3-2-1-94-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-94-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Hannes Kalmuse jt hagi Jelena Haritonova,

Swedbank AS, AS SEB Pank ja Pärnala Arendus OÜ

vastu kaasomandi lõpetamiseks ning tahteavaldusi andma

kohustamiseks ja Jelena Haritonova vastuhagi Hannes

Kalmuse jt vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas

nr 2-14-16695

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jelena Haritonova kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Hannes Kalmus

Hageja Urve Lagle

Hageja Irina Leks

Hageja Kati Jürisson

Hageja Tiina Tael

Hageja Karl Brauer, hagejate ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peep Rajavere

Kostja Jelena Haritonova, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Vladimir Sadekov

Kostja Swedbank AS

Kostja AS SEB Pank

Kostja Pärnala Arendus OÜ (registrikood 12549984)

Asja läbivaatamise kuupäev

26. september 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695.

2. Tühistada Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695 osas, milles

maakohus jättis Pärnala Arendus OÜ menetluskulud Pärnala Arendus OÜ kanda.

3. Jätta Riigikohtu otsuse põhjendusi arvestades jõusse Harju Maakohtu 1. mai 2015 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-16695 osas, milles maakohus jättis rahuldamata Hannes Kalmuse, Urve

Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri hagi Jelena Haritonova,

Swedbank AS-i, AS-i SEB Pank ja Pärnala Arendus OÜ vastu, rahuldas osaliselt Jelena

Haritonova vastuhagi Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja

Karl Braueri vastu ning jättis Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina

Taela, Karl Braueri, Jelena Haritonova, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank menetluskulud

nende endi kanda.

4. Jätta Pärnala Arendus OÜ menetluskulud kõigis kohtuastmetes solidaarselt Hannes

Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri kanda.

5. Jätta Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela, Karl Braueri,

Jelena Haritonova, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank apellatsiooni- ja kassatsiooniastme

menetluskulud nende endi kanda.

6. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

„1. Jätta rahuldamata Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina

Taela ja Karl Braueri hagi Jelena Haritonova, Swedbank AS-i, AS-i SEB Pank ja

Pärnala Arendus OÜ vastu.

2. Rahuldada osaliselt Jelena Haritonova vastuhagi Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina

Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri vastu. Lõpetada kaasomand, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistriossa nr 930002 (Xxxxxxxx mnt xx, Keila,

Harju maakond), müües see kaasomanikevahelise enampakkumise teel, ning saadud

raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.

3. Jätta rahuldamata Jelena Haritonova taotlus määrata end kaasomanikevahelise

enampakkumise korraldajaks.

4. Jätta Pärnala Arendus OÜ menetluskulud kõigis kohtuastmetes solidaarselt Hannes

Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela ja Karl Braueri kanda.

5. Jätta Hannes Kalmuse, Urve Lagle, Irina Leksi, Kati Jürissoni, Tiina Taela, Karl

Braueri, Jelena Haritonova, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank menetluskulud kõigis

kohtuastmetes nende endi kanda."

7. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

8. Tagastada Svoboda OÜ-le Jelena Haritonova eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hannes Kalmus, Urve Lagle, Irina Leks, Kati Jürisson, Tiina Tael ja Karl Brauer (hagejad) esitasid

22. aprillil 2014 Harju Maakohtule hagi Jelena Haritonova (kostja I), Swedbank AS-i (kostja II), AS-i

SEB Pank (kostja III) ja Pärnala Arendus OÜ (kostja IV) vastu kaasomandi lõpetamiseks ning

tahteavaldust andma kohustamiseks. Hagejad korrigeerisid korduvalt oma hagi ning esitasid hagi

tervikteksti 28. mail 2015.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele ja kostjale I kaasomandis olev kortermaja, milles on

kaheksa korterit. Kinnistu kuulub kaasomanikele järgmiselt: H. Kalmus 20/100, U. Lagle 11/100;

I. Leks 11/100; K. Jürisson 9/100; T. Tael 11/100; K. Brauer 9/100 ja kostja I 29/100 kaasomandist.

Kortermaja seisukord on halb. Hagejad soovivad jagada kinnisasja reaalosadeks, kuid ei ole

kostjaga I kaasomandi lõpetamiseks kokkulepet saavutanud. Hagejad on teinud hoone

parendamistöid, millesse kostja I ei ole panustanud. Hagejad paluvad kaasomand lõpetada

korteriomanditeks jagamise teel. Igale kaasomanikule kuulub hoones mõttelisele osale vastav omaette

elamispind. Kaasomandi lõpetamine on 2009. aastal läbi viidud mõõdistamise tulemuste järgi

võimalik. Alternatiivselt tuleks korteriomandid teha vastavalt ehitusregistri andmetele ja

mitteeluruumid jäävad kaasomandisse. Korteriomanditeks jagamine ei kahjusta kedagi. Kuna

kinnisasi on koormatud kostjate II-IV kasuks seatud hüpoteekidega, paluvad hagejad tuvastada nende

tahteavaldused kaasomandi lõpetamiseks ja korteriomanditeks jagamiseks ning vastavate kannete,

sh hüpoteekide kohta, tegemiseks kinnistusraamatusse. Hagejad ei soovi loobuda oma omandist ega

omandada kostja I omandit. Kostja I soovitud enampakkumisega kaasnevad kulud.

2. Kostja I vaidles hagile vastu ja esitas 6. mail 2015 vastuhagi, milles palus lõpetada kaasomand ja

müüa kinnistu kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning jagada võõrandamisest saadu vastavalt

kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade suurusele. Kostja I palub määrata ennast enampakkumise

korraldajaks ning kulud kannaksid kaasomanikud vastavalt nende osade suurusele.

Kostja I leidis, et kaasomandi jagamine korteriomanditeks ei ole põhjendatud, kuna kaasomanike

vahel on pidevad vaidlused. Hagejate esitatud eksplikatsiooni alusel ei ole võimalik kaasomandit

reaalosadeks jagada, kuna see ei ole kehtiv. Eksplikatsioonis on ebaõiged andmed. Hoone on halvas

olukorras, mistõttu on väärtuslik kinnistu tervikuna. Hagejad ei esitanud tahteavalduse andmise nõuet

kõikide kaasomanike, st hagejate suhtes. Kostja I ei ole keeldunud tahteavalduse andmisest.

3. Kostjad II-IV vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta menetluskulud hagejate kanda.

Kostja II leidis, et hagejad olid hagis vähendanud hüpoteeke kostja II kahjuks. Vastuhagi kohta

kostja II arvamust ei avaldanud.

Kostja III leidis, et hagejad ei ole kostjatelt taotlenud nõusoleku andmist hagis esitatud viisil. Samuti

ei vasta kaasomandi lõpetamise viis seadusele. Kostja III ei ole põhimõtteliselt vastu kaasomandi

lõpetamisele korteriomandite moodustamise teel, kui tema huve sellega ei kahjustata. Kui kaasomand

lõpetatakse vastuhagis toodud viisil, siis ei ole kostja III kohustatud andma nõusolekut hüpoteegi

kustutamiseks ning hüpoteek jääb kehtima.

Kostja IV leidis, et hagis taotletud viisil kaasomandi jagamisel saaksid tema huvid kahjustada,

mistõttu ei anna kostja IV nõusolekut kinnistu jagamiseks. Eksplikatsioonid on kinnitamata.

4. Harju Maakohus jättis 1. oktoobri 2015. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osas,

milles kostja I taotles lõpetada kaasomand kaasomanikevahelise enampakkumise teel ning saadud

raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Ülejäänud osas jättis maakohus

vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt korrigeerisid hagejad nõuet korduvalt. Vaatamata kohtu

selgitustele ei näidanud hagejad hagis, millised mõttelised osad maatükist ja sellel asuvatest muudest

ehitistest jäävad vastavate reaalosade juurde. Hagejate kaasomandi lõpetamise viis ei vasta

korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud nõuetele, mistõttu ei saa soovitud viisil korteriomandeid

moodustada ning kaasomandit lõpetada. Kostja I nõue müüa kaasomand kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ja jagada võõrandamisest saadu vastavalt nendele kuuluvate mõtteliste osade

suurusele vastab asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-le 2. Seega tuleb vastuhagi selles osas rahuldada.

Kostja I nõue korraldada enampakkumine jääb rahuldamata. See ei välista ühegi kaasomaniku õigust

viia enampakkumine ise läbi või nõuda seda täitemenetluse korras täituri vahendusel.

5. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Kostjad I ja IV vaidlesid hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

6. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, millega maakohus jättis kostja I nõude rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega

nimetada kostja I kaasomanikevahelise enampakkumise korraldajaks ning määrata, et

enampakkumise korraldamise kulud kannavad kaasomanikud vastavalt nendele kuuluva kaasomandi

osa suurusele.

Hagejad vaidlesid kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja I kanda.

7. Kostja IV esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni p 3 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kostja IV menetluskulud

hagejate kanda.

Hagejad vaidlesid kostja IV apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24. märtsi 2016. a otsusega hagejate ja kostja IV

apellatsioonkaebused osaliselt ning jättis kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus

tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et hagejate taotletud viisil

korteriomandeid moodustada ning kaasomandit lõpetada ei saanud. Hagejad kannavad

põhimõtteliselt riski, et tahteavaldused oleksid hagis seadusega kooskõlas ja piisavalt selgelt

formuleeritud. Kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid

otsida või tuletada. Samas on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis

toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Maakohtul pidanuks tekkima kahtlus hagejate esindajate

vastutustundes ja asjatundlikkuses ning kohus pidanuks esindajad tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 45 lg 2 alusel kõrvaldama. Maakohus selgitas hagejate esindajatele enne hagi menetlusse

võtmist korduvalt vajadust määrata hagis kindlaks kaasomandi eseme jaotus ja mõtteliste osade

suurus. Lisaks selgitas kohus nõuete korrigeerimise vajadust eelistungil. Sellele vaatamata jätsid

esindajad õiguslikult korrektse nõude esitamata. Sellises olukorras oli maakohtul kohustus

asjatundmatu või hooletu esindaja menetlusest kõrvaldada, et kaitsta kohtumenetluse poolt

asjatundmatu esindamise eest. Kuigi kohtul on esindaja kõrvaldamise õigus, mitte kohustus, lasub

kohtul esindaja kõrvaldamise kohustus, kui esindaja kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud selgesti

esinevad. Üldjuhul peaks menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses kandma esindaja valikust tulenevat

riski ise ning vastutama selle eest, kui esindaja jätab mõne menetlustoimingu (õigel ajal) tegemata või

ei osuta õigusabi käibes vajaliku hoolega või nõutaval kutseoskuste tasemel. Kuid juhul, kui esindaja

ebakompetentsus, asjatundmatus ja vastutustundetus tulevad selgesti esile, tuleb menetlusosalisi

esindaja eest kaitsta. Seda ka siis, kui menetlusosalised on esindaja valinud ise. Hagejad ei saanud

osaleda menetluses ja nende õigused ei olnud kaitstud viisil, nagu see peab olema menetlusosalistele

tagatud.

Maakohus on käitunud ebaselgelt ja vastuoluliselt. Maakohtu korduvalt viidatud puudusi hagejate

esindajad ei kõrvaldanudki, kuid sellele vaatamata võttis maakohus hagi menetlusse. Hagejatel võis

tekkida mõistlikult arusaam, et hagis selle rahuldamist välistavaid puudusi enam ei ole.

Kostja I vastuhagi rahuldamise osas on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei

ole hagejate esile toodud asjaolusid kaalunud. Maakohtul tuleb poolte huve kaaludes ning õiglusest

lähtudes otsustada kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise viisi üle, lähtudes hagejate

apellatsioonkaebuses formuleeritud nõudest. Sealjuures tuleb arvestada, et hagejatel ei ole kogu

kinnisasja omandamise soovi. Ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

Kostja I väited ei anna alust maakohtu otsust vaidlustatud osas tühistada. Juhul, kui kõik

kaasomanikud kokkuleppel otsustaksid müümise kaasomanikevahelisel enampakkumisel, võiksid nad

otsustada ka seda, kuidas nad enampakkumise korraldavad, kes kannavad sellega seotud kulud jms.

Praegu sellist kokkulepet ei ole. Juhul kui kohus otsustab müüa asja kaasomanikevahelisel

enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ning asja müüb kohtutäitur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja I palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kostja I apellatsioonkaebus või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus poolte võistlevuse põhimõtet,

tühistades kohtuotsuse hagejate esindajate tegevuse tõttu. Poolte esindajad on võrdsed ja ühe poole

esindaja vigade alusel ei saa kohtuotsust tühistada. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt

õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Maakohus andis hagejatele piisavalt aega ja võimalusi esitada

oma väited, tõendid ja vastuväited. Kohtu selgituste tõttu olid kaashagejad teadlikud, et hagi

rahuldamiseks on vaja täiendada hagiavalduse nõudeid.

Maakohus täitis nõuetekohaselt eelmenetluse ülesandeid. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et

kaasomanikevaheline enampakkumine oleks põhjendatud eelkõige juhul, kui enda omandisse

sooviksid kaasomandit mitu kaasomanikku. Kortermaja on amortiseerunud ja ei ole elamiskõlblik.

Selles olukorras ei ole kaasomanike huvides jagada hoone reaalosadeks. Mõistlik on müüa

kaasomand tervikuna. Selline kaasomandi lõpetamise viis on kaasomanike huvides.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et enampakkumise korraldajaks saab kostja I määrata ainult

tingimusel, et on olemas vastav kaasomanikevaheline kokkulepe. AÕS § 77 lg-st 2 ja TsMS § 445 lg-

st 1 tulenevalt on kohtul õigus kindlaks määrata enampakkumise korraldaja ning määrata, et

kaasomanikud kannavad enampakkumise kulud.

10. Hagejad ja kostja II paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja I

kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tervikuna TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning maakohtu otsus kostja IV

menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium peab võimalikuks jätta osaliselt jõusse maakohtu otsus,

arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi, ning muuta kostja IV osas maakohtu menetluskulude

jaotust. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohtul oli alust tühistada maakohtu

otsus seetõttu, et ringkonnakohtu hinnangul oleks pidanud maakohus hagejate esindajad menetlusest

TsMS § 45 lg 2 alusel kõrvaldama. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kaasomandi lõpetamisel

kaasomanikevahelise enampakkumisega saab kohus määrata enampakkumise korraldajaks ühe

kaasomanikest ning määrata kindlaks enampakkumise kulude jaotuse.

13. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et TsMS § 45 lg 2 alusel on kohtul õigus, kuid mitte

kohustus esindaja menetlusest kõrvaldada. TsMS § 45 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvaldada

menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või

nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu,

või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui

ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või

jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. Sealjuures tuleb kohtul kaalutlusõiguse kasutamisel siiski

arvestada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40) ning pooled on seaduse ja kohtu ees võrdsed (TsMS § 7).

14. Isegi kui ringkonnakohtu hinnangul osales menetluses asjatundmatu esindaja TsMS § 45 lg 2

mõttes, ei ole iseenesest tegemist ärakuulamise põhimõtte rikkumisega, mis annaks alust TsMS § 656

lg 1 p 1 järgi maakohtu otsuse tühistamiseks.

TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku

ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada

oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse

tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused

puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust

tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (Riigikohtu

29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb

kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi

teisiti. Praegusel juhul on kohus andnud hagejatele korduvalt võimalusi oma seisukohti esitada ning

hagiavaldust täiendada. Ringkonnakohus on ekslikult tuvastanud õigusliku ärakuulamise põhimõtte

olulise rikkumise ning seetõttu maakohtu otsuse tühistanud.

