3-2-1-39-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-39-16

Määruse kuupäev

Tartu, 1. juuni 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Oleg Bulkini kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse

6. oktoobri 2014. a otsuse peale täiteasjas

nr 022/2014/2312. Oleg Bulkini menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-59187

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna notari Maarika Pihlaku (Pihlak) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja (sissenõudja) Oleg Bulkin, esindajad

vandeadvokaadid Tiia Nurm ja Maksim Greinoman

Puudutatud isik Tallinna notar Maarika Pihlak, esindaja

vandeadvokaat Toomas Vaher

Asja läbivaatamise kuupäev

16. mai 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-59187 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ-le Tallinna notari Maarika Pihlaku

määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna notar Maarika Pihlak (puudutatud isik) esitas 24. septembril 2015 Harju Maakohtule

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt on puudutatud isik

menetluskuludena kandnud õigusabikulusid kokku 7214 eurot (käibemaksuta). Põhimenetluses olid

menetluskulud jäetud kõigis kohtuastmetes Oleg Bulkini (avaldaja) kanda.

Avaldaja (täitemenetluse sissenõudja) avalduse alusel alustas kohtutäitur Kairi Kumm 2. aprillil 2014

täiteasja nr 048/2014/110 Inna Zahharova suhtes 59 500 euro sissenõudmiseks, täitedokument oli

Harju Maakohtu 17. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-11339. 29. aprillist jätkas täiteasja

menetlust pärast senise täituri taandumist kohtutäitur Elin Vilippus.

15. aprillil 2014 koostas kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti, mille kohaselt loeti arestituks

Tallinna notar Maarika Pihlaku notari deposiidis olev võlgniku kasuks hoiustatud rahasumma

65 477 eurot 96 senti. Aktis selgitati, et notar on kohustatud Inna Zahharovale raha mitte välja

maksma, vaid kandma selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Arestimisakti vaidlustasid

tulemusteta nii notar kui ka avaldaja, jõusse jäid nii kohtutäituri 19. mai 2014 otsus, millega jäeti

notari kaebus rahuldamata, kui ka 15. aprilli 2014. a arestimisakt.

18. juulil 2014 tegi avaldaja kohtutäiturile taotluse notarile sunniraha hoiatuse tegemiseks.

Kohtutäituri nõudmisel selgitas notar 14. augusti 2014. a kirjas, et hoiustatud raha väljamaksmine on

seotud tingimusega, mis on osaliselt täidetud, ja võlgnik ei ole õigustatud väljamakstavat raha saama.

11. ja 24. septembril 2014 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetuse lõpetamiseks ja notarile

sunniraha määramiseks, millest viimase jättis kohtutäitur 6. oktoobri 2014. a otsusega rahuldamata,

selgitades, et sunniraha määramise eeldused ei ole täidetud ning notar peab arestimise akti täitma siis,

kui võlgnikul tekib nõudeõigus deponeeritud raha suhtes.

Avaldaja esitas 16. oktoobril 2014 kohtutäitur Elin Vilippuse 6. oktoobri 2014. a otsuse peale

täiteasjas nr 022/2014/2312 kaebuse. Selles põhimenetluses jättis Harju Maakohus kaebuse

24. novembri 2014 määrusega rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Riigikohus jättis 16. septembri 2015. a määrusega avaldaja määruskaebuse

menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.

2. Avaldaja tõi Tallinna notari Maarika Pihlaku 24. septembril 2015 Harju Maakohtule esitatud

menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele 7214 euro hüvitamiseks vastuväitena välja, et

kulutused lepingulisele esindajale on ebamõistlikult suured. Vaidluse ese oli küsimus, kas notaril on

tema ametialasel kontol hoiustatud raha (NotS § 35 lg-d 1 ja 2) väljamaksmise kohustus, seega

seostub vaidluse ese otseselt notari ametitoimingutega. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et notari

ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.

Säte kohaldub ka hagita asjade puhul. Tegemist on õigusvaldkonnaga, milles notaril endal on

õigusteadmised. Notaril on õigus esindada tehinguosalisi ametitoimingust tulenevas vaidluses, nii ei

saa olla tal õigusabi kasutamise hädavajadust. Notarile ei oleks vaidluses kohtutäituri kaebuse peale

kaasnenud negatiivseid tagajärgi, tema osalemine menetluses oli fakultatiivne.

Igal juhul oleks notari esindajate ajakulu 39,7 tunni ulatuses ülemäärane, samuti ei ole kahe esindaja

kasutamine asja mahust ja keerukusest tulenevalt põhjendatud. Ka tunnitasuna on 147 eurot 49 senti

käibemaksuga ülemäärane.

3. Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt, mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1446 eurot ja VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud asja keerukuse määr selline, mis eeldaks kahe

lepingulise esindaja kulutuste hüvitamist. Kohus vähendas menetluskuludele kulunud aega 50%,

seega 18,15 tunni võrra. TsMS § 175 lg-s 31 viidatud piirang ei kohaldu, sest kohus lahendas avaldaja

kaebust kohtutäituri otsuse peale, tegemist ei olnud notari ametitoimingu tegemise taotluse

lahendamise menetlusega. Esindaja kasutamine menetluses on menetlusosalise õigus (TsMS § 217

lg 1). Vajalik on nii materiaal- kui ka menetlusõiguse tundmine. Ei saa eeldada, et notaril oleksid

spetsiifilised teadmised menetlusõigusest. Põhjendatud ajakulu on 12 tundi ja põhjendatud tunnihind

kohtupraktikat arvestades 120 eurot ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

4. Avaldaja ja puudutatud isik esitasid mõlemad maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Avaldaja tõi välja, et põhimenetluse kaebuse ese on lahutamatult seotud notari ametitoimingute

tegemisega, seega kohaldub TsMS § 175 lg-s 31 piirang, samuti ei saaks kulud hagita menetluses olla

samas suurusjärgus kui analoogse mahuga hagimenetluses.

Puudutatud isik palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja uue määrusega rahuldada

menetluskulude välja mõistmise taotlus täielikult 7214 euro ulatuses.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse ning jättis puudutatud isiku määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 2. novembri 2015. a määruse osaliselt

õigusabikulude avaldajalt väljamõistmise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse,

millega jättis puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks

õigusabikulude osas rahuldamata ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu

6 eurot.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi on ebaõige, et maakohus jättis kohaldamata TsMS § 175

lg 31, mis näeb ette, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud

õigusabikulusid ei hüvitata. Vaidlustatud on küll kohtutäituri otsus, kuid notar on puudutatud isikuna

kaasatud menetlusse tulenevalt oma ametiülesannete täitmisest. Vaidluse all oli see, kas puudutatud

isik pidi täitma arestimisakti ehk deposiitkontol oleva summa täituri kontole kandma. Vaidlustati küll

täituri notarile sunniraha määramata jätmist, kuid see ei muuda asja õiguslikku olemust.

Notari kui avalik-õiguslikku ametit pidava vaba elukutse esindaja otsuse vaidlustamine on sarnane

haldusorgani otsuse vaidlustamisega ning Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt asunud

seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi üldjuhul väljuma

haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest (Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-2-

1-24-07, p 16). Notarit saanuks esindada ka notaribüroo töötaja, seega ei olnud tegemist ka vajalike ja

põhjendatud kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Puudutatud isik palub määruskaebuses Riigikohtule tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari

2016 määruse osas, millega tühistati osaliselt maakohtu määrus, milles jäeti rahuldamata puudutatud

isiku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, osas millega jäeti

rahuldamata puudutatud isiku määruskaebus, ja osas, millega rahuldati avaldaja määruskaebus.

Puudutatud isik toob välja, et praeguses asjas ei olnud tegemist notari ametitoimingu tegemise

taotluse rahuldamisega, seega TsMS § 175 lg 31 piirang ei kohaldu. Vaidlus tekkis kohtutäituri otsuse

üle, millega täitur keeldus notarile sunniraha määramast. Kohtutäituri otsuse peale kaebamisel on

keelatud täituri, mitte notari või kolmanda isiku menetluskulude hüvitamine. Vaidluse all ei olnud

mitte see, kas notar peab täiturile raha kandma, vaid see, et täitur ei määranud notarile sunniraha.

Notaril ei ole ettevalmistust, et osaleda kohtutäituri ametiülesannetega seotud vaidluses ilma

esindajata, samuti ei saa eeldada, et täistööaja kõrval käiks notar esindajana kohtuprotsesse pidamas,

sest tal on õigusharidus. Kehtivas õiguses ei ole sätet, mis lubaks jätta kulud hüvitamata.

7. Avaldaja on seisukohal, et asjas nr 2-14-59187 oli vaidluse ese küsimus, kas notaril on tema

ametialasel kontol hoiustatud raha väljamaksmise kohustus. Puudutatud isik esitas sisulise vastuväite,

mis seostus otseselt tema ametiülesannete täitmisega, et vältida sunnimeetmete rakendamist. Kuivõrd

vaidluse ese on lahutamatult seotud notari ametitoimingute tegemisega, kohaldub TsMS § 175 lg 31.

Haldusorganitega seostuv praktika hüvitada vaid igapäevase põhitegevuse raamest väljuvate

kohtuasjade kulutused kohaldub ka notari osalemisel hagita menetluses. Puudutatud isikul ei saanud

olla õigustatud ootust, et kantud kulud hüvitatakse, sest NotTS-s puudub selleks alus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 175 lg 31, mis näeb

ette, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid

ei hüvitata. Põhjendusena on ringkonnakohus välja toonud, et praegusel juhul on avaldaja kohtus küll

vaidlustanud kohtutäituri otsuse, kuid asja materjalist nähtuvalt on vaidluse all see, kas notar pidi

lähtuvalt oma ametiülesannetest täitma arestimise akti, s.o kas notar pidi deposiitkontol oleva

rahasumma kandma täituri kontole või mitte. Kolleegium ringkonnakohtu sellise käsitlusega ei

nõustu.

TsMS § 175 lg-st 3¹ tulenevalt ei hüvitata kohtutäituri kantud õigusabikulusid kohtutäituri otsuse

peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses. Sama sätte kohaselt ei hüvitata notari kantud

õigusabikulusid notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses. Eelnõu seletuskirjas

on regulatsiooni loomise eesmärgina välja toodud, et sellega kaitstakse avaldajat põhjendamatute

menetluskulude tekkimise eest. Notari kohta on lisatud, et normi loomise eeldus on, et notar, kelle

suhtes kehtib notariaadiseaduse § 6 lõikest 1 tulenevalt kohtunikule esitatav haridusnõue vastavalt

kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1, on oma ametiülesannete täitmisest tuleneva taotluse

lahendamise menetluses võimeline osalema õigusabiteenust kasutamata.

Selleks, et jõuda järeldusele, kas käesolevas asjas kohaldub TsMS § 175 lg-st 31 tulenev piirang

õigusabikulude hüvitamisele, peab esmalt hindama, kas põhimenetluses on üldse tegemist

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetlusega või notari ametitoimingu

tegemise taotluse lahendamise menetlusega. Järgnevalt saab hinnata, kas õigusabikulude hüvitamist

taotlev isik kuulub isikute ringi, kellele piirang rakendub.

10. Käesoleva asja põhimenetluses on lahendatud Oleg Bulkini kaebust kohtutäitur Elin Vilippuse

6. oktoobri 2014. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2014/2312. Kaebuse esitas sissenõudja kohtutäituri

tegevuse peale seetõttu, et kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse, milles taotleti

kohtutäituri tegevusetuse lõpetamist, kohtutäituri 23. septembri 2014. a otsuse tühistamist ning

notarile sunniraha hoiatuse tegemist ja seejärel sunniraha määramist. Kaebuse lahendamisel andsid

kohtud hinnangu kohtutäituri 6. oktoobri 2014. a otsuse nr 022/2014/2312 õiguspärasusele notarile

sunniraha määramata jätmisel. Seega arutati käesoleva asja põhimenetluses kaebust kohtutäituri

tegevuse peale TMS § 217 lg 1 mõttes ja arutluse all oli kohtutäituri tegevuse õiguspärasus notarile

sunniraha hoiatuse tegemata jätmisel ja sunniraha mittemääramisel.

11. Kuivõrd käesolev asi on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetlus,

kohaldub TsMS § 175 lg 31 esimene alternatiiv. Sätte sõnastusest lähtuvalt kuulub isikute ringi,

kellele õigusabikulusid ei hüvitata vaid kohtutäitur. Sama säte toob küll ka välja, et notari kantud

õigusabikulusid ei hüvitata, kuid selline piirang laieneb üksnes menetlustele, mil lahendatakse notari

ametitoimingu tegemise taotlust. Seega on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et TsMS § 175 lg 31

piirab notari õigusabikulude hüvitamist kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise

menetluses.

12. Seetõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane ka ringkonnakohtu viide eelnõu seletuskirjale, mille

kohaselt on notari kui avalik-õiguslikku ametit pidava vaba elukutse esindaja otsuse või tegevuse

vaidlustamine sarnane halduskohtumenetluses haldusorgani tegevuse või otsuse vaidlustamisele,

mistõttu tuleks õigusabiteenuse kulud hüvitada üksnes juhul, kui kohtuasi väljub igapäevase

põhitegevuse raamidest (Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07, p 16).

Kuivõrd käesoleva asja menetlus seostub TsMS § 217 lg 1 mõttes kohtutäituri tegevuse peale kaebuse

esitamisega, ei kerki küsimust, kas vaidlus seostub notari igapäevase põhitegevuse või notari

ametitoimingu tegemise taotlusega. Seda vaatamata asjaolule, et kohtumenetluse alustamise ajend oli

sissenõudja taotlus teha notari suhtes sunniraha määramise hoiatus ja määrata talle sunniraha.

13. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama notari õigusabikulude põhjendatust ja

vajalikkust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku

hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium varem pidanud

mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.

14. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu

otsustada.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tasutud

kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud

kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu