3-2-1-89-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-89-16

Määruse kuupäev

Tartu, 18. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Korteriühistu Paas garaažid kandeavaldus registriasjas

nr M 10156640/7

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-5319

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Paas garaažid määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Korteriühistu Paas garaažid, esindaja vandeadvokaat

Kaido Ehasoo

Asja läbivaatamise kuupäev

26. september 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas nr 2-16-5319 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2016. a määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Korteriühistu Paas garaažid menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Paas garaažid (avaldaja) esitas 11. veebruaril 2016 Tartu Maakohtu

registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse muudatuse avaldaja juhatuse liikmete koosseisus. 26. veebruaril 2016 esitas avaldaja

registripidajale täiendavad dokumendid ja selgitused.

Tartu Maakohtu kohtunikuabi edastas kandeavalduse kohtunikule läbivaatamiseks. 14. märtsil 2016

esitas Harju Maakohtu kohtunik kohtunikuabile seisukoha, mille kohaselt on ajavahemikus 4. maist

kuni 15. maini 2015 peetud avaldaja üldkoosolekul tehtud otsus, mille alusel taotletakse juhatuse

liikmete muudatuse kohta kande tegemist, tühine, mistõttu ei saa selle alusel kannet teha.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 15. märtsi 2016. a määrusega kandeavalduse

rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja mittetulundusühing, mille kõrgeim organ on

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 järgi liikmete üldkoosolek. Lähtudes üldkoosoleku

eesmärkidest ja tähendusest, ei või üldkoosolekut pidada ositi, st erinevatele mittetulundusühingute

liikmetele eraldi. Üldkoosolekust peavad kõik ühistu liikmed saama osa võtta samal ajal. Kuna

avaldaja üldkoosolek toimus koridoride kaupa, on üldkoosoleku otsus tühine ja kannet ei saa teha.

Kuigi vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks toimus kohtumenetlus, mis lõppes

hageja loobumisega hagist, ei muuda see otsust seaduslikuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 38 kohaselt saab otsuse tühisusele tugineda ka hagi esitamiseta.

3. Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.

Maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata, sest selles ei arvestata avaldaja põhikirja p-ga 4.11,

mille kohaselt võib vajadusel üldkoosolekut pidada koridoride kaupa ja mille kohaselt osalejate arv ja

otsustamise tulemus sel juhul liidetakse. Kohus ei tuginenud ühelegi MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud

otsuse tühisuse alusele ega arvestanud, et avaldajal on väga palju liikmeid. Lisaks oli tegemist

korduskoosolekuga, millel ei ole kõrgendatud kvooruminõuet. Kohtunikuabi ei võinud

registrimenetluses hinnata üldkoosoleku otsuse tühisust. Üldkoosolekul vastuvõetud otsus oli

seaduslik, sest järgitud oli seadust ja avaldaja põhikirja.

4. Kohtunikuabi ja Harju Maakohtu kohtunik jätsid kohtunikuabi määruse muutmata ja määruskaebus

edastati Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. mai 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kohtunikuabi kandeavalduse õigesti

rahuldamata, sest ajavahemikus 4. maist kuni 15. maini 2015 toimunud avaldaja koosolekuid, mida

tähistati koondnimetusega „üldkoosolek", ei kutsutud kokku ega peetud kooskõlas seadusega.

Üldkoosolekut ei saa pidada ositi, st erinevatele mittetulundusühingu liikmetele eri ajal. Selleks, et

ühistu liikmetel oleks võimalik oma liikmeõigusi teostada, mh kujundada ja avaldada arvamust

päevakorras olevates küsimuste kohta, peab neil olema õigus osa võtta samast üldkoosolekust ning

kuulata teiste ühistu liikmete seisukohti. Praegusel juhul rikuti koosolekuid koridoride kaupa pidades

üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS § 20 lg-d 5 ja 6) ja MTÜS § 21 lg 3 kohaselt ei võinud

avaldaja otsuseid vastu võtta.

Vaidlustatud üldkoosoleku otsus, mille alusel avaldaja palus teha registrisse muudatuse juhatuse

liikmete koosseisus, on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine. Üldkoosolekut ei muuda seaduslikuks ka

asjaolu, et üks avaldaja liikmetest esitas kohtusse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagi ja

loobus sellest ning kohus võttis loobumise vastu. Samuti ei ole üldkoosoleku otsus seaduslik seetõttu,

et põhikiri lubab koosolekut koridoride kaupa pidada. Selline põhikirjasäte on vastuolus MTÜS-iga,

sest ühistu liikmetele peab olema tagatud õigus osaleda üldkoosolekul samal ajal. Rikkumist ei

õigusta ka liikmete suur arv (922 liiget) ega asjaolu, et üldkoosolekute korraldamine on raske ja

kulukas. Seega jättis registripidaja kandeavalduse õigesti rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada nii maakohtu registriosakonna kui ka ringkonnakohtu

määruse ja saata asja registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Avaldaja esitas ka menetluskulude

nimekirja Riigikohtu menetluse kohta, märkides esindajakuludena 540 eurot (sh käibemaks).

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kohtunikuabi registrimenetluses omal algatusel tuvastada

üldkoosoleku otsuse tühisust, sest TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 2 järgi tuleb selline asjaolu

tuvastada kohtumenetluses, tagamaks pooltele võrdne võimalus avaldada oma seisukohti. Otsuse

tühisuse saab tuvastada üksnes hagimenetluses, seda ei saa teha negatiivse kandemäärusega

registrimenetluses. Ringkonnakohus ei käsitlenud määruses kohtunikuabi õigust tuvastada otsuse

tühisust. Kui registripidaja leiab, et ta ei saa kannet õigusliku vaidluse tõttu teha, peab ta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 598 kohaselt peatama avalduse menetluse ning määrama

huvitatud isikule tähtaja tühisuse tuvastamise hagi esitamiseks.

Ekslik ja põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et asjas ei ole tähtsust sellel, et vaidluses

üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-8491 kompromissi,

millega hageja (üks ühistu liikmetest) loobus otsuse tühisuse tuvastamise hagist. Kuna ei ole

kohtuotsust, millega oleks tuvastatud vaidlusaluse otsuse tühisus, ei saa ükski isik otsuse tühisusele

tugineda.

Kohtud ei ole viidanud ühelegi rikkumisele, mis tooks kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse, vaid on

üksnes märkinud, et liikmetel on õigus osaleda kõigi jaoks ühel ajal toimuval koosolekul. Samas ei

ole kohtud näidanud, millised liikmete õigused ei ole tagatud, kui koosolekut peetakse koridoride

kaupa, ja millise sätte järgi on liikmel õigus kuulata teiste liikmete seisukohti. Koridoride kaupa

koosoleku pidamine ei muuda kvoorumit ega otsuste vastuvõtmiseks vajalike häälte arvu, need

arvutatakse kõigi osakoosolekute häälte summeerimise teel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada ringkonnakohtu määruse

resolutsiooni, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Õiguslik vaidlus on selle üle, kas korteriühistu vormis tegutsev garaažide ühiseks majandamiseks

moodustatud juriidiline isik võib oma üldkoosolekut pidada eri liikmete jaoks erineval ajal koridoride

kaupa, nii nagu näeb ette ühistu põhikiri. Avaldaja on sellise korra sätestamist põhikirjas põhjendanud

sellega, et tema liikmete arv on väga suur ja seetõttu on keeruline pidada koosolekut kõigi liikmetega

samal ajal samas kohas. Kohtud asusid seisukohale, et sellist korda ei ole võimalik põhikirjaga

kehtestada ja kui põhikirjas ongi selline säte, on põhikiri selles osas seadusega vastuolus ning

MTÜS § 7 lg 2 teise lause järgi tuleb kohaldada seaduses sätestatut.

9. Kolleegium nõustub kohtutega, et mittetulundusühingu põhikirjaga ei ole võimalik kehtestada

korda, mille järgi võib üldkoosolekut pidada eri liikmete jaoks erineval ajal. Kolleegium põhjendab

oma seisukohta alljärgnevalt.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 järgi kohaldatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes

korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seadus näeb mittetulundusühingu

liikmete otsuse vastuvõtmiseks ette kaks võimalust: esiteks on otsuseid võimalik võtta vastu

üldkoosolekul (MTÜS §-d 18-21, § 22 lg-d 1, 11 ja 4) ja teiseks kirjalikult (MTÜS § 22 lg 3).

Esimene neist võimalustest tähendab seda, et koosolek peab toimuma samal ajal kõigi ühingu

liikmete jaoks. See ei tähenda tingimata, et kõik liikmed peaksid olema samal ajal samas kohas, vaid

eelkõige seda, et koosolek peab olema kõigi liikmete jaoks ajaliselt ja ruumiliselt ligipääsetav. Sellise

ligipääsetavuse võib luua mh elektrooniliste vahendite (nt Skype'i ühenduse) abil.

Kui koosolekut oleks võimalik pidada eri liikmete jaoks erineval ajal, ei oleks tagatud üldkoosoleku

peamine eesmärk, milleks on võimaldada liikmetel ühiselt teostada oma liikmeõigusi, kujundada oma

seisukohti tulenevalt päevakorda pandud küsimuste ühisest arutelust teiste liikmetega, hääletada kõiki

asjaolusid ja arvamusi teades kujunenud tahte kohaselt. Pidades koosolekut eri liikmetega eri ajal, ei

ole mh tagatud koosolekute identsus. Samuti ei saa päevakorda pandud küsimusi hääletama asudes

olla kindel, mida räägiti eelmistel osakoosolekutel või mida räägitakse järgmistel või kuidas

selgitatakse teistel osakoosolekutel otsuste eelnõusid.

Kuigi avaldaja põhikirja kohaselt tehakse koosoleku kvoorum ja häälteenamus lõpuks kindlaks

osakoosolekute kvoorumite ja häälte liitmise teel, ei võimalda see saada liikmel ülevaadet sellest, kas

mingi otsus on pärast tema hääle andmist vastu võetud või mitte. Kui hääletamistulemused selguvad

alles pärast viimase osakoosoleku toimumist, ei ole tegemist otsuse tegemisega üldkoosolekul

MTÜS § 22 lg 1 mõttes, vaid sisuliselt kirjaliku hääletamisega. Kirjaliku hääletamise kohta näeb

seadus aga ette eraldi korra (MTÜS § 22 lg 3).

Võimaldades pidada üldkoosolekut mitmel erineval ajal koridoride kaupa, oleksid raskustega või

üldse mitte järgitavad mitmed teised mittetulundusühingute seaduse sätted. Näiteks näeb

MTÜS § 201 lg 5 ette, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib

päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10

üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu

liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kui ühel osakoosolekul tekib

vajadus täiendada päevakorda mõne küsimusega, ei ole see võimalik mh põhjusel, et see, kui palju

liikmeid kogu koosolekul osales, selgub alles pärast viimast koosolekut.

10. Kolleegium möönab, et suure liikmete arvuga mittetulundusühingu jaoks võib olla koormav

pidada koosolekut kõigi liikmete jaoks ühel ja samal ajal. Kirjalikku hääletamist võimaldav

MTÜS § 22 lg 3 on selliste ühingute jaoks liiga jäik, nähes ette, et otsuse saab kirjalikult võtta vastu

vaid siis, kui selle poolt hääletavad kõik ühingu liikmed. Suure liikmete arvuga mittetulundusühingu

puhul on sellise võimaluse kasutamine äärmiselt raskendatud.

Samas näeb MTÜS § 25 mittetulundusühingute jaoks ette võimaluse anda teatud küsimuste

otsustamine üle volinike koosolekule. MTÜS § 25 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu

põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses

mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende

valimise kord tuleb sätestada põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike

valimises. Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse volinike koosolekule mittetulundusühingute

seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Arvestada tuleb ka MTÜS § 25 lg-ga 4, mille kohaselt ei ole volinike koosolekul õigust muuta

põhikirja selles osas, mis reguleerib üldkoosoleku ja volinike koosoleku vahelist pädevuse jaotust.

Volinike koosoleku ettenägemine ei välista ega piira mittetulundusühingu liikmete õigust

üldkoosolekut kokku kutsuda.

Kolleegiumi arvates saab suure liikmete arvuga mittetulundusühing näha oma põhikirjas ette volinike

koosoleku pidamise, mis võimaldab vältida liikmete suurest arvust tulenevaid üldkoosoleku

korraldamise probleeme.

11. Ringkonnakohus märkis määruses, et kande tegemisest keeldumine oli õiguspärane, kuna

vaidlusalune üldkoosoleku otsus on tühine põhjusel, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda

MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 mõttes.

Kolleegium sellega ei nõustu ja on seisukohal, et praegusel juhul oli registripidajal õigus keelduda

kande tegemisest äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 alusel, mis MTÜS § 76 järgi kohaldub ka

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamisel, põhjusel, et talle ei esitatud dokumenti,

millest oleks nähtunud, et avaldaja üldkoosolek toimus viisil, nagu seadus seda ette näeb. Kuna

otsuse vastuvõtmine ei ole dokumenteeritud viisil, mis on seaduses mittetulundusühingu

üldkoosoleku jaoks ette nähtud, keeldus registripidaja õigesti kande tegemisest. Seega ei ole

tähendust ka sellel, et vaidluses üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle kinnitas Harju Maakohus

tsiviilasjas nr 2-15-8491 kompromissi, millega hageja (üks ühistu liikmetest) loobus sisuliselt otsuse

tühisuse tuvastamise hagist. Lisaks ei ole kompromissi tagajärjeks õigussuhte tuvastamine ja

kompromissileping (sh kohtulik kompromiss) on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte

muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendusi muuta selles osas, mis puudutab

registripidaja õigust keelduda kande tegemisest põhjusel, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus oli

tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Selle asemel tuleb lugeda, et registripidajal

oli õigus kande tegemisest keelduda põhjusel, et talle ei olnud esitatud nõutavat dokumenti (seaduse

nõuetele vastavat üldkoosoleku protokolli, mis oleks kajastanud kõigi liikmete jaoks korraga

toimunud üldkoosoleku käiku ja seal vastuvõetud otsust).

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et iseenesest on õige määruskaebuse

esitaja seisukoht, et registripidaja kontrolliõigus registrimenetluses on piiratud. Samas ei nõustu

kolleegium väitega, et kohtunikuabi ei saa registrimenetluses kande tegemisest keeldumisel üldse

kande aluseks oleva dokumendi kehtivust hinnata.

ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei

vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et viidatud sätetest järeldub, et registripidaja saab

kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse

nõuetele, kuid võib hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest ka siis, kui esitatud

dokument on näiteks heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus või vastuolus seadusest

tuleneva keeluga ning seetõttu TsÜS § 86 või § 87 järgi tühine. Samuti võib registripidaja keelduda

kande tegemisest, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate

seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri

kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega (vt ka Riigikohtu

4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8).

14. Kuna praegusel juhul ei esitanud avaldaja registripidajale seaduse nõuetele vastavat üldkoosoleku

protokolli, mis oleks kajastanud kõigi liikmete jaoks korraga toimunud üldkoosoleku käiku ja seal

vastuvõetud otsust, oli registripidajal ÄS § 33 lg 5 alusel õigus keelduda kande tegemisest.

Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel avaldaja kanda. See oleks nii ka kaebuse rahuldamisel TsMS § 172 lg 2 esimese lause

järgi.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel arvata riigituludesse.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu