3-2-1-29-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-29-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Peeter Jerofejev

Kohtuasi

Aleksei Demišini hagi Korteriühistu Kangelaste 4 vastu

korteriühistu 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-8500

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Demišini kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aleksei Demišin, esindaja vandeadvokaat Sven Sillar

Kostja Korteriühistu Kangelaste 4 (registrikood 80145451)

Asja läbivaatamise kuupäev

30. märts 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-8500 osas,

millega Tartu Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Aleksei Demišini nõude tunnistada

kehtetuks Korteriühistu Kangelaste 4 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuse p 5, samuti

menetluskulude jaotust puudutavas osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

2. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-8500

osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 9. mai 2014. a otsuse

samas tsiviilasjas osas, milles maakohus jättis rahuldamata Aleksei Demišini nõude tunnistada

kehtetuks Korteriühistu Kangelaste 4 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuse p 1.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Aleksei Demišinile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Demišin (hageja) esitas 21. veebruaril 2013 Viru Maakohtule hagi Korteriühistu

Kangelaste 4 (kostja) vastu, milles palus tühistada kostja 27. novembri 2012. a üldkoosoleku otsuse

p-d 1 ja 5. 23. märtsil 2013 esitatud täpsustatud hagiavalduses palus hageja tunnistada eelnimetatud

otsused kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas Kangelaste 4 asuva elamu korteriomanik ja kostja liige.

27. novembril 2012 toimus kostja liikmete üldkoosolek, mille otsuse p-s 1 otsustati: "lubada

autoomanikel sõita parkimiseks haljasalale poolviltu 2,5 m sügavuselt ning selleks: a) võtta üles

sõidutee äärekivi ja viia see 2,5 m edasi, võtta üles mullakiht, katta ala killustikuga ja tihendada; b)

paigaldada märk „Parkimine ainult KÜ Kangelaste 4"; c) tellida tabelid selle kohta, kuidas tohib

parkida ning d) teha projektis muudatus tegeliku olukorra kohaselt peale parkimiskohtade plaatidega

katmist, kui selleks on vajadus." Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati juhatuse 13. augusti 2012. a

otsus selle kohta, et hageja põhjendamatud avaldused tuleb edaspidi jätta läbi vaatamata, aga

avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaatab juhatuse esimees läbi ainuisikuliselt.

Hageja leidis, et üldkoosoleku otsuse p-ga 1 muudeti ühisomandis oleva asja (maatüki osa)

majanduslikku sihtotstarvet, kuid üldkoosolek ei ole pädev sellist otsust vastu võtma. Selline otsus

tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 järgi teha kõigi korteriomanike kokkuleppel.

Üldkoosoleku otsuse p 5 rikub hageja õigust saada juhatuselt vastuseid oma küsimustele. Otsuse p-

st 5 ei selgu, kes ja kuidas otsustab, kas hageja avaldus on sisukas või mitte. Sellist otsust ei või vastu

võtta ühe liikme kohta, otsus saaks hõlmata vaid kõiki samasuguseid avaldusi.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Parkla laiendamine ei muuda oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva maatüki (teenindusmaa)

majanduslikku otstarvet. Parkla laiendamiseks on olemas korteriomanike enamuse otsus.

Üldkoosolekul otsustati parkla laiendamise detailseid küsimusi, nagu killustiku panemine, märgi

paigaldamine jmt. Parkla laiendamise tööde korraldamine on korteriühistu pädevuses, seega võis

üldkoosolek sellise otsuse vastu võtta.

Üldkoosoleku otsuse p 5 ei piira hageja õigust saada korteriühistu tegevuse kohta teavet. Selline otsus

võeti vastu põhjusel, et hageja esitab juhatusele pidevalt sisutühje avaldusi, millele ei ole võimalik

vastata.

3. Viru Maakohus jättis 9. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt viibis hageja üldkoosolekul, kuid kuna ta ei kirjutanud alla

protokolli märgitud eriarvamusele, siis ei ole tal õigust nõuda üldkoosoleku otsuse p-de 1 ja 5

kehtetuks tunnistamist ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Ekslik on hageja seisukoht, et üldkoosoleku otsuse p 1 on vastuolus AÕS § 74 lg-ga 1, sest kõik

korteriomanikud ei andnud nõusolekut uute parkimiskohtade loomiseks. Uute parkimiskohtade

loomisega ei muudetud oluliselt korterelamu juurde kuuluva maatüki majanduslikku otstarvet,

tegemist on elamu juurde kuuluva maatüki valdamise ja kasutamise korra muutmisega. AÕS § 72

lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike

häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase

valdamise ja kasutamise piiridesse. Lisaparkimiskohtade loomine korteriühistu liikmete jaoks jääb

ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse ja seda saab otsustada kaasomanike

häälteenamusega vastuvõetud otsusega. See otsus on kohtule esitatud kahel viisil: esiteks sisaldub

selline otsus üldkoosoleku otsuse p-s 1 ja teiseks korteriomanike küsitluslehel.

Üldkoosoleku otsuse p 5 ei riku hageja õigust saada teavet ega ole vastuolus heade kommetega. Selle

vastuvõtmise põhjuseks oli asjaolu, et hageja koormas juhatuse pahatahtlike avaldustega üle. Kostja

võis delegeerida hageja avaldustega tegelemise juhatuse esimehele.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. oktoobri 2014. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks

tunnistamiseks läbi vaatamata. Osas, milles maakohus jättis hagi üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks

tunnistamiseks rahuldamata, jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid

muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tähenda üldkoosoleku protokollis vastuväite

allkirjastamata jätmine, et hagejal ei ole õigust esitada üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise

hagi.

Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse 13. augusti 2012. a sama sisuga otsus.

Hageja vaidlustas eelviidatud juhatuse otsuse kohtus (tsiviilasi nr 2-12-39925) ja jõustunud

kohtulahendiga on hagi selles asjas jäetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata. Viidatud tsiviilasjas tehtud lahendis leidis kohus muu hulgas, et kostja juhatuse

otsus, millega otsustati jätta hageja sisutud avaldused läbi vaatamata, ei riku hageja õigusi, sest kui

juhatus ei anna liikmele teavet, saab liige ennast kõige efektiivsemalt kaitsta kohustamishagi esitades.

Seega tuleb ka praeguses asjas jätta üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõue TsMS § 423

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Parkla laiendamine ei muutnud praegusel juhul oluliselt kaasomanike ühiskasutuses oleva maatüki

(korterelamu teenindusmaa) majanduslikku otstarvet. Tegemist ei ole asja olulise muutmisega, sest

haljasala vähenes vaid 2,5 m pikkuse riba võrra ja ka varem parkisid haljasala ääres sõidukid.

Muudatus seisneb selles, et varem parkisid sõidukid küljega vastu haljasala, nüüd aga risti haljasalaga

(st sõiduki esi- või tagaosa on vastu haljasala). Nii mahub maja juurde parkima mõnevõrra rohkem

sõidukeid. Seega võisid korteriomanikud parkla laiendamise küsimuse otsustada kaasomanike

enamuse otsusega. Ekslik on aga maakohtu seisukoht, et vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 1 saab

käsitada korteriomanike enamuse otsusena. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul

90 korteriomanikust 46 ja otsuse p 1 poolt hääletas neist 35, mis on vähem kui pool kõigist

korteriomanikest. Parkla laiendamiseks on kaasomanike enamuse otsus siiski olemas, sest see on

vormistatud korteriomanike küsitluslehena. Hageja on küsitluslehe kui kaasomanike otsuse

puudusena toonud välja vaid asjaolu, et seitset korteriomanikku ei ole küsitletud. Kostja väidetel

keeldusid seitse korteriomanikku (sh hageja ja tema abikaasa) küsitluslehele midagi märkimast. Kuna

elamus on 90 korteriomandit ja küsitluslehele märkis oma eitava seisukoha vaid kaks

korteriomanikku, ei muudaks nende seitsme puuduoleva korteriomaniku arvamus kaasomanike

enamuse otsust.

Üldkoosoleku otsuse p 1 reguleerib parkla laiendamise tehnilisi küsimusi (äärekivide ülesvõtmine,

mullakihi eemaldamine, killustikuga katmine, liiklusmärkide paigaldamine jms). Selliste tööde

tegemist võis üldkoosolekul arutada ja võtta vastu ka otsuse, millest juhatus saab tööde korraldamisel

lähtuda. Selline üldkoosoleku otsus ei ole ebaseaduslik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb parkimisega seotud küsimused lahendada

korteriomanike kokkuleppega, mis eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut. Korteriühistu

üldkoosoleku otsusega selliseid küsimusi otsustada ei saa. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks

käsitada korteriomanike kokkuleppena vaid juhul, kui koosolekul osaleksid ja otsuse poolt

hääletaksid kõik korteriomanikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 1 järgi võivad

korteriomanikud reguleerida korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist omavahelise

kokkuleppega. Lisaparkimiskohtade loomise kohta koostatud küsitlusleht ei ole kaasomanike otsus.

Ringkonnakohus rikkus ka TsMS 436 lg-t 4, kui leidis, et üldkoosoleku otsuse p-ga 1 ei otsustatud

mitte parkla laiendamist, vaid ainult selle tehnilist teostust.

Samuti ei ole ringkonnakohtu otsus põhjendatud osas, millega jäeti läbi vaatamata hageja nõue

tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 5. Selles osas on ringkonnakohtu otsus olulises osas

põhjendamata ja see on TsMS § 654 lg 5 rikkumine. Lisaks on vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 5

ebaõiglane ja riivab hageja õigust saada teavet.

7. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tunnistada kehtetuks üldkoosoleku

otsuse p 5. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas. Asi

tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Osas, millega

ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 1, tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 p 1

alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Hageja nõude õiguslik alus on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimene lause,

mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada

seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3

järgi on korteriühistu liikmel õigus pöörduda ebaseadusliku üldkoosoleku otsuse tühistamiseks kohtu

poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Hageja on palunud tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 1, millega otsustati parkla

laiendamine, ja p 5, millega otsustati kinnitada juhatuse otsus selle kohta, et hageja põhjendamatud

avaldused tuleb edaspidi jätta läbi vaatamata, aga avaldused, millel on mõtet ja sisu, vaatab juhatuse

esimees läbi ainuisikuliselt. Kassatsioonkaebuses on hageja vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse täies

ulatuses, st nii osas, milles kohtud jätsid üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamise nõude

rahuldamata, kui ka osas, milles ringkonnakohus jättis üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks

tunnistamise nõude läbi vaatamata.

10. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõuet tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 1.

Hageja on üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamise nõude alusena tuginenud sellele, et

üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, sest otsusega on oluliselt muudetud kaasomandis oleva

maa majanduslikku otstarvet. Hageja on seisukohal, et sellist otsust ei saanud võtta vastu

korteriühistu üldkoosolek, vaid sellise otsuse saavad AÕS § 74 lg 1 järgi teha ainult kõik

korteriomanikud konsensuse alusel.

Maakohus asus seisukohale, et uute parkimiskohtade loomisega ei muudetud oluliselt maatüki

majanduslikku otstarvet ja et lisaparkimiskohtade loomine korteriühistu liikmete jaoks jäi elamu

juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, mistõttu seda sai otsustada

kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusega. Maakohus leidis, et korteriomanike enamuse

otsus sisaldub nii üldkoosoleku otsuse p-s 1 kui ka korteriomanike küsitluslehel. Ringkonnakohus

leidis lisaks, et tegemist ei olnud asja olulise muutmisega. Ringkonnakohtu otsuse järgi ei saa

üldkoosoleku otsust lugeda korteriomanike enamuse otsuseks, kuid küsitluslehte saab selleks pidada,

sest enamik korteriomanikke oli küsitluslehe järgi parkla laiendamise poolt.

11. Asjas tuvastatud vaidlustamata asjaolude kohaselt otsustati üldkoosoleku otsuse p-ga 1 laiendada

parklat ja teha selleks vajalikke töid. Otsusega ei määratud kindlaks, kes korteriomanikest võib oma

autot kus parkida, seega ei määratud sellega parkimiskorda. Kolleegiumi arvates on praeguses

vaidluses tegemist küsimusega, mida ei reguleeri korteriomandiseadus, sest tegemist ei ole

korteriomandi valitsemise küsimusega. Seega ei kohaldu praegusel juhul KOS § 12 lg 1, mille

kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega.

Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 1 teise

lause järgi AÕS kinnisomandi sätteid, st esmajoones AÕS § 71–79, mis reguleerivad kaasomandit.

Praeguse vaidluse lahendamisel tuleb seega kohaldada asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivaid

sätteid. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal ehk 27. novembril 2012 kehtinud

AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike

enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 74 lg 1

kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või seda koormata, samuti asja või selle

majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

12. Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus õigesti, et praegusel juhul ei olnud tuvastatud

asjaoludel tegu korterelamu juurde kuuluva maa majandusliku otstarbe olulise muutmisega, mistõttu

AÕS § 74 lg 1 ei kohaldu ja seda küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike

enamuse otsusega. Samuti luges ringkonnakohus tuvastatud asjaoludel õigesti korteriomanike

küsitluslehel väljendatud tahteavaldused korteriomanike enamuse otsuseks. Vaidluse all ei ole

asjaolu, et korteriomanike enamusele, kes märkisid küsitluslehel, et on parkla laiendamise poolt,

kuulus suurem osa ühises asjas.

Eeltoodust tulenevalt ei ole alust tühistada ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus jättis

rahuldamata hageja nõude tunnistada üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks. Üldkoosolek võis otsustada

parkla laiendamise tööde korraldamist, sest selleks oli olemas korteriomanike enamuse otsus

AÕS § 72 lg 1 mõttes.

13. Järgmiseks käsitleb kolleegium hageja nõuet tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse p 5.

Hageja on üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude alusena tuginenud sellele, et otsus

rikub hageja teabeõigust, sest otsusest ei selgu, kes ja kuidas otsustab, kas hageja avaldus on sisukas

või mitte. Hageja on seisukohal, et sellist otsust ei või võtta vastu ühe konkreetse ühistu liikme kohta.

Maakohus jättis üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata, asudes

seisukohale, et otsuse p 5 ei riku hageja õigust saada teavet ja et otsuse vastuvõtmise põhjuseks oli

asjaolu, et hageja koormas juhatuse pahatahtlike avaldustega üle. Ringkonnakohus aga jättis selle

nõude TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmist põhjendas ringkonnakohus

üksnes sellega, et üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati korteriühistu juhatuse varasem sama sisuga

otsus ja kuna hageja vaidlustas juhatuse otsuse ning hagi on selles asjas jõustunud kohtulahendiga

jäetud läbi vaatamata, siis tuleb jätta läbi vaatamata ka samasisulise üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõue.

14. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga ja põhjendab seda järgnevalt.

MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet

juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

See säte kehtib KÜS § 1 lg 2 järgi ka korteriühistu liikme õigusele saada ühistult teavet.

Äriühingute kohta on seaduses selgelt väljendatud osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse

kohtlemise põhimõte. Selline põhimõte on näiteks sätestatud äriseadustiku §-s 85, § 154 lg-s 1 ja §-

s 272, samuti tulundusühistuseaduse §-s 25. Viidatud sätete kohaselt tuleb kõiki osanikke, aktsionäre

ja liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanike, aktsionäride ja liikmete võrdse kohtlemise

põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering. Kolleegium leiab, et

sama põhimõte kohaldub analoogia põhjal ja koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s

32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele.

TsÜS § 4 esimese lause järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis

reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei

vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei vasta õigussuhte

reguleerimata jätmine seaduse mõttele, sest mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset

nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.

Seega saab juriidiline isik küll kehtestada teabenõuetele vastamise korra, kuid seadusega ei tarvitse

olla kooskõlas see, kui otsustatakse ühe isiku avalduste lahendamist piirata või kehtestatakse reeglid,

mis lähevad vastuollu MTÜS § 28 lg-s 5 sätestatud juhatuse kohustusega anda liikmetele vajalikku

teavet või liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega.

15. Samuti on õige kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ja

§ 654 lg-s 5 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud

kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud

nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas nr 2-12-39925, milles

hagi läbi vaatamata jätmise kohta tehtud jõustunud lahendile ringkonnakohus oma otsuses viitab, olid

küll samad menetlusosalised, kuid hagi esemeks oli nõue tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsus.

Kolleegium märgib, et üksnes sellega, et teises tsiviilasjas on tehtud jõustunud lahend, millega on

sarnase sisuga juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõue jäetud läbi vaatamata, ei oleks praeguses

asjas saanud põhjendada hageja nõude läbi vaatamata jätmist.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis

üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaatamata, ja saata asi selles osas

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul

üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamise nõue eelnevat arvestades sisuliselt lahendada.

17. Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja

uuel läbivaatamisel.

18. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel hagejale tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Peeter Jerofejev