3-1-1-37-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-37-16

Otsuse kuupäev

15. aprill 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Eda Miljandi väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 19

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-5-

6948

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eda Miljandi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Prükk

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. aprill 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a otsus Eda Miljandi karistamises

korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi 2014. a jaanuaris toime pandud tegude osas (arve

heakskiitmine, mille alusel M. M-ile maksti 115 eurot 20 senti, ja M. M-iga looduslaagri

kasvataja

ülesannete

täitmiseks

käsunduslepingu

sõlmimine).

Lõpetada

selles

osas

väärteomenetlus väärteo aegumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

2. Muus osas jätta otsus muutmata.

3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei

korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talituse uurija U. S. koostas 13. juulil 2015 väärteoprotokolli,

mille kohaselt Eda Miljandile heidetakse ette järgmist tegevust. Ajavahemikus 17. august 2006 – 21.

detsember 2014 oli menetlusalune isik X Kooli (kool) direktor, kelle tööülesanneteks oli muu hulgas

koolitöö juhtimine, personali koosseisu planeerimine ja koolieelarve projekti koostamine ning

täitmine. Sellest tulenevalt oli ta ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 tähenduses,

kellel on avaliku ülesande täitmiseks otsustamispädevus. Ajavahemikus september 2013 –

24. november 2014 tegi ta ametiisikuna enda xxxxxxxxx M. M-i puudutanud alljärgnevad otsused.

1.1. Septembris 2013 kinnitas E. Miljand kooli esindajana füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) M. M-i

arve, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus ettevõtjale 1037 eurot 14 senti. Jaanuaris 2014

kinnitas ta FIE M. M-i arve, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus ettevõtjale 115 eurot 20 senti.

Aprillis 2014 kinnitas ta kooli esindajana FIE M. M-i arve, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus

ettevõtjale 576 eurot. Augustis 2014 kinnitas ta kooli esindajana FIE M. M-i arve, mille alusel

Põltsamaa Vallavalitsus tasus ettevõtjale 483 eurot.

1.2. 2014. aastal sõlmis ta kooli esindajana M. M-iga käsunduslepingu, mille kohaselt pidi M. M.

täitma ajavahemikus 15.–18. juuli 2014 looduslaagri kasvataja ülesandeid 78 tunni ulatuses

tunnihinnaga 2,5 eurot.

1.3. 29. oktoobril 2013 määras ta M. M-ile lisatasu 25 eurot, 27. veebruaril 2014 – 19 eurot ja

24. novembril 2014 – 125 eurot.

2. Nende tegudega rikkus E. Miljand KVS § 11 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime KVS § 19 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

3. Politsei- ja Piirivalveameti 7. augusti 2015. a otsusega lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi 27. veebruaril 2014 määratud lisatasu osas. Muud

E. Miljandile etteheidetavad teod loeti tõendatuks ja teda karistati KVS § 19 järgi rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

4. Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja

lõpetati väärteomenetlus septembris 2013 ja 29. oktoobril 2013 toime pandud tegude osas nende

aegumise tõttu. Muus osas jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus märkis, et

väärteoasjas on tuvastatud menetlusaluse isiku ametiseisund koolidirektorina. Nii arvete

heakskiitmisel, lisatasu määramisel kui ka käsunduslepingu sõlmimisel täitis E. Miljand avalikku

ülesannet. Tegemist ei olnud ka rutiinsete otsustega, sest nende tegemisel oli ametiisikul

otsustusdiskretsioon.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaitsja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, põhjendades seda järgmiselt.

5.1. See, et arve saaja on selle kinnitanud, ei tähenda veel otsuse tegemist, sest arve vaid tõendab

tehingu toimumist. Selline kinnitus on küll käsitatav arve tasumise eeldusena, kuid ei tähenda otsuse

tegemist korruptsioonivastase seaduse tähenduses, sest ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi või

kohustusi. Arve aluseks oleva tehingu sõlmimist E. Miljandile ette ei heideta. Isegi kui arvete

heakskiitmist lugeda otsuseks, on tegemist rutiinsete otsustega, mille puhul korruptsioonioht puudub.

Rutiinne otsus on ka lisatasu maksmine, sest lisatasu maksti kõigile töötajatele.

5.2. Lastelaagriga seotud lepingu sõlmimine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg

2 tähenduses. Looduslaager ei olnud seotud koolikohustuse täitmisega, sest selles oli võimalik

osaleda lastel sõltumata koolist ja elukohast ning seda finantseeriti Keskkonnainvesteeringu Keskuse

vahenditest. Seega ei tegutsenud E. Miljand lepingu sõlmimisel ametiisikuna.

6. Kohtuvälise menetleja vastuses taotleti kassatsiooni rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni

selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KVS §-s 19 sätestatud väärteo puhul

ei ole üldisest kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud.

8. E. Miljandile heidetakse muu hulgas ette seda, et jaanuaris 2014 allkirjastas ta kooli esindajana

otsuse, mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus tasus FIE M. M-ile koolile esitatud arve summas 115

eurot 20 senti. Maakohtu otsusega on tuvastatud, et arve esitati 14. jaanuaril 2014 ja väljamakse tehti

M. M-ile 22. jaanuaril 2014. Seega on tegu toime pandud üle kahe aasta tagasi.

9. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule ette seda, et 2014. aastal sõlmis ta kooli esindajana M.

M-iga käsunduslepingu, mille kohaselt pidi M. M. täitma ajavahemikus 15. – 18. juuli 2014

looduslaagri kasvataja ülesandeid 78 tunni ulatuses tunnihinnaga 2,5 eurot. Maakohus tuvastas

lepingu sõlmimise ehk väärteo toimepanemise aja aasta täpsusega. Vastav kahtlus teo toimepanemise

täpses ajas tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, lugedes lepingu sõlmituks 1. jaanuaril 2014,

mistõttu see tegu oli aegunud juba maakohtu otsuse tegemise ajaks (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 1017). Menetluse

lõpetamata jätmisega selles osas rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p

1 mõttes.

10. Väärteoasjast ei ilmne väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid KarS § 81 lg 7

tähenduses. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et aegumistähtaja kui absoluutse menetlustakistuse

möödumisel tuleb väärteomenetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri

2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st

4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a otsuse ning lõpetab

2014. a jaanuaris toime pandud tegude osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo

aegumistähtaja möödumise tõttu.

11. Kolleegium märgib täiendavalt, et väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt kiitis

E. Miljand heaks järjekordse FIE M. M-i esitatud arve ka aprillis 2014. Samas tuvastati maakohtu

otsusega, et arve esitati 17. aprillil 2014 ja väljamakse tehti 23. aprillil 2014. Tekkinud kahtlus teo

toimepanemise ajas tuleb tõlgendada isiku kasuks ja lugeda arve heakskiitmise ajaks 17. aprill 2014.

Seega on Riigikohtu otsuse tegemise ajaks teo toimepanemisest möödunud vähem kui kaks aastat ja

tegu ei ole aegunud.

12. Muus osas ei anna kassatsioonis esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et E. Miljand täitis koolidirektorina nii arvete

kinnitamisel kui ka lisatasu maksmisel avalikku ülesannet. Maakohus leidis õigesti, et arvete

heakskiitmine kui töö vastuvõtmine ehk vajalik eeldus väljamakse tegemiseks on käsitatav otsusena

KVS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Arvete heakskiitmine ja lisatasu maksmine ei olnud rutiinsed otsused

KVS § 11 lg 3 p 6 tähenduses, sest maakohus tuvastas, et E. Miljandil oli otsuste tegemisel

kaalutlusruum, muu hulgas saanuks ta jätta arve täielikult või osaliselt kinnitamata. Samuti oli tal

diskretsiooniõigus lisatasu suuruse määramisel.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab kolleegium maakohtu otsuse selles

osas muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

14. Vaatamata väärteomenetluse lõpetamisele kahe teo osas ei pea kolleegium vajalikuks muuta E.

Miljandile määratud karistust. E. Miljand rikkus korduvalt korruptsioonivastasest seadusest

tulenevaid piiranguid, tehes enda xxxxxxxxx puudutavaid otsuseid. Karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega vastab KVS § 19 sanktsiooni keskmises määras

mõistetud karistus isiku süüle.

(allkirjastatud digitaalselt)