3-1-1-75-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-75-15

Määruse kuupäev

19. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Rando Tiido süüdistuses KarS § 4231 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määrus

kriminaalasjas nr 1-15-1102

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rando Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike

Allikmäe, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Lauri Talumäe

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määrus Rando Tiido kriminaalasjas

muutmata ja Rando Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Arkins Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rando

Tiidole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rando Tiidolt Eesti Vabariigi

kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rando Tiidot süüdistati karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi selles, et tema, olles 25. septembril

2014 karistatud liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 ja 15. oktoobril 2014 LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise eest

juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 9. veebruaril 2015 Tallinnas

mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Sellega rikkus R. Tiido LS § 94 lg 1 nõuet.

2. Harju Maakohtu 11. veebruari 2015. a määrusega kriminaalmenetlus lõpetati, kuna kohtu

hinnangul esinesid R. Tiido teos väärteo tunnused. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.

2.1. KarS § 4231 koosseis sisaldub karistusseadustikus alates 1. jaanuarist 2015. Varem oli

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine karistatav LS § 201 alusel väärteokorras olenemata sellest,

mitmendat korda juhtimisõiguseta isik mootorsõidukit juhtis.

2.2. R. Tiido asjas ei ole kohaldatavad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-

1-87-08 väljendatud seisukohad, milles käsitleti süstemaatilise vargusega seonduvat. Esiteks oli

viidatud lahend siduv vaid sama asja uuesti läbivaatavale kohtule ja teiseks oli sellele lisatud kaks

eriarvamust, milles nähti vastuolu KarS § 5 lg-s 3 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud nullum crimen sine lege

põhimõttega. Samuti on vargus ja mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine väga erinevad teod,

mistõttu süstemaatilise varguse kohta väljendatut ei saa automaatselt üle kanda mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimisele. Ka oli LS §-s 201 sätestatud tegu enne 1. jaanuari 2015 karistatav

üksnes väärteona.

2.3. Tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 ei saa isikut karistada kuriteo toimepanemise eest, kui see tegu ei ole

kuriteona karistatav. KarS § 4231 järgi on karistatav mitme teo süstemaatiline toimepanemine,

mistõttu peaks erinevate osategude vaheline side jääma KarS § 5 lg-s 3 sätestatut järgides uue

seaduse kehtivuse aega.

2.4. Kohus raskendaks R. Tiido olukorda, kui mõistaks ta süüdi KarS § 4231 järgi. R. Tiido on pärast

1. jaanuari 2015 pannud toime vaid ühe osateo kolmest. Kuna süstemaatiline mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimine on kriminaalkorras karistatav 1. jaanuarist 2015, ei saanud R. Tiido

eeldada, et vaid ühe üleastumise korral pärast 1. jaanuari 2015 karistatakse teda kuriteo eest üksnes

põhjusel, et ta on varem, s.t kergema seaduse kehtivuse ajal, pannud toime mitu samasugust

rikkumist.

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri

Talumäe, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks

arutamiseks. Prokurör leidis, et R. Tiido tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 4231 järgi ja

maakohtul tuli järgida Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08 väljendatud seisukohti.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 11. veebruari

2015. a määrus osas, milles maakohus lõpetas kriminaalmenetluse R. Tiido süüdistuses KarS § 4231

järgi seoses väärteotunnuste esinemisega. Ringkonnakohus saatis kriminaalasja samale maakohtule

uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, märkides kokkuvõtlikult järgmist.

4.1. Maakohtu väide, et karistusõigusnormi tõlgendamist puudutavad Riigikohtu seisukohad ei ole

esimese ja teise astme kohtutele teiste kohtuasjade lahendamisel formaalselt siduvad, on iseenesest

õige. Ometi ei tähenda see, et Riigikohtu seisukohtadega ei peaks sarnases kohtuasjas arvestama.

Nimetatut kinnitab muu hulgas KrMS § 349 lg 3 p 3, mille kohaselt võetakse kassatsioon menetlusse,

kui Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise

seisukohalt.

4.2. R. Tiidole esitatud süüdistusega esile kerkinud õiguslikku küsimust ei mõjuta see, kas tegemist

on varavastase või liiklusalase süüteoga. Kuigi mainitud kuriteokoosseisud on erinevad, on küsimus

ühe konkreetse kuriteokoosseisutunnuse – süstemaatilisuse – sisustamises. Ühte ja sama mõistet tuleb

sama õigusakti raames sisustada ühetaoliselt.

4.3. Isiku karistamisel süstemaatilise varguse eest ei anta uut õiguslikku hinnangut tegudele, mille

eest on teda juba väärteokorras karistatud, vaid see, et ta on varem samalaadseid süütegusid toime

pannud, võib anda alust alates kolmandast teost lugeda tema käitumist süstemaatiliseks. Seevastu ei

muuda kolmas toimepandud samalaadne süütegu tagasiulatuvalt süstemaatiliselt toimepanduks ka

isiku eelnevaid tegusid.

4.4. Süstemaatilisus ei ole n-ö katusmõiste vähemalt kolme episoodi hõlmava teo kohta, vaid

tegemist on tunnusega, mis iseloomustab isiku suhtumist konkreetsesse toimepandud teosse ja

õiguskorda; järeldus selle kohta tehakse aga seaduses ette nähtud asjaolu põhjal, milleks on isiku

poolt varem korduvalt samalaadsete tegude toimepanemine. R. Tiido pani talle süüdistuses

etteheidetava teo toime pärast 1. jaanuari 2015, ehk ajal, mil KarS § 4231 kehtis, mistõttu ei ole alust

rääkida sellest, et tal ei olnud võimalik uue teo toimepanemisel ette näha, et sellele teole võiks

järgneda kriminaalvastutus. Ka ei ole vaidlust selle üle, et R. Tiido teadis, et teda on mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimise eest varem karistatud. Seega oli kriminaalkorras karistamine R. Tiidole ka

ettenähtav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Merike Allikmäe, taotledes Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määruse tühistamist ja Harju

Maakohtu 11. veebruari 2015. a määruse muutmata jätmist. Kaitsja märgib, et R. Tiido pani teo toime

9. veebruaril 2015. Ta ei saanud kergema seaduse kehtivuse ajal kuidagi oletada, et pärast samasugust

tegu võib järgneda kriminaalvastutus. Karistus sarnase teo eest järgneb alles pärast kolmandat

rikkumist. Kaitsja leidis sedagi, et kuriteo toimepanemist ei saa lugeda süstemaatiliseks, kuna seda

tegu ei saa hinnata tema kaitsealuse elustiiliks. Samuti märkis kaitsja, et ringkonnakohus on läinud

vastuollu nullum crimen sine lege põhimõttega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kuni 1. jaanuarini 2015 oli mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava

kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav väärteona LS § 201

järgi. Alates 1. jaanuarist 2015 on selline sõidukijuhtimine aga karistatav kuriteona KarS § 4231 järgi

juhul, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Praeguses määruskaebemenetluses vajabki

lahendamist küsimus mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisusest – maakohus leidis,

et R. Tiidole etteheidetav käitumine ei ole käsitatav kuriteona, vaid sellel on väärteo tunnused,

ringkonnakohus asus aga seisukohale, et R. Tiidole etteheidetav tegu täidab KarS §-s 4231 sätestatud

kuriteo koosseisu. Seejuures on ringkonnakohus oma järeldust väga põhjalikult argumenteerinud.

Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ja pidades silmas seaduse ühetaolise

kohaldamise eesmärki, kordab kokkuvõtlikult järgmist.

7. Kriminaalkolleegium on mitmes lahendis peatunud süstemaatilise süüteo mõistel. Põhjalikumalt on

süstemaatilisusega seotud küsimusi vaetud 20. aprilli 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08.

Viidatud lahendis vaadeldi süstemaatilisust süstemaatilise varguse (KarS § 199 lg 2 p 9) kontekstis

(viidatud otsuse p-d 10-12), kuid kolleegiumi hinnangul on selles väljendatud seisukohad mutatis

mutandis ülekantavad ka süstemaatilisele juhtimisele (KarS § 4231).

8. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS §

4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega

kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline

juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud

sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201

tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on

varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse

need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).

9. R. Tiidot karistati 25. septembril ja 15. oktoobril 2014 LS § 201 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemise eest. Arutatavas asjas süüdistatakse R. Tiidot selles, et olles korduvalt karistatud

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis ta 9. veebruaril 2015 uuesti, s.o süstemaatiliselt

mootorsõidukit juhtimisõiguseta, millega pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega ei süüdistata R. Tiidot käesolevas asjas 2014. aastal toimepandud tegudes, käimasolevas

menetluses ei anta nendele tegudele ka uut õiguslikku hinnangut ja sõltumata 2015. aastal

toimepandud teole antavast hinnangust ei saa neid tegusid lugeda tagasiulatuvalt süstemaatiliselt

toimepanduks.

10. Vastuseks kaitsja väidetele nullum crimen sine lege põhimõtte rikkumise kohta märgib

kolleegium, et senises praktikas sellele põhimõttele antud tõlgenduse kohaselt ei ole vajalik, et kõik

kolm mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist peaksid olema toime pandud pärast KarS § 4231

kehtestamist ehk siis pärast 1. jaanuari 2015 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08, p 12). Karistades süüdlast olukorras, mil eelnev sõiduki

juhtimisõiguseta juhtimine vastas üksnes väärteokoosseisule ja isikut on väärteokorras korduvalt ka

karistatud, karistatakse teda üksnes viimase, s.o kuriteotunnustega teo, mitte aga varasemate

väärtegude eest. Varasemalt juhtimisõiguseta juhtimise eest korduvalt karistatud isikule pidi olema

arusaadav, et pärast 1. jaanuari 2015 sõidukit taas juhtimisõiguseta juhtima asudes paneb ta toime

järjekordse rikkumise, mis võib olla hinnatav kuriteona.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määruse R. Tiido kriminaalasjas

KarS § 4231 järgi muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

12. R. Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe esitas Riigikohtule taotluse määrata

OÜ-le Arkins Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi suuruseks R. Tiidole määruskaebe-menetluses

osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot, milles sisaldub käibemaksuna 8 eurot. Taotluse kohaselt kulus

kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-st 3 ja § 21 lg-st 1 ning kaitsetoimingu

tegemise ajal kehtiva „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise

korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise korra“ p-dest 2 ja

23. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu

KrMS § 187 lg 2 kohaselt R. Tiidolt riigi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)