3-2-1-31-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-31-16

Määruse kuupäev

Tartu, 2. november 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS FEB avaldus Tiit Adamsi pankroti

väljakuulutamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2015 määrus

tsiviilasjas nr 2-10-12859

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiit Adamsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja AS FEB

Võlgnik/usaldusisik Tiit Adams, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Võlausaldaja Swedbank AS

Puudutatud isik ERA Liisingu Inkassoteenused AS

Puudutatud isik SA Aarike Hooldekeskus

Puudutatud isik Placet Grupp OÜ

Puudutatud isik Tallinna Haridusamet

Puudutatud isik Urve Adams

Puudutatud isik Argo Raid

Puudutatud isik OÜ Beltoise

Puudutatud isik OÜ Altor-San

Asja läbivaatamise kuupäev

3. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-12859

muutmata, arvestades käesoleva määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta Tiit Adamsi kanda.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus lõpetas 14. juuni 2013. a määrusega Tiit Adamsi (võlgnik) pankrotimenetluse,

algatas tema vastu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast

täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik esitas 30. juunil 2014 kohtule aruande perioodi 1. juuni 2013 kuni 30. juuni 2014 kohta.

Aruande kohaselt oli võlgniku töötasu kokku 5652 eurot 26 senti ja kulud 6200 eurot. Võlgnik on

OÜ Küttepartner juhatuse liige ja 100% omanik. Võlgnik pidas võimalikuks aruandeperioodil tasuda

võlausaldajatele 300 eurot. Taotlusele olid lisatud võlgniku AS SEB Pank ja Swedbank AS

kontoväljavõtted ning OÜ Küttepartner majandusaasta aruanne.

2. Swedbank AS (võlausaldaja) esitas 29. augustil 2014 kohtule taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks või alternatiivselt

võlgniku vabastamiseks usaldusisiku kohustuste täitmisest ja uue usaldusisiku nimetamiseks.

Taotluse kohaselt varjab võlgnik oma tulusid. Võlgniku esitatud kontoväljavõtetes kajastuvate

andmete kohaselt on võlgniku sissetulekud oluliselt suuremad aruandes märgitust. Suure osa

võlgnikule laekuvatest summadest moodustas OÜ Küttepartner majandusavanss. Väljavõtetest

nähtuvalt ei kasutanud võlgnik majandusavanssi sihtotstarbeliselt. Laekunud summasid tuleb käsitada

võlgniku sissetulekuna. Võlgnik esitas aruandes ka valeandmeid. Võlgnik ei ole oma elulaadi ja

kulusid viinud mõistlikule tasemele, arvestades kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku pillav

eluviis on süvenenud. Aasta jooksul laekus võlgniku mõlemale arvelduskontole kokku 37 863 eurot

13 senti. Ettepanek tasuda võlausaldajatele üksnes 300 eurot kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik

on raske hooletusega rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei

ole võlausaldajatele tasunud aruandes märgitud 300 eurot.

3. Võlgnik vaidles taotlusele vastu. Väide majandusavansi mittesihtotstarbelisest kasutamisest

põhineb võlausaldaja oletustel. Võlausaldajal tuleb tõendada, et tegemist ei ole ülekande selgituses

märgitud maksega. Kontoväljavõtte kohaselt on võlgnik raha kasutanud erinevate ehitusmaterjalide

ostmiseks ja muudeks majandustehinguteks. Samuti on võlgnik makseid äriühingule tagastanud.

Võlgniku kohustuste süüline rikkumine PankrS § 173 mõttes eeldab tulude võlausaldajate ja kohtu

eest varjamise tuvastamist. Võlgniku käitumises ei ole süülise, sh raskelt hooletu käitumise

tunnuseid. Taotlus uue usaldusisiku nimetamiseks on põhjendamatu, kuna võlausaldaja ei ole välja

toonud asjaolusid, mis viitaksid kohustuste rikkumisele, ega ainsatki mõjuvat põhjust.

4. Harju Maakohus jättis 3. novembri 2014. a määrusega võlausaldaja taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks

rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. detsembri 2014. a määrusega maakohtu määruse ning saatis

tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamisest keeldumise

otsustamisel piisava põhjalikkusega hinnanud võlausaldaja esile toodud asjaolusid.

Asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitas võlgnik selgituse, mille kohaselt laekus võlgniku

erakontodele OÜ Küttepartner majandusavanssi kokku 20 586 eurot, millest võlgnik on tagastanud

2562 eurot. Oma erakontodelt tegi võlgnik makseid 548 eurot 22 senti, mis on otseselt

OÜ Küttepartner kulu. Seega on majandusavansi jääk 18 948 eurot 78 senti. Raamatupidamise

väljavõtte järgi oli seisuga 31. juuli 2014 majandusavansi jääk 0 eurot.

Maakohus selgitas võlgnikule tõendamiskoormust ning andis täiendavaid tähtaegu tõendite

esitamiseks. Pärast korraldaval istungil toimunud ärakuulamist tõi võlgnik kohtusse kastiga

OÜ Küttepartner raamatupidamisdokumente. Kohus tagastas dokumendid, selgitades, et ei loe

selliseid dokumente vastuvõetuks.

29. mail 2015 esitas võlgnik kohtule uue kastitäie OÜ Küttepartner raamatupidamisdokumente

majandusavansi maksete kohta. Kohus tagastas dokumendid. Nimetatud dokumendid kajastasid

peamiselt OÜ Küttepartner tehinguid, mitte konkreetselt võlgniku enda kui füüsilise isiku

pangakontolt OÜ Küttepartner majandustegevuses tehtud makseid. Seetõttu andis kohus 10. juunil

2015 võlgnikule veelkord täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, paludes võlgnikul esitada tõendid

konkreetselt võlgniku enda poolt OÜ Küttepartner majandustegevuses tehtud kulutuste kohta.

Võlgnik lisatõendeid ega -selgitusi ei esitanud.

5. Harju Maakohus lõpetas 26. juuni 2015. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

ja keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulas kohus ära võlgniku ja võlausaldaja ning võttis

võlgnikult võlgniku vande. Võlgniku teised võlausaldajad kohtule soovi enda ärakuulamiseks ei

avaldanud. Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud tema tõendamiskoormust ning kohustanud teda

selgitama ja tõendama, mida tegi võlgnik aruandeperioodil talle laekunud 27 710 euroga ning kuidas

konkreetselt kasutas võlgnik majandusavansina makstud, kuid tagastamata 18 360 eurot

OÜ Küttepartner majandustegevuses. Võlgniku esitatud dokumendid ei kajastanud võlgniku

pangakontolt OÜ Küttepartner majandustegevuses tehtud makseid. Võlgnik lisatõendeid ei esitanud.

Kuivõrd võlgnik ei ole tõendanud majandusavansina saadud summade sihtotstarbelist kasutamist,

tuleb tagastamata summasid käsitada võlgniku sissetulekuna. Seega on võlgniku sissetulekud

aruandes märgitust oluliselt suuremad ja võlgnik on tahtlikult varjanud saadud tulusid ning

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul oleks tulnud tasuda kohustuste katteks

võlausaldajatele suurem summa kui aruandes märgitud 300 eurot.

6. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ning teha uus määrus, millega jätta taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks

rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. detsembri 2015 määrusega võlgniku määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole maakohus rikkunud hagita menetluse uurimispõhimõtet.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus korduvalt võlgnikule selgitanud tõendamiskoormust,

st võlgnik peab tõendama, millele on kulutatud väidetavalt majandusavansina saadud summad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 3 esimese lausega ei ole kooskõlas see, et

menetlusosaline toob kohtusse kastidega dokumente ja eeldab, et kohus ise leiab sealt vajalikud

dokumendid. Hagita menetluses kohalduvast uurimisprintsiibist ei tulene vastupidist. Võlgnikul tuli

esitada tõendid vaidlusaluse perioodi majandusavansi kasutamise kohta. Võlgnik pidi dokumente

hoidma ja säilitama seitse aastat. Kuivõrd võlgnik ei ole neid esitanud, võib järeldada, et

kuludokumente ei eksisteerigi. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtuid veennud, et majandusavanssi on

kasutatud osaühingu huvides, saab summat käsitada võlgniku sissetulekuna.

Ringkonnakohus ei nõustunud sellega, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Tahtlust

hinnatakse erinevalt hooletusest subjektiivselt isikust lähtudes. Finantsaruandes õigete andmete

(suuremate sissetulekute) kajastamata jätmine (varjamine) on olnud raskelt hooletu tegevus.

Võlgnik on sissetulekute varjamise ning väljamaksete tegemata jätmisega pankrotivõlausaldajate

huve tegelikult kahjustanud. Varjatud summasid arvesse võttes tulnuks võlausaldajatele tasuda

rohkem kui 300 eurot. Nõustuda ei saa väitega, et maakohus ei ole võlgniku huvidega arvestanud.

Maakohus selgitas korduvalt võlgnikule tema tõendamiskoormust ning andis täiendavaid tähtaegu

tõendite esitamiseks. Esineb PankrS § 175 lg 4 teise lause järgi täiendav alus keelduda kohustustest

vabastamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on pigem erandlik ning selle menetluse edukalt

läbimise eelduseks on võlgniku kõigi seadusest tulenevate kohustuste korrektne täitmine kohustustest

vabastamise menetluse kestel.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus kaasas võlausaldajad. Maakohus on tsiviilasja toimikust

nähtuvalt küsinud võlausaldajate seisukohta nii Swedbank AS esitatud avalduse kui ka võlgniku

esitatud määruskaebuse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Võlgnik palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks arutamiseks

Harju Maakohtusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtud kaalunud võlgniku huve. Kohtud on lõpetanud

kohustustest vabastamise menetluse kergekäeliselt. Menetluse lõpetamine peaks olema pigem

erandlik. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise

käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust algatamata jätta.

Võlgnik ei ole süüliselt oma sissetulekuid varjanud. Kohtud on teinud oma järeldused võlgniku

aruande ja tema esitatud kontoväljavõtete põhjal. Keegi ei ole kogunud ega esitanud muid andmeid.

Sellises olukorras ei ole võlgnik midagi varjanud. See, et kohus on tõlgendanud võlgniku äriühingu

avansilisi makseid võlgniku tuluna, on õiguslik küsimus. Tegemist ei ole tahtliku või raskest

hooletusest tuleneva tulude varjamisega. Kohtud on võlgniku segadusse viinud, sest esitatud

dokumendid olidki avansi kasutamise tõendid.

Võlgnik ei ole kahjustanud võlausaldajate huve. Isegi kui võlgniku sissetulekuks on olnud täiendavad

18 360 eurot, tähendab see võlausaldajatele õigust saada sellest summast oma nõuete rahuldamiseks

suurem summa, kui on pakkunud võlgnik. Kohtul on õigus kohustada võlgnikku tasuma

võlausaldajatele suurem summa.

Täidetud ei olnud PankrS § 172 lg-s 6 sätestatud eeldused võlgniku usaldusisikuks määramiseks.

Usaldusisiku määramisel ei oleks praegust vaidlust tekkinud. Kohus ei ole piisavalt kontrollinud

võlgniku kohustuste täitmist. Kohtud ei kaalunud võimalust määrata uus usaldusisik.

Maakohus ei kaasanud menetlusse puudutatud isikuid. Maakohus on vaid viidanud teiste

võlausaldajate varasematele teadetele, kuid jätnud nad puudutatud isikutena protsessi kaasamata.

Asjas oli ka võlausaldaja, kes pooldas võlgadest vabastamise menetluse jätkamist.

9. Võlausaldaja, avaldaja AS FEB ja puudutatud isik ERA Liisingu Inkassoteenused AS paluvad jätta

määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus tühistamata. Puudutatud isik Altor-San OÜ

vaidleb võlgniku võlgadest vabastamisele vastu.

Teised puudutatud isikud ei ole määruskaebusele vastanud.

10. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja kohtupraktika

ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks 7. juunil 2016 lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu

koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruste tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus

muutmata.

12. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas kohtud on põhjendatult lõpetanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Kohtud on lõpetanud kohustustest vabastamise menetluse

PankrS § 175 lg 2 p 2, lg 5 ja § 173 lg 2 alusel seetõttu, et võlgnik on süüliselt varjanud oma

tegelikke sissetulekuid ning kahjustanud väljamaksete tegemata jätmisega võlausaldajate huve.

Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, kuid vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele peab

vajalikuks esitada oma selgitused.

13. Nii maa- kui ka ringkonnakohus tuvastasid, et vaidlusalused 18 360 eurot on käsitatavad võlgniku

sissetulekuna, mitte võlgniku väidetud majandusavansina (ringkonnakohtu määruse p 51). Kohtud ei

ole selle asjaolu tuvastamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 järgi

võtab eelnimetatud tuvastatud asjaolu määruskaebuse lahendamisel aluseks ka Riigikohus.

Ringkonnakohus on kuludokumentide vastuvõtmisest keeldumist hinnates õigesti leidnud, et hagita

menetluses peab menetlusosaline tõendi esitamisel kohustustest vabastamise menetluses vähemasti

põhjendama, milliseid asjaolusid soovib ta konkreetse dokumendiga tõendada. TsMS § 236 lg 3

esimese lause kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite

kogumist taotleb. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega keeldus maakohus põhjendatult

võlgniku esitatud dokumentide vastuvõtmisest.

14. PankrS § 175 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4

nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta.

Lähtudes kohtute põhjendustest ning PankrS § 175 lg 2 p-st 2 ja lg-st 5, tuli võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks praegusel juhul tuvastada, et:

· võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning

vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta;

· võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt;

· võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik

eelnimetatud tingimused.

15. Kolleegium märgib, et PankrS § 173 lg 2 mõttes annab võlgniku võlgadest vabastamise menetluse

lõpetamiseks alust tulude ja vara varjamine. Mitte igasugune võõra raha laekumine võlgniku kontole,

mida võlgnik ei ole määratlenud oma vara või tuluna, ei tähenda iseenesest, et võlgnik on oma vara

või tulusid varjanud PankrS § 173 lg 2 mõttes. Selleks, et tuvastada võlgniku kohustuse rikkumine

PankrS § 173 lg 2 mõttes, peab kohus tuvastama, kas võlgnik rikkus kohustusi ja kas see rikkumine

oli ka süüline. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu

tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, siis on

varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseaduse § 104 lg 5). Kui kohus

tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus

ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi.

16. Kolleegium selgitab, et kui kohus on tuvastanud võlgniku kontole tehtud ülekanded, mida võlgnik

ei ole määratlenud oma tulu või varana, tuleks kohtul esmalt nõuda võlgnikult lisaselgitusi ja -teavet

selle kohta, miks ei pea võlgnik kontole laekunud raha enda varaks. Võlgnikul tuleb tõendada, et

tegemist ei ole temale kuuluva rahaga või miks ei kuulu see võlausaldajatele väljamaksmisele.

17. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et tuvastatud asjaoludel on võlgnik praegusel juhul oma

sissetulekuid varjanud. Tsiviilasjas tuvastatud asjaolude kohaselt olid võlgniku aruandes esitatud

andmed ebaõiged, st ei kajastanud kogu võlgniku sissetulekut. Maakohus palus võlgnikul selgitada ja

tõendada, kuidas ta on kasutanud OÜ Küttepartner majandustegevuses vaidlusalust majandusavanssi

(II kd, tl 179; samuti III kd, tl-d 6, 8, 41). Seega oli võlgnikule arusaadav, et kui ta ei tõenda oma

väiteid majandusavansi majandustegevuses kasutamise kohta, siis lõpetab kohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

Maakohus leidis, et võlgnik varjas kohustusi tahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul oli võlgnik tulude

varjamisel raskelt hooletu (ringkonnakohtu otsuse p-d 53-54). Kolleegium peab vajalikuks selles osas

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muuta. Ringkonnakohus ei selgitanud, millistest asjaoludest

lähtuvalt hindab ta võlgniku süülisuse astet maakohtust erinevalt. Pigem ringkonnakohtu esitatud

asjaolud veel kinnitavad ringkonnakohtu otsuses toodud järeldust, et tegemist oli vara varjamisega.

Tuvastades, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, tuvastab kohus

ühtlasi, et võlgnik on kohustusi rikkunud tahtlikult (vt käesoleva otsuse punkti 15). Vaatamata

eeltoodule on ringkonnakohtu lõppjäreldus õige, mistõttu ei ole alust ringkonnakohtu määrust

tühistada.

Lisaks rikkus võlgnik kohtu nõude täitmata jätmisel ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise

kohustust. Kuivõrd see tõi kaasa ka võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et

võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid PankrS § 172 lg-st 2 tulenevalt õigustatud

saama, on kohtud õigesti kohustustest vabastamise menetluse lõpetanud.

18. Praeguses asjas määras maakohus võlgniku enda PankrS § 172 lg 6 järgi usaldusisikuks. Selle

kohta märgib kolleegium üldise selgitusena kohtupraktika suunamise eesmärgil järgmist.

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine

tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku

kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

PankrS § 172 lg 6 võimaldab kulude kokkuhoiu kaalutlusel võlgniku enda usaldusisikuks määrata.

Selline võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Usaldusisiku roll

võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et

olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad

kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu. PankrS § 173

lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Võlgnik teeb eelnimetatud maksed

usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1), kes teeb PankrS § 172 lg 2 järgi kord aastas võlausaldajatele

väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Kui kohus määrab võlgniku enda

usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui

kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka

kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172

sätestatud kohustuste täitmisega.

19. Ringkonnakohus leidis lisaks, et menetluse lõpetamiseks annab täiendavalt aluse PankrS § 175

lg 4.

PankrS § 175 lg 4 järgi peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui

võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kolleegium leiab, et PankrS § 175 lg 4 alusel võlgnikku

kohustustest vabastamast keeldumiseks peab kohus ka selgitama, millise teabe vande all andmata

jätmise või tähtajaks andmata jätmise tõttu kohus menetluse lõpetab. Maakohus kohustas oma kirjas

võlgnikku ilmuma kohtusse, et anda vande all teavet oma kohustuste täitmise kohta, ning samas

hoiatas, et teabe tähtajaks andmata jätmise korral keeldub kohus PankrS § 175 lg 4 järgi teda

kohustustest vabastamast (III kd, tl 9). Ärakuulamise protokollist nähtub vaid see, et kohus võttis

võlgnikult vande, veendumaks, et võlgnik täidab korrektselt kohustustest vabastamise menetlusest

tulenevaid kohustusi (III kd, tl 41). Seega ei nähtu toimikust, millise teabe vande all andmata

jätmisega seostas kohus PankrS § 175 lg 4 alusel menetluse lõpetamise. Kuivõrd esines PankrS § 173

lg-s 2, § 175 lg 2 p-s 2 ja § 175 lg-s 5 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks, siis ei ole siiski

tähtsust, kas esinesid PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise

alused.

20. Kolleegium ei nõustu võlgniku etteheitega, et võlausaldajad on jäänud menetlusse kaasamata.

PankrS § 175 lg 3 kohaselt tuleb ära kuulata soovi avaldanud võlausaldajad. Tsiviilasja toimikust

nähtub, et kohtud on soovi avaldanud võlausaldajad ka ära kuulanud. Lisaks on nii ringkonnakohtu

määrus kui ka Riigikohtusse esitatud määruskaebus edastatud kõigile võlausaldajatele, samuti antud

neile võimalus seisukoha esitamiseks. Seega on kõik soovi avaldanud võlausaldajad PankrS § 175

lg 3 järgi ära kuulatud.

21. Kuna ringkonnakohtu määrus jääb muutmata ja võlgniku määruskaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Ringkonnakohus jättis

menetluskulud võlgniku kanda, kuid menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, märkides, et

menetluskulud määrab kindlaks maakohus. Seega määrab menetluskulud kindlaks maakohus

TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi.

22. Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu