3-2-1-86-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-86-16

Määruse kuupäev

Tartu, 19. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Kohtuasi

3N Reval OÜ avaldus üle võõra kinnisasja

juurdepääsuõiguse tingimuste kindlaksmääramiseks ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-44378

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

3N Reval OÜ määruskaebus menetluskulude

kindlaksmääramise peale

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja 3N Reval OÜ, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Kristjan Mägi ja Tarvo Lindma

Puudutatud isik menetluses 11. juunini 2014 aktsiaselts

Restor, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik, ja

menetluses 12. juunist 2014 Žanna Ter-Ovanesjan,

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Tiina

Pukk

Puudutatud isik Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu), esindaja Raul Keba

Puudutatud isik Ralf Õng

Puudutatud isik Vasiliy Tucha

Puudutatud isik Larysa Golinskaia

Puudutatud isik Wiliam Henry Cronenberg III

Puudutatud isik Andres Kurg

Puudutatud isik TT Invest OÜ

Puudutatud isik Ene Voolma

Puudutatud isik Vahur Sillaots

Puudutatud isik Rain Sannik

Puudutatud isik Tamara Libert

Puudutatud isik Killu Ratas

Puudutatud isik Keit Kasemets

Puudutatud isik Matvei Nikitenko

Puudutatud isik Liina Viil

Puudutatud isik Liina Kesküla

Puudutatud isik Alice Viljaste (endise nimega Pärni)

Puudutatud isik Villu Vares

Puudutatud isik Indrek Veso

Puudutatud isik Maris Veso

Puudutatud isikute Indrek Veso ja Maris Veso lepinguline

esindaja advokaat Martin Kirsipuu

Puudutatud isik Ebe Ingel (endise nimega Haagma)

Puudutatud isik Petr Goncharov (elukoht kohtule teadmata)

Puudutatud isik Osaühing SINONIM

Puudutatud isik Osaühing Sneh Holding

Puudutatud isik Aivar Usk

Puudutatud isikute Ralf Õng, Larysa Golinskaia, Andres

Kurg, TT Invest OÜ, Ene Voolma, Vahur Sillaots, Rain

Sannik, Keit Kasemets, Liina Kesküla, Villu Vares, Osaühing

SINONIM, Aivar Usk lepinguline esindaja vandeadvokaat

Erik Lepikson

Asja läbivaatamise kuupäev

19. september 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-44378

ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon 3N Reval OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas 3N Reval OÜ (avaldaja) 22. septembril 2011 Harju maakohtule avalduse

aktsiaseltsi Restor vastu üle võõra kinnisasja juurdepääsuõiguse tingimuste kindlaksmääramiseks ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

Harju Maakohus lubas 26. mai 2014. a määrusega õigusjärglasena menetlusse astuda Žanna Ter-

Ovanesjanil aktsiaseltsi Restor asemel.

Harju Maakohus rahuldas põhimenetluses 21. augusti 2014. a määrusega 3N Reval OÜ avalduse,

määras 3N Reval OÜ-le kuuluvale Tallinnas Narva mnt 46 asuvale kinnistule (registriosa

nr 9731301) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle Tallinnas Narva mnt 48 asuva kinnistu

(registriosa nr 15654401), täpsustas juurdepääsutee tingimusi, määras, et kinnistusraamatusse tuleb

juurdepääsuõiguse kohta kanda märkus, ning tuvastas Tallinnas Narva mnt 48 asuva kinnistu

omaniku kohustuse anda nõusolek märkuse sissekandmiseks juurdepääsuõiguse kohta igakordse

omaniku kasuks kohtumääruses nimetatud tingimustel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja

kanda.

Maakohtu määrus jõustus 14. aprillil 2015, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 2-11-44378, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata,

määruskaebused rahuldamata ja määruskaebuste menetlemisega seotud kulu kaebuse esitajate,

3N Reval OÜ ja Žanna Ter-Ovanesjani kanda.

