3-3-1-3-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-3-16

Otsuse kuupäev

17. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ KR Priit kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. oktoobri

2013. a otsuse nr 12.2-3/18432-1 tühistamiseks ning Maksu-

ja Tolliameti kohustamiseks tagastama enammakstud

käibemaksu ja maksma intressi

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ KR Priit

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-13-

2382

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ KR Priit kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ KR Priit kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 6. oktoobri

2015. a otsuse asjas nr 3-13-2382 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 26. novembril 2009 AS-le KR Priit (alates 22. juulist 2011

ümber kujundatud OÜ-ks KR Priit) korralduse nr 12.2-3/9951-1 teabe andmiseks, dokumentide

esitamiseks ja vaatluse võimaldamiseks. Nimetatud korraldusega alustas maksuhaldur maksustamis-

perioodide oktoober–detsember 2009 käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu ning töötajatele tehtud

väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni

maksete deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.

2. MTA väljastas 16. märtsil 2009 kontrollakti nr 12.2-3/9951-4, mille p-s 4 on kokkuvõttena

märgitud, et AS KR Priit raamatupidamisarvestus ei olnud kontrollitud ajavahemikul nõuetekohane ja

AS KR Priit esitas maksuhaldurile ebaõigete andmetega 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni,

kajastades liigselt sisendkäibemaksu 348 000 krooni ja varjates selle tulemusena oma käibemaksu-

kohustust samas summas. Muude kontrollitud maksude arvestamises ja tasumises maksuhaldur

kontrolli käigus puudusi ei avastanud.

3. AS KR Priit esitas 16. märtsil 2010 maksuhaldurile uue, parandatud andmetega käibe-

deklaratsiooni, mille tulemusena suurenes tema käibemaksukohustus 348 000 krooni.

4. MTA väljastas 16. märtsil 2010 AS-le KR Priit teate kontrolli lõpetamise kohta. MTA märkis

teates, et 2009. a 2. detsembrist 2010. a 16. märtsini toimunud kontrolli käigus tegi maksuhaldur

kindlaks, et AS KR Priit esitas maksuhaldurile ebaõigete andmetega 2009. a oktoobrikuu käibe-

deklaratsiooni, kajastades liigselt sisendkäibemaksu 348 000 krooni ja vähendades sellega tasumisele

kuuluvat käibemaksu sama summa võrra. Samuti, et AS KR Priit parandas kontrolli käigus tuvastatud

vead ning esitas 16. märtsil 2010 uue, õigete andmetega käibedeklaratsiooni.

5. MTA koostas 8. juunil 2011 üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel selgunud ebaõigete andmete

esitamise asjaoludele tuginedes AS-le KR Priit väärteoprotokolli nr 6 3/473-6 ning tegi 28. juulil

2011 väärteootsuse nr 6-3/473-12, millega määras AS-le KR Priit rahatrahvi. AS KR Priit vaidlustas

väärteootsuse kohtus. Tartu Maakohus tühistas 25. aprillil 2012 otsusega nr 4-11-315294 MTA

28. juuli 2011. a väärteootsuse nr 6-3/473-12 ja lõpetas väärteomenetluse. Maakohtu hinnangul ei

olnud tõendatud, et süüalused esitasid ebaõigeid andmeid.

6. OÜ KR Priit esitas 14. veebruaril 2012 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni parandus-

deklaratsiooni, milles deklareeris uuesti sisendkäibemaksu hulgas sisendkäibemaksu 348 000 krooni

(22 241 eurot ja 25 senti).

7. OÜ KR Priit esitas MTA-le 20. septembril 2013 tagastusnõude täitmise taotluse, milles väitis, et

tal on pärast käibedeklaratsiooni parandamist tekkinud käibemaksu enammakse 348 000 krooni (22

241 eurot ja 25 senti), mille palub kanda OÜ KR Priit pangakontole.

8. MTA teavitas 26. septembril 2013 OÜ-d KR Priit tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse

alustamisest. MTA teatas 9. oktoobril 2013 vastuses teabenõudele, et puudub alus 16. märtsil 2010

esitatud parandusdeklaratsioonis esitatud andmete muutmiseks. MTA saatis 17. oktoobril 2013 teate

26. septembril 2013 alustatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse lõpetamise kohta ning

teavitas, et tagastusnõude täitmise taotluse kohta tehakse eraldi otsus.

9. MTA jättis 21. oktoobri 2013. a otsusega nr 12.2-3/18432-3-1 OÜ KR Priit tagastusnõude

täitmise taotluse rahuldamata. MTA tõi välja, et on kontrollinud OÜ KR Priit perioodi oktoober–

detsember 2009. a maksuarvestust (sh käibemaksuarvestust) ning on 16. märtsil 2010 väljastanud

kontrolli lõpetamise teate nr 12.2-3/9951-5. MTA selgitas, et kontrolli lõpetamise teadet tuleb

maksukorralduse seaduse (MKS) § 81 lg 4 alusel lugeda võrdväärseks maksuotsusega (MKS § 95)

ning selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse MKS §-des 101–103 sätestatut.

KR Priit OÜ ei ole aga kontrolli lõpetamise teadet vaidlustanud. Samuti ei ole ilmnenud uusi asja-

olusid, mis oleks jäänud maksuasjas nr 12.2-3/9951 käsitlemata (MKS § 102), või muid aluseid, mille

tulemusena peaks kontrolli lõpetamise teadet muutma või selle kehtetuks tunnistama (MKS § 103).

10. OÜ KR Priit esitas 20. novembril 2013 kaebuse, milles palus tühistada MTA 21. oktoobri 2013. a

otsus nr 12.2-3/18432-3-1, kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale enammakstud käibemaks

22 241 eurot ja 25 senti ning arvestama ja maksma kaebajale tagastusnõude täitmisega viivitamise

eest intressi MKS § 116 lg 2 alusel.

11. Tartu Halduskohus jättis 4. aprilli 2014. a otsusega OÜ KR Priit kaebuse rahuldamata. Haldus-

kohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) MKS § 33 lg 11 kohaselt juhul, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude

täitmise taotluseta (MKS § 106 lg 1), kohaldatakse MKS § 106 lg-tes 2, 21, 3 ja 7 ning §-s 107

sätestatut. Viidatud sätetest tulenevalt on tagastusnõude tekkimise kontrollimine maksuhalduri õigus,

mitte kohustus;

2) MKS § 81 lg 4 kohaselt loetakse kontrolli lõpetamise teade võrdväärseks maksuotsusega (MKS

§ 95) ning selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse MKS §-des 101−103 sätestatut.

OÜ KR Priit ei ole kontrolli lõpetamise teadet vaidlustanud. Samuti ei ole ilmnenud uusi asjaolusid,

mis oleks jäänud maksuasjas nr 12.2.-3/9951 käsitlemata (MKS § 102), või muid aluseid, mille alusel

tuleks kontrolli lõpetamise teadet muuta või see kehtetuks tunnistada (MKS § 103);

3) kuigi MKS § 81 lg 4 asub MKS 7. peatükis "Revisjon" ei tähenda see, et nimetatud peatüki norme

ei oleks võimalik rakendada muudel juhtudel. MKS-s ei ole sätted jäigalt jaotatud ainult üksikjuhtumi

kontrolli reguleerivateks ja ainult revisjoni reguleerivateks säteteks;

4) kui maksukohustuse muutmine on kindlaks tehtud üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni tulemusena

ning maksukohustuslane on parandusdeklaratsiooni esitanud vastavalt sellele tulemusele, on teade

revisjoni või kontrolli lõpetamise kohta maksukohustuslasele sama siduv kui maksuotsus.

12. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. oktoobri 2015. a otsusega OÜ KR Priit apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) kaebaja oleks pidanud vaidlustama 16. märtsi 2010. a menetluse lõpetamise teadet. Olgugi et see

oli pealkirjastatud teatena, ei sisaldanud õiguslikku alust ega vaidlustamisviidet, on tegemist

tuvastava haldusaktiga, mille sisuks on, et kaebaja maksukohustus 2009. a oktoobrikuus oli 348 000

krooni võrra suurem, kui enne kontrolli alustamist deklareeritust nähtus. Vaatamata sellele, et

16. märtsi 2010. a menetluse lõpetamise teade oli vormipuudustega, ei võinud need puudused

praeguses asjas esitatud tõendite järgi viia teistsugusele tulemusele ega mõjutada asja otsustamist

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Maksuhaldur ei teinud maksuotsust pelgalt seetõttu, et

maksukohustuslane parandas ise oma käibedeklaratsiooni. Seega, maksuhalduri seisukohast polnud

pooltel enam vaidlust käibemaksukohustuse üle ning maksuotsust polnud vaja teha;

2) MKS ei erista piisava selgusega üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni , kuid õiguspärane oli tugineda

MKS § 81 lg-le 4. Nimetatud säte on oma olemuselt kohaldatav ka üksikjuhtumi kontrolli menetluse

puhul, kuna kontrollimenetluse vaidluseta lõpetamise korral puudub igasugune mõistlik põhjus

koostada maksuotsust;

3) tagastusnõude põhistamiseks ei piisa maksuhalduri formaalsetele vigadele osutamisest, vaid

kaebaja peab MKS § 150 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 kohaselt esitama

tõendid, miks ta on tasunud liiga palju käibemaksu. Maksukohustuslase tõendamiskohustus, et

maksusumma määrati valesti, laieneb ka juhtumile, kui ta on ise maksu deklareerinud. Kaebaja ei ole

üheski kohtuastmes esitanud tõendeid, mis kinnitaksid seda viitaksid sellele, et tema tagastusnõue

oleks sisuliselt põhjendatud. Kaebaja poolt asjakohaste tõendite esitamata jätmist tuleb hinnata tema

kahjuks;

4) kuna maakohtu otsus pärineb rohkem kui kaks kuud hilisemast ajast võrreldes tagastusnõude

esitamisega, ei pea paika kaebaja väide, et tema tehtud käibedeklaratsiooni parandused olid otseses

seoses väärteomenetluses aset leidnud kohtuvaidlusega. Isegi kui kaebaja oleks tegelikult esitanud

käibedeklaratsiooni parandused pärast väärteoasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist, ei muudaks

väärteoasjas tehtud kohtuotsus maksumenetluse tulemust tühiseks, sest väärteo- ja maksumenetluse

eesmärgid, kontrollitava isiku süü vorm ning tõendamiskoormis on erinevad, mistõttu ei mõjuta

kaebaja õigeksmõistmine väärteoasjas tema kohustust tasuda makse MKS järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. OÜ KR Priit palub kassatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas ringkonnakohtu otsus

tühistada ning teha uus otsus, millega OÜ KR Priit kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse ja selle

täienduse põhjendused on järgmised:

1) ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 81 lg-t 4. MKS §-d 101−103 on kohaldatavad

ainult revisjoni, mitte üksikjuhtumi kontrolli puhul. Üksikjuhtumi kontrolli puhul ei piira seadus

maksuhalduri võimalusi sama maksustamisperioodi korduvalt kontrollida, samuti ei piira see maksu-

kohustuslase võimalusi deklaratsiooni muuta;

2) kuna 16. märtsi 2010. a kontrolli lõpetamise teade ei ole võrdväärne maksuotsusega, siis ei saa

selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldada MKS §-des 101−103 sätestatut;

3) parandusdeklaratsiooni esitamise ajal (16. märtsil 2010) ei olnud kaebaja juhatuse liikmele Peeter

Kroonbergile tutvustatud sama kuupäeva kandvat kontrollakti. Asjaolu, et kaebaja nõustus kontrolli

käigus deklaratsiooni parandama, ei saa võtta ära õigust asjaolude muutumisel või uute asjaolude

selgumisel oma tahet muuta. Kassaatoril ei olnud mingit põhjust vaidlustada talle soodsat 16. märtsi

2010. a teadet üksikjuhtumi kontrolli lõpetamise kohta. Nimetatud teates ei olnud viidet mitte ühelegi

MKS paragrahvile. Seega ei saanud kaebaja ette näha MKS § 81 lg 4 ja §-de 101−103 kohaldamist;

4) ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja pole tagastusnõuet sisuliselt põhjendanud ega

täitnud MKS § 150 lg-t 1. Kuna maksu ei ole määratud, st maksuotsust ei ole antud, siis MKS § 150

lg 1 ei kohaldu;

5) parandusdeklaratsiooni õigsust kinnitab Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012. a otsus väärteoasjas nr 4-

11-315294. Kuigi maakohtu otsus on tehtud kaks kuud hiljem, kui on esitatud vaidlusalune parandus-

deklaratsioon, oleks maksuhaldur pidanud tagastusnõude kontrollimenetluses selle uue asjaoluga

arvestama (MKS § 102);

6) MTA alustas 26. septembril 2013 tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust, kuid sisuliselt mingit

kontrolli läbi ei viidud. Vaidlusalune MTA otsus on motiveerimata ning ainuüksi seetõttu oleks kohus

pidanud selle tühistama. MKS § 106 lg 2 kohaselt tuli tagastusnõue täita 30 päeva jooksul. MTA on

parandusdeklaratsiooni õigusvastaselt ühe aasta jooksul eiranud;

7) kehtiv üksikjuhtumi kontrolli regulatsioon on MKS § 81 lg 4 kohaldamiseks ebapiisav ning kui

Riigikohus nõustub ringkonnakohtuga, tuleb tal põhiseadusele tuginedes kohaldada selliseid norme

(st luua selline menetluskord), mis täidavad üksikjuhtumi kontrolli eesmärki ja mida seadusandja

oleks pidanud kehtestama.

14. Maksu- ja Tolliamet on vastuses ja täiendavas arvamuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. MKS § 88 lg 1 kohaselt arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva

maksusumma. Maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning

vajaduse korral määrata maksusumma MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole selle

üle, et MTA alustas 26. novembri 2009. a korralduse nr 12.2-3/9951-1 alusel kaebaja suhtes üksik-

juhtumi kontrolli menetlust. MTA väljastas 16. märtsil 2010 kaebajale teate kontrolli lõpetamise

kohta, märkides selles, et kontrolli käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et AS KR Priit esitas

maksuhaldurile ebaõigete andmetega 2009. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni, kajastades liigselt

sisendkäibemaksu 348 000 krooni ja vähendades sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu sama

summa võrra. Samuti, et kaebaja parandas kontrolli käigus tuvastatud vead ning esitas 16. märtsil

2010 uue, õigete andmetega käibedeklaratsiooni. Kaebaja 20. septembri 2013. a tagastusnõude

täitmise taotluse jättis maksuhaldur rahuldamata, tuginedes asjaolule, et teade kontrolli lõpetamise

kohta on MKS § 81 lg 4 kohaselt võrdväärne maksuotsusega ning kohaldada tuleb MKS §-des 101–

103 sätestatud piiranguid maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta.

16. Kolleegium nõustub kaebajaga, et MKS § 81 lg 4 sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed

revisjoni, mitte üksikjuhtumi kontrolli puhul. Samas ei ole õige kaebaja seisukoht, et üksikjuhtumi

kontrolli järel võib maksumaksja piiramatult deklaratsioone parandada ning maksuhaldur uusi

maksumenetlusi läbi viia. Kui üksikjuhtumi kontroll lõpeb maksuotsusega, kohaldatakse maksuotsuse

muutmisel või kehtetuks tunnistamisel MKS §-des 101–103 sätestatud piiranguid ning deklaratsiooni

muutmine on kasutu, kui kontrolliobjekti kohta tehtud maksuotsuse muutmine pole piirangute tõttu

võimalik.

17. Praegu vältis kaebaja 2010. aasta kontrolli lõpus maksuotsuse tegemist sellega, et parandas

deklaratsioonid maksuhalduri kontrollaktis toodule vastavaks, st aktsepteeris maksuhalduri seisu-

kohta, et sisendkäibemaksu põhjendamiseks deklareeritud OÜ Pikkerman Innovatives arved

vähendasid alusetult kaebaja käibemaksukohustust. Seega võttis maksuhaldur 2009. aasta oktoobri-

kuu käibemaksu kohta seisukoha, et käibemaksu enammakset OÜ Pikkerman Innovatives arvete

tagajärjel ei kujune. 2012. aastal üritas kaebaja 2009. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsiooni

parandamisega tekitada enammakse samadele arvetele tugineva käibe deklareerimisega.

18. Kolleegiumi hinnangul oleks maksuhaldur selle taotluse lahendamisel saanud rakendada MKS

§ 101 lg-t 3. MKS § 101 lg 3 kohaselt kohaldatakse maksuotsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise regulatsiooni ka haldusaktile, millega keeldutakse maksuotsuse tegemisest, muutmisest

või kehtetuks tunnistamisest. Haldusaktiks MKS § 101 lg 3 mõttes tuleb lugeda ka üksikjuhtumi

kontrolli lõpetav teade, milles maksuhaldur kontrolli tulemustele toetudes loobub ("keeldub") maksu-

otsuse tegemisest. Sellisel juhul on maksukohustuse puudumine siduvalt kindlaks määratud ning

kontrolli tulemuste muutmine või kehtetuks tunnistamine toimub MKS §-des 101−103 sätestatud

alustel ja korras. Selline seisukoht tagab maksumenetluse efektiivsuse. Kui maksukohustuslane

nõustub kontrolli tulemustega, muutes vabatahtlikult maksudeklaratsiooni ja tasudes nõutud maksu,

ei piisa hilisemaks deklaratsiooni tagasi parandamiseks maksukohustuslase subjektiivsetest

kaalutlustest. See ei kahjusta maksukohustuslase õigusi, kuna maksuotsuse vaidlustamiseks

ettenähtud tähtaja jooksul on tal võimalik taotleda kontrolli tulemuste muutmist (MKS § 101 lg 1 p 1

ja § 101 lg 2) ja hiljem maksukohustuse korrigeerimist uute tõendite või asjaolude ilmnemisel (MKS

§ 102). Ühtlasi on maksukohustuslane kaitstud kergekäelise topeltkontrollimise eest.

Seega on maksuhaldur taotlust rahuldamata jättes õigesti tuginenud MKS §-dele 101−103.

19. Kolleegium peab vajalikuks peatuda käesolevas otsuses kirjeldatud menetluse lõpetamise teate

vorminõuetel. MKS § 46 lg 2 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi

panevad haldusaktid olema kirjalikud ja põhjendatud. Kontrollimenetluse lõpetamise teade, millega

maksukohustust ei määrata, ei pane maksukohustuslasele küll kohustusi, kuid piirab

maksukohustuslase õigusi nt hilisemal deklaratsiooni parandamisel. Seetõttu peab maksuhaldur

menetluse lõpetamise teates selgitama kontrolli lõpetamise õiguslikke tagajärgi, sh kontrolltulemuse

muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseid ja korda. Samuti peab menetluse lõpetamise teatest

nähtuma selle seos konkreetse läbiviidud kontrollimenetlusega. Kontrolltulemuste üksikasjalik taas-

esitamine teates ei ole vajalik. Kui üksikjuhtumi kontroll lõpeb tagastuskande tegemisega või

vaikimisi, ei ole MKS §-des 101–104 ette nähtud piirangute rakendamiseks alust, sest puudub MKS

§ 101 lg-s 3 nimetatud siduv haldusakt.

20. Selles asjas ei ole kaebaja õiguste kaitsmist mõjutanud MTA 16. märtsi 2010. a menetluse

lõpetamise teate vormilised puudused − eelkõige vaidlustamisviite puudumine −, sest kaebaja on

leidnud, et Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012. a otsus on uus asjaolu MKS § 102 mõttes, ning maksu-

haldur ja ringkonnakohus on seda kaebaja väidet ka sisuliselt hinnanud. Ülejäänud osas vastab

menetluse lõpetamise teade MKS § 46 nõuetele.

21. Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012. a otsuse puhul ei ole tegemist ette kindlaksmääratud

tõendusjõudu omava, vaid teiste tõenditega kogumis hinnatava tõendiga. MTA ja ringkonnakohus on

kaebaja esitatud tõendit hinnanud ning jõudnud järeldusele, et Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012. a

otsusest ei tulene alust kaebaja maksukohustuse tagasiulatuvaks korrigeerimiseks. MTA ja ringkonna-

kohus on samuti välja toonud, et erinevates menetlustes kehtivad erinevad tõendamisstandardid ja

menetlusnormid ning erinevad on ka menetluste eesmärgid. Kolleegium on seisukohal, et tõendi

hindamisel pole menetlusreegleid rikutud.

22. Praeguses asjas ei ole tähtsust sellel, kas kontrollakt oli kaebajale nõuetekohaselt teatavaks

tehtud, kuna kaebaja parandas maksudeklaratsiooni ja tasus käibemaksu vabatahtlikult. Ka võimalik

tähtaja rikkumine tagastusnõude menetlemisel ei too endaga kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist.

Viivitus võib HMS § 58 kohaselt kaasa tuua haldusakti tühistamise, kui see mõjutab otsuse sisu.

Praegusel juhul sellise olukorraga kolleegiumi hinnangul tegemist ei ole. Tühistamisnõude

ülesandeks ei ole pikaleveninud haldusmenetluse kompenseerimine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

6. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-78-14, p 18).

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

24. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4).

Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld