3-3-1-34-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-34-16

Määruse kuupäev

18. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Andrei Zertsovi kaebus Tartu Vangla vastu kambris värske õhu

puudusest tulenenud kahju eest 510 euro suuruse hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Zertsov

Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2016. a määrus haldusasjas

nr 3-15-2499

Menetluse alus Riigikohtus

Andrei Zertsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Andrei Zertsovi määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2016. a määrus haldusasjas nr 3-15-2499 ja

Tartu Halduskohtu 26. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p 2 samas asjas.

3. Teha uus määrus, millega rahuldada Andrei Zertsovi menetlusabi taotlus ning vabastada ta

riigilõivu tasumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Zertsov esitas 5. oktoobril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kambris

värske õhu puudusest tulenenud kahju eest 510 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse

kohaselt ei avane kambris aken, aknaluuk on kinni keevitatud ning ventilatsioon ei pumpa kambrisse

puhast õhku, mistõttu ärkab kaebaja öösel sageli peavalude tõttu.

2. Tartu Halduskohus jättis 3. novembril 2015 kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot

või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. A. Zertsov esitas 10. novembril 2015 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles suurendas rahalist

nõuet 510 euroni ning esitas Tartu Vangla vastu kohustamisnõude akna avamiseks. Kaebaja palus

vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Tartu Halduskohus jättis 26. novembri 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2499 kaebaja

taotluse kaebuse täiendamiseks kohustamisnõudega (resolutsiooni p 1) ning riigilõivu tasumisest

vabastamiseks (resolutsiooni p 2) rahuldamata. Määruse kohaselt nähtub kaebaja vanglasisese

isikukonto väljavõttest, et tema taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste

põhjal arvutatud kahekordne ühe kuu sissetulek on 18 eurot, mis ületab asjas eeldatavaid menetlus-

kulusid (riigilõiv 15 eurot ja 30 senti). Seega tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112

lg 1 p 1 alusel jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

5. A. Zertsov esitas määruskaebuse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest,

kuna tal puuduvad rahalised vahendid.

6. Tartu Halduskohus jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvalda-

miseks. Kohus palus teatada, millises osas kaebaja 26. novembri 2015. a määrust vaidlustab. Kohus

selgitas, et määruskaebus resolutsiooni p 2 peale on riigilõivuvaba, kuid resolutsiooni p 1 vaidlusta-

miseks tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot või taotleda riigilõivust vabastamist. Kuna kaebaja puudusi ei

kõrvaldanud, võttis Tartu Halduskohus määruskaebuse menetlusse 26. novembri 2015. a määruse

resolutsiooni p 2 peale, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 11. jaanuari 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2499

määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. HKMS § 112 lg 1

p 1 ei luba kaebajale menetlusabi anda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles selgitab, et tal puudub püsiv sissetulek, kuna

tal pole tööd. Kaebaja sõnul viidi ta 10. detsembril 2015 üle teise kambrisse, kus on avatav aken. Tema

hinnangul peaks samasugused tingimused olema ka lukustatud kambris, kus ta viibis 7 kuud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kaebaja menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel, mis sätestas, et

füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja

seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud

eluasemele ja transpordile. Kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal

arvestatud kahe kuu keskmine sissetulek oli 18 eurot (halduskohus arvas kaebaja sissetulekust maha

rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad). Riigilõivu tuleb kaebuselt

tasuda 15 eurot ja 30 senti (riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt 3% nõutava kahjuhüvitise summast,

mis on praegusel juhul 510 eurot).

10. Riigikohtu üldkogu tegi 12. aprillil 2016 asjas nr 3-3-1-35-15 otsuse, millega tunnistas HKMS

§ 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sisse-

tulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Üldkogu selgitas otsuse p-s 51, et

arvestades näiteks vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi,

võib kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised

kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2015. aastal 20 eurot) vältimatud ning neid ei tule

menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Kinnipeetava vajadust teha kulutusi hügieenitarvetele tuleb

eeldada. Üldkogu tunnistas HKMS § 112 lg 1 p 1 kehtetuks otsuse jõustumisest arvates, kuid märkis

otsuse p-s 47, et kehtetuks tunnistatud osas ei saa sätet enam kohaldada veel lahendamata menetlusabi

taotluste lahendamisel, samuti menetlusabi andmata jätmise peale esitatud määruskaebuste

läbivaatamisel. Seega ei saa HKMS § 112 lg 1 p 1 kehtetuks tunnistatud osas kohaldada A. Zertsovi

määruskaebuse lahendamisel.

11. Üldkogu otsuse kohaselt ei tule menetlusabi andmisel hinnata kinnipeetava kulutuste vajalikkust

umbes 5% ulatuses töötasu alammäärast kuus. Kaebaja igakuised kulutused ei ületa seda piiri.

Järelikult ei keela HKMS § 112 lg 1 p 1 koosmõjus üldkogu otsusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamist. Menetlusabi andmist ei takista ka HKMS §-s 111 sätestatu. Kaebust ei ole alust pidada

menetluse praeguses etapis perspektiivituks ega kaebajale väheoluliseks.

12. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja ringkonna-

kohtu määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja

riigilõivu tasumisest.

Viive Ligi, Nele Parrest, Jüri Põld