3-1-1-73-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-73-16

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos

Kohtuasi

Väärteoasi F.T karistamises tolliseaduse § 74 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-15-11303

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.T kaitsja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Maksu- ja Tolliamet, esindaja juriidilise osakonna jurist Mari‑Liis

Reidi

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

21. september 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a otsus F.T karistamises tolliseaduse § 74 lg 1 järgi ja saata

väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt F.T kasuks välja 684 (kuussada kaheksakümmend neli) eurot valitud kaitsjale

kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 11. detsembri 2015. a otsusega karistati F.T tolliseaduse (edaspidi TS) § 74 lg 1 alusel rahatrahviga

70 trahviühikut (s.o 280 eurot) selle eest, et ta toimetas väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist Eestisse

keelatud kaupa. Kohtuvälise menetleja tuvastatud asjaolude kohaselt tellis F.T 16. augustil 2015 interneti teel Iisraeli Riigist

viis karpi huuletubakat ja, kasutades ära AS-i Eesti Post, toimetas tubaka 28. augustil 2015 posti teel Tallinnas Pallasti 28

asuvasse AS-i Eesti Post tolliterminali. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 3 lg-te 1 ja 4 kohaselt on huuletubakas suitsuvaba

tubakatoode ning tulenevalt TubS § 24 lg-st 4 on suitsuvaba tubakatoote toimetamine Eestisse posti teel keelatud.

2. Kohtuvälise menetleja väärteootsuse peale esitas kaebuse F.T kaitsja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt, kes taotles

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult

märkis kaitsja järgmist.

2.1. F.T-le etteheidetav tegu jäi katsestaadiumisse. TS § 74 lg 1 näeb karistatava teona ette keelatud kauba liiduvälisest

riigist Eestisse toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise. Kuna praegusel juhul avastati huuletubakas tollikontrolli

käigus ja seda ei lastud vabasse ringlusesse, pole keelatud kaup Eesti tollipiiri ületanud. Järelikult pole keelatud kaup

Eestisse jõudnud ega TS § 74 lg-s 1 sätestatud väärtegu lõpule viidud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2013. a

otsusest asjas nr 3-1-1-45-13 nähtub, et kui keelatud kaup avastatakse tollikontrolli käigus, on tegemist katsega.

TS § 74 lg 1 katse ei ole karistatav.

2.2. Huuletubaka tellimine F.T poolt ei ole tõendatud. Huuletubakas telliti küll menetlusaluse isiku nimele ja selle eest tasuti

tema krediitkaardiga, kuid menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema huuletubakat ei tellinud. Kuna täpsustavate ütluste

andmine võib süüstada menetlusaluse isiku lähedasi, ei pea F.T nimetama isikut, kes tema krediitkaardi andmeid võis

kasutada.

2.3. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kuidas F.T AS-i Eesti Post valitses ja mil viisil saab

huuletubaka Eestisse toimetamist F.T-le omistada. Samuti pole tõendatud, et postipaki toimetas Eestisse AS Eesti Post.

2.4. Väärteoprotokollist ei selgu üheselt menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise aeg ja koht. Ühelt poolt

heidetakse F.T-le ette keelatud kauba üle riigipiiri toimetamist, kuid teisalt märgitakse teo toimepanemise kohaks AS-i Eesti

Post tolliterminal. Samuti märgiti teo toimepanemise ajaks 28. august 2015 kell 9.10, kuigi sel ajal deklareeris AS Eesti Post

huuletubakat sisaldava postipaki tollikäitlusviisile.

2.5. AS Eesti Post deklareeris huuletubakat sisaldava postipaki ajutise ladustamise tolliprotseduurile ja märkis ennast

deklarandiks. Deklareerides keelatud kauba tollikäitlusviisile, täitis AS Eesti Post TS § 74 lg 1 teise koosseisualternatiivi.

3. Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata ja selle peale esitatud

kaebus rahuldamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Rahvusvahelise postisaadetise

läbivaatuse akti kohaselt avastati 28. augustil 2015 AS-i Eesti Post tolliterminalis postisaadetisest nr LM000300775EE viis

karpi huuletubakat. Saadetis pärines Iisraeli Riigist ja oli adresseeritud F.T nimele. Saaja aadressiks oli märgitud Xxxxxxx

XX-X, Tallinn. Nähtuvalt AS-i SEB Pank vastuskirjast, vastuskirja vaatluse protokollist ja F.T arvelduskonto väljavõttest

tasuti huuletubaka eest F.T arvelduskontolt. Samuti on arvelduskonto väljavõtte ja rahvastikuregistri väljavõtte järgi F.T

elukohaks Xxxxxxx XX-X, Tallinn. Eelnevast tulenevalt tellis F.T Iisraelist Eestisse huuletubakat ja tasus selle eest oma

arvelduskontolt. Kuna huuletubakas toimetati posti teel AS-i Eesti Post tolliterminali, on TS § 74 lg 1 koosseis täidetud.

3.2. Menetlusaluse isiku ütlused, et keegi teine võis huuletubaka eest tasumiseks tema krediitkaardi andmeid kasutada, ei

tekita tema süüdiolekus kahtlusi. Kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi peab menetlusalune isik end aktiivselt kaitsma

asudes esitama oma väidete õigsuse kinnitamiseks tõendid või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse

võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Praegusel juhul pole F.T esitanud enda väidete kinnitamiseks ühtki tõendit ega

nimetanud isikut, kes võis tema krediitkaardi andmeid kasutada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a otsuse peale esitas kassatsiooni F.T kaitsja K. Siivelt, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palub kaitsja hüvitada menetlusalusele

isikule valitud kaitsjale makstud tasu. Valdavalt korratakse kassatsioonis maakohtule esitatud kaebuse väiteid, lisades

varasematele argumentidele kokkuvõtlikult järgmist.

4.1. Maakohus jättis analüüsimata väärteomenetluses kogutud tõendid ja vastamata kohtuvälise menetleja karistusotsuse

peale esitatud kaebuse argumentidele. Maakohtu otsuses on üksnes tõendeid loetletud ja seejärel tõdetud, et need tõendavad

menetlusaluse isiku süüd. Selliselt toimides eiras maakohus VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud väärteoasja täies ulatuses

arutamise kohustust ja rikkus sellega oluliselt väärteomenetlusõigust.

4.2. Muu hulgas jättis maakohus tähelepanuta, et väärteoprotokollis heidetakse F.T-le ette TS § 74 lg 1 vahendlikku

täideviimist, ja on tuvastamata, kes huuletubakat sisaldava postipaki üle piiri toimetas. Tõenäoliselt polnud see AS Eesti

Post, vaid mõni muu rahvusvaheliste postisaadetiste edastamisega tegelev ettevõte. Samuti pole väärteoprotokollis ega

maakohtu otsuses ära näidatud, mil viisil (kas ülekaaluka teadmisega, ülekaaluka tahte või võimuaparaadiga) F.T

huuletubaka vahetut Eestisse toimetajat valitses. Nende puuduste tõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada.

4.3. Maakohus märkis ekslikult, et F.T oleks pidanud nimetama isiku, kes võis huuletubaka tellida ja tema krediitkaardi

andmeid kasutada. Menetlusalusel isikul on õigus keelduda ütluste andmisest, kui see võib süüstada tema lähedasi, ja selle

õiguse kasutamist ei tohi tõlgendada menetlusaluse isiku kahjuks.

5. Kassatsioonile esitas Maksu- ja Tolliameti esindajana vastuse juriidilise osakonna jurist Mari-Liis Reidi, kes märgib

kokkuvõtlikult järgmist.

5.1. Kaitsja etteheited VTMS § 123 lg 2 rikkumise osas on põhjendatud. Maakohus jättis analüüsimata vääteomenetluses

kogutud tõendid ja vastamata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses tõstatatud küsimustele TS § 74 lg-s 1

sätestatud väärteo lõpuleviimise, vahendliku täideviimise ning F.T-le etteheidetava teo toimepanemise aja ja koha kohta.

