3-1-1-63-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-63-16

Määruse kuupäev

3. oktoober 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Prokuratuuri taotlus anda luba AS-i S ruumide läbiotsimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2016. a määrus

kriminaalasjas nr 1-16-2899

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Prokuratuur

(esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Silvia Kruusmaa), määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

14. september 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2016. a määrus muutmata ja prokuratuuri

määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur esitas kohtueelses menetluses Harju Maakohtule taotluse anda kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 91 lg 2 alusel luba toimetada läbiotsimine Tallinnas Xxxxxxx X asuvates

AS-i S ruumides.

2. Harju Maakohus jättis 15. aprilli 2016. a määrusega prokuratuuri taotluse rahuldamata, märkides

samas, et selle kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, kes taotles maakohtu määruse

tühistamist ja läbiotsimiseks loa andmist või alternatiivselt läbiotsimistaotluse saatmist uueks

arutamiseks maakohtule.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2016. a määrusega jäeti prokuratuuri määruskaebus läbi

vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 385 p 5 kohaselt ei saa menetlustoiminguks loa

andmise (või sellest keeldumise) määruse peale määruskaebust esitada (välja arvatud samas sättes

toodud erandid). Maakohtu määruses sisalduv märge edasikaebevõimaluse kohta ei tulene

seadusest ja on eksitav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, taotledes

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule.

6. Määruskaebuse esitaja märgib, et KrMS § 385 p 5 kohaselt ei saa määruskaebust esitada

menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, praegusel juhul on aga tegemist

menetlustoimingu

loast

keeldumisega.

Seadus

ei

välista

määruskaebuse

esitamist

menetlustoiminguks loa andmisest keeldumise määruse peale. Seda kinnitab ka asjaolu, et

KrMS § 385 p-s 5 nimetatud erandite hulgas ei ole välja toodud arestimisest keeldumise määrust.

Ometigi on prokuratuuril praktikas võimalik arestimisest keeldumise peale määruskaebe korras

edasi kaevata.

7. Läbiotsimine võib olla tõendite kogumise seisukohalt äärmiselt oluline ja asendamatu

uurimistoiming. Seetõttu – ja arvestades asjaolu, et 1. septembrist 2016 on läbiotsimiseks loa

andmine üldjuhul kohtu pädevuses – oleks õigustatud, kui maakohtu määrust läbiotsimiseks loa

andmisest keeldumise kohta saaks määruskaebe korras vaidlustada. Samas tuleks kaaluda, kas

praegused määruskaebuse esitamise tähtajad on läbiotsimise puhul sobivad, sest läbiotsimine on

kiireloomuline menetlustoiming.

8. Riigikohtu praktika kohaselt võib põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust piirata

(Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 27 ja asjas nr 3-2-1-62-10, p 38). Samas on

Riigikohus toonud välja, et eelkõige on edasikaebeõigust piiratud korralduslike määruste puhul.

Menetlustoimingust keeldumise määrus ei ole tüüpiline korralduslik määrus. Selliste määruste

puhul ei ole abiks ka KrMS § 383 lg-s 2 ette nähtud võimalus. Tõendite kogumise võimaluste

ammendumine viib kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

9. Kui Riigikohus peaks siiski leidma, et läbiotsimisest keeldumise määruse peale ei ole võimalik

määruskaebust esitada, siis võiks kohus väljendada seisukohta, kas uute asjaolude ilmnemisel

võib prokuratuur esitada maakohtule korduvtaotluse läbiotsimise lubamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Käesoleva vaidluse esemeks on küsimus, kas KrMS § 91 lg-s 2 ette nähtud korras tehtud

maakohtu (eeluurimiskohtuniku) määruse peale, millega jäetakse prokuratuuri läbiotsimistaotlus

rahuldamata, saab esitada määruskaebuse. Maakohtu ja prokuratuuri arvates on vastus sellele

küsimusele jaatav, ringkonnakohus leidis aga, et maakohtu kõnealune määrus määruskaebe korras

vaidlustatav ei ole.

11. KrMS § 383 lg 1 sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese

ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende

vaidlustamine ei ole välistatud sama seadustiku § 385 kohaselt. KrMS § 385 p 5 järgi ei saa

määruskaebust esitada menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, välja arvatud vahistamise

ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise,

väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või

telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, ajutise lähenemiskeelu kohaldamise ja

alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise

tähtaja pikendamise ja kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määrus.

12. Kolleegium leiab, et menetlustoiminguks loa andmise määrusena KrMS § 385 p 5 mõttes on

käsitatav määrus, millega kohus (eeluurimiskohtunik) lahendab menetlustoiminguks loa andmise

küsimuse ehk vaatab läbi kohtueelse menetleja taotluse menetlustoimingu määramiseks, mh nt

KrMS § 91 lg-s 2 nimetatud prokuratuuri läbiotsimistaotluse. KrMS § 385 p-s 5 ette nähtud

üldreegel välistab määruskaebuse esitamise nii menetlustoimingut lubava kui ka sellest keelduva

kohtumääruse peale. Sellist järeldust kinnitab kõigepealt KrMS § 385 p 5 sõnastus. Osutatud säte,

keelates üldreeglina määruskaebuse esitamise menetlustoiminguks loa andmise määruse peale,

näeb ette loetelu eranditest, mil määruskaebuse esitamine on siiski lubatud. Kõik selles erandite

loetelus nimetatud määrused on käsitatavad menetlustoiminguks loa andmise määrustena

KrMS § 385 p 5 mõttes, millele osutab üheselt loetelule eelnev formulatsioon

"menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud...". Kõnealuses erandite kataloogis

nimetatakse menetlustoiminguks loa andmise määrusena vahistamismääruse kõrval otsesõnu ka

vahistamisest

keeldumise

määrust

ja

vahistamistähtaja

pikendamise

määruse

kõrval

vahistamistähtaja pikendamisest keeldumise määrust. Järelikult ei ole seadusandja käsitanud

KrMS § 385 p-s 5 menetlustoiminguks loa andmise määrustena mitte üksnes määrusi, millega

kohus annab menetlustoiminguks (nt läbiotsimiseks) loa, vaid ka määrusi, millega loa andmisest

keeldutakse.

13. Kooskõlas eelmärgituga on ka kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

(RT I, 19.03.2015, 1) eelnõu (770 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjas väljendatud

seisukohta, et "[l]äbiotsimise määrus (loa andmine või sellest keeldumine) ei ole määruskaebuse

korras vaidlustatav (KrMS § 385 p 5)."

14. Prokuratuuri tõlgendus, nagu välistaks KrMS § 385 p 5 määruskaebuse esitamise üksnes

menetlustoimingu (sh läbiotsimise) lubamise, mitte aga sellest keeldumise peale, ei arvesta ka

järgnevaga. Nõue, mille kohaselt saab teatud kohtueelse menetluse toiminguid teha üksnes kohtu

(eeluurimiskohtuniku) loal, teenib eesmärki tagada menetlustoimingule allutatud isiku

põhiõiguste kaitse. Ühtlasi on menetlustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive intensiivsus

peamine põhjus, miks mõne menetlustoiminguks loa andmise määruse puhul on erandina ette

nähtud võimalus eeluurimiskohtuniku määruse peale edasi kaevata. (Vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2010. a määrus asjas nr 3-1-1-117-09, p 10.1.) Osa

menetlustoiminguks loa andmise määruste puhul on edasikaebevõimalus ette nähtud ka

ülekaaluka avaliku huvi kaitseks (nt vahistamisest keeldumise määrus) või kannatanu õiguste

kaitseks (nt ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest keeldumise määrus, mis on vaidlustatav

KrMS § 1411 lg 5 kohaselt). See ei muuda aga asjaolu, et menetlustoimingut lubava määrusega

kaasneb menetlustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive, loa andmisest keelduva määrusega

mitte. Seetõttu peab KrMS § 385 p-s 5 menetlusökonoomilistel kaalutlustel sätestatud keeld

vaidlustada menetlustoiminguks loa andmise määruseid olema kaalukamalt põhistatud ja

erandlikum just siis, kui määrusega lubatakse teha põhiõigusi riivav menetlustoiming.

Prokuratuuri tõlgendus KrMS § 385 p-le 5 viiks aga vastupidise tulemuseni, kus põhiõigusi

riivava menetlustoimingu lubamise korral oleks edasikaebevõimalus küll piiratud, kuid

põhiõiguste piiramisest keeldumise korral saaks kohtumääruse alati vaidlustada.

15. Kohatu on määruskaebuse esitaja püüdlus põhjendada prokuratuuri õigust vaidlustada

läbiotsimiseks loa andmisest keeldumise määrust PS § 24 lg-st 5 lähtuvalt. Osutatud sättes ette

nähtud edasikaebeõigus on põhiõigus. Riik ega ükski riigiasutus, sh prokuratuur, ei ole

põhiõiguste kandja ega saa seetõttu põhiõigustele tugineda.

16. Seetõttu leiab kolleegium, et KrMS § 91 lg-s 2 sätestatud korras tehtud määrus, millega kohus

(eeluurimiskohtunik) jätab kohtueelses menetluses esitatud prokuratuuri läbiotsimistaotluse

rahuldamata, on käsitatav menetlustoiminguks loa andmise määrusena KrMS § 385 p 5 mõttes ja

selle peale ei saa esitada määruskaebust. Järelikult leidis ringkonnakohus õigesti, et prokuratuuril

ei olnud õigust Harju Maakohtu 15. aprilli 2016. a määruse peale määruskaebust esitada, ja jättis

kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 2 p 3 kohaselt põhjendatult läbi vaatamata.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2016. a määruse muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse

rahuldamata.

18. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium, et eeluurimiskohtuniku poolt

läbiotsimistaotluse rahuldamata jätmine ei piira prokuratuuri õigust esitada kohtule uute asjaolude

ilmnemisel uut taotlust sama koha läbiotsimiseks samal eesmärgil.

Lea Kivi, Paavo Randma, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)