat tagastama keelatud annetuse

Tallinna linnale. Kohustus tagastada keelatud annetus selle riigieelarvesse kandmise asemel annetuse

tegijale ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Esiteks ei halvenda see kuidagi kaebaja olukorda võrreldes

kohustusega kanda annetus riigieelarvesse. Teiseks, EKS § 1211 lg 2 p 2 on küll sõnastatud

ebaõnnestunult, kuid tulenevalt viitest sama EKS § 124 lg-le 1, võimaldab see säte teha erakonna

nimekirjas kandideerinud isikule ettekirjutuse annetuse tagastamiseks selle teinud isikule. Seda

kinnitab EKS § 1211 lg 21, mis võimaldab rakendada erakonna suhtes täiendavaid sanktsioone mh

siis, kui erakonna nimekirja kantud isik ei ole kandnud annetust riigieelarvesse või seda annetajale

tagastanud (jõust. 1. aprillil 2014).

13. Asjaolu, et 1. jaanuaril 2014 jõustunud EKS § 121 lg 3 teise lause kohaselt on erakonna

nimekirjas kandideerival isikul keelatud oma valimiskampaanias kasutada avalikke vahendeid, ei

muuda kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud EKS § 123 lg-s 1 sätestatud annetuse mõistet.

1. jaanuarist 2014 jõustunud EKS § 121 lg-s 3 sätestatud norm keelab sarnaselt keelatud annetuse

kasutamisele ka avalike vahendite kasutamise kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaanias.

Seadusandja tahteks on olnud eelnimetatud muudatuse kaudu täpsustada ja konkreetsemalt piiritleda

valimiskampaanias lubatud tuluallikaid.

Samas oli kohalike omavalitsuste vahendites valimiskampaaniaks tulu saamine ja annetuse tegemine

ka enne muudatuse tegemist keelatud (vt erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus 439 SE seletuskiri, lk 1–2). Mõlemal juhul saabuks nii või teisiti sama

õiguslik tagajärg ehk kohustus annetus kas tagastada selle teinud isikule või kanda annetus

riigieelarvesse (EKS § 124 lg-d 1 ja 2).

14. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et keelatud annetuse koosseis ei vasta õigusselguse

põhimõttele. EKS § 123 lg 1 defineerib annetuse (vt käesoleva otsuse punkti 10), sama paragrahvi

teine lõige defineerib keelatud annetuse (vt käesoleva otsuse punkti 11) ning EKS § 124 lg-d 1 ja 2

ning § 1211 lg 1 p 2 sätestavad keelatud annetuse õigusliku tagajärje (vt käesoleva otsuse punkti 12).

Nendest sätetest nähtub piisava selgusega, et erakonna liige ei tohi juriidiliselt isikult vastu võtta

rahaliselt hinnatavat hüve ning selle kohustuse rikkumisega kaasnev õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu

üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 31). Kas konkreetsed asjaolud täidavad

õigusnormis sätestatud eeldused või mitte, tuleb hinnata konkreetse juhtumi lahendamisel.

15. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et puudub alus vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamiseks.

II

16. Asja lahendamisel on tähtsad järgmised asjaolud:

1) 2013. a augustis ja septembris eksponeeriti Tallinnas Hiiu staadioni reklaami, mille plakatitel oli

kujutatud Keskerakonna liikmed J. Mutli, A. Sarapuu ja kaebaja, kes kandideerisid Keskerakonna

nimekirjas kohaliku omavalituse volikogu valimistel. Plakatil olid tekstiosad "Hiiu staadioni avapidu

ja avamäng", "15. september", "kell 12.00". Isikute fotode juurde olid paigutatud nende nimed ning

pildi alumisse nurka Tallinna logo;

2) 2013. a augustist kuni oktoobri lõpuni esitati erinevates tele- ja raadiokanalites kampaania "Tallinn

liigub" reklaame, milles kutsuti üles osalema Tallinna Maratonil ja ettevalmistavates treeningutes.

Kaebajat eksponeeritakse liikumistreeningul (kepikõnd) koos teiste inimestega (terviserajad

looduskeskkonnas). Kaebaja on spordiriietuses ning osaleb videolõigu kepikõnnitreeningut kajastavas

osas. Videolõigu maratonile ja treeningutele kutsuvat teksti ei esita valdavalt kaebaja, küll on talle

ette nähtud eraldi lõik, milles ta esitab kutse "Tulge osalema! Tallinn liigub". Kaebajat näidatakse

seejuures üksinda suures plaanis ning ekraanil on tekst "Edgar Savisaar. Tallinna linnapea". Ka

videolõigu alguses näidatakse kaebajat suures plaanis;

3) 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2013 esitati telekanalis PBK venekeelset reklaamklippi, milles

kaebaja kutsus inimesi osalema 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel;

4) Hiiu staadioni, "Tallinn liigub" ja PBK reklaamide eest tasus Tallinna linn;

5) Tallinna linna valimiskomisjon registreeris 13. septembri 2013. a otsusega nr 18 Tallinna Linna-

volikogu valimiseks isikud, sh kaebaja, kes kandideeris valimisringkonnas nr 4 (Lasnamäe) Kesk-

erakonna nimekirjas;

6) maakonnakeskuses sai elukohast sõltumatult eelhääletada 10.–13. oktoobrini. Elukohajärgses

jaoskonnas sai eelhääletada 14.–16. oktoobrini. Elektrooniliselt sai hääletada 10.–16. oktoobrini.

Valimispäev oli 20. oktoobril 2013.

17. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalused reklaamid ei olnud tema valimiskampaania osa, vaid

nende eesmärgiks oli avalike huvide edendamine ja teavitus. Seetõttu oli nende kulude katmine

Tallinna linna poolt käsitatav kohaliku elu korraldamisena.

18. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebaja on andnud nõusoleku reklaamides osalemiseks.

Sellest saab järeldada kaebaja tahet, et teda eksponeeritaks avalikus ruumis nende reklaamide

vahendusel enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi.

19. Kohtud on hinnanud nii kaebaja avalikus ruumis eksponeerituse mahtu ja intensiivsust,

reklaamide sõnumit kui ka sündmuste toimumise üldist ajalist raamistikku. Kõiki asjaolusid arvesse

võttes asusid kohtud seisukohale, et kaebajat ei eksponeeritud avalikus ruumis eesmärgiga teha

teavituskampaaniat, vaid tegemist oli valimisreklaamiga. Kolleegium nõustub käesoleva otsuse p-s 3

refereeritud halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega.

20. Kõikides viidatud reklaamides on kaebajal suur osatähtsus. Kuigi sõnumi sisu võib olla omane

ka teavituskampaaniale, ei saa viimast praegusel juhul pidada peamiseks. Reklaamides kasutatud

sõnumit (Hiiu staadioni avamine, spordiüritusele ja valimistest osa võtma kutsumine) oleks saanud

esitada ka isik, kes valimistel ei kandideeri. Asjas ei ole esitatud veenvat argumenti, miks Tallinna

linn pidi oma ülesannete täitmiseks just sellel ajavahemikul sellise sisuga reklaame tellima ning

kasutama nendes kohaliku omavalitsuse valimistel Tallinna linnas kandideerivat erakonna liiget.

Arvestada tuleb ka ajalist raamistikku, millal reklaamid avalikkuse ette toodi. Reklaame esitati

augustis, septembris ja oktoobris 2013. Tallinna linna valimiskomisjon registreeris 13. septembri

2013. a otsusega nr 18 Tallinna Linnavolikogu valimistel kandideerivad isikud, sh kaebaja.

Eelhääletamine toimus 10.–13. oktoobrini, elukohajärgses jaoskonnas toimus see 14.-16. oktoobrini,

elektrooniliselt sai hääletada 10.–16. oktoobrini ning valimispäev oli 20. oktoobril 2013. Seega esitati

reklaame vahetult enne valimisi ning seeläbi suure tõenäosusega mõjustati valijaid oma otsuse

langetamisel.

Olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et reklaamiga mõjustakse valijaid hääletama

kindla kandidaadi poolt, ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et reklaami võidi kasutada ka

kohaliku omavalitsuse teavituskampaania tegemise eesmärgil. Valimiskampaania tegemisel tuleb

tagada kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaanias

ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised

kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas. Lisaks

tekitaks see ohu, et avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks

teavituskampaania sildi all.

21. Kolleegium ei jaga kaebaja seisukohta, et kohtud on tõendite kogumisel ja hindamisel rikkunud

menetlusreegleid. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on hinnanud asja juurde võetud tõendeid.

Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtu järeldustega päri, ei tähenda veel menetlusreeglite rikkumist. Tallinna

Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja juhataja ülesannetes A. Kivi ja Tallinna linna algatatud

järelevalvemenetluse tegijate kõrvalejätmine ei saanud mõjutada asja tulemust, kuna nende ütlused ei

saa muuta reklaamides kaebaja osatähtsust, sõnumi sisu ega sündmuste ajalist raamistikku.

22. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). ERJK taotleb, et

kassatsiooniastme menetluskulud jäetakse kaebaja kanda, kuna ERJK ei ole tavapärane haldusorgan,

ta ei tegutse igapäevaselt, Riigikogu Kantselei on võimaldanud oma kahe õigusteadmisega isiku

kasutamist ning tal endal puudub õigusteenistus.

Haldusorganile on õigustatud välja mõista välise õigusabi kulud, kui kohtuasi väljub tema igapäevase

põhitegevuse raamidest. Samas aga ei ole alust vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete

täitmisest tekkinud vaidlusi pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Erakonnaseaduse

kohaselt on ERJK ülesanne kontrollida ka seda, kas erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevus

on kooskõlas erakonnaseaduses sätestatud nõuetega. Selleks on antud talle pädevus ja volitused

kohaldada riigivõimu (vt käesoleva otsuse punkte 9–12). Tegemist on vastustaja põhiülesandega.

Selle kohtumenetluse asjaolud ei ole ka sedavõrd erilised, et esineks alus haldusorgani kantud

õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajalt. Kaebaja vaidlustas ERJK tehtud ettekirjutuse ning

eelduslikult peab ERJK olema kohtus ise suuteline oma tegevust õigustama. Kuigi ERJK komisjon ei

käi iga päev koos, ei anna see alust jätta ERJK õigusabikulusid kaebaja kanda. Kohtumenetluses ei

pea osalema komisjoni liikmed. Piisab, kui komisjon volitab ennast esindama Riigikogu Kantselei

ametniku. ERJK asjaajamise korra punkt 4 kohaselt tagab ERJK asjaajamise ja tehnilise teenindamise

Riigikogu Kantselei ning ERJK-d teenindavad ametnikud kuuluvad Riigikogu Kantselei koosseisu.

Seetõttu jäävad ERJK õigusabikulud tema enda kanda.