Harju Maakohus andis 27. aprilli 2015. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks. 24. aprillil 2015 esitasid Indrek Veso ja Maris Veso (puudutatud isikud 20 ja 21) taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palusid välja mõista 2244 eurot (km-ga). 7. mail 2015 esitas

avalduse aktsiaselts Restor, kes oli menetluses Žanna Ter-Ovanesjani asemel puudutatud isik kuni

11. juunini 2014, paludes avaldajalt välja mõista 9736 eurot 56 senti. 7. mail 2015 esitasid avalduse

Ralf Õng, Larysa Golinskaia, Andres Kurg, TT Invest OÜ, Ene Voolma, Vahur Sillaots, Rain Sannik,

Keit Kasemets, Liina Kesküla, Villu Vares ja Aivar Usk (puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26),

paludes välja mõista 3780 eurot (km-ga).

2. Harju Maakohus rahuldas 2. septembri 2015. a määrusega aktsiaseltsi Restor ja puudutatud isikute

3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, jättis rahuldamata

puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

Maakohus mõistis avaldajalt aktsiaseltsi Restor kasuks välja menetluskulud 5735 eurot 96 senti

käibemaksuta (õigusabi 3215 eurot 96 senti km-ta + ekspertiisitasu 2520 eurot) ja jättis rahuldamata

aktsiaseltsi Restor avalduse 4000 euro 60 sendi ulatuses (õigusabikulu 1300 eurot 60 senti, asja

läbivaatamise kulud 2700 eurot).

Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kasuks välja maakohtus

kantud menetluskulud 2707 eurot 20 senti käibemaksuga (õigusabi) ja solidaarselt avaldajalt ja Žanna

Ter-Ovanesjanilt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 270 eurot käibemaksuga

(õigusabikulud) ning jättis rahuldamata puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 802 euro 80 sendi ulatuses (õigusabikulu).

Maakohus tõi esmalt määruse põhjendustes välja, et määrab kindlaks hagita menetluses lahendatud

tsiviilasja menetluskulud, hinnates kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes, ning

viitas, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7), mistõttu ei ole kohus

TsMS § 477 lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

Maakohus pidas vandeadvokaatide Andres Aaviku ja Martin Tälli mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot

km-ta ning vandeadvokaat Erik Lepiksoni mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot km-ga, viitega

Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13; 12. oktoobri

2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25).

Õigusabikuludena esitas aktsiaselts Restor advokaadibüroo arved, kokku 4516 eurot 56 senti.

Maakohus pidas põhjendatuks välja mõista õigusabikulud 29,236 tunni eest (kokku 3215 eurot

96 senti km-ta) ning ekspertiisitasu 2520 eurot. Maakohus jättis rahuldamata Inseneribüroo Strantum

ekspertiisiarvamuse eest esitatud arve 2040 eurot, sest seda ei peetud tsiviilasjas usaldusväärseks

tõendiks.

Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 palusid välja mõista 3780 eurot (km-ga). Maakohus pidas

põhjendatuks avaldajalt välja mõista maakohtus kantud õigusabikulu 22,56 tunni eest (kokku

2707 eurot 20 senti) ning solidaarselt avaldajalt ja Žanna Ter-Ovanesjanilt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulu 2,25 tunni eest (kokku 270 eurot).

Maakohus jättis tervikuna rahuldamata puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse, sest puudutatud isik 20 on vandeadvokaat, mistõttu oli ta ise võimeline

kaitsma hagita asja menetluses ühisomandist tulenevaid õigusi. Maakohus lisas, et hagita menetluses

ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud mõistetakse piiramatult

teiselt menetlusosaliselt välja.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada

osas, milles kohus rahuldas aktsiaseltsi Restor avalduse osaliselt ja mõistis avaldajalt välja 5735 eurot

96 senti ning milles kohus mõistis puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kasuks välja

menetluskulud 2707 eurot 20 senti (km-ga) ja 270 eurot (km-ga).

Puudutatud isikud 20 ja 21 palusid jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

4. Puudutatud isikud 20 ja 21 esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse osaliselt

tühistada ja mõista avaldajalt nende kasuks välja menetluskulu 2244 eurot.

