3-1-1-57-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-57-15

Otsuse kuupäev

17. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Menetluskulude vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsus

kriminaalasjas nr 1-14-5735

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hendrik Hiievälja (Hiieväli) kaitsja vandeadvokaat Urmas

Simon, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Hendrik Hiievälja kaitsja vandeadvokaadi abi Margo Põbo ja

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andra Sild

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

3. juuni 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsus määratud kaitsjale makstud

tasu osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

2.1. Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Hendrik Hiieväljale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 576 (viissada

seitsekümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 96 (üheksakümmend kuus) eurot.

2.2. Mõista punktis 2.1 nimetatud menetluskulust Hendrik Hiieväljalt Eesti Vabariigi kasuks

välja pool, s.o 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

2.3. Jätta punktis 2.1 nimetatud menetluskulust teine pool, s.o 288 (kakssada kaheksakümmend

kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda.

3. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada.

5. Määrata Advokaadibüroole Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Hendrik Hiieväljale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 192 (ükssada

üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hendrik Hiieväli tunnistati Harju Maakohtu 1. detsembri 2014. a otsusega lühimenetluses süüdi ja

teda karistati KarS § 118 lg 1 p 2 järgi 4-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

karistust ühe kolmandiku võrra, misjärel kujunes H. Hiievälja karistuseks 2 aastat ja 8 kuud

vangistust. Tuginedes KarS § 65 lg-le 2, suurendati seda karistust Harju Maakohtu 23. augusti

2012. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (s.o 3 kuu) võrra ning liitkaristuseks mõisteti

2 aastat ja 11 kuud vangistust.

2. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon esitas Harju Maakohtu

1. detsembri 2014. a otsuse peale apellatsiooni, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotles kaitsja H. Hiievälja teo

kvalifitseerimist KarS § 119 järgi. Samuti esitas kaitsja ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramiseks summas 576 eurot (sh käibemaks) apellatsioonimenetluseks

ettevalmistamise eest. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumiseks 5 pooltundi ja

apellatsiooni koostamiseks 7 pooltundi. Kokku osutas kaitsja H. Hiieväljale apellatsioonimenetluses

õigusabi 12 pooltunni vältel.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 1. detsembri 2014. a

otsus muutmata ja vandeadvokaat U. Simoni apellatsioon rahuldamata. Riigi õigusabi tasu suurus

määrati kindlaks 6 pooltunni ulatuses (288 eurot, sh käibemaks) ja KrMS § 185 lg 2 alusel mõisteti

see summa välja H. Hiieväljalt. Kaitsjatasu osas märkis ringkonnakohus järgmist.

3.1. Advokatuuri juhatuse otsuse kohaselt tasustatakse apellatsioonimenetluseks ettevalmistamist

maksimaalselt 12 pooltunni ulatuses. Ühe süüdistatava ja ühe lihtsa faabulaga kriminaalasjas ei ole

selline ajakulu põhjendatud.

3.2. Maakohtu otsusega tutvumise eest pole tasu kindlaksmääramine apellatsioonimenetluses

õigustatud. Maakohtu otsusega tutvutakse maakohtu menetluse raames, sest alles pärast seda on

võimalik kujundada seisukoht apellatsiooni esitamise osas. Juhul, kui apellatsiooni ei esitata, ei

tasustata ka maakohtu otsusega tutvumist. Puudub mõistlik põhjus, miks see peaks apellatsiooni

esitamise korral teistmoodi olema.

3.3. Kaitsja kordab apellatsioonis maakohtu istungil peetud kaitsekõne sisu.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsuse peale esitasid kassatsiooni H. Hiievälja

määratud kaitsja vandeadvokaat U. Simon ja valitud kaitsja vandeadvokaadi abi Margo Põbo.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. aprilli 2015. a määrusega võeti U. Simoni kassatsioon

menetlusse. M. Põbo kassatsioon jäeti menetlusse võtmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Vandeadvokaat U. Simon taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega vähendati riigi

õigusabi tasu suurust, ja uue otsuse tegemist, millega määrata apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi tasu suuruseks 576 eurot (sh käibemaks). Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.

6.1. Ringkonnakohus vähendas kaitsjatasu alusetult. Kuna H. Hiieväli ei nõustunud esitatud

süüdistusega, pidi kaitsja prokuratuuri tõendeid eriti tähelepanelikult uurima ja leidma igast tõendist

selle, mis süüdistatavat õigustaks. Sõltumata kriminaalasja lõpptulemusest tegi kaitsja oma tööd

korrektselt ja leidis vähimagi, mille alusel süüdistatava olukorda kergendada ning taotleda kergema

karistuse mõistmist. Apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks kulus 12 pooltundi.

6.2. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsusega tutvumise eest tasu alusetult kindlaks määramata.

Maakohtu otsusega tutvumine on apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks vältimatult vajalik,

sest ilma selleta ei ole võimalik apellatsiooni koostada. Samuti pole kaitsjal võimalik taotleda selle

toimingu eest tasu kindlaksmääramist maakohtult, sest kõik taotlused tuleb esitada enne kohtu

siirdumist nõupidamistuppa ning sel ajal pole veel teada maakohtu otsuse sisu ega pikkus.

6.3. Apellatsiooni argumentide kattumine maakohtus peetud kaitsekõnega ei anna alust kaitsjatasu

vähendada, sest kirjalike kaitseteeside koostamise eest pole võimalik maakohtu menetluses tasu

kindlaksmääramist

taotleda.

Maakohtu

menetluses

hüvitatakse

üksnes

kohtumenetluseks

ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg. Kohtumenetluseks ettevalmistamine

hõlmab ettevalmistamist tõendite avaldamiseks ja uurimiseks ning muid menetluslikke küsimusi.

7. Kassatsioonile vastust ei esitatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kõigepealt märgib kolleegium, et kriminaaltoimikusse lisatud Tallinna Ringkonnakohtu

26. jaanuari 2015. a otsuse väljatrükk ei kattu kohtute infosüsteemis oleva kohtuotsusega. Nimelt

puudub väljatrükilt ringkonnakohtu otsuse põhiosa lause: „Kaitsja osales ka maakohtu istungil ning

tema maakohtus esitatud kaitseteeside ja apellatsiooni teeside võrdlus lubab väita, et kindlasti ei ole

tehtud siin topelt tööd.“ Arvestades eeltoodut, loeb kolleegium ebaõigeks kohtuistungi sekretäri

allkirjaga kinnitatud märke, et kriminaaltoimikusse lisatud väljatrükk on õige, ja võtab

ringkonnakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimisel aluseks kohtukoosseisu poolt allkirjastatud ja

kohtute infosüsteemis sisalduva otsuse teksti.

9. Kolleegiumi hinnangul määras ringkonnakohus apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest kindlaks põhjendamatult madala tasu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub

kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse

§ 22 lg-st 7 kontrollib kohus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel advokaadi esitatava

taotluse õigsust ja põhjendatust. Seejuures määrab kohus advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi

õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud

toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu.

Eelnevast nähtuvalt sõltub riigi õigusabi tasu suurus taotluses märgitud toimingute ja nendeks

kulunud aja põhjendatusest. Järelikult tuleb kohtul olukorras, kus kaitsja toimingud on kahtlustatava

või süüdistatava kaitsmiseks vajalikud ja nende tegemiseks kulunud aeg põhjendanud, toimingute

eest tasu kindlaks määrata.

10. Praeguses asjas taotles vandeadvokaat U. Simon ringkonnakohtult tasu kindlaksmääramist

maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja

maakohtu otsusega tutvumiseks 5 pooltundi ja apellatsiooni koostamiseks 7 pooltundi. Kokku osutas

kaitsja H. Hiieväljale apellatsioonimenetluses õigusabi 12 pooltunni vältel. Kolleegium nõustub

kaitsja seisukohaga, et ilma maakohtu otsusega tutvumata pole võimalik apellatsiooni esitada.

Teisisõnu on maakohtu otsusega tutvumine apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise seisukohalt

vajalik ja selleks toiminguks kulunud aja eest tuleb tasu kindlaks määrata. Kaitsjal on õigus selleski,

et kohtule on võimalik esitada taotlusi kuni nõupidamistuppa siirdumiseni ja seetõttu pole maakohtu

otsusega tutvumise eest võimalik taotleda tasu kindlaksmääramist maakohtult. Järelikult tuleb

kõnealune küsimus lahendada apellatsioonimenetluses. Asudes vastupidisele seisukohale ja jättes

maakohtu otsusega tutvumiseks kulutatud aja eest kaitsjale tasu kindlaks määramata, rikkus

ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

11. Ringkonnakohtul polnud praeguses asjas alust vähendada ka apellatsiooni koostamise eest

taotletavat tasu. Maakohtu istungiprotokolli ja apellatsiooni võrdlemisel ilmneb, et U. Simoni

kaitsekõne ja apellatsioon kattuvad üksnes tahtluse ja kergemeelsuse eristamise osas (vrd II kd tl 41-

43 ja tl 112-115) ning ülekaalukalt sisaldab ca 6-leheküljeline apellatsioon maakohtu otsusele

suunatud kriitikat. Seega olid kaitsja taotluses märgitud toimingud süüdistatava kaitsmiseks

apellatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Järelikult tuleb kaitsja taotlus

rahuldada.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsuse määratud kaitsjale

makstud tasu osas. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, millega määrab Advokaadibüroole

Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H. Hiieväljale apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot) ja mõistab KrMS § 185 lg 2 alusel selle

menetluskulu katteks H. Hiieväljalt Eesti Vabariigi kasuks välja 288 eurot. Arvestades, et reformatio

in peius keelu tõttu pole võimalik süüdistatava olukorda kaitsja kaebuse alusel raskendada, jätab

Riigikohus ülejäänud kaitsjatasu riigi kanda. Muus osas jääb Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari

2015. a otsus muutmata. Riigikohus rahuldab kaitsja kassatsiooni.

13. Vandeadvokaat U. Simon esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Tibar & Partnerid summas 384 eurot (sh käibemaks 64

eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kassatsiooni

koostamiseks

kokku

pooltundi.

Kolleegium

peab

taotluses

nimetatud

toiminguid

kassatsioonimenetluses vajalikeks ja leiab, et nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Seoses asjaoluga,

et kaitsja on tehtud toimingute eest taotletava tasu arvestamisel kohaldanud erikoefitsienti, märgib

kolleegium, et Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p 5 kohaselt on erikoefitsient

2,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme

kuritegu. Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguses asjas alust erikoefitsiendi kohaldamiseks.

H. Hiievälja süüdistatakse küll KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, kuid kaitsja kassatsioonis ei vaidlustata

ühtki H. Hiievälja süüdistusega seotud asjaolu. Seetõttu tuleb ka kaitsja tasu arvestamisel kohaldada

üldkoefitsienti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3

ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2 ja 16, rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium

kaitsja

taotluse

osaliselt.

Kolleegium

määrab

Advokaadibüroole

Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H. Hiieväljale kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Seoses KrMS § 361 lg 1 p-s 7

nimetatud lahendi tegemisega, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)