3-1-1-45-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-45-15

Määruse kuupäev

1. juuni 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea

Kivi

Kohtuasi

V. R.-i vahistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2015. a määrus

kriminaalasjas nr 1-15-60

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. R.-i

kaitsja

vandeadvokaadi

abi

Mihkel

Gaver,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

6. mai 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2015. a määrus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks V. R.-ile

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot,

sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Arvata see menetluskulu kriminaalmenetluse kulude

hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2015. a määrusega vahistati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlusel

kahtlustatav V. R. Maakohus luges põhjendatuks V. R.-ile karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi

esitatud kuriteokahtlustuse ja leidis, et vabaduses viibides võib ta toime panna uusi kuritegusid.

2. Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2015. a määruse peale esitas kaebuse V. R.-i kaitsja vandeadvokaadi

abi Mihkel Gaver, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja kahtlustatava vahi alt vabastamist.

Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

2.1. V. R. vahistati alusetult. Kahtlustatav võttis tapmise algusest peale omaks ja andis kuriteo kohta

ütlusi. Uute kuritegude toimepanemise ohule ei viita ükski asjaolu. Ainuüksi teo raskus ei õigusta

isikult kriminaalmenetluse ajaks vabaduse võtmist.

2.2. Maakohtu kohtunik Toomas Lillsaar allkirjastas vahistamismääruse digitaalselt, kuid

digitaalallkirja konteineri ja digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt on tema allkiri kehtetu. Nähtuvalt

digitaalallkirja konteinerist polnud digitaalallkirja andmise ajal võimalik kinnitada kohtuniku poolt

kasutatava sertifikaadi kehtivust. Olukorras, kus kohtulahendit ei ole allkirjastanud kõik

kohtukoosseisu

liikmed,

on

tegemist

kriminaalmenetlusõiguse

olulise

rikkumisega

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 6 mõttes.

2.3. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Justiitsministri

22. juuli 2008. a määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi

vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 4 kohaselt puudub digitaalsel

dokumendil kehtetu sertifikaadi või nõuetele mittevastava failivormingu korral õiguslik tähendus.

Praeguses asjas ei kinnitatud kohtuniku poolt kasutatava sertifikaadi kehtivust. Samuti lubab korra

§ 2 lg 1 vormistada digitaalse dokumendi vormindamata tekstina (failinime laiend txt) või RTF-,

PDF- ja ODF-vormingus (failinime laiendid vastavalt rtf, pdf ja odt). Maakohus koostas

vahistamismääruse DOC-vormingus.

3. Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2015. a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2015. a

määrus

ja

prokuratuuri

vahistamistaotlus

saadeti

uueks

arutamiseks

Tartu

Maakohtu

eeluurimiskohtunikule. Kaitsja määruskaebus rahuldati ja V. R. vabastati vahi alt. Kokkuvõtlikult

tuvastas ringkonnakohus, et digitaalallkirja konteineri ja digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt on

kohtunik T. Lillsaare digitaalallkiri kehtetu. Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et sellises olukorras

on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 6 mõttes.

4. Ringkonnakohtu määrusele lisas eriarvamuse kohtunik Tiit Lõhmus, kelle hinnangul ei ole vigase

digitaalallkirja olemasolu kohtulahendil käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

KrMS § 339 lg 1 p 6 mõttes.

5. Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015. a määrusega võeti V. R. uuesti vahi alla.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2015. a määruse peale esitas kaebuse V. R.-i kaitsja

vandeadvokaadi abi M. Gaver, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega

prokuratuuri vahistamistaotlus saadeti Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Samuti taotleb kaitsja

Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2015. a määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et

KrMS § 341 lg 2 alusel pole võimalik vahistamistaotlust maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata,

sest nimetatud säte reguleerib vaid kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Samuti

riivab vahistamistaotluse madalama astme kohtule uueks arutamiseks saatmine liigselt kahtlustatava

vabaduspõhiõigust ja õiguskindluse põhimõtet. Prokuratuuril ei tohiks olla õigust vahistamisest

keeldumist vaidlustada.

7. Määruskaebusele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene,

kelle hinnangul on kaitsja väited alusetud. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.

7.1. Kaitsja seisukoht, et prokuratuuril ei tohiks olla õigust vahistamisest keeldumist vaidlustada, on

alusetu. Selline võimalus on sätestatud seaduses. Samuti ei välista vahistamistaotluse maakohtule

uueks arutamiseks saatmist vahistamise olemus.

7.2. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Nähtuvalt KrMS § 341 lg-st 2 tuleb kriminaalasi KrMS § 339 lg 1 p-s 6 sätestatud rikkumise puhul

maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata. Kuna kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei

sätesta KrMS § 339 lg 1 p-s 6 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise puhul kõrgema

astme kohtu pädevuse osas mingeid erisusi, juhindus ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel

põhjendatult kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükist.

7.3. Võimalusel palub prokurör võtta Riigikohtul seisukoht küsimuses, kas digitaalallkirja puudumine

vahistamismääruselt on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 6

mõttes. Prokuröri hinnangul on kohtukoosseisu liikme allkirja puudumine kriminaalmenetluse oluline

rikkumine põhjusel, et sellisel juhul tekib kahtlus, kas kõik kohtukoosseisu liikmed on lahendiga

nõus. Praeguses asjas vaatas eeluurimiskohtunik vahistamistaotluse läbi ainuisikuliselt ja avaldas oma

seisukoha ka kohtuistungil prokuröri, kahtlustatava ja kaitsja juuresolekul. Eelnevat arvestades ei saa

tekkida kahtlust, et V. R.-i vahistamine ei olnud kohtunik T. Lillsaare otsus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et maakohtu menetluses rikuti oluliselt

kriminaalmenetlusõigust. Nimelt on kohtuniku digitaalallkiri Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2015. a

määrusel kehtetu. Kuna õiguslik jõud on vaid kehtival allkirjal, tuleb kehtetut digitaalallkirja

samastada

allkirja

puudumisega

ja

käsitada

KrMS

§

lg

p-s

sätestatud

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. KrMS § 339 lg 1 ja § 338 p 3 kohaselt tuleb maakohtu

määrus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ringkonnakohtu menetluses tühistada.

Eelkirjeldatud mõttekäiku ei muuda ka asjaolu, et vahistamistaotluse vaatas läbi maakohtu

eeluurimiskohtunik ainuisikuliselt ja et kohtunik väljendas nii maa- kui ka ringkonnakohtu

menetluses tahet V. R. vahistada. Nõue, et kohtulahendi peavad allkirjastama kõik kohtukoosseisu

liikmed, laieneb kahtlusteta ka kohtuasja ainuisikuliselt lahendavale kohtunikule.

9. Samuti on põhjendatud vahistamistaotluse maakohtule uueks arutamiseks saatmine.

KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Nähtuvalt KrMS § 341 lg-st 2 tuleb kriminaalasi KrMS § 339 lg 1 p-s 6 nimetatud kriminaal-

menetlusõiguse olulise rikkumise puhul maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata ning sellisel juhul

ei näe kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk kõrgema astme kohtu pädevuse osas ette ühtki

erisust. Järelikult juhindus ringkonnakohus õigesti kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükist.

Kaitsja seisukoht, et prokuratuuril ei tohiks olla õigust vahistamisest keeldumist vaidlustada ja et

seetõttu ei peaks ka ringkonnakohus vahistamistaotlust maakohtule uueks arutamiseks saatma, ei ole

seadusega kooskõlas. KrMS § 136 sätestab otsesõnu võimaluse määruskaebe korras vaidlustada

vahistamisest keeldumist.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2015. a määruse muutmata ja kaitsja

määruskaebuse rahuldamata. Vahistamistaotluse uue arutamise tulemusena tehtud Tartu Maakohtu

30. jaanuari 2015. a määruse seaduslikkuse osas Riigikohus seisukohta ei võta, sest

kriminaalmenetluses on Riigikohus pädev vaatama läbi vaid ringkonnakohtu lahendite peale esitatud

kaebusi. Nähtuvalt KrMS § 387 lg 2 p-st 1 tuleb maakohtu vahistamismäärus vaidlustada kõigepealt

ringkonnakohtus.

11. V. R.-i kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks määruskaebuse koostamise eest Advokaadibüroole Sirje Must summas 96 eurot

(sh käibemaks 16 eurot). Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja määruskaebuse koostamiseks kaks

pooltundi.

12. Kolleegium peab taotluses nimetatud toimingut V. R.-i kaitseks kriminaalmenetluses vajalikuks ja

leiab, et selleks kulunud aeg on põhjendatud. Seoses asjaoluga, et kaitsja on määruskaebuse

koostamise eest taotletava tasu arvestamisel kohaldanud erikoefitsienti, märgib kolleegium, et Eesti

Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p 5 kohaselt on erikoefitsient 2,0 juhul, kui

kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Sama

otsuse p 3 sätestab aga, et määruskaebuse esitamisele erikoefitsienti ei kohaldata. Lähtudes eeltoodust

ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse

30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2, 3 ja 23, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja

taotluse osaliselt. Kolleegium määrab Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks V. R.-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot (sh käibemaks 8

eurot) ja arvab selle summa kriminaalmenetluse kulude hulka. See, kas nimetatud menetluskulu jääb

riigi kanda või tuleb välja mõista V. R.-ilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ja otsustatakse

põhimenetluse käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)