3-1-1-35-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-35-16

Otsuse kuupäev

4. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi D.G karistamises ehitusseadustiku § 138 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. detsembri 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-

8616

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline

menetleja

Tallinna

Munitsipaalpolitsei

Amet,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

D.G kaitsja vandeadvokaat Tambet Toomela

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

13. aprill 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. detsembri 2015. a otsus D.G väärteoasjas ehitusseadustiku § 138 lg 2 järgi

ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt D.G kasuks välja 420 (nelisada kakskümmend) eurot kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29. septembri 2015. a otsusega karistati D.G ehitusseadustiku (EhS) § 138 lg 2

alusel 700 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati EhS § 19 lg 1 p 2 nõuete rikkumise eest. Nimelt

puudus tal Tallinnas Tööstuse 47b asuva hoone omanikuna 19. augustil 2015 selles hoones ehitustööde tegemiseks

ehitusluba. Hoone rekonstrueerimine kehtiva ehitusloata algas 2015. a augustis ja selle käigus lammutati vana ehitis

osaliselt. Seaduses sätestatud ehitusloa tagamise kohustuse jättis täitmata äriühingu juhatuse liige Robert Laud.

2. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist,

väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude jätmist

kohtuvälise menetleja kanda.

3. Harju Maakohtu 18. detsembri 2015. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja

väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalusele isikule otsustati riigieelarve vahenditest

hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 1680 eurot. Maakohus märkis, et kohtuvälise menetleja esindaja Andreas-

Hannes Tamm võttis kohtuistungil kaebuse omaks, mis tähendab, et kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele

isikule ette heitmast talle süüks arvatud väärteo toimepanemist. Sel põhjusel tuleb väärteomenetlus lõpetada D.G

teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 18. detsembri 2015. a otsuse peale esitas kassatsiooni Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, kes

taotleb maakohtu otsuse tühistamist, kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist ja menetluskulude jätmist

menetlusaluse isiku kanda või alternatiivselt väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale maakohtule. Kassaatori

põhiväited on järgmised.

4.1 Maakohus saatis kohtukutse A-H. Tammele. Kohtuistungil tema isikusamasust ei tuvastatud ega kontrollitud ka

esindusõiguse olemasolu. A-H. Tamm on VTMS § 313 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohtuvälise menetleja ametnikuna

vahetult tajunud väärteo tehiolusid ning kirjeldanud neid väärteoprotokollis. Seetõttu võis ta kohtumenetluses

osaleda tunnistajana, kuid mitte kohtuvälise menetleja esindajana.

4.2 On tuvastatud, et D.G kinnistul tehti ehitustegevuse käigus lammutustöid ja kontrollimise ajal puudus selleks

ehitusluba. Tööstuse 47b hoone ei ole elamu, mille tõttu oli ehitusluba nõutav. Seega on kohtuvälises menetluses

tehtud otsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus.

4.3 Kuigi väärteoasja sisulist arutamist ei toimunud, luges maakohus kaebuse põhjendatuks, rahuldas selle ja otsustas

hüvitada menetlusalusele isikule menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmise ja nende suurusega ei saa

nõustuda. Samuti ei saa Tallinna linn kanda õigusabi hüvitamisega seotud kohustusi riigieelarvest.

5. Kassatsioonivastuses leiab D.G kaitsja vandeadvokaat Tambet Toomela, et kassatsioon tuleb jätta läbi vaatamata,

maakohtu otsus muutmata ja menetlusalusele isikule tuleb hüvitada kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud

tasu. Alternatiivselt tuleb kassatsioon jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kaitsja põhiseisukohad on

järgmised.

5.1 VTMS § 156 lg 1 järgi tuleb kassatsiooniõiguse kasutamisest maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates

otsuse lõpposa kuulutamisest, kuid kohtuväline menetleja kassatsiooniteadet ei esitanud.

5.2 29. märtsil 2015 jõustunud VTMS § 156 lg 3 redaktsiooni kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioon esitati 15. jaanuaril 2016 maakohtule. Pärast

kassatsioonitähtaja möödumist saatis maakohus selle ise Riigikohtule, kuigi ei olnud selleks kohustatud. Eelnev

tähendab, et kassatsiooni ei esitatud VTMS § 156 lg-s 3 märgitud tähtaja jooksul Riigikohtule ja esitatud pole ka

avaldust tähtaja ennistamiseks. Samuti puuduvad asjaolud, mis annaksid kassatsioonitähtaja ennistamiseks aluse.

Nendel põhjustel tuleb kassatsioon jätta läbi vaatamata.

5.3 A-H. Tamme õigus kohtuvälise menetleja esindamiseks tulenes VTMS § 10 lg 2 alusel kehtestatud Tallinna

Linnavalitsuse 9. juuni 2010. a määruse nr 55 „Volituste andmine väärteomenetluses osalemiseks ja selle käigus

delikaatsete isikuandmete töötlemiseks“ §-st 1 ning lisa 1 p-st 5.1.8, mille kohaselt esindab Tallinna Linnavalitsust

kui kohtuvälist menetlejat menetlusosakonna ehitusmenetluse sektori vaneminspektor. Kohtuistungi protokollist

nähtuvalt esitas A-H. Tamm isikutunnistuse, mida maakohus kontrollis. Kuna sama isik oli varem koostanud

väärteoprotokolli ja -otsuse, kus oli fikseeritud ka tema ametikoht, tõendasid nendes dokumentides kajastatud

andmed tema pädevust kohtuvälist menetlejat esindada.

5.4 A-H. Tamme ei ole väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud ja seetõttu pole tema puhul tekkinud menetleja ning

tunnistaja rolli konflikti. Järelikult ei ole VTMS § 313 lg 2 kohaldatav.

5.5 Väärteomenetluse lõpetamisel juhindus maakohus õigesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-1-

94-07 väljendatud seisukohast. Kui kohtuväline menetleja enam süüdistuse funktsiooni ei täida, järgneb sellele

automaatselt karistusotsuse tühistamine ja väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

5.6 Vaidlusalune ehitis on elamu funktsiooniga hoone ja selle ehitamiseks piisas ehitusteatise esitamisest. Kuivõrd see

kohustus oli täidetud, võis menetlusalune isik alustada ehitamisega 14. juulil 2015.

5.7 Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud vastu menetlusaluse isiku õigusabikulude hüvitamisele. Kuna tegemist

on tavapärasest keerukama õigusliku vaidlusega ja menetlusalune isik pidi kasutama enda õiguste kaitseks õigusabi

ning väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, otsustas maakohus põhjendatult hüvitada valitud kaitsjale

makstud tasu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium osutab esmalt, et erinevalt kassatsioonivastuses märgitust teatas kohtuväline menetleja

maakohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist VTMS § 156 lg-s 1 sätestatud 7-päevase tähtaja jooksul, s.o 22.

detsembril 2015 (tl 85–87). Seetõttu on ekslik kaitsja seisukoht, mille kohaselt kohtuväline menetleja

kassatsiooniteadet ei esitanud.

7. Samas ei olnud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine praeguses asjas VTMS § 156 lg 1 järgi

kohustuslik. Nimelt ei kuulutanud maakohus kohtuotsuse lõpposa eraldi menetlusdokumendina, vaid tegi kohe

põhistatud terviklahendi. Võrreldes väärteomenetluse seadustiku varem kehtinud redaktsiooniga nähakse 29. märtsil

2015 jõustunud VTMS § 156 lg-s 1 ette kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise kohustus vaid nendel

juhtudel, mil maa- või ringkonnakohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa, s.t VTMS §-s 111 loetletud andmeid

sisaldava kohtulahendi eraldi vormistatud menetlusdokumendina. Juhul, kui kohus kuulutab kohe põhistusi

sisaldava täiemahulise kohtuotsuse, ei ole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine enam vajalik.

Täiemahulise kohtuotsuse kuulutamisel on kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon VTMS § 156 lg-s 3

nimetatud tähtaja jooksul, sõltumata kassatsiooniteate esitamisest. Sellise järelduse saab teha ka VTMS § 135 lg 4 p-

s 3, § 137 lg-s 1 ja § 161 p-s 4 sätestatu põhjal.

8. VTMS § 156 lg 3 kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaitsja märgib põhjendatult, et vaatamata nii kõnealuses sättes ettenähtule kui ka maakohtu

otsuse resolutiivosas toodud selgitusele esitas kohtuväline menetleja Riigikohtule adresseeritud kassatsiooni

maakohtule. See ei tähenda siiski, et kassatsioon tuleks jätta läbi vaatamata. Kuigi kaebus esitati ekslikult valele

kohtule, on selle esitamisel järgitud VTMS § 156 lg-s 3 ette nähtud tähtaega. Maakohus kassatsiooni saamisel seda

ei tagastanud, vaid edastas Riigikohtule. Seega ei ole arutataval juhul tegemist VTMS § 161 p-s 1 kirjeldatud

olukorraga, mil kassatsioon tuleks jätta läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud VTMS §-s 156 sätestatud

kassatsioonitähtaega rikkudes.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub aga kassaatori väitega, mille kohaselt ei saanud maakohtu istungil osalenud

A-H. Tamm olla praeguses väärteoasjas kohtumenetluses kohtuvälise menetleja esindaja.

10. VTMS § 313 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja

kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana

tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei või selline kohtuvälise menetleja

ametnik osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana.

11. Väärteoasja materjali kohaselt koostas A-H. Tamm kohtuvälises menetluses muu hulgas sündmuskoha vaatluse

protokolli, väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse. Seega on ta VTMS § 313 lg-s 1 nimetatud isik, kes on

vahetult tajunud väärteo tehiolusid mh seeläbi, et viibis sündmuskohal ja kirjeldas neid väärteoprotokollis. Järelikult

ei võinud A-H. Tamm VTMS § 313 lg-s 2 sisalduva piirangu tõttu osaleda kohtuvälise menetleja esindajana

kohtumenetluses menetlusaluse isiku kaebuse arutamisel, olenemata asjaolust, et talle on antud ametikohast tulenev

volitus esindada väärteoasjades Tallinna Linnavalitsust kui kohtuvälist menetlejat.

12. Erinevalt kaitsja arvamusest ei ole seadusest tuletatav seisukoht, et VTMS § 313 lg-s 2 sisalduvat piirangut saab

kohaldada vaid siis, kui samas normis nimetatud kohtuvälise menetleja ametnik on juba kohtuvälises menetluses

tunnistajana üle kuulatud või kavatsetakse taotleda või on taotletud tema tunnistajana ülekuulamist kohtumenetluse

vältel. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada

tõendamiseseme asjaolusid. Järelikult piisab VTMS § 313 lg-s 2 ette nähtud piirangu rakendamiseks isiku võimaliku

tunnistajastaatuse tuvastamisest.

13. Kolleegiumi hinnangul tõi VTMS § 313 lg 2 nõuete eiramine arutatavas asjas kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu

kohtuotsuse tegemise. Jättes tähelepanuta seaduses ette nähtud keelu, ei olnud maakohtul võimalik VTMS § 123 lg-

s 2 märgitut silmas pidades anda menetlusaluse isiku teole sisulist karistusõiguslikku hinnangut. Osutatud viga on

käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kuna maakohus kaebuse

argumentide põhjendatust sisulisest aspektist ei hinnanud, ei saa ka Riigikohus vaagida kassatsioonimenetluse

poolte neid argumente, mis puudutavad EhS § 138 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo tõendatust, koosseisupärasust,

õigusvastasust ja süülisust.

14. Küll märgib kassaator põhjendatult, et maakohus eksis veel selleski, et otsustas hüvitada menetlusalusele isikule

valitud kaitsjale makstud tasu riigieelarve vahenditest. EhS § 141 p 1 kohaselt on praeguse väärteoasja pädev

kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus, mille tõttu oleks tulnud õigusabikulud VTMS § 23 järgi

menetlusalusele isikule hüvitada kohaliku omavalitsusüksuse eelarve vahenditest väljamõistmise teel.

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Harju Maakohtu 18. detsembri 2015. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises

kohtukoosseisus. Võttes arvesse kassaatori alternatiivset taotlust, tuleb kassatsioon rahuldada.

16. D.G kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule VTMS § 23 alusel kassatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu 2184 eurot. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on maakohtu otsuse ning

kassatsiooni analüüsimiseks ja kassatsioonivastuse koostamiseks ning esitamiseks kulutatud aega 13 tundi.

Kolleegium leiab, et VTMS § 23 ei ole kohaldatav, sest käesoleva otsusega väärteomenetlust ei lõpetata (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 13). Maakohtu otsuse tühistamise

ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmise tõttu tuleb kassatsioonimenetluse kulude hüvitamisel juhinduda VTMS §

38 lg-st 1 ning KrMS § 186 lg-st 1.

17. Riigikohus on varem leidnud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu

hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-

90-14, p 48). Kaitsja ei ole väitnud, et käibemaksukohustuslasest menetlusalusel isikul puudub võimalus arvata

õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha, mistõttu on taotlus selle summa osas

alusetu.

18. Hinnates valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu mõistlikkust, võtab kolleegium arvesse, et kaebuse

omaksvõtust johtuvalt ei antud sisulist hinnangut menetlusalusele isikule süüks arvatud teole. Seetõttu ei olnud

kassatsioonimenetluse pooltel vaja käsitleda küsimusi, mis puudutavad arutatava kohtuasja esemeks oleva väärteo

tõendatust ja võimalikku karistatavust. Lisaks sisaldub osa kassatsioonivastuse argumentidest varem koostatud

menetlusdokumentides. Maakohtu otsuse põhjendused saab mahutada ligikaudu ühele leheküljele ja nendest

põhjendustest hõlmatud küsimuste analüüsimisele kuluv aeg ei saa olla ajamahukas. Käesoleva otsuse eelnevas osas

ei pidanud kolleegium põhjendatuks kaitsja väiteid, milles taotleti kassatsiooni läbi vaatamata jätmist, ega ka

argumente, mis olid seotud A-H. Tamme õigusega kohtuvälist menetlejat esindada.

19. Nendel asjaoludel loeb kriminaalkolleegium valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega

tasuks kaitsja kolmele töötunnile vastava summa, s.o 420 eurot. See summa tuleb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186

lg 1 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja mõista riigilt.

(allkirjastatud digitaalselt)