5.2. Vaatamata eeltoodule on F.T karistamine seaduslik. TS § 74 lg 1 sätestab karistatava teona muu hulgas keelatud kauba

liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise ja see koosseisualternatiiv on täidetud hetkel, mil kaup toimetatakse üle riigipiiri.

Kuna praegusel juhul saabus huuletubakas AS-i Eesti Post tolliterminali, oli kaup Eesti Vabariigi territooriumil ja järelikult

Eestisse toimetatud.

5.3. F.T kasutas väärteo toimepanemise vahendina AS-i Eesti Post. Nimelt ladustas AS Eesti Post tolliterminalis ajutiselt

keelatud kaupa ja keelatud kaup avastati AS-i Eesti Post valdusest. Väärteomenetluses on tõendatud, et menetlusalune isik

tellis Iisraelist suitsuvabade tubakatoodetega kauplevalt juriidiliselt isikult huuletubakat ja tasus selle eest oma

krediitkaardikontolt. Seejärel pidi F.T valima, mil viisil tellitud kaup Eestisse toimetatakse, ja andis selliselt AS-ile Eesti

Post õiguse ennast Eestis esindada. F.T valitses AS-i Eesti Post Iisraelis asuvale juriidilisele isikule esitatud tellimuse kaudu.

AS-i Eesti Post tegevus oli otseselt seotud sellega, et menetlusalune isik tellis endale välisriigist huuletubakat ja et tubakas

saabus postiasutusse.

5.4. Väärteo toimepanemise koht on märgitud viisil, mis võimaldab menetlusalusel isikul aru saada, millist tegu talle ette

heidetakse. Märkides teo toimepanemise kohaks AS-i Eesti Post tolliterminali asukoha, lähtus kohtuväline menetleja sellest,

AS-i Eesti Post tolliterminalis avastati keelatud kaup.

5.5. Maakohus leidis õigesti, et F.T oleks pidanud end aktiivselt kaitsma asudes esitama tõendeid oma väidete õigsuse

kinnitamiseks või looma menetlejale võimaluse oma väiteid kontrollida. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud

või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks

soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugused kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab

see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see

nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13. oktoobri 2015. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-15, p 19). Kuna praegusel juhul ei kinnita ükski tõend F.T versiooni,

et keegi teine kasutas huuletubaka ostmiseks tema krediitkaardi andmeid, pole alust rääkida kahtlustest, mida tuleks

menetlusaluse isiku kasuks tõlgendada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja etteheited VTMS § 123 lg 2 rikkumise osas põhjendatud. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on selgitanud, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus lahendama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Eelöeldu tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § -s 133 loetletud küsimustele ja kajastada

VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning

millistele tõenditele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav

ja selles sisalduvad järeldused peavad olema seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul

VTMS § 133 p 4 järgi muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega peab

otsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse

analüüs (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2016. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-16, p 8). See, et maakohus

peab tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, ei tähenda aga,

et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse väited võib jätta tähelepanuta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab

maakohus lisaks kaebuse etteheidetele kontrollima ka teisi kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. Praeguses asjas tehtud maakohtu otsus eelkirjeldatud nõuetele ei vasta. Maakohus pole käsitlenud kohtuvälise menetleja

otsuse peale esitatud kaebuses tõstatatud küsimusi TS § 74 lg-s 1 sätestatud väärteo lõpuleviimise, vahendliku täideviimise

ega väärteoprotokolli teokirjelduse puuduste kohta. Samuti pole maakohtu otsuses põhjendatud järeldust, et F.T tegevus

täidab ka TS § 74 lg-s 1 ettenähtud väärteo subjektiivse koosseisu. Need vead on käsitatavad väärteomenetlusõiguse

olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-77-14, p-d 6 ja 7) ning maakohtu otsus tuleb tühistada. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse

seaduslikkuse kontrollimise kohustus lasub maakohtul, tuleb väärteoasi eelkirjeldatud vigade kõrvaldamiseks maakohtule

tagastada.

8. Täiendavalt selgitab kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks järgmist. TS § 74 lg 1 sätestab karistatava teona muu

hulgas keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise. Otsustamaks, kas selle koosseisualternatiivi täitmiseks peab

kaup olema liikunud üle tollipiiri või piisab väärteo lõpuleviimiseks kauba toimetamisest üle riigipiiri, tuleb silmas pidada, et

keelatud kauba riiki toimetamise piirangute eesmärk (kaitstav õigushüve) pole riigi maksulaekumiste kaitse, vaid Eesti

Vabariigis keelatud kauba käitlemise välistamine. Kuna selle eesmärgi seisukohalt on oluline välistada (juba) keelatud

kauba jõudmine Eesti Vabariigi territooriumile, tuleb Eestisse toimetamisena TS § 74 lg 1 mõttes mõista kauba toimetamist

üle riigipiiri.

9. Nähtuvalt KarS § 21 lg-st 1 on vahendlik täideviija isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime teist isikut

vahendina ära kasutades. Vahendlik täideviimine juriidilise konstruktsioonina võimaldab omistada ühe isiku poolt

(ärakasutatav) toimepandud süüteokoosseisupärased teod teisele isikule (ärakasutaja). TubS § 24 lg 4 kohaselt on

suitsuvaba tubakatoote toimetamine Eestisse posti teel keelatud ja seda keeldu saab rikkuda vaid postiteenust kasutades.

Eelnevast nähtuvalt rikub isik, kelle teo tõttu saabub suitsuvaba tubakatoode posti teel Eestisse, vahetult TubS § 24 lg-s 4

sätestatud keeldu ja paneb seega toime TS § 74 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Järelikult pole kõnealusel juhul

alust rääkida vahendlikust täideviimisest ega postiteenuse osutaja vahendina kasutamisest.

10. Nõustudes maakohtuga, selgitab kolleegium viimaks, et VTMS § 2 ja KrMS § 34 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusalusel

isikul õigus keelduda ütluste andmisest, sõltumata sellest, kas tema ütlused võivad väärteo toimepanemises süüstada tema

lähedasi. Samuti ei pea menetlusalune isik tõendama oma süü puudumist. Kuid juhul, kui menetlusalune isik otsustab end

kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni

kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev menetlusalune isik jätab

esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust

rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-07, p 9.1, 24. oktoobri 2005. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3 ja 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99, p 2).

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 9. märtsi 2016. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Väärteoasja uuel arutamisel peab maakohus vastama ka kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse väidetele.

Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt.

12. F.T kaitsja K. Siivelt esitas Riigikohtule taotluse hüvitada F.T-le seoses väärteoasja menetlusega valitud kaitsjale

makstud tasu kogusummas 2379 eurot ja 35 senti (sh käibemaks 396 eurot ja 56 senti). Taotlus hõlmab nii kohtuvälises

menetluses, maakohtus kui ka Riigikohtu menetluses kaitsjale makstud tasu ning sellele lisatud dokumentide kohaselt on

kaitsja tasu kassatsioonimenetluses 684 eurot (sh käibemaks 114 eurot). Kaitsja kulutas maakohtu otsuse ja kohtupraktika

analüüsimiseks 30 minutit, kassatsiooni koostamiseks 3 tundi ja 45 minutit ning menetlusaluse isikuga konsulteerimiseks,

kassatsiooni ülevaatamiseks ja Riigikohtule saatmiseks 30 minutit. Kokku osutas kaitsja F.T-le kassatsioonimenetluses

õigusabi 4 tunni ja 45 minuti vältel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude

hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud F.T

kaitsmiseks kassatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu 144 eurot

(sh käibemaks) mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks

arutamiseks, tuleb nimetatud menetluskulu VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel F.T-le hüvitada. Kohtuvälises

menetluses ja maakohtus tekkinud kulude hüvitamist peab kaitsja taotlema maakohtult väärteoasja uue arutamise käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)