3-2-1-24-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-24-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Tambet Tampuu ja Jaak Luik

Kohtuasi

Mihhail Kõlvarti hagi AS-i POSTIMEES vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-21988

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Mihhail Kõlvart, esindaja vandeadvokaat Mari

Männiko

Kostja AS POSTIMEES (registrikood 10472757), esindaja

vandeadvokaat Anton Sigal

Asja läbivaatamise kuupäev

16. märts 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-21988 osas,

milles ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 6. märtsi 2014. a otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata Mihhail Kõlvarti hagi AS-i POSTIMEES vastu nõudes lükata

ümber ebaõige faktiväide („Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et

Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda."), ning menetluskulude

jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Jätta ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Rahuldada Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebus osaliselt.

4. Tagastada Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mihhail Kõlvart (hageja) esitas 9. mail 2013 Tartu Maakohtule hagi AS-i POSTIMEES (kostja)

vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ilmus 25. septembril 2012 kostja väljaantavas ajalehes Tallinna Postimees (nii

paber- kui ka veebiväljaandes, nii eesti- kui ka venekeelses väljaandes) artikkel pealkirjaga

„Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist". Artiklis sisalduvad järgmised ebaõiged

faktiväited:

1) uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist (väide 1);

2) uurimisasutuste tähelepanu on äratanud 2011. aasta alguses Tallinna eelarvest keskerakondlasest

abilinnapea Mihhail Kõlvartiga seotud Eesti Taekwondo Liidule tehtud ülekanne (väide 2);

3) Ilves ja Kõlvart sõlmisid 8. aprillil tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste

korraldamiseks (väide 3);

4) Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode

väljavõtted ei pruugi kattuda (väide 4).

Väidete 1 ja 2 kohta leidis hageja, et vale on see, et uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha

liikumist. Artiklis kajastatud rahaeraldis tehti veebruaris 2011. Hageja sai Tallinna abilinnapeaks

8. aprillil 2011. Seega tehti ülekanne ajal, mil hageja ei olnud Tallinna abilinnapea ega saanud ühelgi

juhul olla seotud Tallinna linna rahaeralduse otsustamise ja/või tegemisega.

Tallinna Linnavolikogu 24. märtsil 2011 vastu võetud määrusega nr 9 „Tallinna linna 2011. aasta

eelarve muutmine ja esimene lisaeelarve" kinnitati Tallinna Spordi- ja Noorsooameti spordiprojektide

toetuste eelarve, kokku 460 414 eurot, millest eraldi reana kinnitati rahvusvaheliste spordiürituste alla

Eesti Taekwondo Liidule 63 912 eurot. 8. aprillil 2011 sõlmiti leping, mis kandis sama kuupäeva ning

millega täpsustati tehtud rahaeralduse kohta Tallinna linnale esitatava aruandluse korda. See leping ei

olnud aluseks mitte ühelegi Eesti Taekwondo Liidule tehtavale rahaeraldusele. Järelikult on väide 3

ebaõige.

Neljanda väite kohta märkis hageja, et ta ei ole andnud rahaeralduse kohta uurimisasutusele ühtegi

selgitust. Samuti ei ole kostja tõendanud uurimisasutuste huvi tehingu vastu. Kostja ei ole tõendanud,

et hageja on andnud selgitusi, mis ei kattu pangakontode väljavõtetega, ning et hageja selgitused on

põhjuseks, miks tehing huvitab uurimisasutusi. Seega on väide 4 ebaõige.

Kõik hagiavalduses nimetatud faktiväited on valed nii eraldi, aga eriti koosmõjus ülejäänud artikli

väidetega ning loovad hagejast kuvandi kui ebaausast linnaametnikust, kes, vormistades tagantjärele

dokumente, kannab (või laseb kanda) linna eelarvest ebaseaduslikult vahendeid endaga seotud

juriidilisele isikule ning on sellise tegevuse tagajärjel sattunud uurimisasutuste huviorbiiti. Kõik need

faktiväited on au teotavad. Väide 3 viitab võimalikule korruptsioonikahtlusele – lepingu sõlmimine

tagantjärele tähendab, et tehing vormistati pärast sooritust. Viide olematule uurimisele (väide 4)

heidab halba varju hageja aususele.

Hageja palus kohustada kostjat avaldama omal kulul nii eesti- kui ka venekeelse ajalehe Postimees

paberväljaande esimesel lehel ning elektroonilise väljaande kuulutustulbas (bänneris) järgmine teade:

AS POSTIMEES avaldas Mihhail Kõlvarti kohta ebaõigeid andmeid, ning paberkandja teisel lehel

ning elektroonilises väljaandes ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega

ümberlükkav teade: „Oleme 25.09.2012 artiklis „Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist"

Mihhail Kõlvarti kohta avaldanud tegelikkusele mittevastavaid järgmiseid väiteid: 1) 2011. a alguses

tehti Tallinna linna eelarvest ülekanne Eesti Taekwondo Liidule, mis on seotud Tallinna abilinnapea

Mihhail Kõlvartiga. See väide on vale; 2) Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka 8. aprillil tagantjärele raha

eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks. See väide on vale; 3) Postimehe andmetel

huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi

kattuda. See väide on vale." Hageja palus kohustada AS-i POSTIMEES ajalehe Postimees nii eesti-

kui ka venekeelses veebiväljaandes avaldama eespool sõnastatud teadet kestvusega üks kuu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et väited nr 1 ja 2 ei sisalda andmeid selle kohta, et hageja oli

ülekande tegemise ajal (st 2011. aasta veebruaris) abilinnapea. Sõnal „tagantjärele" on olemas

neutraalne tähendus „hiljem" ning selles tähenduses on sõna kasutatud õigesti. Kui rahaülekanne tehti

2011. aasta veebruaris ja artiklis nimetatud leping sõlmiti 2011. aasta aprillis, ongi leping sõlmitud

hiljem ehk tagantjärele. Väitest 4 ei tulene, et hageja oleks andnud selgitusi otse uurimisasutusele,

vaid üksnes see, et uurimisasutustele on olnud hageja mis tahes vormis ja mis tahes isikule antud

selgitused kättesaadavad. Isegi kui nõue on osaliselt vaieldav, ei anna see hagejale alust nõuda väite

ümberlükkamist, kuna artikli kontekstis on tegemist täiesti ebaolulise väitega. Kinnituse

uurimisasutuse huvi kohta andis artikli kirjutanud ajakirjanik Tuuli Kochile tema usaldusväärne

allikas. Kuna allikas ei ole andnud nõusolekut enda isiku avalikustamiseks, ei ole kostjal võimalik

seda teha ning seega ei saa ka taotleda tema tunnistajana ülekuulamist.

Kui nõustuda asjaoluga (millega kostja ei nõustu), et Postimehe eestikeelse versiooni kolmandal lehel

ja venekeelse versiooni teisel lehel avaldatud hageja vaidlustatud väited on ebaõiged, ei ole hagejal

õigust nõuda nende ümberlükkamist esilehel ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist veebis 30

päeva jooksul.

3. Tartu Maakohus jättis 6. märtsi 2014. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus leidis, et kuna artikkel on avaldatud ajal, mil hageja oli Tallinna abilinnapea, on

põhjendatud hageja nimetamine abilinnapeaks ka sündmuste puhul, mis toimusid enne hageja

abilinnapeaks saamist. Artiklist tuleneb selgelt, et raha liikumine oli toimunud enne, kui hageja sai

abilinnapeaks. Artikkel ei sisalda väidet, mille kohaselt oli ülekanne seotud hageja kui Tallinna

abilinnapeaga. Hageja oli ülekandega seotud kui Eesti Taekwondo Liiduga seotud isik.

Hageja väitel sisaldab artikkel ebaõiget faktiväidet, mille kohaselt Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka

8. aprillil 2011 tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks. Kuivõrd

raha oli laekunud MTÜ kontole juba veebruaris, ei ole tegemist ebaõige faktiväitega. Sõna „ka"

kasutamine artikli kontekstis ei viita sellele, et hageja ja Ilves oleksid sõlminud veel mõne lepingu

tagantjärele. Pigem viitab see eelmises artikli lõigus mainitud käskkirjadele, mis olid samuti

allkirjastatud tagantjärele. Formaalloogika järgi pidanuks raha eraldamise otsustele järgnema

ülekanne ja mitte vastupidi. Ajakirjanik ongi seda oma artikliga soovinud näidata.

Hageja väitel sisaldab artikkel ebaõiget faktiväidet, mille kohaselt Postimehe andmetel huvitab

uurimisasutusi tehing seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.

Artikli autori, tunnistaja T. Kochi (tunnistaja) vande all antud ütluste kohaselt andis konfidentsiaalne

allikas talle informatsiooni selle kohta, et uurimisasutus on rahaeraldiste vastu huvi tundnud.

Konfidentsiaalne allikas on tunnistaja ütluste kohaselt uurimisasutuse ametnik, kes näitas tunnistajale

rahapesu andmebüroo koostatud dokumenti, mis sisaldas informatsiooni rahaliikumiste kohta

Tallinna linnas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud uurimisasutuse huvi tehingu vastu, seega ei ole

asjaolu, kas ja kellele on hageja selgitusi andnud ning kas uurimisasutustele on olnud kättesaadavad

pangakontode väljavõtted, iseenesest hageja au teotavad. Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama

oletust, mille kohaselt hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega

hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaõige hageja väide, et artiklis esitatud fakte kogumina lugedes

saab mõistlik inimene aru, et hageja oli ülekandega seotud kui Tallinna abilinnapea. Artiklist tuleneb

selgelt, et hageja sai Tallinna abilinnapeaks 2011. aasta aprillis ning raha liikus Eesti Taekwondo

Liidu kontole 22. veebruaril 2011, s.o enne seda, kui hageja sai abilinnapeaks. Kuna artikkel on

avaldatud ajal, mil hageja oli Tallinna abilinnapea, on põhjendatud hageja nimetamine abilinnapeaks

ka sündmuste puhul, mis toimusid enne hageja abilinnapeaks saamist. Lähtudes eeltoodust, vastab

tegelikkusele artiklis sisalduv väide, et 2011. aasta alguses tehti Tallinna linna eelarvest ülekanne

Eesti Taekwondo Liidule, mis on seotud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvartiga. Tegelikkusele

mittevastav ei ole ka artikli pealkirjas sisalduv väide, et uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha

liikumist.

Samuti on õige maakohtu seisukoht, et tegelikkusele vastab artiklis sisalduv väide, et Ilves ja Kõlvart

sõlmisid 8. aprillil 2011 tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks.

Kuna toetus oli tegelikult juba enne lepingu sõlmimist 22. veebruaril 2011 kantud (lepingu punkti 3

kohaselt kantakse toetus toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 25. veebruariks 2011)

mittetulundusühingu arvelduskontole, siis ongi raha eraldamise leping raha eraldamise osas sõlmitud

tagantjärele. Asjaolu, et lepingus on kokku lepitud aruandluses ja kontrollis (lepingu punkt 4), ei

välista seda, et leping raha eraldamise kohta oli sõlmitud siiski tagantjärele.

Hageja seisukoha kohaselt on artiklis sisalduv väide (väide 4), et Postimehe andmetel huvitab

uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda,

tegelikkusele mittevastav, sest hageja ei ole andnud uurimisasutustele mitte mingeid selgitusi, mis ei

kattu pangakontode väljavõtetega. Ringkonnakohus leidis, et faktiväiteks on see, et uurimisasutusi

huvitab tehing. Artiklis avaldatud seisukoht, et uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et Kõlvarti

selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda, on juba väärtushinnang ning väärtushinnang

ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel ümberlükatav. Lisatõendite kogumisega leidis

kinnitust kostja esitatud väide, et uurimisasutusi on huvitanud 63 912 euro liikumine 22. veebruaril

2011 Tallinna linna eelarvest Eesti Taekwondo Liidu kontole (Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu

andmebüroo vastus 6. oktoobrist 2014 nr 2.1.-4/155895-2). Seega vastab tegelikkusele artiklis

sisalduv väide, et tehing huvitab uurimisasutusi.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus jättis tähelepanuta hageja vastuväite selle

kohta, et tunnistaja T. Koch keeldus alusetult viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 257

lg-le 4 tema esitatud küsimusele vastamast. Tunnistaja on hageja küsimustele vastamisel lähtunud

sellest informatsioonist, mida ta omas ja mida ta võis anda, lähtudes TsMS § 257 lg-st 4. Seega ei ole

tunnistaja T. Koch keeldunud põhjendamatult ütluste andmisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes maakohtu ja

ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et õiguspraktika kujundamiseks on vaja võtta seisukoht küsimuses, kas ja millises

ulatuses laieneb allikakaitse pahausksele allikale ja kuidas sisustada allika pahausksust, kas

allikakaitse võib laieneda dokumentaalsetele tõenditele, haldusaktidele või on tegemist üksnes isikut

kaitsva õigusmehhanismiga. Kohtud sisustasid valesti TsMS § 257 lg-t 4, mille kohaselt on

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu

kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku. Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik võib keelduda ütluste andmisest, kui teave,

mis riivab kahjustatud isiku head nime, pärineb täidesaatva võimu kandjalt ja on väljastatud õigusliku

aluseta. Menetluses on tõendamata, et tunnistajal üldse oli allikas. Isegi kui lugeda allika olemasolu

tõendatuks, ei ole võimalik hinnata allika usaldusväärsust ega heausksust. Tunnistaja väidetav allikas

oli rahapesu andmebüroo käsutuses oleva informatsiooni osas seotud seadusest (rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 43 lg 1 ja § 44 lg 2) tuleneva

konfidentsiaalsuskohustusega, mida rikkudes muutus ta pahauskseks allikaks.

Ringkonnakohtu seisukoht faktiväidete ja väärtushinnangute kohta pole kooskõlas senise

õiguspraktikaga.

Väited 1 ja 2 on valed, sest neis väidetakse, et uuritakse abilinnapeaga seotud linnavara liikumist.

Rahaeraldis tehti veebruaris 2011, hageja sai Tallinna abilinnapeaks 8. aprillil 2011 ehk kaks kuud

pärast rahaeraldist. Seega toimus ülekanne ajal, kui hageja polnud Tallinna abilinnapea. Väites 3

nimetatud leping ei olnud aluseks mitte ühelegi Eesti Taekwondo Liidule tehtavale rahaeraldusele.

Lepingus on märgitud rahaeralduse tegemise päevaks 22. jaanuar 2011, mil rahaeraldus tegelikult

toimus. Sõna „tagantjärele" annab artiklis tehingule negatiivse hinnangu.

Väide 4 („Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja

pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.") sisaldab kahte valeväidet: esiteks, et Kõlvart andis

uurimisasutustele selgitusi, ja teiseks, et need selgitused ei kattu pangakontode väljavõtetega. Väär on

ringkonnakohtu järeldus, et väite 4 teine pool on väärtushinnang. Asjas kogutud tõendid ei tõenda

ühelgi juhul, et artiklis avaldatud väide 4 on õige. Tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada

väidetava allika olemasolu ega seda, et allikas ei andnud teadvalt valeütlusi. Väite 4 tõendamiseks

oleks võinud allika ütlustega tõendada, miks uurimisasutusi tehing huvitas: kas selle pärast, et

Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei kattu, või muul põhjusel. Kostja ei ole tõendanud,

et väide 4 on õige. Kõik väites 4 toodud faktiväited on valed ning eraldi, aga eriti koosmõjus

ülejäänud artiklis toodud väidetega loovad hagejast kuvandi kui ebaausast linnaametnikust, kes

tagantjärele dokumente vormistades kannab (või laseb kanda) linna eelarvest ebaseaduslikult raha

endaga seotud juriidilisele isikule ning on sellise tegevuse tagajärjel sattunud uurimisasutuste

huviorbiiti ning annab uurimisasutustele selgitusi, mis ei ole kooskõlas pangaväljavõtetega.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 1 järgi tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata

maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu nõudes lükata

ümber ebaõige faktiväide („Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti

selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda."), ning menetluskulude jaotuse osas. Asi

tuleb saata tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätab kolleegium

ringkonnakohtu otsuse muutmata.

10. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja

kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on selgitanud, et

VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete

avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks.

Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus

või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja

avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18).

11. Väidete 1 ja 2 puhul leidis hageja, et vale on nendest väidetest järelduv faktiväide, et uuritavad

rahaülekanded tehti ajal, mil hageja oli Tallinna abilinnapea. Kohtud on kolleegiumi arvates

õiguslikult veenvalt põhjendanud oma järeldust, et kostja ei ole ebaõiget faktiväidet avaldanud.

Kohtud tuginesid sellele, et artikkel avaldati ajal (25. septembril 2012), mil hageja oli Tallinna

abilinnapea (hageja sai abilinnapeaks 8. aprillil 2011), ning seetõttu ei ole väär nimetada hagejat

artiklis abilinnapeaks ka artiklis nimetatud sündmuse puhul, mis toimus enne hageja saamist

abilinnapeaks (artiklis märgitud rahaülekande tegemise kuupäev oli 22. veebruar 2011).

Hageja vaidlustas ka väite 3, mille kohaselt Ilves ja Kõlvart sõlmisid 8. aprillil tagantjärele raha

eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks, kuna leidis, et nimetatud leping ei olnud

aluseks mitte ühelegi Eesti Taekwondo Liidule tehtavale rahaeraldusele. Lepingus on märgitud

rahaeralduse tegemise päevaks 22. veebruar 2011, mil rahaülekanne ka tehti. Ka selle väite osas on

kohtud õiguslikult veenvalt põhjendanud oma järeldust, et see faktiväide vastab tõele. Sõna

„tagantjärele" annab hageja arvates artiklis tehingule negatiivse hinnangu. Kolleegium möönab, et

hagejal võib selles osas olla õigus, kuid nagu märgitud (vt käesoleva otsuse p 10), ei kohaldu

VÕS § 1047 lg 4 väärtushinnangute avaldamise korral.

Kolleegium rõhutab, et ta ei saa TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid

hinnata. Kohtud ei ole väidete 1–3 kohta otsuse tegemisel asjaolusid tuvastades ja tõendeid hinnates

rikkunud menetlusõiguse norme.

12. Väide 4 („Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja

pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.") on liitväide, mis sisaldab esmalt väidet, et

uurimisasutusi huvitab kõnealune tehing. Ringkonnakohus leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti

rahapesu andmebüroo vastusega 6. oktoobrist 2014 nr 2.1.-4/155895-2 leidis kinnitust kostja esitatud

väide, et uurimisasutusi on huvitanud 63 912 euro liikumine 22. veebruaril 2011 Tallinna linna

eelarvest Eesti Taekwondo Liidu kontole. Kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi ise asjaolusid

tuvastada ega tõendeid hinnata. Kohtud ei ole asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel rikkunud

menetlusõiguse norme.

13. Väär on aga ringkonnakohtu järeldus, et artiklis avaldatud seisukoht, mille kohaselt

uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi

kattuda, on väärtushinnang, mida ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi ümber lükata.

VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited,

st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12;

13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja

avaldanud sõnaselgelt. Ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et artiklis ei ole selgelt

sõnastatud väiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited

järelduvad artikli sisust.

Väite 4 kui liitväite puhul on kolleegiumi hinnangul faktiväideteks järgmised artiklis avaldatud

faktiväited: a) uurimisasutusi huvitab tehing; b) hageja on andnud tehingu kohta selgitusi

uurimisasutustele või teistele isikutele; c) uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et hageja antud

selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.

Maakohus on valesti jaganud asjaolude tõendamise koormust, leides, et hageja oleks pidanud

tõendama väite 4 ebaõigsust. Riigikohtu praktika järgi tuleb VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude

tõendamise koormuse jagamise põhimõtet kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui

hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda

tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või

parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse

tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli

nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Kuna eelnimetatud väited

on hageja mainet kahjustavad (au teotavad), siis lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus

kostjal kui nende väidete avaldajal.

Nagu eespool märgitud (vt käesoleva otsuse p 12), on ringkonnakohus tuvastanud, et tõele vastab

väide, et ühte uurimisasutust – Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebürood – huvitab tehing.

Ülejäänud väites 4 sisalduvatele faktiväidetele ei ole kohtud aga tähelepanu pööranud ega ole ka muu

hulgas leidnud, et kostja esitatud tõenditega oleks need asjaolud tuvastatud. Seega peab kostja

selleks, et hagi ei rahuldataks, tõendama, et hageja on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele

tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja

kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste

arvates kattuda.

14. Kolleegium rõhutab, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete

avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3

järgi. Seetõttu ei ole oluline ka see, et ebaõigete andmete avaldamisega oleks teotatud isiku au (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27; 21. detsembri

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26; 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07,

p 14; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14). Seetõttu ei ole praeguses asjas

tähtsust ka sellel, et hageja oli artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Viimati nimetatud asjaolul

oleks tähtsust nt juhul, kui hageja oleks nõudnud ebaõigete andmete ja/või ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega talle tekitatud kahju hüvitamist. Sellisel juhul oleksid kohtud

pidanud seda asjaolu arvesse võtma kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel VÕS § 1046

järgi.

15. Lisaks on hageja tuginenud kassatsioonkaebuses ka sellele, et kohtud on vääralt sisustanud

TsMS § 257 lg-t 4. TsMS § 257 lg 4 kohaselt on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval

isikul õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku.

Kolleegium leiab, maakohtul oli õigus artikli kirjutanud ajakirjanik T. Koch vande all tunnistajana üle

kuulata ning et ajakirjanikul oli iseenesest õigus TsMS § 257 lg 4 järgi keelduda ütluste andmisest.

Samas ei saa selles sättes sisalduvat regulatsiooni tõlgendada hageja kahjuks. Seetõttu ei muuda

TsMS § 257 lg-s 4 sätestatu VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevat asjaolude tõendamise koormust (vt

käesoleva otsuse p 13). Kui ajakirjanik vahendab tunnistajana informatsiooni, mille ta väidetavalt sai

oma „allikalt", siis ei ole ta küll TsMS § 257 lg-st 4 tulenevalt kohustatud ütlusi andma ja teda ei saa

ütluste andmisest keeldumise eest võtta kriminaalvastutusele karistusseadustiku § 318 alusel, kuid

tsiviilasja lahendava kohtu jaoks jääb selline informatsioon paljasõnaliseks ja kontrollimatuks.

Kolleegium märgib, et asjaolul, et ajakirjanik võib samade faktiväidete avaldamise tõttu vastutada

hageja ees kostjaga solidaarselt VÕS § 137 lg 1 järgi, võib olla tähtsust ajakirjaniku kui tunnistaja

ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamisel.

16. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest.

17. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Tambet Tampuu, Jaak Luik