15. Kolleegium märgib, et TsMS § 45 lg 2 alusel esindaja kõrvaldamise peamiseks tagajärjeks on

kohtu õigus jätkata asja menetlemist nii, nagu menetlusosalise esindaja oleks istungilt vabatahtlikult

lahkunud (TsMS § 45 lg 3). See tähendab, et menetlusosalisel endal on jätkuvalt õigus menetluses

oma seisukohti esitada. Lisaks saavad esindaja võimalikud minetused esindamisel olla eelkõige

aluseks vaid menetlusosalise võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada kohtumenetluse

tulemust (Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 18). Seetõttu ei saa

üldjuhul esindaja võimalik asjatundmatus maakohtus tuua kaasa maakohtu otsuse tühistamist.

16. Sisuliselt on ringkonnakohus pidanud hagejate esindajaid asjatundmatuteks seetõttu, et esindajate

formuleeritud nõue ei võimaldanud hagi rahuldada (ringkonnakohtu otsuse p 40). Kui kohtu

hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene

seadusest, siis tuleks kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi

vaatamata (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2). Samas on eelviidatud sätete alusel hagi menetlusse

võtmisest keeldumine või hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus. Praegusel juhul

määras kohus mitu korda hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ning seejärel

võttis hagi menetlusse. Ka menetluse käigus parandasid hagejad korduvalt hagi nõuet. Olukorras, kus

hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus jätta hagi

rahuldamata.

Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul võimalik jätta jõusse maakohtu otsus. Kuivõrd

hagejate nõue ei vastanud seadusele, kuid kõikide kaasomanike huvi oli kaasomandi lõpetamine, siis

rahuldas maakohus põhjendatult vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks kaasomanikevahelise

enampakkumisega.

17. Enampakkumise korra määramise kohta selgitab kolleegium järgmist.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja

korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja

tingimused, sest AÕS § 77 lg-s 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel,

kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini määratud. Kui sellist korda ei

ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi

täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

(Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Ekslik on ringkonnakohtu

seisukoht, mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid

kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis TsMS § 445 lg 1 järgi võib

kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja kes

kannavad kulud. Samuti on kaasomanikel võimalik pöörduda enampakkumise korraldamiseks

kohtutäituri poole. TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisi kindlaks määramata jätmine pole

siiski praeguses asjas maakohtu otsuse tühistamise aluseks.

18. Maakohtu otsus tuleb tühistada kostja IV menetluskulude jaotuse osas.

Kostja IV esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas, milles maakohus jättis kostja IV menetluskulud tema enda kanda, ja

palus jätta enda menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus saatis asja uueks lahendamiseks

maakohtule, mistõttu kostja IV apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei võtnud.

Kolleegiumi hinnangul on kostja IV apellatsioonkaebus põhjendatud ning maakohtu menetluskulude

jaotust tuleb vastavalt muuta. Maakohus on menetluskulusid hüpoteegipidaja kostja IV enda kanda

jätmisel alusetult eeldanud, et kostja IV ei oleks andnud nõusolekut hüpoteegi kande muutmiseks.

Lisaks jäi hagi kostja IV vastu ka rahuldamata. Vastavalt rahuldatud vastuhagile ei ole

enampakkumise korraldamiseks kostja IV nõusolek vajalik. Eelnevast tulenevalt jäävad TsMS § 162

lg 1, § 165 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kostja IV menetluskulud hagejate kanda.

19. Muus osas on maakohus menetluskulude jaotamisel põhjendatult kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4.

Kolleegium jätab sarnaselt maakohtuga TsMS § 173 lg 3 esimese lause ja § 162 lg 4 järgi hagejate ja

kostjate I-III apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kostjad II

ja III ei vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotust, siis ei muuda Riigikohus nende

menetluskulude osas maakohtu otsust (vrd ülal p 18).

Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole oma lahendites asja menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määranud, siis ei määra Riigikohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kogu asja menetluskulud

määrab kindlaks maakohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

Maakohus annab õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja

vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite

esitamiseks (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19-22).

20. Kostja I kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull