3-1-1-46-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-46-16

Määruse kuupäev

1. juuni 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma

Kohtuasi

A OÜ vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus

kriminaalasjas nr 1-16-320

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Prokuratuuri esindaja riigiprokurör Piret Paukštys,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

A OÜ kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-

Getsu

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

4. mai 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus, millega tühistati Harju

Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrus.

2. Jõustada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrus, millega arestiti konfiskeerimise

tagamiseks A OÜ vara.

3. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuratuuri abiprokurör Robert Saareke esitas 18. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule taotluse

arestida konfiskeerimise tagamiseks A OÜ kasutuses oleval SEB Pank AS-i arvelduskontol nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad 203 000 eurot kui rahapesu objektiks olev vara. Taotluses

märgiti järgmist:

1.1 3. jaanuaril 2016 alustati rahapesu andmebüroo (RAB) avalduse alusel kriminaalmenetlust

karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p 3 järgi, sest tekkis kahtlus, et 22. oktoobril 2015 Saksa

äriühingu Q pangakontolt A OÜ kontole 218 450 euro kandmine kujutas endast rahapesu. Nimelt

leidis RAB 23. oktoobril 2015 alustatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kontrolli

käigus järgmist:

a) 22. oktoobril 2015 oli algne kontoseis 158,24 eurot.

b) Seejärel kanti kontole ühe Saksa panga (Deutsche Bank AG) poolt Q kasutusel olevalt

pangakontolt YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY summa 218 450 eurot selgitusega „PEYMENT

REGARDING INVESTMENT CONTRA CT".

c) Pärast seda kanti kontolt O OÜ kontole nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ summa 5000 eurot.

d) Siis tehti E AS-i kasutuses olnud kontole nr WWWWWWWWWWWWWWWWWWW kuus

ülekannet à 15 000 eurot ehk kokku 90 000 eurot.

e) Tallinnas Hobujaama pangaautomaadist võeti kell 15.47 välja sularaha 240 eurot.

f) E AS saatis 80 000 eurot kontole tagasi selgitusega „Ekslikult kantud summa tagastus".

g) Seejärel tehti kontolt seitse ülekannet igaüks suurusega 29 000 eurot S Ltd. kontole nr

ŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽ Tallinna Äripanga AS-is (kokku 203 000 eurot).

h) Tallinna Äripanga AS peatas tehingud S Ltd. kontol ja küsis kliendilt teavet saabunud raha päritolu

kohta. S Ltd. jättis pangale selle teabe edastamata ja teatas, et saadab raha tagasi sinna, kust see talle

üle kanti.

1.2 Nende ühe päeva jooksul aset leidnud toimingute põhjal saab teha järelduse, et Saksamaalt

saadud raha püüti muuta kiiresti sularahaks, et varjata raha päritolu. Seda järeldust toetavad muudki

tõendid: dokumendid, asjaga seotud inimeste ütlused ja jälitustegevusega kogutud andmed.

1.3 Nimelt esitas A OÜ juhatuse ainuliige A. G. RAB-ile 19. oktoobriga 2015 dateeritud

investeerimislaenulepingu pealkirja kandva ingliskeelse paberi, mille sõlmisid selle dokumendi

kohaselt A OÜ ja Q. Samuti esitas A. G. transporditeenuste osutamise lepinguna vormistatud inglis-

ja venekeelsete paberite kogumi, milles olevate andmete kohaselt on leping sõlmitud 18. oktoobril

2015 A OÜ ja S Ltd. vahel ning millel puudub S Ltd. esindaja allkiri. Q-ga sõlmitud väidetava

lepingu kohta ütles A. G., et ei tea seda ettevõtet ega tunne selle esindajat. Investeerimislaenulepingu

pealkirja kandva paberi andis A. G-le tema sõnade järgi S. Z. ning tema (st A. G.) kirjutas sellele oma

allkirja.

1.4 S. Z. selgitas RAB-s, et tema ammune tuttav poolakas K. L. rääkis talle Q-st ja võimalusest sealt

headel tingimustel laenu saada. K. L. sõnul olevat olnud vaja ainult ettemaksu. S. Z. leppis K. L-i

kaudu laenus kokku ja K. L. saatis bussiga lepingu teise poole allkirjaga.

1.5 Salajase pealtkuulamise kokkuvõttest nähtub, et A OÜ kontole Saksamaalt laekunud raha

ülekandmist ning sellega edasiste toimingute tegemist koordineerivad inimesed, kellel puudub

igasugune formaalne kokkupuude äriühinguga A OÜ. Telefonide pealtkuulamisest nähtuvalt on

nendel inimestel ka ligipääs A OÜ pangakontole. Sellest saab teha järelduse, et äriühingu juhatuse

liige A. G. oli vaid variisik. See kinnitab omakorda kahtlusi, et tegemist ei olnud reaalse

majandustegevuse tulemusena üle kantud rahaga. Nimetatud kahtlust süvendab asjaolu, et ei A. G.

ega S. Z. pole vahetult raha saatnud Q juhiga kohtunud ega raha saatmise asjaolusid kokku leppinud.

Raha ülekandmine lepiti väidetavalt kokku K. L-iga, kes ei ole vormiliselt kuidagi Q-ga seotud. Kui

tegemist oleks seadusliku rahaga, puudunuks vajadus kasutada variisikuid. Laenulepingu tingimustes

oleks kokku leppinud äriühingute juhid. Arvestades väidetava laenu väga suurt ulatust (218 450

eurot), ei ole eluliselt usutav, et selle tingimused lepivad kokku äriühingutega mitteseotud isikud ja

allkirjastatud leping saadetakse edasi bussiga.

1.6 Vara päritolu varjamiseks esitas A. G. AS-ile SEB Pank mitu A OÜ ja teiste äriühingute (G

Limited, S Ltd., V, Q, E ja X Limited) vahel sõlmitud fiktiivset lepingut. Seeläbi üritas A. G. jätta

muljet, et Q-lt saadud raha oli seaduslik ja saadud äriühingu majandustegevusest.

1.7 Kuigi ei ole tuvastatud konkreetset kuriteosündmust, millest raha pärines, annavad kogutud

tõendid piisava aluse kahtlusteks, et tegemist võib olla kuritegelikku päritolu varaga. Vara päritolu

tuvastamiseks on koostatud õigusabitaotlused Poolale ja Saksamaale. Lõpliku seisukoha raha päritolu

kohta saab langetada pärast õigusabitaotlustele vastuste saamist.

1.8 Niisiis on alust kahtlustada, et A. G. pani toime kuriteo KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ja A OÜ

KarS § 394 lg 3 järgi. Seetõttu tuleb A OÜ pangakontol olev raha KarS § 831 lg 1, § 394 ja

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 alusel arestida.

2. Harju Maakohtu 16. jaanuari 2016. a määrusega arestimistaotlus rahuldati. Q poolt A OÜ-le üle

kantud 218 450 eurot on alust pidada rahapesu objektiks. Kui sellest järele jäänud 203 000 eurot

arestimata jätta, võib A OÜ selle edasi kanda või ära tarvitada ning seeläbi muutuks raha võimalik

hilisem konfiskeerimine võimatuks. Seetõttu tuleb raha KrMS § 142 lg-te 1 ja 2 ning KarS § 83 lg 2

ja § 831 lg 1 alusel arestida.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A OÜ kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-

Getsu, kes palus arestimismääruse tühistada ja raha aresti alt vabastada. Kaebaja arvates tuleb

KrMS § 142 lg 5 järgi vara arestimise määrust tutvustada vara omanikule viivitamata, ent praegu

tutvustati 19. jaanuaril 2016. a tehtud määrust A OÜ juhatajale A. G-le alles 3. veebruaril 2016.

Rikutud on A OÜ ettevõtlusvabadust. Määrusest ei nähtu, kuidas on arestitud vara

kriminaalmenetlusega seotud ja kuidas võib vara arestimata jätmine raskendada kohtulahendi

täitmist. Kuriteokahtlust on maakohus jaatanud vaid üldiste fraaside abil. Kohtumääruse tegemise ajal

ei olnud A OÜ kahtlustatav.

4. Prokurör R. Saareke esitas ringkonnakohtule pärast maakohtu menetlust Saksamaalt saadud info.

Saksa politsei teatas Eesti kolleegidele, et 19. oktoobril 2015 kanti ühe Norra panga (Nordea Bank

Norge ASA) kontolt nr bbbbbbbbbbbbb, mida kasutab M AS, 230 000 eurot Deutsche Bank AG-s

olevale Q kontole nr cccccccccc selgitusega "Factura 114/2015". Norra pank kutsus küll ülekande

hiljem tagasi, kuid Deutsche Bank AG jõudis enne seda 21. oktoobril 2015 kanda sellest summast

218 450 eurot Eestisse A OÜ kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrusega kaitsja kaebus rahuldati ja raha

vabastati aresti alt. Kohus leidis järgmist:

5.1 Rahapesu ei saa tuletada üksnes asjaolust, et tehtud on tavapäratuid ülekandeid. KarS § 394

järgsest kuriteost rääkimine nõuab eelkuriteo tuvastamist. Siin seda tehtud pole, mistõttu ei saa raha

arestida.

5.2 Nõustuda ei saa kaitseväitega, et raha omanik jäeti õigel ajal arestimisest teavitamata. A. G-d

teavitati menetlusest juba 13. jaanuaril, aga ta oli siis välismaal. Niipea kui ta Eestisse naasis, esitati

talle vara arestimise määrus.

5.3 Vara arestimise momendil oli A OÜ kahtlustatav. Kahtlustatava staatuse sai ta seeläbi, et tekkinud

kuriteokahtluse põhjal esitati tema vara arestimise taotlus.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse riigiprokurör Piret Paukštys, kes palub

ringkonnakohtu määruse tühistada ja raha arestida. Prokurör leiab järgmist:

6.1 Ei ole võimalik nõustuda seisukohaga, et rahapesukahtluse korral eeldab vara arestimine

konkreetse eelkuriteo tuvastamist. Piisab kahtlusest, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest.

Rahapesu on tihti piiriülene, mistõttu on tõendite kogumine aeganõudev. Samas aga liigutatakse raha

kiiresti ja sellele on vaja ka kiiresti reageerida. Praegugi on asjaga seotud kuus riiki.

6.2 Tänaseks on laekunud Saksamaalt ja Norrast lisainfot. Saksa politseilt saadud info edastas

prokuratuur juba ringkonnakohtule, ent ringkonnakohus seda ei käsitlenud ja rikkus seeläbi oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 8. märtsil 2016 laekus Eestisse teave Oslos

paiknevalt Interpoli üksuselt. Selle kohaselt viiakse Norras läbi kriminaalmenetlust nimetusega „D".

Menetluse raames uuritakse Trooja viiruse levitamist: viirusega rünnati Norra panku ja pandi toime

arvutikelmusi. Muu hulgas nakatati viirusega M AS arvuti, mille tulemusena tehti äriühingu kontolt

pettuslik makse.

6.3 Seega on kuriteokahtlus veelgi süvenenud. Nimelt on tuvastatud konkreetne kuriteosündmus,

millest rahalised vahendid pärinevad: ebaseaduslik sisenemine ühe Norra panga kliendiks oleva

Norra äriühingu arvelduskontole ja sellelt kontolt ebaseadusliku ülekande tegemine Saksamaal

asuvale pangakontole. See tegu on Eestis kvalifitseeritav arvutikelmusena KarS § 213 järgi ja Norras

sealse karistusseadustiku § 270 lg 2 järgi.

6.4 Käesolev vaidlus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. Riigikohus ei ole seni

vastanud küsimusele, millises ulatuses peab rahapesu objekti arestimisel olema tuvastatud eelkuriteo

sündmuse toimumine: kas peab olema tuvastatud kahtlus konkreetse kuriteosündmuse suhtes või

piisab põhjendatud kahtlusest, et vara pärineb kuritegelikust tegevusest (ilma konkreetsele kuriteole

viitamata). Senine maa- ja ringkonnakohtu praktika on toetanud prokuratuuri seisukohta, mille

kohaselt piisab rahapesu objekti arestimisel põhjendatud kahtlusest vara kuritegeliku päritolu suhtes.

Nüüd aga asus ringkonnakohus kardinaalselt teistsugusele seisukohale.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus viitab iseenesest õigesti sellele, et Riigikohus on rahapesu puudutavates

kriminaalasjades rõhutanud eelkuriteo tuvastamise vajadust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

3. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-41-11, p 23.2 ja 22. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-94-14,

p 170). Seda on aga tehtud isiku süüküsimust lahendades. Nimelt eeldab süüdistatava süüdi

tunnistamine kõigi süüteokoosseisu elementide tuvastamist, ja kuivõrd rahapesu üks koosseisuline

element on eelkuritegu (otsus asjas nr 3-1-1-94-14, p 170), on KarS § 394 järgse karistusõigusliku

etteheite tegemine võimalik üksnes eelkuriteo äranäitamise korral.

8. Arestimismenetluses on aga olukord teistsugune. Sarnaselt vahistamisega on arestimine

kriminaalmenetluse tagamise abinõu. Puutuvalt vahistamisse on kriminaalkolleegium märkinud, et

kohus peab tuvastama põhjendatud kuriteokahtluse, mis ei kujuta aga endast isiku süüküsimuse

otsustamist, mistõttu ei pea kohus hindama tõendite lubatavust ning vahistamistaotluses märgitu

tõendatust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava

süüküsimust lahendades. Kuriteokahtluse sedastamisel võib kohus tugineda täiendavalt ka

üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2006. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 10 ja 1. veebruari

2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 12.1). Samasugustest kaalutlustest tuleb kolleegiumi

hinnangul lähtuda ka vara arestimise korral. Sellegi menetluse tagamise abinõu kohaldamine ei eelda

ega saagi eeldada kindlat teadmist kõigist karistusõigusliku vastutuse eelduseks olevatest asjaoludest:

piisav on põhjendatud kahtluse olemasolu.

9. Käesoleva määruse eelmises punktis märgitu najal saab väita, et ka vara arestimine KarS § 394

järgses menetluses ei nõua tingimata vahetuid tõendeid toimepandud eelkuriteo kohta. Varjamis- või

moondamistegevus kui KarS § 394 koosseisutegu (otsus asjas nr 3-1-1-41-11, p 23.2) järgneb

kuritegelikule tegevusele ehk eelkuriteole (vt ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 4 lg 1). Seejuures on võimalik ja praktikas pigem isegi tavapärane, et kriminaalmenetlust

rahapesuasjas alustatakse esmajoones tõukuvalt sellest, et keegi on teinud tavapäratuid ning ehk ka

suuremahulisi toiminguid varaga, eelkuriteo enda kohta aga esialgu konkreetsed andmed veel

puuduvad. Kui hüpotees vara kuritegelikul teel saamise kohta on vaatlusaluste toimingute taustal

piisavalt põhjendatud, võib kolleegiumi hinnangul vara arestida hoolimata sellest, et eelkuriteo kohta

vahetut teavet veel ei ole.

10. Praegu on tuvastatud järgmised asjaolud. 22. oktoobri 2015 hommikul oli A OÜ konto sisuliselt

tühi. Seejärel kanti sellele kontole välismaalt suur rahasumma. Kohe pärast seda hakkas A. G. saadud

raha erinevatele kontodele edasi kandma. Kui osa rahast A OÜ-le tagasi saadeti, kandis A. G. selle

uuesti kontolt ära, sedakorda algsest saajast erinevale isikule. Hiljem ei osanud raha saanud äriühingu

juhatuse ainuliige A. G. ülekannete eesmärki kuidagi selgitada, vaid viitas S. Z. korralduste alusel

tegutsemisele. Ka esitas A. G. lepinguna vormistatud paberid, millel puudus teise väidetava

lepingupoole allkiri, ja allkirja puudumist selgitas ta sellega, et leping, mille ese on kuuekohaline

rahasumma eurodes, saadeti allkirjastamiseks ühest riigist teise bussiga. Samuti ei saa mööda vaadata

sellest, et rahal ja tehingutel oli selge seos välisriikidega (eeskätt Saksamaa ja Poolaga), mistõttu võib

asjaolude väljaselgitamine võtta enam aega kui üksnes riigisiseste sündmuste korral. Sellises

olukorras saab kolleegiumi hinnangul püstitada hüpoteesi, et aset on leidnud rahapesu: on tehtud

mitmeid majanduslikult põhjendamatuid või vähemalt äärmiselt kahtlustäratavaid tegusid, mille

puhul on igati loogiline eeldada, et need tehti sooviga varjata raha päritolu ja see soov tekkis asjasse

segatud inimestel seetõttu, et raha hangiti kuritegelikul viisil. Niisiis on võimalik, et see vara

konfiskeeritakse, mistõttu on põhjendatud selle arestimine konfiskeerimise tagamiseks.

11. Riigikohus on vahistamismenetluses pidanud võimalikuks ka lisatõendite esitamist

määruskaebemenetluses (määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p-d 14–17 ja kriminaalkolleegiumi

5. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-15-16, p 22). Kolleegiumi hinnangul tuleb samamoodi

talitada ka arestimismenetluses. Praegu ongi prokuratuur esitanud nii ringkonna- kui ka Riigikohtule

tõendeid, mis viitavad täiendavalt sellele, et võimalikud eelkuriteod on Norras toime pandud

arvutikelmused. Seega on rahapesukahtlus määruskaebemenetluse kestel veelgi tugevnenud.

12. Eeltoodu alusel ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg-st 2, § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 5,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määruse,

millega tühistati Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrus, ja jõustab maakohtu määruse.

Prokuratuuri määruskaebus tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)