3-2-1-3-15 · Riigikohus

Riigikohtunik Malle Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-15, mille p-dega 1, 4, 5 ja 6 on

ühinenud riigikohtunik Henn Jõks

1. Ma ei nõustu tsiviilkolleegiumi enamuse seisukohaga, et hagi Piret Torm-Kriisi ja Tarmo Kriisi

vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Leian, et nende vastu esitatud hagi oleks tulnud jätta

rahuldamata.

2. Nõustuda ei saa otsuse p-des 13 ja 14 kajastatud seisukohaga, nagu annaksid KOS § 10 lg 1, § 12

lg 3 ja EhS § 32 lg 3 hagejatele iseseisva aluse nõuda, et kostjatel keelataks neile kuuluva

korteriomandi reaalosa kasutamine, kui see ei vasta ehitise kasutusloas märgitud kasutusotstarbele.

Leian, et kasutusloa regulatsiooni ei ole kehtestatud korteriomanikele eraõiguslike nõuete andmise

eesmärgil.

3. Minu õigusliku arusaamise kohaselt tuleb KOS § 10 lg-t 1 ja § 12 lg-t 3 kohaldada koosmõjus

KOS § 11 lg-ga 1, milles sätestatakse mõjutuste piirid, mida korteriomanikud üksteise suhtes peavad

taluma. Ka KOS § 11 lg 1 on seadus, millele vastavat korteriomandi kasutamist võib üks

korteriomanik teiselt sama seaduse § 10 lg-s 1 ja § 12 lg-s 3 sätestatu kohaselt nõuda. Meelevaldne

on pidada eelkõige avalikes huvides antud haldusakti KOS § 10 lg-s 1 ja § 12 lg-s 3 märgitud

seaduseks, millest korteriomanikud peavad kinni pidama, jättes samas arvestamata KOS § 11 lg 1,

mis on kehtestatud selgelt korteriomanike vaheliste suhete reguleerimise eesmärgil. Ringkonnakohtu

otsus ei ole selles osas selgelt mõistetav, sest viidanud hagi rahuldamise alusena muu hulgas

KOS § 11 lg 1 p-le 1, ei tuvastanud kohus selle sätte kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ehk

seda, et kostjate tegevuse toime teistele korteriomanikele ületaks tavakasutusest tekkivad mõjud.

4. Nõustuda ei saa ka käsitlusega, nagu ei eeldaks hagi esitamine korteriomandi reaalosa

seadusevastase kasutuse lõpetamiseks hageja subjektiivsete õiguste rikkumist. TsMS § 3

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses

sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 3 lg-

s 2 sätestatud aluseid nõude esitamiseks teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud

õiguse või huvi kaitseks ei ole. Ehitise kaasomanike subjektiivsete õiguste rikkumine ei saa seisneda

üksnes reaalosa kasutamises viisil, mida kasutusloas ei ole märgitud. Lahendatavas asjas ei ole

hagejad esitanud mingeid asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostjad oma mitteeluruumist

korteriomandi reaalosa kasutades hagejate subjektiivseid õigusi rikuksid. Tsiviilasjas nr 2-08-74721

keelati kostjatel norme ületava müra tekitamine ning hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, nagu

jätkaksid kostjad ka pärast kohtuotsust müra tekitamist. Seda ei ole ringkonnakohus ka tuvastanud.

5. Isegi kui möönda korteriomaniku õigust nõuda KOS § 10 lg 1 ja § 12 lg 3 ning EhS § 33

lg 2 alusel, et teine korteriomanik oma korteriomandi reaalosa kasutusloas märgitud kasutusotstarbe

vastaselt ei kasutaks (millega ma ei nõustu), ei annaks tsiviilasja asjaolud alust hagi rahuldada, sest

kostjate tegevus ei ole kasutusloale märgitud kasutamise otstarbega vastuolus. Kasutusloas on ehitise

kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu

näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad peavad

vaidlusalustes ruumides tantsustuudiot ja annavad tantsutunde. Nõustun kolleegiumi enamuse

seisukohaga, et ehitise otstarbe määratlemisel aluseks olevas majandus- ja kommunikatsiooniministri

EhS-i alusel välja antud määruses on ehitise kasutamise otstarvete nimetused sõnastatud avaralt ning

mõisteid ei ole määratletud, kusjuures sama tegevus võib paigutuda mitme erineva kasutusotstarbe

nimetuse alla ning kõik hoonete kategooriate loetelud on lahtised, et olukorras, kus mingile

tegevusele ei leia kasutamise otstarvete loetelust selget vastet, tuleks lähtuda eelkõige kasutusloa ja

kasutamise otstarvete määratlemise eesmärgist ning hinnata, kas ja kuidas erineb vaidlusaluse

tegevusega kaasnev mõju kasutusloale märgitud kasutamise otstarbega kaasnevast mõjust nii

ehituslikult kui ka oma mõjult naabritele, ning et isegi kui korteriomaniku tegevus ei ole selgelt

paigutatav ühegi loetelus nimetatud kasutusotstarbe alla, ei ole alust tegevust keelata juhul, kui

rohkem sobiks küll kasutada mõnda teist loetelus nimetatud kategooriat, kuid korteriomaniku

tegevuse mõju ei erine oluliselt kasutusloal kasutusotstarbena märgitud tegevuse mõjust (otsuse p

18). Niisugust mõju analüüsi aga ükski kohtuotsus ei sisalda. Kolleegiumi enamuse järeldus, nagu

tuleks tantsutundide andmine keelata seetõttu, et täpsem määratlus tantsustuudiole on „huvialakooli

õppehoone“ või „täiendus- või ümberõppeasutuse hoone“, „muu haridus- või teadushoone“ või „muu

spordihoone“, on vastuolus eespooltoodud seisukohtadega.

6. Nõustun ringkonnakohtu ja kolleegiumi enamuse seisukohaga, et kostjate tegevus ei käi liigituse

„tantsusaal, diskoteek ja ööklubi“ alla. Samas on isikuteenuste kategooria ebamäärane ning võib muu

hulgas hõlmata ka tantsu õpetamise kui teenuse. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud

väiteid, mis võimaldaksid järeldada, nagu erineksid ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte, nagu

juuksuritöökoja, solaariumi ja sauna pidamisega kaasnevad mõjud olemuslikult oluliselt

tantsustuudio pidamisega kaasnevatest mõjudest. Seetõttu võib ilu- ja isikuteenus hõlmata ka

tantsustuudio pidamise. Kohtute tuvastatud asjaolud ei anna alust järeldada, et kostjad kasutavad

neile kuuluvat korterit kasutusotstarbe vastaselt. Arvestada tuleb sedagi, et kostjad pidasid

tantsustuudiot juba kasutusloa väljaandmise ajal ja miski ei viita sellele, et kasutusloa andmisel oleks

soovitud välistada mitteeluruumi senine õiguspärane kasutamine.

Malle Seppik, Henn Jõks