3-2-1-39-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-39-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. mai 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Ants Kull

Kohtuasi

Illimar Hansmanni hagi S-M. M ja Mari-Ann Siimsoni

vastu kahjuhüvitise 1368 eurot ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-1344

675 eurot ja 84 senti

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Illimar Hansmanni kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Illimar Hansmann, esindaja vandeadvokaat Meelis

Masso

Kostjad S-M. M ja Mari-Ann Siimson, mõlema esindaja

vandeadvokaat Terje Eipre

Asja läbivaatamise kuupäev

20. aprill 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-1344 osas,

milles Illimar Hansmanni hagi S-M. M ja Mari-Ann Siimsoni vastu jäeti rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroole Heringson GLO OÜ.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Illimar Hansmann (hageja) esitas 13. jaanuaril 2014 Harju Maakohtule hagi S-M. M (kostja I) ja

tema ema Mari-Ann Siimsoni (kostja II) vastu solidaarselt 1368 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja

viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt lõi kostja I 7. juulil 2012 kella 08.35 paiku Tallinnas Xxxxxxxxx X maja

hoovis kurikaga samas majas elava hageja (kes on kostja I sugulane) sõiduautosid Toyota Land

Cruiser (registreerimisnumbriga 865BBF) ja BMW (registreerimisnumbriga 840MEO). Kostja I

lõhkus sõidukite esi- ja tagaklaasid, tekitades hagejale kahju 2308 eurot 53 senti. Kostja I suhtes

lõpetati kriminaalmenetlus 8. augustil 2012. Sama määruse alusel anti asi Põhja Prefektuuri Lõuna

politseijaoskonda väärteomenetluse alustamiseks karistusseadustiku § 218 järgi. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri 27. märtsi 2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et

kahtlustatavaks oli alaealine kostja I, kes oli 7. juuli 2012 hommikul autode lõhkumisel

alkoholijoobes.

Ain Leppiku 1. mai 2013 eksperdiarvamusest 13/47 „Sõiduki jääkmaksumuse määramise kohta"

tuleneb, et BMW vandalismiakti eelseks maksumuseks juuli 2012 seisuga oli 1100 eurot ning

purustatud klaasidega sõiduki jäänuk muutus kasutuskõlbmatuks. Kostja põhjustas hagejale kahju

1100 eurot BMW kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu, 78 eurot seoses eksperdiarvamuse

koostamisega ja 190 eurot, mis on sõiduki Toyota Land Cruiser kahjustuste likvideerimise eest

tasutud omavastutuse maksumus. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista

viivise seadusjärgses määras.

4. oktoobril 2013 edastas hageja kostjatele pretensiooni, milles palus kahju hüvitada. 18. oktoobril

2013 laekus hageja esindajale kostjate esindaja seisukoht, milles kinnitati, et kostjad ei kavatse nõuet

täita.

Hageja selgitas, et sõiduk Toyota Land Cruiser (registreerimisnumbriga 865BBF) kuulub

omandiõiguse alusel DnB Nord Liising AS-ile kui liisinguandjale ja hageja on liisinguvõtjaks, kes

valdab ja kasutab vara. Hageja oli sõiduki kohta sõlminud vabatahtliku kindlustuse lepingu. Hageja

omavastutuse piirmääraks oli 190 eurot. Peale kahjustamist remonditi sõiduk AS-is Elke Auto. Kuna

sõiduki remondi maksis kinni kindlustusandja, siis seda maksumust hageja kostjatelt ei nõua. Hageja

nõuab kostjatelt 190 euro hüvitamist. Omavastutuse summa pidi hageja tasuma seetõttu, et sõidukile

oli tekitatud mitmeid muid kahjustusi peale klaaside purustamise. Nii nähtub näiteks AS-i Elke Auto

arvest, et teha tuli hulgaliselt kere- ja plekitöid, remontida parempoolne A-piilar, vasakpoolne esitiib

ja vasak peegel ning poleerida kraapsudega vasak tagumine uks. Kuna kostja I oli lõhkunud pea kõik

autol olemasolevad ja nähtavad klaasid, siis paigaldati sõidukile lisaks uutele klaasidele uus

peegliklaas, remonditi lõhutud klaasipuhasti ja tagumine kojamees.

Sõiduk BMW (registreerimisnumbriga 840MEO) on liiklusregistris registreeritud hageja abikaasa

Karin Hansmanni nimele, kuid tegemist on abikaasade ühisvaraga (sõiduk BMW on omandatud

12. juulil 2005, s.o abielu ajal), seega saavad nad nõudeid esitada ühiselt või teise abikaasa

nõusolekul, mida eeldatakse. Kohe pärast sõiduki klaaside kurikaga purustamist kattis hageja sõiduki

koormapresendiga hoolikalt kinni ja sellisena seisab sõiduk praeguseni. Hageja ei nõustunud kostjate

käsitlusega, mille kohaselt on kahju tekkinud kohustatud isikust tulenevatel asjaoludel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 2 järgi. Hageja võttis kohe tarvitusele meetmed oma vara

päästmiseks.

Väär on kostjate väide, et hageja saab nõuda ainult esi- ja tagaklaaside maksumust. Sõiduki klaasid

tuleb lisaks nõuetekohaselt paigaldada ja see nõuab lisatöid, mida hageja ise ei saa mõistlikult võttes

teha. Kostjate esitatud Grand Haldus OÜ 95 euro suuruses hinnapakkumises BMW esi- ja

tagaklaaside vahetustöödele ei arvestata asjaoluga, et sõiduk on vaja remontimiseks kohale

transportida. Selleks tuleb teha kulutusi puksiiriteenusele. Samamoodi ei ole kostjad arvestanud, et

juhul, kui hageja peab esi- ja tagaklaasid ise enne ostma, siis ka need tuleb remonditöökotta kohale

toimetada ja ka sellega kaasneb kulu. Lisaks leidis hageja, et ta ei ole kohustatud otsima kostjatele

meelepäraseid ja kõige odavamaid sõiduki remontimise võimalusi. Kostjatel oli võimalus kahju kohe

hüvitada või teha seda vähemasti mõistliku aja jooksul pärast tekkimist.

Hageja leidis, et sõiduki BMW taastamine selliseks, nagu ta oli enne 7. juuli 2012 vandalismiakti,

läheks ilmselgelt maksma rohkem kui 1100 eurot. Hagejal ei olnud võimalik sõidukit BMW kohe

remontida, sest selleks puudus nii temal kui abikaasal raha.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Muu

hulgas märkisid kostjad, et hagejal on tekkinud kahju eelkõige põhjusel, et BMW on avatuna seisnud

kümme kuud, mitte kostja I tegevuse tõttu. Kostjad viitasid VÕS § 127 lg-le 4 ja leidsid, et sõiduki

BMW kasutuskõlbmatuks muutumine ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. Hageja ei võtnud midagi

ette selleks, et tagada sõiduki säilimine (VÕS § 139).

3. Harju Maakohus rahuldas 12. juuni 2014 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale

välja 1395 eurot 60 senti, millest kahjuhüvitis on 1368 eurot ja viivis 13. jaanuari 2014 seisuga

27 eurot 60 senti. Samuti mõistis kohus kostjatelt välja alates 14. jaanuarist 2014 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus mõistis kostjatelt välja ka hageja põhjendatud menetluskulud 1775 eurot ja viivise

hüvitatavatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohus kohustas kostjaid tasuma resolutsiooni

punktis 3 märgitud menetluskulud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i arvelduskontole nr

EE472200221049641283 selgitusega "Illimar Hansmanni menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-1344."

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses peavad kostjad

hagejale hüvitama sõidukitele tekitatud kahju. Samuti vaidlevad pooled viivisenõude põhjendatuse

üle. Kohus leidis, et kostja I kahjustas sõidukeid Toyota Land Cruiser ja BMW 520I VÕS § 1045

lõike 1 punkti 5 järgi õigusvastaselt.

Eksperdi 1. mai 2013 arvamusest 13/47 nähtub, et purustatud klaasidega BMW on kümme kuud

avatuna seistes muutunud kasutuskõlbmatuks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad ei nõustunud kohe

ja vabatahtlikult kahju hüvitama. Kohus leidis, et sõiduki BMW aknaklaaside purustamise ja sõiduki

kasutuskõlbmatuks muutumise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja I ei oleks sõiduki BMW

aknaklaase purustanud, ei oleks akendeta sõiduk pidanud seisma kümme kuud välistingimustes ega

oleks muutunud kasutuskõlbmatuks. Tekkinud olukorras ei saanud hagejalt oodata kohe ise

kahjustuste kõrvaldamiseks kulutuste tegemist või sõidukile BMW näiteks garaažikoha rentimist.

Seetõttu on põhjendamatud kostjate vastuväited, nagu oleks kahju hagejale tekkinud üksnes lõhutud

aknaklaaside maksumuse ulatuses.

Kostjad ei ole vaatamata kohtu selgitusele tõendanud, et sõiduk BMW muutus kasutuskõlbmatuks

hagejast endast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab hageja. Samas tuleneb

Marek Talivee ja Erene Talivee 19. märtsi 2014 seletustest, et sõiduk BMW oli juba 8. juulil 2012

(s.o vahetult pärast kahju põhjustamist) korralikult koormakattega kinni kaetud. Järelikult võib

kohtule esitatud tõendite kogumist järeldada, et hageja ei käitunud sõidukiga BMW hooletult ja tegi

kõik mõistlikult võimaliku selleks, et kahju suurenemist ära hoida.

Eelneva tõttu tuleb kostjatel hagejale VÕS § 132 lg 1 järgi tasuda kahjuhüvitis, mis vastab

samaväärse BMW soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leidis, et eksperdi 1. mai

2013 arvamusest 13/47 ja selle lisadest tulenevalt tuleb mõistlikeks kuludeks pidada 1100 eurot.

Eksperdi arvamuse maksumus 78 eurot on samuti kahju, mis tekkis hagejale kostja I õigusvastase

tegevuse tõttu.

Sõidukile Toyota Land Cruiser tekitatud muud vigastused (lisaks akende lõhkumisele) nähtuvad

Politsei- ja Piirivalveameti 7. juuli 2012 sündmuskoha vaatlusprotokollist, mille järgi oli lisaks

lõhutud esi- ja tagaklaasile näha, et lõhutud oli ka sõiduki vasaku külje tahavaatepeegel ning vasaku

külje poritiival ja parema külje aknaraamil olid muljumise jäljed. AS-i Elke Auto 26. juuli 2012 arvel

kajastatud vigastused ühtivad hageja väljatoodud vigastustega. Kuivõrd kindlustus hüvitas hagejale

sõiduki kerele ja teistele detailidele tekitatud vigastused (sh vigastused vasakule peeglile ja vasakule

küljele), tuli hagejal kanda omavastutuse kulu 190 eurot. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja

on tõendanud, et kostja I tegevuse tulemusel tekkis sõidukile Toyota Land Cruiser ka teisi vigastusi

lisaks esi- ja tagaklaasi purunemisele ning tema nõue 190 euro omavastutuse osas on põhjendatud.

Kokkuvõtteks leidis kohus, et kostja I on oma õigusvastase tegevusega sõidukite lõhkumisel

põhjustanud hagejale kahju 1100 + 78 + 190 = 1368 eurot. Ei vaielda selle üle, et kostja I oli 7. juulil

2012 sõidukeid kahjustades alaealine ning kostja II on tema ema. Kostja II ei ole tõendanud, et ta tegi

midagi kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seetõttu leidis kohus, et kostjad vastutavad hagejale tekitatud

kahju eest solidaarselt.

Hageja on kohtule esitatud viivisearvestuses õigesti arvestanud kahjuhüvitiselt viivist alates

19. oktoobrist 2013. Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale 13. jaanuari 2014 seisuga välja mõista

viivis 27 eurot 60 senti ning alates 14. jaanuarist 2014 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras protsendina põhinõudest (1368 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses palusid kostjad

maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas 17. oktoobri 2014 otsusega

maakohtu otsuse osaliselt sõidukile BMW tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa ja

sellelt summalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas ning täielikult menetluskulude

kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldas hagi osaliselt ja määras menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 755 eurot 48 senti (190 + 78 + 487,48) ja sellelt põhinõudelt hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 15 eurot 25 senti ning viivise alates 13. jaanuarist

2014 kuni põhinõude (755 eurot 48 senti) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Ringkonnakohus jättis maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud kummagi poole

enda kanda.

Maakohtu otsust on vaidlustatud põhjusliku seose ja kahju suuruse tuvastamise osas.

Ringkonnakohus ei nõustunud kostjate kaebusega osas, milles on vaidlustatud 190 euro omavastutuse

tasumise põhjuslikku seost kostja I õigusvastase teoga.

Kolleegium nõustub kostjatega osaliselt selles, et hagejal puudub õigus nõuda sõidukile BMW

tekitatud kahju hüvitamiseks kostja I õigusvastase teo toimepanemise eelset sõiduki kogumaksumust

põhjusel, et sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise ja kostja I kurikaga sõiduki klaaside lõhkumise

vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Ekspertiisiakti järgi muutus sõiduki jäänuk

kasutamiskõlbmatuks seetõttu, et seisis kümme kuud avatuna purustatud klaasidega. Kostja I

tegevuse tagajärjel tekkis sõiduki tagaklaasile vasakule auk ja esiklaas mõranes, kuid sõiduk ei

hävinud ega muutunud kasutuskõlbmatuks. Asjaolu, et hagejal ei olnud raha sõiduki klaaside

vahetamiseks, ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. See, et kostjad kahju suuruse vaidlustasid ja selle

vabatahtlikult hüvitamata jätsid, ei ole tegu, mis oleks tekitanud põhjusliku seose klaaside lõhkumise

ja sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumise vahele. Hageja tegevus sõiduki katmisel ei ole olulise

tähtsusega, sest klaaside lõhkumisest põhjustatud varalise kahju suurenemist (nt selliste vigastuste

suurenemist, mis tooksid kaasa klaaside paigalduse kallinemise lisatarvikute, töötundide vms näol)

esitatud tõenditest ei nähtu.

Ringkonnakohus leidis, et sõiduki BMW lõhkumisega hagejale tekitatud kahju suurus on veenvalt

tõendatud Klaasiteeninduse AS-i pakkumisega. Sellest tõendist nähtub sõiduki klaaside asendamiseks

vajalik tervikteenus koos käibemaksuga, sh koos kõigi vajalike tarvikutega. Kuigi kaebuse

resolutsiooni kohaselt vaidlustavad kostjad maakohtu otsust tervikuna, ei sisalda kaebus väiteid

eksperdi arvamuse saamiseks kulutatud 78 euro väljamõistmise ebaõigsuse kohta. Seega puudub

kolleegiumil võimalus kostjatele selles osas vastata ning seda osa maakohtu otsusest kolleegium ei

käsitle.

Kostja II vastutuse aluseks on VÕS § 1053 lg 2, mille kohaselt vastutavad vanemad, sõltumata süüst,

ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et on teinud kõik,

mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Asjaolusid, mis saaksid anda aluse

vanema vastutusest vabanemiseks, maakohtu menetluses esile ei toodud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jõustada

maakohtu otsuse. Hageja vaidlustab ringkonnakohtu otsuse tervikuna. Menetluskulud

kassatsiooniastmes palub hageja jätta kostjate kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt puudub

põhjuslik seos sõiduki aknaklaaside lõhkumise ja mootorsõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise

vahel. Hagejal ei olnud võimalik sõidukit BMW kohe remontida, sest selleks puudus temal ja tema

abikaasal raha. Kuna kostjad kahju ei hüvitanud, jäi sõiduk remontimata ja kinnikaetult ootama, et

kostjad kahju hüvitaksid. Kohtule esitatud 1. mai 2013 eksperdiarvamusest nähtub, et purustatud

klaasidega sõiduk BMW on kümme kuud avatuna seistes muutunud kasutuskõlbmatuks. BMW

aknaklaaside purustamise ja sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise vahel on põhjuslik seos. Kui

kostja I ei oleks sõiduki aknaklaase purustanud, siis ei oleks akendeta sõiduk pidanud seisma kümme

kuud välistingimustes ega oleks muutunud kasutuskõlbmatuks.

Hagejalt ei saanud oodata, et ta kahjustuste kõrvaldamiseks kohe ise kulutusi teeks või sõidukile

BMW nt garaažikoha rendiks. Seetõttu ei tekkinud hagejale kahju üksnes lõhutud aknaklaaside

maksumuse ulatuses, nagu leiavad kostjad. Kostjad peavad tasuma kahjuhüvitise, mis vastab

samaväärse BMW soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Ringkonnakohus on vääralt

kohaldanud VÕS § 127 lg-t 4.

Lisaks on ringkonnakohus tõendite valesti hindamisega rikkunud ka menetlusõiguse norme.

7. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Ekslik on hageja seisukoht, et kostja I tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

Kostjad leiavad, et hageja sõiduk BMW ei ole muutunud kasutuskõlbmatuks. Ei ole tõenäoline ega

usutav, et vana ja kasutatud sõiduki klaaside vahetus oleks käinud kassaatorile üle jõu. Selliseid

klaase saab osta igast autolammutusest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis

hageja nõude rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata

TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

Kuigi hageja on märkinud, et ta vaidlustab ringkonnakohtu otsuse tervikuna, nähtub kolleegiumi

arvates kassatsioonkaebuse põhjendustest üheselt, et hageja ei ole soovinud vaidlustada

ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus hagi rahuldas. Seega tuleb ringkonnakohtul asja

uuesti läbi vaadates silmas pidada, et ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, millega kostjatelt on

hageja kasuks välja mõistetud põhivõlg 755 eurot 48 senti, sellelt põhinõudelt hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutnud viivis 15 eurot 25 senti ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 13. jaanuarist 2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

9. TsMS § 688 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes

osas, mille peale on kaevatud. TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja

arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud

ja hinnatud tõendeid.

10. Hageja on esitanud kassatsioonkaebuse hagi rahuldamise ulatuse peale ringkonnakohtus.

Täpsemalt väidab hageja kõigepealt seda, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et sõiduki aknaklaaside

lõhkumise ja mootorsõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise vahel ei ole põhjuslikku seost.

Kolleegium nõustub hageja väitega.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus

on varem leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non

põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma

esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas

kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-173-12, p 18; vt põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt ka Riigikohtu 26. septembri

2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11).

Kolleegiumi arvates on praegusel juhul ilmne, et kui jätta kostja I tegu mõtteliselt kõrvale, ei oleks

hageja sõiduk BMW lõhutud akendega kümme kuud seisnud ja kasutuskõlbmatuks muutunud.

Kolleegium selgitab, et põhjusliku seose kontrollimisel ei saa üldjuhul piirduda üksnes conditio sine

qua non põhimõttest lähtumisega. Nimelt tuleb lisaks kahju vajalikule põhjusele kontrollida ka

õigusliku põhjuse olemasolu kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Eelkõige saab seda

teha normi eesmärgi teooria abil. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis. Seega tuleb anda hinnang, milline on teise isiku omandisse sekkumist

keelava VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitse-eesmärk.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu otsuses väljendatud käsitlusega põhjuslikust seosest, mille

kohaselt kahju on tekkinud seetõttu, et hagejal ei olnud raha sõiduki klaaside vahetamiseks ning see

ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. Praegusel juhul ei heida hageja kostjatele ette seda, et nad

põhjustasid raha puudumise hagejal. Kolleegiumi meelest ei saa kahju tekitaja loota sellele, et

kannatanu asub kohe oma vahenditest kahjulikke tagajärgi likvideerima. Osal juhtudel võib see

osutuda nt kahju suuruse tõttu kannatanu jaoks võimatuks. Sellest tulenevalt võtab kahju tekitaja

endale kahju tekitamisega riski, et kahju tekitamise tagajärgi kohe ei kõrvaldata ning kahju ulatus

suureneb, võrreldes selle tekitamise ajaga. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et VÕS § 1045 lg 1 p 5

kaitseb kannatanut üldjuhul ka kahju suurenemise eest. Eeltoodu ei tähenda, et kannatanul ei lasuks

VÕS §-s 139 sätestatud kohustusi.

11. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu käsitlusega, mille kohaselt on praegusel juhul see eesmärk

saavutatav hagejale BMW aknaklaaside vahetamise maksumuse hüvitamisega. Kohtud on

tuvastanud, et sõiduk BMW on muutunud kasutuskõlbmatuks. BMW aknaklaaside vahetusega ei ole

võimalik asetada hagejat olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja I ei oleks kahju tekitanud.

12. Kohtud on õigesti leidnud, et asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel

lähtuda VÕS § 132 sätetest. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja

parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist sama

paragrahvi lg 1 järgi. Kolleegiumi arvates tulebki praegusel juhul maksta hagejale hüvitist VÕS § 132

lg 1 kohaselt, mille järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel

mõistlikult arvestada.

Seega tuleb hagejale välja mõista kahjuhüvitis, mis võimaldaks tal asemele soetada samaväärse

sõiduki BMW, nagu see oli enne kostja tekitatud kahjustusi. See tähendab, et VÕS § 132 lg-st 1

tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada

samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13,

p 13).

Hüvitise määramisel tuleb siiski arvestada ka sõiduki BMW väärtusega praegusel hetkel. Vastav

summa (nt sõiduki hind vanametallina, millest on lahutatud selle vanametallina müümise kulud) tuleb

kahjuhüvitisest maha arvata, v.a juhul, kui hageja teeb kahju hüvitamise puhuks tingimusliku

tahteavalduse sõiduki BMW omandi üleandmiseks kostjatele ja kostjad sellega tingimuslikult

nõustuvad.

13. Ülalmärgitu ei tähenda seda, et kannatanu võiks olla tekkinud kahju suhtes hoolimatu. VÕS § 139

lg 2 võimaldab kahjuhüvitist vähendada kannatanu enda osa ulatuses ka juhul, kui kannatanu jättis

kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju

tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui

kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu otsuses märgituga, mille kohaselt hageja tegevus sõiduki

katmisel ei ole olulise tähtsusega. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma seisukoha,

kas ta nõustub maakohtuga, et tekkinud olukorras ei saanud hagejalt oodata kohe ise kulutuste

tegemist kahjustuste kõrvaldamiseks või sõidukile BMW näiteks garaažikoha rentimiseks. Nende

hinnangute alusel saab ringkonnakohus otsustada kahjuhüvitise vähendamise üle VÕS § 139 lg 2

alusel.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes

asja lahendamise tulemusest.

15. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuse osalise

rahuldamise tõttu tagastada. Kautsjon tagastatakse Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ

arvelduskontole.

Villu Kõve, Malle Seppik, Ants Kull