Avaldaja palus jätta puudutatud isikute 20 ja 21 määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2016. a määrusega avaldaja määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse selles osas muutmata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse

osas, millega maakohus jättis puudutatud isikute 20 ja 21 menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata, ja saatis selles osas tsiviilasja maakohtule tagasi puudutatud isikute 20 ja 21

avalduse läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna avaldaja määruskaebuse väited alust muuta

maakohtu määrust osas, milles kohus mõistis puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kasuks

välja menetluskulud, sest menetluskulude suuruse vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korranud.

Ringkonnakohus ei nõustunud avaldaja väitega, et aktsiaselts Restor ei ole menetlusosaline, kelle

kulude hüvitamist saaks avaldajalt nõuda, sest aktsiaselts Restor oli puudutatud isik kuni Žanna Ter-

Ovanesjani menetlusse astumiseni ning kandis seni menetlusosalisena menetluskulusid. Avalduse

kohtusse esitamise ajal kehtinud ning ka praegu kehtiva TsMS kohaselt tuli kohtul menetluskulude

jaotus kindlaks määrata asja lõpetavas lahendis, seega tuli kohtul ka praeguses menetluses osalenud

isikute menetluskulude kohta seisukoht võtta asjas menetlust lõpetava lahendi tegemisel.

Ringkonnakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti otsustanud puudutatud isiku

menetluses kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kaevatavas määruses. Muuhulgas

märkis ringkonnakohus, et menetluskulude hüvitamist saab nõuda üksnes isik, kes need kulud on

kandnud. Et puudutatud isik osales menetluses esindaja kaudu, olid tekkida võivad mõistlikud

menetluskulud esindaja tasu osas avaldajale ka ette näha.

Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt TsMS § 198 lg-st 3 ja § 6182 lg-st 1 tuli menetlusse kaasata

kõigi kinnisasjade omanikud, keda asja lahendamine puudutab, ning ei nõustunud avaldaja väitega, et

puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 oleksid võinud vaidluse olemust arvestades ka mitte

kasutada lepingulise esindaja abi. Menetlusse kaasamisel ei ole menetlusosalistel TsMS kohaselt oma

õiguste kaitseks välistatud või piiratud õigus kasutada õigusteenust ning osaleda menetluses esindaja

kaudu.

Ringkonnakohus tõi välja, et asjaolu, et üks puudutatud isikutest on käibemaksukohustuslane, mida

oleks maakohus pidanud kulude väljamõistmisel arvestama, ei muuda maakohtu määrust ebaõigeks.

Asjaolul, kuidas isikud, kellel on ühine esindaja menetluses, omavahelises suhtes esindajatasu

maksmise kohustuse on jaganud või selle kandnud, ning kas seda on teinud ka isik, kellel on

käibemaksukohustus, ei ole praeguses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tähendust.

Ringkonnakohus oli seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult kaalumata ja avaldajalt välja

mõistmata puudutatud isikute 20 ja 21 menetluses kantud kulud, sest asjaolu, et menetlusosalisel on

õigusteadmised, ei võta temalt võimalust pöörduda enda menetluses esindamiseks lepingulise

esindaja poole. Sellist piirangut TsMS ei sätesta. Maakohus peab seetõttu kaaluma asja uuel

läbivaatamisel, mil määral on kulude suurus põhjendatud, arvestades asja iseloomu ja kulude sisu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse menetlusnormi

olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas puudutatud isikute 20 ja 21

määruskaebuse, ning osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse. Avaldaja palus

tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas aktsiaseltsi Restor ja puudutatud isikute

3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 avaldused, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldused täies

ulatuses rahuldamata. Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb menetlusse võtta ka põhjusel, et asjal on

põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks.

Määruskaebuse järgi ei olnud aktsiaselts Restor põhimenetlust lõpetavate ning menetluskulude jaotust

määravate kohtumääruste tegemise ajal (21. august 2014 ja 13. märts 2015) enam menetlusosaline

ega nähtunud ka määrustest menetlusosalisena, sest 26. mail 2014 astus tema asemel õigusjärglasena

menetlusse Žanna Ter-Ovanesjan. Aktsiaselts Restor oli menetluskulude kindlaksmääramise

menetluse seisukohalt menetlusväline isik, kes ei saanud menetluses iseseisvalt osaleda. Põhiasjas

tehtud sisuline lahend, seega ka menetluskulude jaotus kehtib lahendist nähtuvate menetlusosaliste

ning nende õigusjärglaste kohta, kuid ei kehti sisulise menetluse ajal menetlusest välja astunud ja

asendatud õiguseelnejate kohta. Aktsiaseltsi Restor kantud menetluskulude hüvitamist oleks saanud

nõuda vaid Žanna Ter-Ovanesjan. Vaidlustatud kohtulahenditega luuakse praktika, kus menetluses

asendatud õiguseelneja saab menetlusse iseseisvalt tagasi tulla ning avaldajalt menetluskulusid

nõuda, samas kui avaldajal õiguseelneja vastu selliseid õigusi ei ole, isegi kui õigusjärglane on hiljem

maksejõuetu.

Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kaasati menetlusse üksnes ärakuulamise eesmärgil,

avaldaja ei soovinud kunagi juurdepääsu üle nende puudutatud isikute kinnisasja. Isikutel on õigus

kasutada õigusabi, kuid kantud kulud tehti õigusliku vajaduse puudumisel, mistõttu ei ole

põhjendatud jätta neid kulusid avaldaja kanda hagita menetluses, kus kohtul on aktiivne ja uuriv roll.

Mõistlik oleks olnud kõigi korteriomanike huve esindada korteriühistu kaudu. Nimetatud puudutatud

isikud nõustusid terve menetluse vältel avaldaja seisukohaga juurdepääsutee asukoha osas, seega ei

olnud ka avaldaja ja nende puudutatud isikute vahel sisulist vaidlust. Selliste kulude tegemine hagita

menetluses ei ole kooskõlas ka TsMS §-s 2 sätestatud kulude minimeerimise põhimõttega. TT

Invest OÜ on käibemaksukohustuslane ja kohtud ei arvestanud sellega.

Ei ole mõistlikku põhjendust, miks puudutatud isikud 20 ja 21 võtsid teistest korteriühistu liikmetest

eraldi esindaja, samuti ei ole põhjendatud jätta avaldaja kanda kulusid, mida puudutatud isik 20 on

teinud endale kuuluva advokaadibüroo teenuseid kasutades.

Kuigi TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud üldpõhimõttena see pool, kelle huvides

lahend tehakse, ei ole õigustatud panna avaldajale prognoosimatute kulude piiramatut

hüvitamiskohustust. Avaldajal peaks olema mõistlik võimalus arvestada, et hüvitatavad

menetluskulud piirduvad mõistlike kuludega, mida kannab puudutatud isik, kellega on sisuline

vaidlus (aktsiaselts Restor ja tema õigusjärglane Žanna Ter-Ovanesjan).

7. Aktsiaselts Restor tõi vastusena avaldaja määruskaebusele välja, et esitas kulunimekirja,

juhindudes kohtu saadetud kirjast. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et TsMS §-d 209 ja 210

kohalduvad eelkõige hagimenetluses poole asendamisele, hagita menetluses ei ole pooli ning

menetlusosaline on kohustatud menetlusse astuma puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt

(Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14), mistõttu ei ole menetlusõigusjärgluse

sätted hagita menetluses üks ühele kohalduvad. Vaidluse all ei ole, et aktsiaselts Restor osales

menetluses ja kandis kulusid. Kohus ei saanud aktsiaseltsi Restor menetluskulude jaotust otsustada

puudutatud isiku asendamisel, vaid pidi seda tegema menetlust lõpetavas lahendis, kohus ei nõudnud

asendamisel menetluskulude nimekirja esitamist. Kohtud käitusid vastavalt asjas nr 3-2-1-147-14

tehtud lahendis antud juhiste kohaselt.

8. Puudutatud isikud 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 tõid vastusena määruskaebusele välja, et TsMS § 198

lg 3 ja § 6182 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb juurdepääsuasjade lahendamisel kaasata kõigi

kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. See tagab, et vaidlus lahendatakse

tervikuna korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt. Ei ole oluline, millist juurdepääsu avaldaja eelistas

ning et juurdepääsutee ei läinud üle puudutatud isikute 3, 5, 7-11, 14, 17, 19, 26 kinnisasja, sest

avaldaja eelistus ei olnud kohtu jaoks siduv.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse

normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks

lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud esmalt, et puudutatud isiku õiguseelnejale,

aktsiaseltsile Restor mõisteti menetluskulud välja, arvestades, et ajal, mil kohus tegi põhiasjas

lõpplahendi ja märkis menetluskulude jaotuse, ei olnud aktsiaselts Restor enam menetlusosaline,

seega puudus tal iseseisev võimalus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses osaleda.

Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et õiguseelnejal, aktsiaseltsil Restor ei ole menetlusvälise isikuna

õigust menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude hüvitamist nõuda. On selge, et

aktsiaselts Restor osales menetluses ja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandis ka kulusid.

Kuivõrd Harju Maakohtu 26. mai 2014. a määrusega astus aktsiaseltsi Restor õigusjärglasena

menetlusse Žanna Ter-Ovanesjan, oleks pidanud kohus andma tulenevalt TsMS § 176 lg-st 1

aktsiaseltsile Restor tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Asjaolu, et kohus tähtaega

menetluskulude nimekirja esitamiseks ei määranud, ei võta aktsiaseltsilt Restor võimalust nõuda

menetluskulude hüvitamist.

11. Avaldaja on määruskaebuses Riigikohtule vaidlustanud ka puudutatud isikutele 3, 5, 7-11, 14, 17,

19, 26 ning puudutatud isikutele 20 ja 21 välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse, leides, et

kohus on välja mõistnud ebamõistlikud ja ebavajalikud kulud.

Kolleegium märgib esmalt, et nõustub ringkonnakohtuga, et asjaolu, et menetlusosalisel on

õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. On

õige, et TsMS ei sätesta sellist piirangut (vrd Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-177-15, p 14).

Küll aga nõustub kolleegium avaldajaga, et TsMS § 172 lg 1 mõte ei ole avaldajale prognoosimatute

kulude piiramatu hüvitamiskohustuse panemine. Esiteks annab hagita menetluses menetluskulude

jaotuse üle otsustamisel juba TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia diskretsiooniõiguse kalduda

esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane.

12. Kolleegium on varem leidnud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid

vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus

kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla

üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja

mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Kolleegium jääb

selle seisukoha juurde.

Siiski tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada hagita asjade

menetluste erinevat iseloomu. Kolleegium on varem leidnud veel seda, et mõnda liiki hagita

menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel,

mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise

asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (Riigikohtu

19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14; vt ka 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-13, p 13; 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 26; 17. mai 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte

vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus. Kui aga konkreetses juurdepääsutee asjas poolte vahel sisulist

vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse

võtta.

13. Üldjuhul hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kolleegium leiab, et olukorras,

mil menetlusse on kaasatud suur hulk isikuid, kes on sama külgneva kinnisasja omanikud ja kellel on

seetõttu menetluses ühine huvi, ei ole enamasti põhjendatud menetluskulude hüvitamine suuremas

ulatuses kui ühe esindaja kulude katteks.

Käesolevas asjas oli avaldajal sisuline vaidlusmenetlus üksnes aktsiaseltsiga Restor ja tema

õigusjärglase Žanna Ter-Ovanesjaniga. Teiste puudutatud isikutega avaldajal sisulist vaidlust ei

olnud, nad esindasid menetluses ühist huvi, asi ei olnud keerukas ja esindajad ei vahetunud

(vt TsMS § 175 lg 3). Seetõttu on põhjendatud teistele puudutatud isikutele, kellega avaldajal sisulist

vaidlust ei olnud, hüvitada menetluskulud sellises summas, mis oleks olnud mõistlik ja vajalik ühe

esindaja palkamiseks. Neile puudutatud isikutele, kellel avaldajaga sisulist vaidlust ei olnud, kuid kes

esindaja palkasid, on põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja tasu proportsionaalselt tasu

suurusega.

Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama nende puudutatud isikute, kellega avaldajal

sisulist vaidlust ei olnud, menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175

lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust. Varasemas praktikas on kolleegium pidanud mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-39-16, p 13; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt

tasutud kautsjon tagastada.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik