3-3-1-22-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-22-16

Määruse kuupäev

4. mai 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Viktor Tsõbulski kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. märtsi

2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/027090-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Viktor Tsõbulski

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2015. a määrus haldus-

asjas nr 3-15-1014

Menetluse alus Riigikohtus

Viktor Tsõbulski määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viktor Tsõbulski määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. detsembri 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-1014 ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada tasutud, sh enamtasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet kohustas 25. märtsi 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/027090-4 V. Tsõbulskit

tasuma aktsiisimaksu 2696 eurot 24 senti. V. Tsõbulski esitas halduskohtule kaebuse, milles palus

maksuotsuse tühistada. Tartu Halduskohus jättis 15. septembri 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata.

2. V. Tsõbulski esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse. Tartu

Ringkonnakohus jättis 5. novembri 2015. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja

apellatsioonkaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu 80 euro 89 sendi tasumiseks.

3. Tartu Ringkonnakohus tagastas 18. detsembri 2015. a määrusega puuduste kõrvaldamata jätmise

tõttu apellatsioonkaebuse. Määruse kohaselt sai kaebaja 5. novembri 2015. a määruse kätte

13. novembril 2015, mil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg-le 1 tuginedes pandi

menetlusdokument kaebaja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Kaebaja ei vaidlustanud seda

määrust määruskaebusega Riigikohtus ega tasunud ka nõutavat riigilõivu 11. detsembriks 2015.

Kaebajale on antud mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Kuna puudus on kõrvaldamata ja see

puudus ei võimalda apellatsioonkaebust menetleda, siis tuleb apellatsioonkaebus halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. V. Tsõbulski esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

Kaebaja selgitab, et sai ringkonnakohtu 5. novembri 2015. a määruse kätte alles 26. detsembril 2015 ja

tasus riigilõivu 28. detsembril 2015. Samal päeval sai kaebaja kätte ka apellatsioonkaebuse

tagastamise määruse. TsMS § 326 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud, menetlusdokumendi

postkasti panekuks puudus õiguslik alus. Kaebaja ja tema lähedased viibivad tihti eluruumis, mistõttu

olnuks võimalik menetlusdokumendid isiklikult üle anda. Samuti tühjendab kaebaja pidevalt postkasti.

Kuna käiguta jätmise määrust ei toimetatud kaebajale nõuetekohaselt kätte, siis ei ole kaebaja

puuduste kõrvaldamise reegleid rikkunud. Apellatsioonkaebuse tagastamine on seetõttu ebaõige ning

tema õigusi rikkuv.

5. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. HKMS § 72 lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele TsMS § 306–315,

317 ja 319–327. TsMS § 326 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte

toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument

kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse

sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab

saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on

proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt

kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale

muule isikule TsMS § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt.

7. Nimetatud normis sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste

täitmise korral loetakse dokument kättetoimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Sellisel

viisil dokumendi kättetoimetamisele on kehtestatud isikute õiguste kaitse eesmärgil ranged

tingimused, mille täitmata jätmise korral ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. Adressaadile

dokumendi isikliku üleandmise katsete olulisust rõhutab sätte kategooriline sõnastus ("üksnes").

Õigusliku fiktsiooni kohaldamise tingimuste täitmata jätmise korral ei ole oluline, kas minetuse

põhjustajaks oli kohtu või dokumenti kättetoimetava isiku ebakohane tegevus. Kui dokumendi kätte-

toimetatuks lugemise eeldused ei ole täidetud, siis ei saa kohus nendele tugineda ning menetlus-

õiguslikke järelmeid rakendada.

8. Kohtuasja materjalide hulgas oleval Omniva väljastusteatel (tl 129) kajastatud andmetest nähtuvalt

üritati ringkonnakohtu 5. novembri 2015. a määrust, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus

rahuldamata ja anti tähtaeg riigilõivu tasumiseks, adressaadile isiklikult üle anda 9. novembril 2015,

misjärel pandi dokument 13. novembril 2011 adressaadi eluruumi juurde kuuluvasse postkasti.

Materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohtu määrust oleks üritatud adressaadile isiklikult üle anda

vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel enne dokumendi postkasti panemist, nagu näeb

ette seadus. Seega ei olnud TsMS § 326 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused täidetud.

9. Seadusandja on sätestanud TsMS §-s 314¹ teise viisi, mil kohus võib menetlusdokumendi kätte-

toimetamisel tugineda kättetoimetamise fiktsioonile. Kuna ringkonnakohus ei ole sellel viisil

menetlusdokumenti kätte toimetanud, siis ei kuulu antud norm käesolevas asjas kohaldamisele, kuid

kolleegium peab kohtupraktika suunamise huvides vajalikuks selgitada, et TsMS § 314¹ lg-s 1

sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning

sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida. Sellele

viitavad ka TsMS § 314¹ lg-s 5 sätestatud kohustused. Oluline on ka asjaolu, et kohus ei saa otsustada

TsMS § 314¹ kohaldamist tagasiulatuvalt (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. märtsi 2016. a määrus

asjas nr 3-2-1-189-15, p-d 13–16).

10. Puuduste kõrvaldamata jätmise fakt saab apellatsioonkaebuse tagastamise aluseks olla üksnes siis,

kui kohustatud isik on saanud kohustusest teada või seaduse järgi saab lugeda, et ta on sellest teada

saanud. Kuna TsMS § 307 lg-test 1 ja 3 tulenevalt ei saa ringkonnakohtu 5. novembri 2015. a määrust

lugeda apellatsioonkaebuse tagastamise määruse tegemise hetkeks kättetoimetatuks ning kohtuasja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks menetlusdokumendi enne tagastamise määruse tegemist muul

viisil kätte saanud, siis ei saanud ringkonnakohus puuduste kõrvaldamata jätmise faktile 18. detsembri

2015. a määruses tugineda. Seega oli apellatsioonkaebuse tagastamine ebaõige.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Tsõbulski määruskaebus rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu

18. detsembri 2015. a määrus tühistada. Asi tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsusta-

miseks saata samale ringkonnakohtule. Kaebaja on tasunud seaduses ettenähtust 25 euro võrra rohkem

kautsjonit. HKMS § 107 lg-te 4 ja 5 alusel tuleb tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud

25-eurone kautsjon ja ka seda ületanud summa.

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Jüri Põld