3-3-1-44-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-44-15

Määruse kuupäev

6. august 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

N. A, T. K. ja T. K. kaebus Narva Linnavolikogu 26. märtsi

2015. a otsuse nr 24 p-de 3.1.2 ja 3.1.3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I N. A.

Kaebaja II T. K.

Kaebaja III T. K.

Vastustaja Narva linn, esindaja v.-adv. Tõnis Juurmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2015. a määrus haldusasjas

nr 3-15-963

Menetluse alus Riigikohtus

Narva linna määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linna määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2015. a määruse haldusasjas nr 3-15-963

resolutsiooni p 2.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linnas tegutsevad lasteaiad Kuldkalake (Mõisa 6, Narva) ja Pingviin (Mõisa 1a, Narva), mis

paiknevad teineteisest üle tee.

2. Narva Linnavolikogu võttis 26. märtsil 2015 vastu otsuse nr 24, mille p 3.1.2 näeb ette lasteaia

Kuldkalake ühendamise lasteaiaga Pingviin. Vastavalt p-le 3.1.3 korraldatakse alates 15. septembrist

2015 edasi tegutseva lasteaia Pingviin tegevus aadressidel Mõisa 1a ja Mõisa 6 asuvates hoonetes.

3. Kaebajad I ja II (lasteaias Kuldkalake käivate laste vanemad ja hoolekogu liikmed) ning kaebaja III

(lasteaia Kuldkalake direktor) esitasid halduskohtule kaebuse Narva Linnavolikogu 26. märtsi 2015. a

otsuse p-de 3.1.2 ja 3.1.3 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebuse

põhjendused on järgmised:

1) rikutud on haldusmenetluse seaduse nõudeid. Otsus on põhjendamata ning lasteaia Kuldkalake

kollektiivi ega hoolekogu pole ära kuulatud;

2) pole vajadust liita kaks iseseisvat lasteaeda. Laste arv pole vähenenud. Ühendatud lasteaia

administratsioon peab korraldama kvaliteetse töö 19 rühmas 300 lapsega. Lasteaedu lahutab elava

liiklusega tänav jalakäijate ülekäiguta. Väheneb kontroll laste kasvatamise taseme ja laste järelevalve

osas, väheneb terviseohutus;

3) liitmise tegelik põhjus on soov koondada lasteaia Kuldkalake direktor;

4) otsus toob kaasa lasteaia Kuldkalake hoolekogu likvideerimise ning jätab hoolekogu liikmed ilma

võimalusest kaitsta laste ja kollektiivi huve;

5) otsuse kehtivuse peatamata jätmise korral koondab linn lasteaia Kuldkalake direktori ja saadab laiali

hoolekogu, mistõttu kaebuse eesmärk kaob.

4. Tartu Halduskohus jättis 27. aprilli 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-963 esialgse õigus-

kaitse taotluse rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) kaebajatel puudub käesolevas asjas kaebeõigus, mistõttu ei ole võimalik rahuldada asjas esitatud

esialgse õiguskaitse taotlust;

2) vaidlustatud otsus on halduse siseakt, kuna see ei loo õigusi ega pane kohustusi haldusevälistele

isikutele;

3) lasteaia direktor töötab töölepingu alusel ning vaidlused töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle

kuuluvad lahendamisele maakohtus. Samas ei tulene vaidlusalusest otsusest töösuhte lõpetamist;

4) kaebajatel I ja II on ka pärast liitmist võimalik kuuluda lasteaia hoolekogusse.

5. Kaebaja III esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega peatada vaidlusaluse otsuse kehtivus vaidlustatud osas.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 3. juuli 2015. a määruse haldusasjas nr 3-15-963 resolutsiooni

p-ga 1 kaebaja III määruskaebuse rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 2 kohaldas esialgset õigus-

kaitset ja peatas vaidlusaluse otsuse p-de 3.1.2 ja 3.1.3 kehtivuse kuni haldusasja menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni. Määruse põhjendused on järgmised:

1) töösuhte lõpetamisest ei saa tuleneda kaebajale III kaebeõigust otsuse nr 24 vaidlustamiseks

halduskohtus. Koondamise vaidlustamisel maakohtus on võimalik hinnata ka koondamise aluste

õigusvastasust. Kuna määruskaebuse esitas ainult kaebaja III, tuleb see jätta rahuldamata;

2) esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on siiski täidetud kaebajate I ja II puhul. Halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 1. lause võimaldab esialgset õiguskaitset kohaldada ka kohtu

algatusel igas menetlusstaadiumis;

3) kaebajate I ja II väitel tõstab järsk kontrolli vähenemine ja haldusmehhanismide nõrgenemine

ühendatud lasteaia haldamisel ja majandamisel tunduvalt riske laste kasvatamise taseme ja järelevalve

osas, samuti vähendab terviseohutust. Eeltoodu riivab kaebajate I ja II kui liidetavas lasteaias käivate

laste vanemate õigusi ja huve. Lapsevanemate vastav õigus tuleneb põhiseaduse §-st 37 koosmõjus

põhiseaduse §-s 14 sätestatud põhiõigusega heale haldusele. Seega on neil kaebeõigus;

4) kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajate väiteid kaalutlusreeglite rikkumise kohta ei saa

pidada ilmselgelt alusetuks. Otsus ei sisalda piisavalt põhjendusi liitmise järel tegutsema hakkava

lasteaia töökorralduslike aspektide kohta ega selle kohta, mida toob kaasa suurenev laste arv seoses

sellega, et lisaks lasteaiale Kuldkalake liidetakse lasteaiaga Pingviin ka lasteaed Väikevend, mille

ruumide kehva seisukorra tõttu kolitakse lapsed ümber Mõisa 1a ja Mõisa 6 hoonetesse. Vastustaja on

kohtule küll kinnitanud, et vajalik personal ja laste terviseohutus tagatakse, kuid pole esitanud

tõendeid;

5) kaebajatel I ja II on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui lasteaia Kuldkalake juhtiv personal koonda-

takse ja lasteaed likvideeritakse, ei pruugi endise olukorra taastamine olla võimalik. Liitmise peata-

mine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi. Üksnes lasteaedade Pingviin ja Väikevend liitmisega jätka-

mise korral jätkub suures osas senine töökorraldus. Lasteaiast Väikevend saab lapsi paigutada lasteaia

Kuldkalake ruumidesse ka ilma viimast likvideerimata.

7. Narva linn esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2

tühistada järgmistel põhjustel:

1) kaebajatel puudub kaebeõigus. Väide haldusmehhanismide nõrgenemise ja kontrolli vähenemise

kohta on paljasõnaline, mistõttu ei saa sellest väitest tuletada subjektiivsete õiguste rikkumist;

2) kaebus on perspektiivitu. Lasteasutuste ümberkorraldamine on kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 22 lg 1 p 34 ja § 35 lg 2 ning koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 33 lg 1 järgi

kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses. Otsus pole regulatiivne;

3) ringkonnakohus ületas sisuliselt nõude piire, sest kaebajad I ja II pole halduskohtu määrust

vaidlustanud;

4) lasteaedade liitmine ei too kaasa negatiivseid mõjusid. Lasteaias Kuldkalake ei muutu praktiliselt

midagi peale nime;

5) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks on ülekaalukas avalik huvi. Lasteaia Väikevend liitmine

lasteaiaga Pingviin pole võimalik ilma lasteaeda Kuldkalake kaasamata, sest lasteaia Pingviin ruumid

pole selleks piisavad. Kõige vähem koormav on lasteasutuste liitmine suvel ning KELS § 33 lg 1

kohustab ümberkorraldamisest vähemalt viis kuud ette teatama. Valdav enamus toiminguid otsuse

täitmiseks on juba tehtud.

8. Kaebajad esitasid Riigikohtule avalduse, milles palusid Narva linna määruskaebuse kiiresti läbi

vaadata. Kaebajad viitavad, et kui ringkonnakohtu määrus enne 14. septembrit 2015 ei jõustu, siis

lasteaed Kuldkalake likvideeritakse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. HKMS § 252 lg 2 järgi kohaldatakse esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele lihtmenetluse

sätteid. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi

põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja –vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste

järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Lähtudes ka HKMS § 252 lg-s 1 sätestatust,

peab kolleegium vajalikuks teha praeguses asjas määrus menetlusosalisi täiendavalt ära kuulamata ja

täiendavaid menetlustoiminguid tegemata, sest need tooks kaasa viivituse, mis ohustaks Narva linna

huve. Kaebajad on määruskaebusest teadlikud ning on omal algatusel selle kohta arvamust avaldanud.

10. Vaidlustatud määruse tegemise ajal oli haldusasi ringkonnakohtu menetluses. HKMS § 249 lg 1

võimaldab kohtul igas menetlusstaadiumis teha omal algatusel määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et ringkonnakohus ei rikkunud vastava määruse tegemisel

menetlusnorme. Haldusasjas nr 3-3-1-44-09 (10. juuni 2009. a määrus, p 10) selgitas Riigikohus, et

esialgse õiguskaitse rakendamine, muutmine või tühistamine tuleb lahendada lähtuvalt asjaoludest ja

vajadusel kiiresti, mistõttu on igal kohtuastmel õigus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel

teise kohtu kohaldatud esialgset õiguskaitset muuta või see tühistada. Sama puudutab ka esialgse

õiguskaitse kohaldamist.

11. Kolleegiumi hinnangul ei saa lasteaedade ühendamine kaebajate I ja II õigusi ega huve mõjutada

sedavõrd, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist.

KELS § 7 seab rühmade suurusele sõltuvalt laste vanusest konkreetsed piirangud, mille järgimine

tuleb tagada ka laste lisandumise korral lasteaeda. Lasteaia personali suurus sõltub vastavalt KELS

§ 20 lg 1 alusel kehtestatud haridusministri 6. detsembri 1999. a määrusele nr 58 laste ja rühmade

arvust. Ka kaebajate I ja II osalemist hoolekogus lasteaedade liitmine ei takista – KELS § 24 lg 2 näeb

ette, et hoolekogusse kuulub iga rühma vanemate esindaja. Eeldada ei saa, et vastustaja kavatseb

liidetud lasteaedade tööd korraldades rikkuda õigusaktide norme. Konkreetsete rikkumiste korral on

kaebajatel I ja II võimalik nõuda nende lõpetamist ning pöörduda selleks vajaduse korral kohtusse.

Asjaolu, et kokku liidetakse kolm lasteaeda, kes hakkavad tegutsema varasema kahe lasteaia ruumides,

võib vähendada iga lapse kasutada olevat ruumi. Samas on ringkonnakohus möönnud, et ka ilma

lasteaedade Kuldkalake ja Pingviin liitmiseta on võimalik paigutada lasteaia Väikevend lapsi lasteaia

Kuldkalake ruumidesse (KELS § 34 lg 2). Seega võib lapse kasutuses olev ruum väheneda sõltumata

vaidlustatud haldusotsuse kehtimajäämisest.

12. Arvestades ka Narva linna määruskaebuses esitatud argumente selle kohta, miks lasteaedade

liitmine on kõige vähem koormav lõpule viia suvel, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tühistada

ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2, millega peatati otsuse nr 24 p-de 3.1.2 ja 3.1.3 kehtivus.

Kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega on võimalik ka ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata

– ei ole takistust lasteaia Kuldkalake taastamisel eraldi asutusena (vrd KELS § 33 lg 2).

13. HKMS § 107 lg 4 1. lause alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld