3-2-1-60-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-60-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. juuni 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Henn Jõks

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) hagi Aktsiaseltsi

Amhold, Aktsiaseltsi Remet ja aktsiaseltsi Pristis vastu

316 158 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas

nr 2-11-58942

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

316 158 eurot

Hageja Eesti Vabariik (Maa-ameti (registrikood 70003098)

kaudu), esindaja vandeadvokaat Arne Ots

Kostja Aktsiaselts Amhold (registrikood 10496858), esindaja

vandeadvokaat Peeter Ploom

Kostja Aktsiaselts Remet (registrikood 10078687), esindaja

vandeadvokaat Katri Tomson

Kostja Aktsiaselts Pristis (registrikood 10004826), esindaja

vandeadvokaat Senny Pello

Kolmas isik Osaühing KUSTUTUSPROJEKT (registrikood

10702045)

Asja läbivaatamise kuupäev

18. mai 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942.

Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) (hageja) esitas 30. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi Amhold (kostja I), Aktsiaseltsi Remet (kostja II) ja aktsiaseltsi Pristis (kostja III) vastu.

3. oktoobril 2012 muudetud hagi kohaselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt või osadena

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 316 158 eurot, põhivõlalt alates 1. detsembrist 2011 kuni võla

tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses kostjatelt I ja III, 0,05%

päevas kostjalt II ning leppetrahvi 37 941 eurot kostjalt I.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga I 12. oktoobril 2006 projekteerimislepingu Tallinnas

Mustamäe tee 51 asuva Maa-ameti hoone juurdeehituse projekteerimistööde tegemiseks, kostjaga II

26. mail 2008 hankelepingu ehitustööde tegemiseks ning kostjaga III 16. juunil 2009 hooldusteenuse

lepingu tulekahjusignalisatsiooni ja gaaskustutussüsteemi hooldustööde tegemiseks. 15. detsembril

2009 anti hoone juurdeehituse lõpetatud tööd hagejale üle. 21. augustil 2010 toimus hoone kahes

ruumis gaaskustutussüsteemi ebanormaalne käivitumine. Avarii käigus gaaskustutussüsteemist

eraldunud gaasist tekkis hoones ohtlikult kõrge ülerõhk, mille tagajärjel deformeerusid ruumide

metallist uksed. Avarii tekkimisele aitasid kaasa puudused kõikide kostjate tegevuses. Avariiga tekkis

hagejal kahju, mis koosneb avariiga hoonele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise kuludest,

gaaskustutussüsteemi uuesti gaasiga täitmise kuludest, gaaskustutussüsteemi auditeerimise kuludest

ja eksperdiarvamuse tellimise kuludest.

Kostja I rikkus projekteerimislepingut, sest projekti järgi ei olnud gaaskustutussüsteemi kasutamisel

vaja kasutada ülerõhuklappe, kuid tootja oli need ette näinud. Projekteerimise alusena märgitud

siseministri määrus oli enne projekteerimise alustamist kehtivuse kaotanud. Aluseks võetud ruumide

pindalad ei vastanud tegelikkusele ja jäeti arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisel kasutamisel

väheneb nende ruumala. Kostja II paigaldatud gaaskustutussüsteem ei vastanud projektile. Projektis

ettenähtud andurid olid asendatud ainult optiliste suitsuanduritega, mis vähendas süsteemi

töökindlust. Teostusjoonis ei kajastanud ruumide ruumalade muutusi. Paigaldamata jäid

üherõhuklapid, mida nägi ette tootja juhend. Kostja II jättis süsteemis tehtud muudatused

kooskõlastamata ega andnud hagejale üle asjakohast dokumentatsiooni. Kostja III ei juhtinud hageja

tähelepanu ülerõhuklappide puudumisele ning jättis pärast avariid fikseerimata süsteemis rakendunud

andurite ja keskseadmete olekud, hävitades seeläbi olulist informatsiooni. Kostja III ei koostanud

piisavalt detailseid hooldusprotseduure. Andurite puhastamine oli ebapiisav.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I leidis, et tehnilisest juhendist ei tulene vajadust igal juhul ülerõhuklappe paigaldada.

Asjatundja arvamuse lisaks on kostjaga I ja kolmanda isikuga kooskõlastamata projekt. Ehitatud

gaaskustutussüsteemi autor on kostja III. Hageja kaldus kostja I projektist kõrvale. Kostja I vastutus

on lepingu kohaselt piiratud 24 kuuga.

Kostja II vastuväidete kohaselt on gaaskustutussüsteemi käivitumise põhjus teadmata. Kostjal II ei

olnud kohustust ülerõhuklappe paigaldada, sest projekt seda ette ei näinud. Hageja on ehitustööd

pretensioonideta vastu võtnud. Väidetavad puudused oleksid pidanud hagejale ilmnema juba ehitise

ülevaatuse akti allkirjastamisel, sest need ei ole varjatud iseloomuga. Hageja ei ole õigel ajal

väidetavatest puudustest teavitanud. Kahju on tõendamata.

Kostja III leidis, et on tõendamata, et tegemist oli gaaskustutussüsteemi ebanormaalse käivitumisega,

st avariiga. Jääb ebaselgeks, kuidas tingisid kostjale III ette heidetud puudused väidetava avarii ja

selle tagajärjed. Paigaldatud andurite kasutamine arhiiviruumis oli õigustatud ja kooskõlas kehtiva

regulatsiooniga. Ülerõhuklappide puudumisele tähelepanu juhtimine ei olnud kostja III kohustus,

kuid kostja III juhtis sellele tähelepanu. Ülerõhuklappide puudumine ei olnud ka väidetava avarii

põhjuseks. Hooldussagedus üks kord aastas oli kokku lepitud hoolduslepingus. Kostja III ei saanud

lepingu sõlmimisel viidatud kahju ette näha.

3. Harju Maakohus jättis 25. aprilli 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et mõni kostjale I ette heidetav

rikkumine oleks põhjustanud gaaskustutussüsteemi rakendumise. Argo Reintali arvamus ei ole

usaldusväärne tõend süsteemi käivitumise põhjuste tuvastamisel ega projektis esinevate puuduste

tuvastamisel. Seisukoht süsteemi käivitumise põhjuse kohta ei ole loogiline. Ei ole tuvastatav, et

gaaskustutussüsteemi käivitumine oli tingitud valehäirest. Olukorras, kus ruumides leidus suitsu, võis

süsteemi käivitumine olla põhjendatud. Gery Einbergi ja Erik Pikknurme arvamuse seisukohad

süsteemi käivitumise kohta on põhjendamatud. Süsteemi käivitumisel ei saanud olla seoseid

ülerõhuklappide puudumisega või ainult üht tüüpi andurite kasutamisega. Ülerõhuklappide

puudumine projektis ei kujutanud endast ühegi normi rikkumist. Kostja I lepingurikkumine ei ole

tõendatud. Hageja ei ole esitanud nõuet ka õigel ajal, sest lepingu järgi vastutas kostja I projekti eest

24 kuu jooksul alates ehitusprojekti eesmärgipärasest kasutusele võtmisest, välja arvatud juhul, kui

tegemist oli varjatud puuduste või kostja tahtlikust tegevusest tulenevate puudustega. Nõuet kostja I

vastu ei ole võimalik rahuldada ka VÕS § 138 alusel. Ei ole kindlaks tehtud, et kahju võis põhjustada

kostja I. Eelneva tõttu jääb rahuldamata ka leppetrahvi nõue kostja I vastu.

Nõue kostja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja II ei rikkunud lepingut, kui ei

paigaldanud ülerõhuklappe ja kaht erinevat tüüpi andureid. Hageja ei ole selgitanud, millise

dokumentatsiooni jättis kostja II üle andmata ja kuidas see võis põhjustada süsteemi käivitumise.

Üheski arvamuses ei ole hinnatud, kas või kuidas oli süsteem ebaõigesti seadistatud ja millise mõjuga

võis see olla süsteemi käivitumisele. Uste osas tehtud muudatused olid hagejaga kooskõlastatud.

Hageja ei ole ühegi rikkumise puhul tõendanud, et see tõi kaasa gaaskustutussüsteemi käivitumise.

Automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide paigaldamata jätmine ei ole varjatud

puudusteks ning need oleksid pidanud olema hagejale teada juba ehitise vastuvõtmisel. Viidates

kõigile puudustele esimest korda alles 4. jaanuari 2013 menetlusdokumendis, on hageja minetanud

oma õiguse puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Hageja ei teavitanud puudustest õigel ajal ja

nõuetekohaselt. Nõuet ei saa rahuldada ka VÕS § 138 alusel.

Tõendamata on väited kostja III lepingurikkumise kohta ning väidetava rikkumise ja süsteemi

käivitumise põhjusliku seose kohta. Hageja spetsialistid ei tuvastanud süsteemi käivitumise tegelikku

põhjust. AS Optimus Systems arvamuses ei ole põhistatud, kas või milline seos on kostja III

väljastatud vastavusdeklaratsiooni ja süsteemi käivitumise vahel. Etteheited hooldusprotseduuride

puudulikkuse kohta on üldsõnalised ja oletuslikud. Välistada ei saa süsteemi õiget käivitumist

ruumides esinenud suitsu tõttu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milliseid märkusi oleks

kostja III pidanud lisaks hoolduspäevikutesse tegema ja kuidas see oleks vältinud süsteemi

käivitumist. Kostja III teavitas hagejat ülerõhuklappide paigaldamise küsimusest. Ustel automaatsete

sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide puudumisest ei teatanud hageja õigel ajal, kui võttis

ehitise vastu juba 15. juunil 2009. Need ei olnud varjatud puudused.

Isegi kui nõue oleks põhimõtteliselt õigustatud mõne kostja suhtes, ei oleks seda võimalik rahuldada,

sest nõude suurus ei ole tõendatud ning hageja jättis tegemata vajalikud toimingud kahju

ärahoidmiseks (VÕS § 139 lg 2). Viivise nõue on esitatud ebamõistlikult hilja (VÕS § 159 lg 2).

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud kostjate

kanda.

Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse

kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt moodustab põhiosa hageja nõudest seni tegemata

kulutus, mis oleks vajalik selleks, et viia süsteem konditsiooni, milline see hageja ettekujutuse järgi

olema peaks, muuhulgas lisades ülerõhuklapid, mille maksumus moodustab põhiosa nõudest. Hageja

lähenemine on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna see asetaks hageja paremasse olukorda

võrreldes sellega, milles hageja lepingu järgi pidi olema. Leping ega kehtinud eeskirjad ei näinud ette

nõuet, et gaaskustutussüsteemil peavad olema ülerõhuklapid. Seetõttu ei saa hageja nõuda kulutuste

hüvitamist, mis on vajalikud ülerõhuklappe sisaldava gaaskustutussüsteemi ehitamiseks.

Tõendamata on hageja väide, et süsteem ei olnud ülerõhuklappideta töövõimeline ega

otstarbekohaselt kasutatav. Seega ei tulenenud ülerõhuklappide paigaldamise kohustust ka

kutsealasest professionaalsusest. Probleemiks osutus ülerõhk, mis oli tingitud sellest, et süsteemis

sisalduv gaasikogus oli mõeldud tühja ruumi kustutamiseks ning seda oleks pidanud vähendama

pärast mööbli ja muude esemete ruumi paigutamist. Kui gaasi kogus oleks vastanud ruumi mahule, ei

oleks süsteemi rakendumisel kahjustusi põhjustanud ülerõhku tekkinud. Kostjad pidid siiski ette

nägema, et arhiiviks ehitatud ruum ei jää tühjaks, ning mõistma, et gaasi kogus oli ruumi

otstarbekohaseks kasutamiseks ebaadekvaatne. Hageja sellest informeerimata jätmist võiks ette heita

igale kostjale, kuna igaüks neist asjatundjana oleks pidanud hagejat gaasi koguse muutmise

vajadusest teavitama. Hageja nõue võiks ulatuda maksimaalselt süsteemi gaasiga uuesti ja õiges

koguses täitmise ning kõverdunud uste ja siseviimistluse parandamise, samuti ekspertiisile tehtud

kulutuste hüvitamisele.

Kuna projekteerimislepingus on kokku lepitud, et tellijal on õigus esitada tehtud töö kohta

pretensioone ühe kuu jooksul, siis on hageja minetanud õiguse kostja I lepingurikkumisele tugineda,

sest esimene nõue saadeti talle 4. augustil 2011. Samuti ei ole tõendatud ühtegi VÕS § 645 lg-s 1

sätestatud asjaolu, mis lubaks hagejal tugineda lepingu rikkumisele sõltumata õigeaegsest

teavitamisest. Kuna hageja lasi süsteemi vastu võttes selle asjatundjatel üle vaadata ja seda hindas

kasutusloa andmiseks ka Päästeamet, oli hagejal võimalus kõiki puudusi juba ülevaatamise käigus

avastada, sh gaasikoguse ebaadekvaatsust.

Sama kehtib ka kostja II suhtes. Tõendamata on väide, et kostja II sai gaaskustutussüsteemis esinenud

puudustest teada hiljemalt avariile järgnenud ülejärgmisel päeval. Kaebuses on viidatud üksnes

kostja II allkirjastatud dokumendile sündmuskohaga tutvumise kohta. Dokumendis sisaldub ruumide

kirjeldus pärast gaaskustutussüsteemi rakendumist 21. augustil 2010, kuid selles ei ole viidatud, et

kahju põhjuseks võiks olla kostja II tehtud ehitustööde lepingutingimustele mittevastavus. Esimese

nõude saatis hageja kostjale II samuti alles 4. augustil 2011. Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu,

mis lubaks tugineda lepingu rikkumisele sõltumata õigeaegsest teavitamisest. Maakohus juhtis

eelistungil hageja tähelepanu vajadusele tõendada, et hageja on puudustest nõuetekohaselt teavitanud.

Ka kostja III osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas

kostjat III puudustest õigel ajal. Tõendamata on väide, et kostja III sai töö puudustest teada hiljemalt

avariile järgnenud ülejärgmisel päeval. Sündmuskohaga tutvumise dokumendis ei ole viidatud

kohtumenetluses esile toodud etteheidetele. Väide, mille kohaselt viibis kostja III tehnik avarii päeval

sündmuskohal, ei kinnita samuti, et hageja oleks kostjale III või kostja III tehnikule teatanud, et töös

on esinenud puudused, mille järgi ei ole kostja III kontrollinud gaaskustutussüsteemi ja selle

dokumentatsiooni terviklikkust ega süsteemi vastavust selle rajamise aluseks olnud

lepingutingimustele. Puuduvad tõendid, et juttu oleks olnud üleliigsest gaasirõhust või

ülerõhuklappide paigaldamise vajadusest. Kaebuses ei ole tuginetud väitele, et maakohus oleks jätnud

ebaõigesti kohaldamata kahju õigusvastase tekitamise sätted.

Kaebaja väidetel kostjate kohustuste sisu ja rikkumiste tõendamise, rikkumiste tagajärjel tekkinud

kahju ning kahjuhüvitise võimaliku vähendamise küsimuses ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel

tähtsust, kuna hageja ei või kostjate väidetavatele lepingurikkumistele tugineda. Seetõttu on

asjassepuutumatu ka kaebuse viide VÕS §-le 138.

Kaebaja väited hagi alusesse kuuluvate faktiliste väidete täpsustamise kohta maakohtu menetluses ei

anna alust pidada maakohtu järeldusi ekslikeks. Hageja soovis tugineda sellele, et

gaaskustutussüsteem on rajatud puudulikult, reageerib valehäiretele, on kasutamiseks kõlbmatu ning

vastuolus tootja juhendiga. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas maakohtu protokolliline korraldav

määrus on toonud kaasa ebaõige otsuse. Kaebuses esile toodud asjaolusid on maakohus hinnanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule või maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust

ning hinnanud valesti tõendeid, leides, et hageja nõudeõigus kostjate vastu on VÕS § 644 lg 3 alusel

lõppenud. Kohus on seadnud hagejale kui tellijale teavitamiskohustuse standardi, mille täitmine ei ole

võimalik ning mille tagajärjena ehitustöö tellijad, kes üldjuhul ei ole ehituseksperdid, jäävad

ehitustöö puuduste ja nende tagajärgede vastu õiguskaitseta. Ringkonnakohus leidis, et hageja sai

puudusest teada avarii toimumise hetkel ning sellest ajast hakkas kulgema ka teavitamise mõistlik

tähtaeg. Samas leidis ringkonnakohus, et puuduse kirjeldamise piisav täpsus nägi ette avarii põhjuste

kirjeldamist, mis selgusid alles mitu kuud hiljem valminud eksperdiarvamusest. Avarii ajal oli teada,

et süsteem käivitus ekslikult, kuna põlengu jälgi ei leitud. Põhjus polnud veel teada. Tuleb eristada

avarii toimumisest teadasaamist ja avarii põhjustest teadasaamist, mis toimusid erinevatel aegadel.

Kuna hagejal erinevalt kostjatest puudusid eriteadmised, piisas teavitamiskohustuse täitmiseks

kostjate toimunud avariist teavitamisest.

Kohus ei võtnud selget seisukohta, kas töös esinesid varjatud puudused. Vastuolus seadusega on

järeldus, et kui tellija laseb töö üle vaadata asjatundjal, ei ole tal hiljem võimalik varjatud puudustele

tugineda. Ülevaatuse tegemisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Varjatud puudustele

tuginemist ei välista ülevaatamiskohustuse täitmine seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega

(VÕS § 643). Asjaolu, et puudusi ei tuvastanud objekti ülevaatusel ka eriteadmistega isikud, tõendab,

et tegemist oli varjatud puudustega. Isegi kui teavitamisega on viivitatud, siis oli viivitus vabandatav.

Ringkonnakohus ei ole seda analüüsinud.

Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ning puudulikult hinnanud projekteerimislepingu sätteid,

leides, et kostja I vastu on hageja nõue lõppenud. Lepingu p-s 9.3 sätestatud ühe kuu pikkune tähtaeg

kohaldub ainult projektdokumentatsiooni üleandmise protsessis. Lepingu p 9.4 kinnitab, et

projekteerimistöö pretensioonideta vastuvõtmine ei välista projekteerija vastutust ega vabasta teda

projekteerimisvigadest põhjustatud kahju hüvitamise kohustusest. Ühe kuu pikkune tähtaeg oleks ka

ebamõistlikult lühike. Selle aja jooksul ei pruugi veel olla jõutud projekti järgi ehitamisenigi. Hageja

teavitas kostjat I puudustest kohe pärast avarii toimumist.

Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hagejal ei ole õigust nõuda kahjuna kulu, mis on vajalik

gaaskustutussüsteemi töökorda viimiseks, sh ülerõhuklappide paigaldamiseks, kuna lepingud ega sel

ajal kehtinud avalik-õiguslikud eeskirjad klappe ette ei näinud. Esiteks ei ole ringkonnakohus

põhjendanud seisukohta, et ülerõhuklappide maksumus moodustab nõuetelevastava

gaaskustutussüsteemi maksumuse põhiosa. Teiseks on kohus valesti jätnud hindamata, et klappide

paigaldamise kohustus tulenes tootja juhistest. Kolmandaks ei ole hagejat võimalik asetada olukorda,

milles ta oleks olnud, kui lepingurikkumist ei oleks esinenud, gaaskustutussüsteemi töökorda

seadmise kulusid hüvitamata. Töökorras gaaskustutussüsteemi projekteerimine, ehitamine ja

hooldamine oli kõigi lepingute eesmärk ning puuduliku süsteemi töökorda viimise kulud (sh süsteemi

toimimiseks vajalike ülerõhuklappide projekteerimise ja paigaldamise kulud) on kahjuna

sissenõutavad.

Ringkonnakohus on vaidluse lahendamisel jaganud valesti tõendamiskoormise. Olukorras, kus

kostjate loodud gaaskustutussüsteem ei toiminud nõuetekohaselt ja seetõttu tekkis kahju, on kostjate

kohustus tõendada, et nende loodud süsteem toimib tõrgeteta ka ilma ülerõhuklappideta. Kostjad

oleksid pidanud tõendama soodsamate alternatiivide olemasolu, mis võimaldaksid asetada hageja

sarnasesse olukorda sellega, kui lepingurikkumist ei oleks esinenud. Kostjad ei ole seda teinud,

mistõttu tuleb järeldada, et neid alternatiive ei eksisteeri. Hageja eesmärk ja huvi oli saada töökorras

gaaskustutussüsteem ja kui see eeldab klappide paigaldamist, oleks kostjatel tulnud need

projekteerida ja paigaldada.

Lisaks on ringkonnakohtu otsus pealiskaudne. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta on

tähelepanuta jätnud teised eksperdiarvamustes välja toodud puudused peale vale gaasikoguse.

Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, justkui poleks vaidluse all, et kostjatel ei olnud kohustust

klappe paigaldada. Tootja juhend nägi klappide paigaldamise ette. Seda märkisid ka eksperdid.

7. Kostjad I–III paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ning menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt täiendas ringkonnakohus maakohtu

põhjendusi selliselt, et jättis kokkuvõttes hagi rahuldamata maakohtuga võrreldes erinevatel

põhjustel.

Ringkonnakohus märkis, et nõustub maakohtu järeldustega. Maakohus tuvastas, et kostja I ei

rikkunud lepingut, kostjate II ja III tehtud töö oli puudustega, kui objektile paigaldati projektile

mittevastavad uksed ning jäeti paigaldamata automaatsed uste sulgemisseadmed ja kummist

põrandatapid. Samuti leidis maakohus, et ei ole tõendatud, et kostjatele etteheidetud rikkumised

oleksid otseselt põhjustanud gaaskustutussüsteemi rakendumise ja sellest tuleneva kahju.

Ringkonnakohus aga leidis, et kostjad rikkusid lepingut, kui ei informeerinud hagejat, et gaasi kogus

süsteemis on liiga suur, arvestades ruumi otstarbekohast kasutust. Seega vähemalt osaliselt hindas

ringkonnakohus maakohtus hinnatud tõendeid ümber, kuid ei ole seda TsMS § 436 lg-t 1 ja § 653

rikkudes põhjendanud.

10. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

• 12. oktoobril 2006 sõlmis hageja kostjaga I projekteerimislepingu, mille kohaselt kohustus

kostja I koostama Maa-ameti hoone juurdeehituse projekti, mh pidi projekti kuuluma

kustutussüsteem;

• 26. mail 2008 sõlmis hageja kostjaga II hankelepingu juurdeehituse tegemiseks; lepingu järgi

pidid pooled juhinduma mh AS Amhold koostatud tööprojektist ja selle lisadest;

• kostja III paigaldas kostja II alltöövõtjana juurdeehituses gaaskustutussüsteemi;

• 16. juunil 2009 sõlmis hageja kostjaga III tulekahjusignalisatsiooni ja gaaskustutussüsteemi

hooldusteenuse lepingu;

• 15. detsembril 2009 andis kostja II hagejale üle juurdeehituse lõpetatud tööd;

• 21. augustil 2010 käivitus hoones gaaskustutussüsteem (avarii), põlengut hoones ei tuvastatud;

• 23. augustil 2010 toimus avariijärgse olukorra fikseerimine ruumides, kus avarii toimus, ja

millest võtsid osa kostjate II ja III esindajad;

• 7. oktoobril 2010 teatas hageja kõigile kostjatele, et avarii põhjuste väljaselgitamiseks on hageja

tellinud ekspertiisi ning palunud selleks esitada vajalikud materjalid ja anda omapoolne hinnang

juhtunu põhjustele;

• augustist 2010 kuni märtsini 2011 koostas AS Optimus Systems eksperdiarvamuse automaatse

gaaskustutussüsteemi käivitumise põhjuste kohta;

• 4. augustil 2011 saatis hageja kostjatele kirjad, milles nõudis töödes esinevate puuduste

kõrvaldamist ja kahju hüvitamist.

11. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja teatas kostjatele tööde puudustest õigel

ajal ja kirjeldas puudusi piisavalt täpselt. Ringkonnakohas tuvastas erinevalt maakohtust, et kõik

kostjad on lepinguid rikkunud, kuid kuna hageja kirjeldas puudusi alles kohtumenetluses, on ta

minetanud õiguse puudustele tugineda.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud nõuetekohaselt välja selgitanud töö lepingutingimustele

mittevastavust VÕS § 641 tähenduses kui hageja nõude esmast eeldust. Kohtud ei ole selgeks teinud,

milline tulemus tuli igal kostjal hagejaga sõlmitud lepingu alusel saavutada. Alles kokkulepitud

tulemuse kindlaksmääramisel on kohtul võimalik hinnata, kas ja millised puudused iga kostja töös

esinesid.

Hageja leiab, et tema huvi oli saada töökorras gaaskustutussüsteem. Kohtud on hageja nõuete

analüüsimisel, sh puudustest teavitamise tähtaegsuse hindamisel lähtunud hageja esitatud

eksperdiarvamustes välja toodud puudustest kostjate töödes (nt ülerõhuklappide,

ventilatsiooniklappide, juhtimisnuppude, kindlat tüüpi andurite puudumine). Samas on kohtud jätnud

tähelepanuta, et ekspertide eesmärk oli tuvastada eelkõige gaaskustutussüsteemi käivitumise

põhjused (II kd, tl 5; V kd, tl 104), samuti ehituse vastavus kehtivatele nõuetele (II kd, tl 5; IV kd,

tl 83; V kd, tl 104 jj). Tööde lepingutingimustele vastavus tuleb aga välja selgitada VÕS § 641 järgi,

vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku

lepitud (VÕS § 641 lg 1 p 2, § 77 lg 1) (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

59-14, p 15). Kolleegiumi arvates saab tulekustutussüsteemi tavalisele kasutusotstarbele vastavaks

pidada, kui see käivitub vaid põlengu korral. Samuti tuleb kohtul arvestada ka VÕS § 641 lg-s 3

sätestatuga, kui mõni kostjatest kasutas töö tegemisel tellija juhiseid, tellija muretsetud materjali või

kolmanda isiku (sh mõne teise kostja) eeltöid (Riigikohtu 12. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-32-12, p 13).

13. Kui ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel kindlaks teinud kostjatele etteheidetavad

puudused, siis tuleb kohtul hinnata, kas hageja saab lepingutingimustele mittevastavusele ka tugineda

(VÕS § 644). Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht, kas hageja on lepingule mittevastavusest

kostjaid teavitanud õigel ajal VÕS § 644 lg 1 tähenduses.

Teatamiskohustuse täitmiseks mõistliku aja kulgema hakkamise kohta märgib kolleegium järgmist.

VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai

või pidi teada saama. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 645 lg 1

p 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd

üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal ei teatanud, kui töövõtja

teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei

teatanud sellest tellijale.

Iseenesest on õige, et hagejal oli kohustus tehtud töö üle vaadata või lasta see üle vaadata

(VÕS § 643). Seega üldreegli kohaselt hakkab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise

mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema

töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Sarnaselt müügilepinguga tuleb ka

töövõtulepingu puhul eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest,

s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida tellija ei võinuks avastada asja temalt eeldatava

hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

50-06, p 19). Kolleegium leiab, et eeltoodu on kohaldatav ka VÕS §-st 643 tuleneva töö ülevaatamis-

ning teavitamiskohustuse puhul. Seega sai hagejalt pärast töö ülevaatamist oodata vaid käibes

vajalikku hoolsust järgides välisel vaatlusel avastatud puudustest teavitamist.

Ka juhul, kui töö vaatab üle asjatundja, tuleb töövõtjat teavitada vaid välisel vaatlusel äratuntavatest

tööl esinevatest puudustest. Riigikohus on majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja

teavitamiskohustuse ulatust selgitades leidnud, et ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea

eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning rakendama erakorralisi

meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja.

Ostjalt eeldatav hoolsus võib varieeruda sõltuvalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest,

kasutuseesmärgist, väärtusest (Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19).

Seega ei olnud hagejal iseenesest kohustust lasta töö üle vaadata asjatundjal. Märkides, et hagejal oli

võimalus puudusi avastada juba asjatundjaga süsteemi üle vaadates, ei ole ringkonnakohus hinnanud

ega põhjendanud, kas tuvastatud puudused olid eeltoodut arvestades varjatud või mitte. Sellest

hinnangust aga sõltub, millal pidi hageja puudustest VÕS § 644 järgi kostjaid teavitama, ning seega

puudustele tuginemise lubatavus.

Seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest

töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei tõendanud

ühtegi asjaolu, mis VÕS § 645 lg 1 alusel võimaldaks tugineda lepingu rikkumisele sõltumata

õigeaegsest teavitamisest. Sealjuures ei ole kohus hinnanud, kas kostjad VÕS § 645 lg 1 p 2

tähenduses pidid lepingutingimustele mittevastavusest teadma, st ei teadnud puudustest raske

hooletuse tõttu (VÕS § 15 lg 4). Majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja ei saa võimalikku

ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega (vt Riigikohtu 28. oktoobri

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui tellija on sõlminud

töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses ja on täitnud VÕS § 643 järgi

ülevaatamiskohustuse vähemalt käibes vajaliku hoolsusega.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul esiteks lepingu ja VÕS § 641 alusel välja selgitada

puudused iga kostja töös ning seejärel hinnata, kas need puudused olid tuvastatavad käibes vajaliku

hoolsusega töö ülevaatamisel. Eeltoodut arvestades tuleb anda uuesti hinnang ka kostjale I töö

puudustest teavitamise tähtaegsusele. Kuigi projekteerimislepingus oli sätestatud tähtaeg puudustest

teavitamiseks, ei ole kohtud nõuetekohaselt hinnanud kostja I töö lepingutingimustele vastavust.

Sealjuures saab kohus anda hinnangu ka hageja väidetele projekteerimislepingu tingimuste

tõlgendamise kohta.

14. Lähtuvalt iga kostja töös tuvastatud puudustest tuleb kohtul uuesti hinnata, kas hageja kirjeldas

lepingule mittevastavust piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 2 tähenduses. Kolleegium rõhutab, et

VÕS § 644 lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid selle iseloomu kirjeldamine

ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust. Ka majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, st ka

professionaalselt tellijalt saab eeldada puuduste kirjeldamist vaid üldiselt.

15. Kumbki kohus ei pidanud VÕS § 644 nõudeid täidetuks sündmuskohaga tutvumise akti

koostamisega, mille allkirjastasid kostjate II ja III esindajad (II kd, tl 26). Kolleegium märgib, et

VÕS § 644 järgi võib teavitamise ning puuduste kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka avariist

teavitamisest ning olukorra fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga. Isegi kui tellija tegutseb

majandustegevuses, on töövõtulepingu raames asjatundjaks eelkõige töövõtja. Seetõttu võib eeldada,

et kui töövõtja tutvub asjaoludega sündmuskohal, suudab ta VÕS § 644 lg-s 2 viidatud määras

selgeks teha töö puuduste iseloomu.

16. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja saab nõuda kahju hüvitisena gaaskustutussüsteemi

rajamise kulu, mis sisaldab muuhulgas ülerõhuklappide paigaldamise maksumust. Ringkonnakohus

on leidnud, et kuna hageja ei ole tõendanud, et tellitud süsteem pidi sisaldama ülerõhuklappe, ei saa

hageja kahju hüvitamise korras nõuda ülerõhuklappe sisaldava gaaskustutussüsteemi ehitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist. Kolleegium ringkonnakohtuga ei nõustu.

VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju

kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures ei

tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Seega on kahju hüvitamisel lähtekohaks lepinguga kokkulepitud

tulemus (ülal p 12). Näiteks juhul, kui kohus tuvastab, et pooled leppisid kokku toimiva

kustutussüsteemi üleandmises (mitte süsteemi tehnilises lahenduses), siis tuleb hüvitada kulud, mis

on vajalikud toimiva kustutussüsteemi rajamiseks.

Kassatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, et lepingu sõlmimise ajal ei näinud kehtivad eeskirjad

ette ülerõhuklappide projekteerimise ja paigaldamise kohustust. Küll aga on ülerõhuklapid nõutavad

praegusel ajal. Kas kostjatel tuleb hüvitada ka ülerõhuklappidega seotud kulu, sõltub sellest, kas

kostjate projekteeritud ja ehitatud gaaskustutussüsteem sai otstarbekohaselt toimida ka

ülerõhuklappideta. Lisaks tuleb siiski arvestada, et kahju tekitajat ei vabasta hüvitamiskohustusest

see, et sama tulemust ei ole võimalik samal viisil enam saavutada. Riigikohus on leidnud, et

VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise

hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise

kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13). Kuna hageja on väitnud ja esitanud tõendid, et ülerõhuklapid olid

otstarbekohaselt kasutatava süsteemi rajamiseks vajalikud, siis pidid kostjad tõendama, et lepingutele

vastav kustutussüsteem sai otstarbekohaselt toimida ka ülerõhuklappideta ja süsteem on võimalik

taastada odavamalt (TsMS § 230 lg 1).

Kolleegium märgib, et igal juhul on kohustatud isikul võimalik ka tõendada, et kahju hüvitamisel

saab kannatanu kasu, mis tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha arvata. Sealjuures tuleb

VÕS § 127 lg 5 järgi samas kaaluda ega kasu mahaarvamine ei ole vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Vastavalt

asjaoludele on kohtul võimalik kahjuhüvitise suurust lisaks vähendada ka VÕS §-de 139 ja 140

alusel.

17. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et

ülerõhuklappide maksumus moodustab nõuetelevastava gaaskustutussüsteemi maksumuse põhiosa.

Sellele vaatamata tuleb hagejal arvestada, et TsMS § 230 lg 1 järgi on kahju suuruse tõendamise

kohustus hagejal. Seetõttu peab hageja näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et

kostjal oleks võimalik sellele esitada vastuväiteid (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-13, p 13).

18. Kui ringkonnakohus on välja selgitanud, millised puudused iga kostja töös esinesid (vt ülal p 12),

kuid kohtule esitatud asjaoludel ei ole võimalik välja selgitada, millise konkreetse kostja tegevus tõi

kaasa hagejale kahju tekkimise, on kohtul vajadusel võimalik kohaldada VÕS § 138, mille kohaselt

vastutaksid kostjad ühiselt ning kahju hüvitamist võiks nõuda kõigilt.

19. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

Villu Kõve, Ants Kull, Henn Jõks