3-1-1-49-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-49-15

Otsuse kuupäev

15. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos

Kohtuasi

A. T. suhtes antud jälitustoimingute lubade vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2015. a määrus

kriminaalasjas nr 1-14-10184

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. T. kaitsja vandeadvokaat Martin Triipan, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Tristan Ploom

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. mai 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2015. a määrus jälitustoimingu lubade andmise

õiguspärasuse kohta muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasjas nr 12221000041 alustati kriminaalmenetlust 10. aprillil 2012 karistusseadustiku

(KarS) § 210 tunnustel selles, et alates 2010. aastast korraldab A. T. koos teiste isikutega OÜ N ja

OÜ K kaudu valeandmete alusel Euroopa Liidu toetusrahade saamist. Tema korraldusel

näidatakse toetusrahade taotlustes projektikulud tegelikust suuremana eesmärgiga jätta maksmata

omafinantseering, mis on toetuste väljamaksmise eeltingimus.

2. A. T. esitas 22. oktoobril 2014 kaebuse Riigiprokuratuurile, vaidlustades kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 228 lg 2 alusel Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina

Savtšenkova antud jälitustoimingu lubasid. Kaebaja soovis 17. aprilli 2012. a jälitustoimingu loa

nr 993, 17. mai 2012. a jälitustoimingu loa nr 1263 ja 5. juuni 2012. a jälitustoimingu loa nr 1452

tühistamist ning tema õiguste rikkumise tuvastamist kriminaalmenetluses. Kaebaja leidis, et

prokuröri abi ei olnud pädev väljastama jälitustoimingu lubasid ning varjatud jälgimise lubamine

oli ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega.

3. Riigiprokuratuur jättis 21. novembril 2014 kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et kaebuses

esitatud väited ja seisukohad ei anna alust jälitustoimingu lubade tühistamiseks. Prokuröri abil oli

kaebuses nimetatud jälitustoimingu lubade andmise pädevus, kuna ta oli sel ajal kõnealust

kriminaalmenetlust juhtiv prokurör. Jälitustoimingu luba nr 993, mille alusel tehti varjatud

jälgimist, on seaduslik ja põhjendatud.

4. A. T. kaitsja Martin Triipan esitas 1. detsembril 2014 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

Riigiprokuratuuri 21. novembri 2014. a määrus ja jälitustoimingu load tühistada ning tuvastada

õiguste rikkumine. Kaebuses leiti, et prokuröri abi ei olnud pädev väljastama jälitustoimingu

lubasid ning varjatud jälgimiseks piiranguteta loa andmine oli ebaproportsionaalne ja vastuolus

põhiseadusega.

5. Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a määrusega jäeti A. T. kaitsja kaebus rahuldamata ja

Riigiprokuratuuri määrus muutmata.

6. Lubade andmise ajal kehtinud KrMS § 112 lg 3 kohaselt võis KrMS §-des 115 ja 117 nimetatud

jälitustoimingutega tõendeid koguda menetlust juhtiva prokuröri loal. KrMS § 30 kohaselt juhib

prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, ning esindab

riiklikku süüdistust kohtus; prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel

prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Iga toiming, mida prokurör teeb, omistatakse

prokuratuurile tervikuna. Prokuratuuri ülesandeid on pädevad täitma kõik prokuratuuris töötavad

prokurörid, sõltumata ametikohast või struktuuriüksusest.

7. Hinnates seda, kas prokuröri abi K. Savtšenkova oli lubade andmise ajal kehtinud KrMS § 112 lg

3 mõttes menetlust juhtiv prokurör, kellel oli pädevus jälitustoiminguks lubasid anda, tuleb

maakohtu hinnangul arvestada järgmist. Menetlust juhtiva prokuröri all tuleb mõelda ka

tööjaotuskavajärgset

prokuröri

asendajat,

prokurörist

kõrgemalseisvaid

prokuröre

ja

edasilükkamatutel juhtudel valveprokuröre. Kriminaalmenetlust juhtis eriasjade prokurör Kadri

Väling, keda aga ajavahemikul 17. aprillist kuni 7. juunini 2012 asendas prokuröri abi

K. Savtšenkova. Asendamine tulenes juhtivprokurör Endla Ülviste poolt kinnitatud Põhja

Ringkonnaprokuratuuri tööjaotuskavast. Eeltoodu on kooskõlas ka Riigikohtu lahendiga 3-1-1-

14-14, kus on kajastatud prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse juhtimine ja menetlust juhtiva

prokuröri mõiste.

8. Maakohus ei nõustunud, et varjatud jälgimiseks loa andmine oli ebaproportsionaalne ja vastuolus

põhiseadusega. Varjatud jälgimine on jälitustoiming, mida võis loa andmise ajal ja võib ka praegu

kriminaalmenetluses tõendite kogumiseks teha prokuröri loal. Varjatud jälgimine seisneb

jälitustoimingule allutatud isiku kohta isiku- ja muude andmete varjatud kogumises vaatluse teel

ning selle eesmärk on tõendite kogumine. Varjatud jälgimist võib teha ka tehnikaseadme abil.

Sealjuures võib sellisel viisil tõendeid koguda ainult äärmisel vajadusel ehk ultima ratio-

põhimõttel. Jälitustoimingu loast nr 993 nähtub, et varjatud jälgimise kestuseks määrati 17.

aprillist kuni 31. maini 2012. Jälitustoimingu eesmärk oli tõendite kogumine A. T. ja teiste

kahtlustatavate suhtes ning tegemist oli mahuka ja keerulise kuriteoga. Jälitustoimingu loa ulatus

ei ole ülemäära lai ja isiku õiguste riive on proportsionaalne võrreldes sellega, mida

jälitustoiminguga taheti saavutada. Maakohus märkis, et varjatud jälgimise puhul leiab

kajastamist siiski vaid tõendamisasjaolude seisukohast tähtis teave, mitte iga teave, mis

jälitustoimingu käigus teatavaks sai.

9. Maakohtu määruse peale esitas A. T. kaitsja Martin Triipan määruskaebuse.

10. Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga prokuröri abi

pädevuse osas. Samuti selgitas kohus, et jälitustoimingu loast nr 993 nähtub, et A. T. ja teiste

suhtes oli vaja jälitustoiminguid teha selleks, et jäädvustada kriminaalasjas toetussummade

saamiseks sõlmitud kokkulepped ja tööjaotus, samuti nende alusel vajalike toimingute tegemine

reaalajas. Arvestades uuritava sündmuse keerukust, detailirohkust ja konspireerituse astet, oli

menetlust

juhtiva

prokuröri

hinnangul

ainus

võimalik

viis

tõendite

kogumiseks

jälitustoimingutega, mis võimaldab jälgida sündmuste arengut toetussummade väljamaksmise

otsuseni. Kriminaalmenetluse sellel etapil oli tõendite kogumine muude menetlustoimingutega

välistatud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

11. Kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb selle tühistamist.

Samuti taotleb kaitsja A. T. suhtes väljastatud jälitustoimingu lubade tühistamist ja

jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kaitsja põhjendab oma taotlust järgmiselt.

12. Prokuröri abi ei ole pädev väljastama jälitustoimingu lubasid. Prokuröri abi on ise alles prokuröri

juhendatav ning sel ametikohal töötaja ei saa olla menetlust juhtiv prokurör KrMS § 112 lg 3

tähenduses. Kuivõrd seadusandja ei ole seadnud prokuröri ametikoha eelduseks õigushariduse

olemasolu, ei saa käsitada prokuröri abi isikuna, kes oleks KrMS § 112 lg 3 tähenduses õigustatud

andma lube jälitustoimingute kui kõige intensiivsemalt põhiõigusi riivavate kriminaalmenetluse

toimingute tegemiseks.

13. A. T. suhtes väljastatud jälitustoimingu loa nr 993 alusel oli lubatud tema ja temaga koos viibivate

isikute varjatud jälgimine, sh filmimine ning fotografeerimine. Jälitustoimingu luba, mis annab

võimaluse niivõrd ulatuslikuks varjatud jälitustegevuseks ilma asukohaliste ja isikuliste

piiranguteta, ei ole proportsionaalne ega õiguspärane. Luba ei sisaldanud mitte mingisugust

piirangut jälgimise asukoha (nt kahtlustatava kodu) või kaebajaga koos viibivate isikute (nt tema

lapsed ja abikaasa) suhtes. Prokuröri abi ei põhjendanud, miks oli sellises ulatuses ja piiritlemata

lubade andmine kõnealuses kriminaalmenetluses vajalik ja ainuvõimalik meede. Kaitsja

hinnangul võib selline ulatuslik sekkumine inimeste eraellu prokuröri abi loal olla vastuolus

põhiseadusega.

14. Riigiprokurör Tristan Ploom esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et määruskaebus on

põhjendamatu. Muu hulgas selgitatakse vastuses, et prokuröri abi pädevuse on seadusandja

piiranud vaid ühe tegevuse osas. Nimelt võib prokuratuuriseaduse § 7 lg 2 kohaselt prokuröri abi

täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus

menetluses ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev

prokurör. Muid piiranguid, sh neid, mis on jälitustoimingu lubadega seotud, ei ole seadusandja

ette näinud. Riigikohus on käsitlenud kõrgemalseisva prokuröri poolt prokuröri abi volitamise

küsimust ja jõudnud järeldusele, et volituste olemasolu on võimalik kontrollida kohtumenetluse

käigus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Esmalt käsitleb kolleegium küsimust selle kohta, kas prokuröri abi (alates 1. aprillist 2015

abiprokurör) oli õigustatud andma jälitustoimingu lubasid. Kolleegium nõustub kohtute

põhjendustega, mille kohaselt seadusandja ei ole piiranud prokuröri abi pädevust anda tema

juhitavas menetluses jälitustoimingu lubasid, põhjendades seda järgmiselt.

16. Maakohus tuvastas, et kõnealust kriminaalmenetlust juhtis eriasjade prokurör Kadri Väling, keda

ajavahemikul 17. aprillist kuni 7. juunini 2012 asendas Põhja Ringkonnaprokuratuuri

tööjaotuskava kohaselt prokuröri abi K. Savtšenkova. Riigikohtu otsuse p-s 729 kriminaalasjas nr

3-1-1-14-14 on selgitatud, et kriminaalmenetluse seadustiku sätetes, milles kuni 31. detsembrini

2012 nimetati jälitustoimingu loa taotlejana menetlust juhtivat prokuröri, peeti silmas seda, et

prokuratuurisiseselt on jälitustoimingu loa taotlemise üle otsustamise õigus prokuröril või

prokuröridel, kelle juhtimise all kriminaalasja menetlus toimub. See õigus laienes ka menetlust

juhtiva prokuröri või juhtivate prokuröride asendajatele, aga ka kõrgemalseisvale prokurörile.

Seega oli tegemist prokuratuuri sisemist pädevusjaotust reguleeriva tingimusega, mille järgimata

jätmisel ei saanud olla mõju kohtu antud jälitustoimingu loa kehtivusele (vrd ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-121-05, p 8).

17. Eeltoodust nähtub, et Riigikohus on aktsepteerinud menetlust juhtiva prokuröri asendaja õigust

teha kõiki toiminguid, mida saanuks teha menetlust juhtiv prokurör ise. Konkreetse prokuröri

asendamispädevus on kohtumenetluses kontrollitav asjakohaste dokumentide väljanõudmisega.

Seejuures ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust asuda seisukohale, et vastavad volitused puuduvad

prokuröri abil, kelle pädevust tagavad tema kui prokuratuuri esindava ametiisiku

professionaalsetele oskustele ja teadmistele esitatavad nõudmised, erialane ettevalmistus,

sisemine töökorraldus ning jälitustoimingu loa andmise seaduslikkuse ex post-kontroll

kohtumenetluses. Seega eksisteerivad piisavad tagatised kindlustamaks jälitustoimingu loa

andmise õiguspärasust ja põhjendatust. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et prokuröri abile ei

laienenud juriidilise kõrghariduse nõue. Jälitustoimingu loa andmisega piiratakse vaieldamatult

sellele allutatud isikute õigusi, kuid ei ole alust asuda seisukohale, et see toiming erineb teistest

põhiõigusi piiravate toimingutest kriminaalmenetluses sel määral, et jälitustoimingu loa andmine

prokuröri abi poolt oleks välistatud.

18. Seoses määruskaebuse väidetega, et õigusvastane on A. T. suhtes väljastatud jälitustoimingu luba

nr 993, mille alusel oli lubatud teda ja temaga koos viibivaid isikuid varjatult jälgida, filmida ning

fotografeerida, leiab kolleegium järgmist. Nagu märkisid ka maa- ja ringkonnakohus, nähtub

jälitustoimingu loast, et kahtlustatava suhtes olid jälitustoimingud vajalikud selleks, et

jäädvustada kriminaalasjas toetussummade saamiseks sõlmitud kokkulepped ja tööjaotus, samuti

nende alusel vajalike toimingute tegemine reaalajas. Arvestades uuritava sündmuse keerukust,

detailirohkust ja konspireerituse astet, oli menetlust juhtiva prokuröri hinnangul tõendite

kogumine võimalik vaid jälitustoimingutega, mis jälgivad sündmuste arengut toetussummade

maksmise

otsuseni.

Kriminaalmenetluse

sellel

etapil

oli

tõendite

kogumine

muude

menetlustoimingutega välistatud.

19. Kolleegium nõustub, et mitme toimepanijaga kuriteo puhul võib olla põhjendatud varjatud

jälgimine, selgitamaks osaliste rolli ja tööjaotust ning jäädvustamaks nende kokkuleppeid,

kontakte ja muid toiminguid, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Jälitustoimingu loast

nähtub, et asjaolude tuvastamine muul viisil ei olnud võimalik. Samuti on loas viidatud ka

konkreetsele kuriteo toimepanemisega seotud sündmusele, s.o toetuse taotlemine, mis eeldas

osaliste suhtlemist. Seejuures märgib kolleegium, et kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud

KrMS § 115 alusel andis prokurör luba vaid avalikus kohas toimuva jälgimiseks; varjatuks

sisenemiseks eluruumi, sõiduvahendisse või arvutivõrku oli KrMS § 114 lg 3 alusel nõutav

eeluurimiskohtuniku luba. Seega oli kahtlustatava kodu puutumatus tagatud sel määral, et

prokuröri luba ei võimaldanud varjatud sisenemist eluruumi.

20. Kaitsja leiab, et jälitustoimingu loas ei ole täpselt piiritletud jälgimisele allutatud isikute ring,

mistõttu jälitustegevuse käigus võidi põhjuseta jälgida ja salvestada ka A. T. suhtlemist oma

lähedastega. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sisalduva jälitustegevuse

regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt võib isiku jälgimine ja tema tegevuse jäädvustamine

kriminaalmenetluse käigus olla seotud vaid kuriteo tõendamise vajadusega. Seetõttu võib

jälitustoiming puudutada sellele allutatud kahtlustatava lähedasi, tuttavaid ja muid isikuid vaid

määral, milles nendevaheline suhtlemine võib kriminaalmenetluse andmete kohaselt olla seotud

kuriteo tõendamise vajadusega. Sellekohase piirangu kajastamine jälitustoimingu loas ei ole

nõutav. Praegusel juhul ei nähtu ka kaebusest, et varjatud jälgimisega oleks ebaproportsionaalselt

riivatud kuriteosündmusega mitteseotud isikute õigusi ja vabadusi. Kaitsja sellekohased väited on

hüpoteetilist laadi.

21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohus

ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/