3-3-1-47-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-47-16

Määruse kuupäev

7. september 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Nele

Parrest

Kohtuasi

Kestas Zitikise kaebus Tallinna Vangla vastu ebapiisava

põrandapinna tagamisega ja nõuetele mittevastavatesse

kambritesse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Kestas Zitikis

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2016. a määrus haldusasjas

nr 3-14-52572

Menetluse alus Riigikohtus

Kestas Zitikise määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kestas Zitikise määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2016. a määrus haldusasjas nr 3-14-52572.

3. Teha uus määrus, millega lugeda Kestas Zitikise kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning

ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

4. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 14. juulil 2014 Kestas Zitikise nõude maksta talle mittevaralise kahju

eest hüvitist 3500 eurot. Mittevaraline kahju tekkis taotluse kohaselt seetõttu, et kaebajale ei tagatud

kambrites piisavalt põrandapinda ning kambrite valgustus- ja niiskustase ei vastanud nõuetele.

2. Tallinna Vangla jättis 23. septembri 2014. a vastusega K. Zitikise kahjunõude rahuldamata. Vastuse

kohaselt on sellega mittenõustumisel taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse

kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

3. K. Zitikis esitas 22. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tallinna

Vanglalt välja talle tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3500 eurot.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 27. augusti 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52572 kaebuse

osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 300 eurot ja menetluskulu 3 eurot

55 senti.

5. K. Zitikis esitas apellatsioonkaebuse, milles palus uue otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldada.

6. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas,

millega kohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt hüvitise ja menetluskulud välja. Vastustaja palus

teha asjas uue otsuse, jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

7. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2016. a määrusele, millega kohustati kaebajat muu

hulgas esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, esitas K. Zitikis

kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses leidis kaebaja, et lähtudes halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 3 on ta kohtusse pöördunud tähtaegselt. Ka on kaebaja järginud

HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega alates vangla vastuse kättesaamisest. Kaebajale ei saa tähtaja

järgimata jätmist süüks panna, kui Tallinna Vangla kui riigivõimu esindaja on kahjunõude lahendamise

tähtaega rikkunud.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. jaanuari 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52572 kaebaja

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse

ning tagastas kaebaja tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt pidanuks kaebaja

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitama kaebuse hiljemalt 3 kuud pärast

taotluse esitamist, seega 14. oktoobril 2014. RVastS kahjunõude esitamise sätted on eriregulatsioon

HKMS suhtes. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaeg

ennistada. Vastustaja käitumine kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. K. Zitikis esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning

teha uue määruse, millega rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja pöördus kahjunõudega

vangla poole tähtaegselt, vangla rikkus kahjunõude lahendamise tähtaega, kuid vangla vastuse

saamisest alates pöördus kaebaja tähtaegselt (30 päeva jooksul) kohtu poole. Kaebaja rõhutab, et

temalt ei saa nõuda tähtaegade järgimist, kui rikkumine tuleneb riigivõimu esindaja käitumisest.

10. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning leiab, et ringkonnakohus jättis

tähtaja õiguspäraselt ennistamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 järgi peab

haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu

30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette,

et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt,

tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja

möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

12. Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 15. septembriks 2014, kuid

vastas kahjunõudele alles 23. septembril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 22. oktoobril 2014 ning see

jõudis halduskohtusse 23. oktoobril 2014.

13. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on

HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-18-

16 (p 11) ja nr 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja

kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt

15. oktoobril 2014. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.

14. Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning

kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja

pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus

kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebetähtaega

reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja

kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja kahjunõudele vastust

oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla

on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks

ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei

olnud haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.

15. Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja omadest ning on mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab

kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Nele Parrest