3-1-1-59-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-59-15

Otsuse kuupäev

18. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos

Kohtuasi

Väärteoasi Erki Uba karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 ja

§ 207 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. veebruari 2015. a otsus väärteoasjas

nr 4-14-9913

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erki Uba kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. mai 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. veebruari 2015. a otsus Erki Uba lisakaristuse osas.

2. Mõista Erki Ubale lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

3. Muus osas jätta otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 5. novembri 2014. a otsusega karistati Erki Uba selle

eest, et ta juhtis 18. oktoobril 2014 kell 19.09 mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades.

Nimelt oli E. Uba väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,63 milligrammi ühe liitri kohta, millega

ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 224 lg 2 järgi

(mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi). Samuti ei olnud E. Uba auto läbinud tähtajaks tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Seeläbi rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 ja pani toime LS §-le 207 vastava väärteo.

Kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendava asjaoluna E. Uba kahetsust ja karistas teda

karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi 225 trahviühiku e 900 eurose trahviga.

LS § 224 lg 3 p 1 järgi võeti menetlusaluselt isikult lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus kuueks

kuuks.

2. Otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus vähendada põhikaristust ja jätta

lisakaristus kohaldamata. E. Uba tunnistas rikkumist ja kahetses süüd. Ta eeldas ekslikult, et oli öö

läbi kestnud peol tarvitatud alkoholist kaineks saanud, ega uskunud, et võib enesele ja teistele ohtlik

olla. Teda ei ole varem karistatud. Õiglane oleks, kui karistus oleks määratud keskmises määras e 175

trahviühikut (LS § 224 lg 2 puhul on keskmine määr 150 ja § 207 puhul 25 trahviühikut). Samas

võiks karistus veelgi leebem olla: aktuaalse karistuspraktika kohaselt 105 trahviühikut. Ta vajab

juhtimisõigust tööks, sest on veokijuht. Selline rikkumine enam ei kordu. Tal ei olnud kaasas

alkomeetrit ja ta ei teadnud, et selle saab osta tanklast. Ka politseinikud pidasid teda kaineks, sest

alkomeetrisse lasti tal puhuda kolm korda. Kuivõrd ta liigub sõiduautoga harva, ei tulnud ta selle

peale, et ülevaatus on tegemata. Tema sissetulek on väike, mistõttu ta ei suuda 900 eurot korraga

tasuda.

3. Põhja prefektuuri esindaja selgitas, et kolm korda lasti E. Ubal mõõtevahendisse puhuda seetõttu,

et esimene kord kasutati indikaatorvahendit ja järgmised korrad tõenduslikku alkomeetrit.

Tõenduslikku alkomeetrisse on vaja puhuda vähemalt kaks korda. E. Uba oli tarvitanud palju alkoholi

ega saa end vabandada ettevaatamatusega.

4. Harju Maakohtu 11. veebruari 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus muutmata. Küll aga lubas kohus E. Ubal tasuda rahatrahvi osamaksetena ühe aasta jooksul.

Kohtu hinnangul realiseeris menetlusalune isik LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu. Et E. Uba oli

terve öö alkohoolseid jooke tarvitanud, ei tegutsenud ta ettevaatamatult, vaid tahtlikult. On üldteada,

et kui isik tahab olla täiesti kindel oma kainuses, ei tohi ta autorooli istuda enne 24 tunni möödumist

alkoholitarvitamise lõppemisest. Lisakaristuse kohaldamine on õige, sest paljud autojuhid arvavad, et

pärast alkoholi tarbimist on normaalne autot juhtida. E. Uba käitumine näitab tema üleolevat

suhtumist liiklusreeglitesse. Paljasõnaline on väide, et ta ei teadnud, et alkomeetreid on võimalik osta

tanklatest. E. Uba joove oli üle keskmise suur. Asjaolule, et tal on juhtimisõigust vaja töös ja lapse

transportimiseks, oleks menetlusalune isik pidanud mõtlema varem. Alkoholi joonud autojuhid on

väga ohtlikud. Joobes juhtimine on muutunud massiliseks ja seda ei saa tolereerida. Lisakaristus on

seetõttu õigustatud. Ei ole eluliselt usutav, et väidetavalt pidevalt oma last transportiv E. Uba ei ole

sõiduautot kuigivõrd kasutanud ja et tal oli tehnoülevaatuse tegemata jäämine lihtsalt meelest läinud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E. Uba kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin

Traat, kes taotleb menetlusaluse isiku karistamist väiksema trahviga ja lisakaristuse kohaldamata

jätmist. Rahatrahv tuleks mõista sanktsiooni keskmises määras (175 trahviühikut) või kehtivat

karistuspraktikat arvestades isegi alla selle (105 trahviühikut). Juhtimisõigust ära võtta ei tohiks.

Näiteks jäetakse esimest korda lubatud alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtinud inimestele

Lõuna prefektuuris juhtimisõigus alles. Õigusriigis ei ole normaalne, et karistuse suurus sõltub

sellest, millises piirkonnas isik kinni peetakse.

6. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani, et maakohtu otsus

on seaduslik. Sanktsiooni keskmist määra ületava põhikaristuse määramine oli põhjendatud seetõttu,

et E. Uba realiseeris kahe väärteo koosseisu ja ta ületas lubatud alkoholi piirmäära oluliselt. Seadus

võimaldab lisakaristusena juhtimisõigust ära võtta juba esimese rikkumise korral. Purjuspäi auto

juhtimine on levinud ja ohtlik süütegu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Väärteoasjas ei vaielda selle üle, et E. Uba pani toime LS § 224 lg-s 2 ja §-s 207 sätestatud

väärteod. Küll aga on menetlusaluse isiku kaitsja seisukohal, et E. Uba karistus ei ole seadusega

kooskõlas.

8. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Süü suuruse kindlakstegemisel

tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 14–

15.1 ja 19. juuni 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 14). Seega sõltub isiku süü suurus

konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa kassaatoriga selles, et E. Ubale määratud karistus

ületab tema süüd tulenevalt sellest, et ühe piirkonna menetlejad väidetavalt karistavad lubatud

alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtinud isikuid leebemalt, kui menetlusalust isikut praegu

karistati. Ka juhib kolleegium tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse

karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 11). Sama põhimõte kehtib ka

väärteokaristust määrava kohtuvälise menetleja ametniku jaoks.

9. Kolleegium nõustub maakohtuga, et E. Uba süü LS § 224 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemisel on

keskmisest suurem. Süü suurusele viitab esiteks see, et E. Uba väljahingatavas õhus oli LS § 224 lg-

s 2 sätestatud vahemiku ülemisele määrale lähedane alkoholisisaldus. Teiseks kõneleb keskmisest

suuremast süüst see, et E. Uba sõitis autoga, mille tehnonõuetele vastavuse kontroll oli läbimata, ja

pani sellega toime ka LS §-s 207 sätestatud väärteo.

10. Ka nõustub kolleegium maakohtuga selles, et E. Uba võis LS § 224 lg 3 p 1 järgi karistada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib

eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi

toime panna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

122-13, p-d 9 ja 11). Siiski ei ole üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära

ületades sõidukit juhtima, lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui isik juhib sõidukit alkoholi

piirmäära ületades esimest korda, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul,

kui rikkuja süü on suur: nt kui isik ületab piirmäära oluliselt, eksib muudegi liiklusnõuete vastu või

suhtub toimepandud teosse hoolimatult (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas 3-1-1-

122-13, p 11).

11. LS § 224 lg 3 p 1 järgi võib alkoholi piirmäära ületades sõiduki esmakordse juhtimise eest

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni ette ka

põhikaristusena rahatrahvi ja aresti kõrval. Maakohus, valides E. Uba teole vastavaks põhikaristuseks

LS § 224 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemise eest rahatrahvi keskmist määra ületavas suuruses,

mõistis lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise keskmises määras. Maakohus põhjendas

lisakaristuse kohaldamist ja määra sellega, et E. Uba süü on keskmisest suurem (ülemmäära lähedane

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, tehnonõuetele mittevastav sõiduk ja hoolimatu suhtumine

toimepandud teosse) ja et joobes juhtimine on massiline rikkumine, mis ohustab kaasliiklejaid.

12. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo

toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete

kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on

kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-122-13, p 9).

13. Kolleegiumi hinnangul on maakohus E. Ubale lisakaristuse mõistmist põhjendades tuginenud

peamiselt üldpreventiivsetele kaalutlustele. Maakohus on küll tuvastanud õigesti keskmisest suurema

teosüü, mis annab aluse lisakaristuse kohaldamiseks, kuid tema otsusest ei nähtu eripreventiivseid

kaalutlusi, mille tõttu tuleb E. Ubalt juhtimisõigus ära võtta kuueks kuuks. Sealjuures ei saa viidata

sellele, et purjuspäi autoga sõitmine näitab sõidukijuhi üleolevat suhtumist liikluseeskirjadesse, nagu

maakohus praegu teinud on. Sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades ongi

seadusandja ette näinud karistuse, mistõttu ei saa karistusnormile vastavat käitumist heita rikkujale

ette tema karistuse suuruse puhul. Nii nagu kohtuväline menetleja, on ka maakohus tuvastanud, et

E. Uba kahetseb oma tegu. Lisaks tuleb arvestada, et põhikaristusena sama pikaks ajaks

juhtimisõiguse äravõtmine vastaks keskmisele teosüüle. Olukorras, kus toimepandud väärteo eest on

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine nähtud ette ka põhikaristusena, isikule on põhikaristusena

mõistetud keskmisest kõrgem rahatrahv ning puuduvad kaalukad eripreventiivsed kaalutlused

lisakaristuse kohaldamiseks selle keskmises määras, ei saa E. Ubale mõistetud lisakaristuse pikkust

lugeda tema süüle vastavaks. Kolleegium on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus

kokku ületavad praegusel juhul E. Uba süü suurust. LS § 224 lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku

süü võib olla märksa suurem kui E. Ubal praeguses asjas. Nii on võimalik ületada alkoholi lubatud

piirmäära veel suuremas ulatuses, samuti on LS § 224 lg-s 2 sätestatud tegu toime pannes võimalik

ohustada, häirida või takistada liiklust või ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda.

14. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb E. Uba lisakaristuse osas tühistada. Kolleegiumi

hinnangul tuleb keskmisest raskema põhikaristusega karistatud E. Ubale kohaldada lisakaristust selle

alumises määras. Seetõttu mõistab kolleegium E. Ubale lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kolmeks kuuks. E. Uba põhikaristuse vähendamiseks ei ole alust. Selles osas vastab

LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi mõistetud 225 trahviühiku suurune rahatrahv menetlusaluse isiku süüle.

15. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes väärteomenetluse seadustiku § 174 p-le 8 ja § 175 p-le 1,

tühistab Riigikohus Harju Maakohtu 11. veebruari 2015. a otsuse E. Uba väärteoasjas LS § 224 lg 2

järgi lisakaristuse osas ning mõistab menetlusalusele isikule uue lisakaristuse. Kassatsioon

rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)